Kool Nimi klass Fidzi Referaat Juhendaja:.............. Linn 2011 SISSEJUHATUS Fidzi on saareriik Lõuna-Okeaanias. Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU Fidzi asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all...
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat transportida ka suure maa taha. 20. sajandi algul leiutati ja arendati sisepõlemismootorit. 4. Erinevate energiavarade eelised ja puudused võrreldes teiste energiavaradega. Suuremad leiukohad ja suuremad tootjad. Tead nafta, maagaasi ja kivisöe olulisemaid voogusid (vedu) maailmas. Nafta Eelised: Lai kasutusala, suure kütteväärtusega, lihtne transportida. Puudused:
Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, maapähkleid, puuvilla, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu
see moodustaks peaaegu 10% kogu maailmas avastamata naftast ja 30% gaasist. Suurem osa (84%) nafta- ja gaasivarudest arvatakse asuvat ranniku läheduses. USGS raport aga välistab majanduslikud kaalutlused. See tähendab, et arvestatud on küll kõigi ressurssidega, kuid nende kaevandamise otstarbekust ei ole käsitletud tänaseid nafta ja gaasi hindu silmas pidades. Energeetilised maavarad Kivisüsi Šelfi ülemises osas leidub ka kivisütt, jt maavarasid, mille leiukohad on jätk mandri rannikualade leiukohtadele. Merealuseid kivisöe leiukohti on teada üle 100, sütt toodetakse umbes 70-s Jaapan toodab umbes 30% ja Suurbritannia umbes 10% söe kogutoodangust merealustest leiukohtadest. Praegu kaevandavad sütt merepõhjast Jaapan, Suurbritannia, Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Jaapanis toodetakse veealustes söekaevanduses ligi 50% kogu riigi söe- toodangust, Tšiilis 84%
Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki, saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid. Peamised metsadega seotud probleemid võiksid olla üleraie, vähene hooldamine ja reostus. · Tööstuse areng Riigis leidub naftat, niklit, koobaltit, hõbedat, kulda, kroomi, kivisütt ja vaske. Filipiinidel on esindatud põllumajandus, laevaehitus-, auto-, lennuki-, elektroonikatööstus ning kaevandamine. Suuremad tööstusettevõtted asuvad suuremate linnade ja tihedamalt asustatud kohtade läheduses. Seda sellepärast, et tööjõud on lähemal. Riik ekspordib arvuti-, auto-, laeva- ja lennukiosasid. Lisaks eksporditakse maake. · Transpordi iseloomustus Filipiinidel takistavad transpordi infrastruktuuri arengut mägised alad, maa killustatus (palju saari).
Indias leidub ka kalliskive, eriti Rajasthanis. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina ja keemiatööstus Suure koguse riigi energiast saab India just kivisöe kaevandamisest. Pakutakse, et Indial on ligikaudu 120 miljardit tonni kivisütt reservis, mida jätkuks umbes 120 aastaks. Samuti leidub riigis ka päris palju naftat Maharashtra ja Gujarat'i rannikutel. Kuna India on siiski arengumaa, siis keskmine India elanik ei saa endale suurt midagi lubada peale söögi ja muu hädavajaliku. Peab tunnistama, et India on üks odavaimaid maid maailmas. Elamine Indias on 2-3 korda odavam kui Eestis. India, kus kaks sajandit kestnud koloniaalkord aeglustas majanduse arengut, on praegusajal põllumajandustööstusmaa.
suremus 5,1. Sündimus on aastatega vähenenud, kuid mitte kolossaalselt, kuid samas 11 on vähenenud ka suremuse näitaja. Ühe sündinud tüdruku kohta sünnib kaks poissi. Tegu on kaasaegse rahvastikuga. 12 LINNASTUMINE Suurbritannia suurimad linnad: Birmingham: kujunes suurlinnaks, kuna 16.sajandil leiti sealt kivisütt ja rauamaaki, tänu millele sai alustada rauatöötlemist. Enne seda oli linn ka üks suurimaid nö "turu linnu" Suurbritannias. Edinburgh: tegu on ajaloolise linnaga. Vanimad teada oleval leiud kinnitavad, et inimasustus on seal olnud juba rauaajast. Läbi ajaloo on olnud ta Sotimaa üks suurimaid linnu. Glasgow: linn on kuulus sellepoolest, et oli üks esimesi linnu, mis alustas kaubavahetust Ameerikaga. Arenes suureks ka tänu sellele, et seal hakati ehitama laevu ning tegeleti ka
(Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama kvaliteediga kui kivi- või pruunsöel. Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured, 6 kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe. Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus
Lõuna-Aasia riigid regiooni kuuluvad: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka ja sageli ka Afganistan. Loodusolud, Mullad on üsna väheviljakad, kuid leidub ka kohti kus on hea viljakusega (jõgede deltaalad loodusvarad ja jõgede orud). Mussoonmetsad ja troopilised vihmametsad, poolkõrbed. Loodusvaradest leidub erinevaid maake (Cu, Zn, Fe), kivisütt ning teisi maavarasid. Areneva tööstuse jaoks maavarasid siiski napib. Valitsevad usundid Pole religiooselt ühtne. Peamiselt usundid on hinduism, budism ja islam. Rahvastik ja asustus Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Iive on väga kõrge ja rahvaarv on pideval tõusuteel. Demograafiline üleminek hakkab plahvatuse etapist edasi jõudma. Suur osa rahvast elab maal. Ülelinnastumine
(Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama kvaliteediga kui kivi- või pruunsöel. Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured, kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe. Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris
torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida- Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm 3 5. Loodusvarad Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 6.Loomad
Juuli- ja augustikuu on Pekingi ümbruses vihmane, sagedaste äikesetormide ja vihmahoogudega. Lõuna-Hiina suvi kestab kaua, on ebamugavalt kuum ja niiske, juulis ja augustis tõuseb temperatuur päeval üle 38°C. Vihmaperiood on mais ning juunis, ja isegi siis, kui ei saja, püsib õhuniiskus väga kõrgel. Loodusvarad 11 Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh
elektrotehnika. Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev mustmetalurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. 7 KOMMUNIKATSIOON JA MEEDIA Side- ehk kommunikatsiooniteenused, mis hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Elektri leiutamiseni 19.sajandil liikus info sama kiiresti ja samu teid pidi kui
lennujaam ja sadam. Selles kandis on arenenud ka tööstus- nafta, ravimid, õlu, tsement ja palmiõli. Energiatööstus Peamine energiavara 1970. aastast on nafta ja maagaas, mida riik ka ekspordib. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades 27% ( 3 miljardit kWh) ja soojuselektrijaamades 73% (8 miljardit kWh). Ma soovitaksin Nigeerial kasutusele võtta päikeseenergia ja maagaasi, mida saaks müüa teistele riikidele ja mis hetkel on alakasutatud. Võimalik oleks kasutada veel kivisütt ja tuumaelektrijaamu, sest uraani leidub Nigeerias ja ka naabrriigis Nigeris. Nende kasutusele võttu võib takistada nt. rahva vastuseis, välisinvesteeringute vähesus ja raskused kivisöe kaevandamisel ja uraani töötlemisel. Samas pole ka riigi energiavajadus eriti suur. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on u. 600kWh, rikkamates põhja riikides on toodang palju suurem u. 5000 kWh. Metsamajandus ja tööstus Nigeerias on 14 300 000 ha (u
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
Andorra. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid. Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Rahvastik Pariis on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastik.Rahvaarv on 64 102 000
kattunud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1709m (suurim üle 4500 m), maht umbes 25mln km³ (90% Maa jääst) . Jäävabu alasid (nn.oaasid) on 332 000 km². Jää liigub kiirjalt ookeani suunas, mandri siseosas kiirusega mõni meeter, selfiliustikes kuni 2000m aastas. Liustiku servast murdunud jää ujub rannikumeres jäämägedena. 9 Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m. Antarktises on avastatud mitut maavara: kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle. Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima. Taimestik ja loomastik on rikkalikumad ainult rannikul ja oaasides, seal kasvab samblaid (80 liiki) samblikke (300 liiki) ja vetikaid, antartika poolsaarel ka 3 liiki õistaimi. Imetajast elutsevad antarktises hülged, lindudest adeelia keiser- ja kuningpingviin, tormilinnud, ännid. Pilt 4 :Oaasi maastik. 10
8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama. See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad.
Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Kokkuvõte Ungari asub Euroopa keskosas. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik
konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: 151 000 m² Laoplatsid: 670 000 m² Külmlaod: 11 500 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 550 150 m³ Elevaator: 300 000 t 7 Vaade Muuga sadamale 8 1.3 Paljassaare sadam Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Paljassaare sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas on Paljassaare sadam oluliselt väiksem kui tema kaks suuremat venda - Muuga sadam ja Vanasadam.
Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne- Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne- Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias, naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Enamus Austraalia teadaolevast kivisöest kaevandatakse idapoolsetes osariikides, samal ajal kui pruunsütt kaevandatakse Victorias. Victorias on veel väga olulisteks leiukohtadeks ligniidi kaevandused. Ligniiti kasutatakse elektri genereerimiseks.
mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm)
Talvel langeb temperatuur kuni miinus kuuekümneni. Rahvastik moodustab 3% maakera rahvastikust, tegeletakse küttimise ka kalastamisega. Tundra on 9 kuud aastas külmunud. Arktika liustikke peetakse kõige vähem saastunud paikadeks Maal. Neis on miljardeid tonne puhast magedat vett; teavet Maa atmosfääri kohta aastatuhandete kaupa: vulkaanipursete , radioaktiivse saastatuse jt. kohta. Arktika jääväljade all on maagaasi, naftat, kulda, kivisütt jt.( Lodjak 2008 , lk 131) Tundras elab vaid mõnituhat inimest. Arktika on üks puutumatu loodusega ääremaale, kus sigib miljoneid linde ja tuhandeid morskasi. Virmaliste vikerkaare värvides voog tormab üle laotuse s.o. „põhjavalgus“ – kordumatu vaatemäng. Arktika looduse suurim eripära on maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine.
Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke. Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust saadakse istutatud metsadest (1,3 miljonit ha, eeskätt mänd, ka kuusk ja eukalüpt). Hankivas tööstuses on olulisel kohal maagaasi ja nafta tootmine, kuid see ei rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive. Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva. 12. Tööstus Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. 13. Transport Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare
Lõuna- Tsiilis on okasmets, mus kasvavad peamisel männid. 3. Millises riigi osas paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid paiknevad Tsiili lõunaosas. 4. Millised võiksid olla selles riigis peamised metsadega seotud probleemid? Selles riigis on kõige suurem metsaga seotud probleem see, et metsa on väga vähe. B. ENERGIAMAJANDUS 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Tsiilis leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. 2. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Pole õrna aimugi. 3. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Elektrienergia toodang inimese kohta on 1,6 MW·h. 4. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Tsiili võiks rohkem kasutada oma kiirevoolulisi jõgesid energia saamiseks. C. METELLURGIA 1. Milliseid metallimaake riigis leidub.
kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid. Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, muuseume ning teatreid
aastal, mil impordi- ja ekspordipiiranguid oluliselt leevendati. Autotehaste toodang neljakordistus aastail 1970-1988 ja praegu toodetakse seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid. Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki, uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri. Salvador Dali muuseum Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904.aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. 1919
Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Maavarade poolest on Norra rikas, seal leidub naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal
Ligi pool Hiina kogupindalasti on mäestike all, kui mäestikke poleks oleks selle riigi majandustegevus, populatsioon ning teised majandus harud täiesti laes. · Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Hiina on loodusvarade poolest rikkas-seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. · Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India-Austraalia laama ääreosal, kus on tekkinud Tiibeti kiltmaa, sealhulgas Mount Everest, seda lõunapool. Põhjaosa asub Euraasia
Mille poolest erines teistest Soome välispoliitiline seisund? Miks? Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island. Soome välispoliitiline seisund erines sellepoolest, et Soome sattus NSV Liidu mõjusfääri. Välispoliitiliselt oli Soome väga tugevalt NSV Liidu poolt mõjutatav. 20. Millised olid Rootsi eelised majanduse arendamises peale II maailmasõda võrreldes teiste Põhjamaadega? See, et ta jäi II maailmasõjas sõjategevusest kõrvale. Ta küll tegi Saksamaaga koostööd, andes talle kivisütt, kuid sõjategevuses ta ei osalenud. 21. Selgita mõisted: Sotsiaalpoliitika valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunut aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Infrastruktuur tootmist teenindav võrgustik. Näiteks teedevõrk, elektriliinistik, elamurajoonid, lennuliiklus. Paasikivi-Kekkoneni joon välispoliitiline suund Paasikivi ning Kekkoneni ajal, mille eesmärgiks oli Soome iseseisvuse nimel teha kõik, et mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga
Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungaris elavad hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte,, ilveseid ja kopraid. Ungari majandus Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid: masinad ja varuosad teised tooted toidukaubad toormaterjalid kütused ja elekter Ungari tähtsaimad impordiartiklid: masinad ja varuosad kütused ja elekter toidukaubad toormaterjalid Ungari majandus Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Ungari ja Eesti majandussuhted Ungari-Eesti majandussuhted hakkasid pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal kiiresti arenema. Kahe riigi vaheline kaubandus- ja majandussuhete alus loodi 1992. 2006
(kõik andmed on ''Suur Maailma Atlas'' 2005.aasta trükkist) 4.Tähtsamad loodusvarad. Norras ammendatakse maagaasi ja naftat (Norra meres). Norras leidub ka titaanimaaki ( Lõuna- Norras). Norra peamiseks energiaallikaks on hüdroenergia. Teisel kohal on aga nafta. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. Suur metsaressurss (mets hõlmab enda alla 30,7 % kogu maa-alast) ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Kuna Norra asub mereääres, siis
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele....................................
Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Tööjõulisi inimesi on riigis 12 miljonit ja töötusmäär on 5,1%. Tööstus jaotub kolmeks: teenindus (70%), töötlev tööstus (26%) ja põllumajandus 4,1%. Suur tähtsus on mäetööstusel, kus toodetakse suures osas kivisütt, rauamaaki ja maagaasi. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Põllumajandusega tegeletakse põhiliselt seal, kus kliima võimaldab ningi teenindus on koondunud linnadesse ja turismile olulistesse kohtadesse. Austraalia majandus allub
Autor: Andres Müürisepp Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineeti...
Linn asub kagu-Austraalias, Yarra jõe ääres. Sellele on viidatud, kui Austraalia kultuuripealinn. 1851. aastal leiti sealt suures koguses kulda ja linn muutus rikkamaiks maailmas. Selle tulemusena tulid paljud inimesed linna elama lootes paremat elujärge saavutada. Allikad: http://www.cityofsydney.nsw.gov.au/ http://www.emelbourne.net.au/ Energiamajandus Austraalias toodetakse tuuleenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat, kivisütt, tuumaenergiat ja laineenergiat ning energiat maagaasist. Erilist rõhku üritatakse panna taaskasutatavatele energiaallikatele, millest kõige suuremast esitub hüdroenergia. Austraalia on üks maailma tähtsamatest kivisöe eksportiatest. Peale selle ekspordib ta veel vedelat maagaasi ja metalle. Energiavarasi riik ei impordi. Austraalia on viiendal kohal maailmariikidest energiatarbimises. 2001 aasta kohaselt kulutati energiat 5
mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased. Suurbritannia põhilised puud on tamm, pöök, mänd ja kask. Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima.Keskmine õhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas + 3°, lõunas + 17° C.Keskmiselt on sademete hulk 1000- 1500 mm aastas läänepiirkandades, 300mm aastas Sotimaal, 600-700 mm aastas ida Inglismaal. Suurbritannias leidub kivisütt, rauamaaki, kivisoola, kipsi, kaoliini, maagaasi, naftat, tina. Arenenud on tekstiili, kivisõetööstus, musta metallurgia tööstus, laevaehitus. Suurbritannias on huvitav arhitektuur ja kuulsad kirjanikud. Ameerikas ja Lõuna-Euroopas oleks huvitav elada sest seal on huvitavad kultuurid, teine kliima, teised rahvused. Ameerika asub eraldatult kaugel Euroopast, kuid Euroopa on kodu lähedamal. Euroopas oleks mitu riiki kuhu oleks hea minna.
Suurbritannias on palju rahvast, mille tõttu mõeldakse seal loodussäästlikuma energiatootmise peale. Seal on kasutusele võetud hüdro-ja tuuleenergia ja arendatakse seda. Valitsus mõtleb heitgaaside vähendamisele. 20-ndal sajandil oli põhiliseks energiaallikaks kivisüsi, millest tuli palju kahjulikke jääkprodukte. Suurbritannial on kivisöevarud ja Põhjamerest saab naftat, mis tähendab, et energiat toodab riik endale ise. Enim kasutatakse gaasi ja kivisütt. Neid ka eksporditakse Energiatootmine: • Gaas – 39.93% • Kivisüsi – 33.08% • Tuumaenergia – 19.26% • Uuendatav energia – 3.55% • Hüdroenergia – 1.10% • Import – 1.96% • Õli – 1.12% 9. Põllumajandus Suurbritannia on infoühiskond, põllumajanduse osakaal on väga väike, kuigi seal on enamasti tasane maa, kuhu on hea põlde teha. Kliima on keskmine, ei ole liiga kõrgeid ega madalaid
President: Georgi Prvanov Peaminister: Sergej Stanisev Iseseisvus: 3.märts 1878, 22. september 1908 Religioon: valdavaks usuks õigeusk Bulgaaria vapp Rahaühik: leev (1 BGN = 7,99998 EEK) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg BULGAARIA RIIGIMAJANDUS Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid,
Põhja-Saksa madalikul. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km), Elbe (1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km). V maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis. Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (1871. a.) välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis
Tähtsaim toidukultuur on nisu,viljeldakse ka maisi,riisi,otra,kartuleid ja köögivilju. Viinapuukasvatusega tegeletakse oaasides. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvillapõõsast,suhkruroogu ja suhkrupeeti. Peamine loomakasvatusharu on lambakasvatus, veerandi karjast moodustavad karakullilammbad,vähem veiseid ja kitsi. Tähtsamad veoloomad on kaamelid ja eeslid, kasutatakse ka hobuseid ja muuli. Suurtööstust ei ole. Vähesel määral ammutatakse maagaasi,kaevandatakse kivisütt, vasemaaki, barüüti, kivisoola, kipsi ja lasuriiti. Töötlev tööstus piirdub ainult mõne tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi-, ehitusmaterjali-, keemia- ja toiduainetetööstuse ettevõttega. Käsitööna valmistatakse vaipu, nahatooteid ja tarbeesemeid. Riigi võrdlemisi rikkalikud maavarad on suures osas hõlvamata, seetõttu on toormepuudus suur. Maanteid on 34 800 km. Lahingute ajal on paljud teed ja sillad purustatud,osa teid pole suudetud maamiinidest puhastada
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kont...
Kaubaeksport oli 1994. aastal kokku 47,7 miljardit dollarit, umbes viiendik riigi sisemajanduse kogutoodangust. Austraalia importis 1994. aastal 50,1 miljardi dollari eest kaupa. Ameerika Ühendriigid on Austraalia suuruselt teine kaubanduspartner, jäädes maha ainult Jaapanist. USA on Austraalia suurim kaubaimpordi allikas (10,9 miljardit 1994. aastal). Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit, polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti, rauamaaki, kivisütt. 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne- Austraaliast. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis.. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse Jaapanisse, Hiinasse ja Indiasse. Põllumajandus Koos kaevandusharudega moodustab 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia
TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on kasvuhoonegaaside heitmed, kuid samas ka kaevandamisega seotud põhjavee taseme alanemine ja reostus. Maastik, mille alt on kivisütt kaevandatud, muutub samuti kasutuskõlbmatuks. Kivisöega kütmisel kasutatakse samuti kas malm- või teraskatlaid. Ahju kivisöega kütta ei saa, kuna kivisöe kütteväärtus on liialt kõrge ja ahju kivivooderdis ei ole nendele tingimustele vastav. Kivisöega kütmise osakaal jääb aasta aastalt vähemaks, kuna käitlemisel tekkiv tolm, tuhk ja samuti ka kivisöe hoidmiseks vajaliku suurusega ruumi puudumine saavad tihti takistuseks.
Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria 4,55%, Ameerika Ühendriigid 4,25%, Sveits 4,07% (2009). Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle
toodavad üpris jõuliselt maagaasi. Kivisüsi: Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Fossiilsed kütused on kõik väga tähtsad ja omavad suur tähelepanu. Ilma nendeta oleks kindlasti raskem ja keerulisem, kuid siiski, nende kütuste peale me igavesti loota ei saa! 5 6. Energiaressurside probleemid Energiaressurssidega on väga palju probleeme, alternatiive vähem
Aastal 1893 võeti kasutusele hüdroelektrijaam 260 hobujõulise turbiiniga. Kolm aastat hiljem ehitati Kunda-Rakvere laiarööpmeline raudtee, et vedada paekivi karjäärist tehasesse ja transportida tsementi Rakvere raudteejaama. Pilt teisest tehasest: Kolmas tehas alustas ASi Port-Kunda nime all tööd 1912. aasta kevadel. See oli varustatud kahe ajakohase pöördahjuga, mille läbimõõt oli 2,1–2,4 meetrit ja pikkus 45 meetrit. Kütusena kasutati peenestatud kivisütt. Selle tehase tootmisvõimsus oli 1914. aastal 73 000 tonni aastas. Samal ajal lõpetati teises tehases järk-järgult töö. Seetõttu toodeti 1913. aastal tsementi 102 000 tonni ja töölisi oli üle tuhande inimese. Esimese maailmasõja järel kulges tootmine vahelduva eduga, olenedes kogu Euroopa majanduse tõusudest ja langustest. 1920. aastate alguses oli Kunda tsemenditehases suureks tehniliseks uuenduseks täielik üleminek põlevkivile kui kohalikule kütusele. Alates 1938.
rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15- 64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
