Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Kokkuvõte Sain teada,et maa on kaetud seal mandrijääga ja temperatuur on seal aastaringselt 0 kraadi.Poolaastat on pime aeg-polaaröö.Sademeid on vähe ja sajavad alla alati lumena
Rahvastiku hõive Töötlev tööstus Prantsumaa on kõrgelt arenenud riik.Prantsusmaa põhilised tööstusharud on autotööstus, metallurgia, lennukitööstus, elektroonika, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja turism. Tähtsamad ekspotkaubad on: vein, autod, lennumasinad, ravimid, elektroonikatooted. Tähtsamad importkaubad on: autod, naftatooted, automaatikaseaded. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Lennuki -, auto- ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime suurendavad ekspordimahte; väliskaubandussaldo jätkuvalt positiivne
katoliiklased. Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad
WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale. Tulemuseks ...
Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on siis väga madal, kui sellega tegelevad tasemel spetsialistid. Kuidas tuumajaam Eesti keskkonnakaitset parandaks? Üks keskmine USA tuhandemegavatine reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendise rikastusastmega uraan-235. Samasuguse võimsusega soojusjaam tarbib aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt.. Seega, selles koguses kasvuhoonegaase, mida tsoojusjaam muidu toodaks, jääks loodusesse paiskamata! Nii loodus kui inimesed jääksid nendest kasvuhoonegaasidest mõjutamata! 10. Rohelised tsoonid Eesti linnakeskustesse! Igale autole on kinnitatud kleps, mis näitab auto gaaside väljutamise taset ( saksa keeles Umweltplakette ). Kõik autod, millel pole vastavat klepsu, ei või rohelisse tsooni siseneda ning saavad trahvi, kui nad siiski sisenevad
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
2004. aastal sai Euroopa Liidu liikmesriigiks ka Ungari. Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul, mille pindala on 93 030 km2, seal elab 2014. aasta seisuga 9 879 000 inimest ning rahvastiku tihedus on 106 in/km2 kohta, pealinnaks on Budabest. Riik piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Maavarasid on seal vähe, peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, kütused ja elekter moodustavad vaid 1,6% kogu ekspordist[3]. Ungari majandus sai üleilmses kriisis tugevalt kannatada. 2008. aastal sõlmis Ungari
Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Maavarad: Saksamaa on maavaradelt, eriti kütustelt, üsna rikkas. Saksamaa idaosas leidub pruunsütt, idaosas aga kivisütt, Põhjamerel pumbatakse gaasi ja naftat. Suurim kaevanduspiirkond on Ruhri bassein läänes. Kliima: Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Kõige mõnusam aeg Saksamaal on juulis, kuna siis püsib temperatuur 16 kuni 20 °C piires. Saksamaa kliima on piirkonniti üsna sarnane. Alpides on üsna karmid talved ning vihmased ja pehmed suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske. Põhja saksa madalikul valitseb niiske mereline kliima – taevas on tihti pilves
vähem kui 400 m kõrgusel,kuigi esineb ka ka üksikuid mägisemaid paiku.Seda regiooni läbivad väga paljud jõed,mis põhjustavad aeg ajalt üleujutusi.Samas asuvad jõgede suudme alas riigi kõige viljakamad põllumaad. Hiina loodeosas asuvad ulatuslike kõrbealade ning üksikute mäeahelikega avarad kiltmaad.Sellest piirkonnast ida poole jääb hiiglaslik Gobi kõrb.Kokku kattavad kõrbed 27% hiina territooriumist. Loodus ja energiavarad: Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja(1200mln tonni aastas).Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln
Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Jäävööndi iseloomulikud omadused: · Polaaröö ja -päeva vaheldumine · Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed · Liigivaene elustik, peamiselt meredes
Madal võlateeninduse tase:1993. aastal ainult 3,8% eksporditulust. Piirkonna ebastabiilsusest johtuv väljaveorisk on vähenemas. Nõrgad Küljed Suhkru hind maailmaturul kõigub tugevasti. Sõltuvus LAV-st töökohtade, tulude, investeeringute ja elektrienergia osas. Väikesed maalapid ning maavaldusõiguse puudumine takistavad talundite kaasajastamist. Rahvastiku kiire juurdekasv. Varud Svaasimaa peamine väljaveokaup on roosuhkur. Välja veetakse ka puidumassi, kivisütt ja asbesti. 1980. Aastail valminud Lupholo-Ezulwimi hüdroelektrijaama tõttu on vähenenud elektrienergia sisevedu LAV-st. Keskkonnakaitse Suurim oht on rahvastiku kiire kasvu tõttu maale langev koormus. Raskustega toimetulemiseks on hakatud rakendama pereplaneerimist. Kuritegevus Kuritegevust on vähe, kuid see suureneb. Pagulaste toodud loata relvade juurdevool on soodustanud relvastatud kuritegevust. Haridus Haridus on kohustuslik
Türgis olid majanduskriisid 1994, 1999 ja 2001 aastatel, 2002 aastal majandust reformiti ja pearõhk pandi avalikule sektorile, turu liberaliseerimisele ja panganduse tugevdamisele. Üle 1/3 hõivatutest töötab põllumajanduses, 1/3 tööstustöölistest tegev tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris. Elektrienergiast on 79,3% soojuselektrijaamades ja 20,4% hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne
München- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus ja optikatööstus. Nürnberg- teadusuuringud ja arendus, elektroonika- ja keemiatööstus, masinaehitus Dresden- elektroonika-, keemia- ja optikatööstus Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus Kiel- laevaehitus Energiamajandus Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta
erinevaid enamasti üle kasvatus. Loomi ort. metallimaak 100 in/km². üldiselt ei e (Cu, Zn, kasvatata, kuna Fe), on ka lehm on püha loom kivisütt ning siis nad on lihtsalt teisi suur linnades ja maavarasid. tänavatel. Areneva Kasvatakse tööstuse suhkrurooga, teed, jaoks rapsi, nisu,
antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega
purse leidis aset 17. jaanuaril 2002. aastal. Selline geoloogiline aktiivsus on põhjustanud ka „Aafrika Suurte Järvede“ tekke, mille hulka kuuluvad ka Kongo idapiiril asuvad Edwardi, Alberti ja Kivu järved. Sealse mäestiku org on vägagi rikas mineraalide poolest – seal leidub koobaltit, vaske, kaadmiumi, teemante, kulda, hõbedat, tsinki, mangaani, tina, germaaniumi, uraani, raadiumi, rauamaaki, kivisütt ja boksiiti. Sellele vastandiks on Lõuna-Kongo aga kaetud savannidega ja ülejäänud Põhja-Kongost tasaste rohumaadega, mis annab riigile ka põllumajanduslikult väga hea alguspunkti. Tänu ekvatoriaalsele asukohale valitseb Kongos ka ekvatoriaalne kliima (mitte küll terves Kongos), mis toob endaga kaasa tohutuid vihmasadusid ning äikesetorme, mis omakorda teevad Kongo maailma kõige äikeserohkemaks riigiks. Kuna Kongo hõlmab endas hiiglaslikku ala, siis varieerub ka kliima
linn. Kommunaalne territoriallne korporatsioon, millel on Saksamaa omavalitsusõiguse järgi kindlad pädevused. Keskkond Saksamaa mullad on viljakad, kliima niiske. Ta asub mandrilise ja merelise kliima siirdealal. Metsaga on kaetud 30% Saksamaa pinnast, millest üle kolmandiku kuulub riigile. Loodeosas on palju nõmmi ja rabasid. Loomastik on suhteliselt vaene. Näiteks karud, ilvesed ja metskassid on seal hävinud. Saksamaa on loodusvaradelt vaene. Seal leidub pruunsütt ja kivisütt, rauamaaki ja maagaasi. Aktuaalne on loodusressursside ammendumise oht. Ranged looduskaitse-eeskirjad on säästnud Saksa looduskeskkonda suurematest katastroofidest ja tööstusjäätmete näol tiksuvatest pommidest. Hoolikalt sorteeritakse majapidamisjäätmeid, võimalusel töödeldakse ja kõrvaldatakse vastavalt tänapäeva tehnoloogia kõrgtasemele. Saksamaa oli teenäitajaks autode heitgaase neutraliseerivate katalüsaatorite väljatöötamisel pliivaba bensiini kasutuselevõtul
Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. 3 Jäävööndi pildid 4 Kasutatud kirjandus 1. Loodusgeograafia põhikoolile III 2.Google otsing 3.ENE 1 (osa) 4.ENE 4 (osa) Mõned viited: 1. http://www
Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina-, toiduaine-,keemia- ja naftatöötlemistööstus. Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi
Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina-, toiduaine-,keemia- ja naftatöötlemistööstus. Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi
Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu toodangu poolest üks esimesi riike maailmas. Hiina vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija
Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse linna kortermajadesse, kuid erinevalt linna administratiivhoonetest kasutatakse kortermajade kütmisel peaasjalikult kivisütt ja puitu ning õli kasutavad katlamajad on vähemuses. Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 60 50 40 30 Kallaste linna mehed Kallaste linna naised 20
ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, kuid esineb ka merelise tekkega kivisütt. Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis. Suurimateks kivisöevarude valdjateks on USA, Hiina ja Venemaa PRUUNSÜSI Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Sarnaselt kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Pruunsöe kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. ANTRATSIIT
tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad
Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23) 1. Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele? · Koosnevad rakkudest · Paljunemisvõime · Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljassee...
(Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim 3. vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega
kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 4.Arengutase Keskmine eluiga: 79,43 aastat SKT: 367,107 mln. eurot IAI: 0,938 ( 5 kohal maailmas )
· Milliseid tööstuslikke tooraineid riigis leidub? Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel Naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka Pliid ja tsinki. Saksamaa on Euroopa suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. · Millised tööstusharud on esindatud? Kuulsust on sakslased kogudnud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma. Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse
1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste
Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis[5]. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni,
Neljas tase Viies tase Kriit Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule Mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kujunes rohkesti suuri nafta ja gaasimaardlaid, kivisütt, põlevkivi. Kriit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uusaegkond Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. On kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid.
zig,Duisburg,Dresden,Nürnberg MAJANDUS Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks
heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Laevandus on olnud Norra majanduses tähtsal kohal, kuid selle osatähtsus on tasapisi langenud. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. 1. Põllumajandus 7
jne.), mis saastavad keskkonda. Atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kogunedes põhjustab osa neist Maa kliima soojenemist tulevikus (kasvuhooneefekt). Säästes energiat, hoiame kokku selliseid olulisi loodusvarasid nagu maagaas, nafta, kivisüsi põlevkivi jt., vähendame keskkonnasaastet ja kokkuvõttes kahandame pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota, aga ka tarbida. Traditsiooniliste, kivisütt, maagaasi, põlevkivi jt. fossiilseid kütuseid kasutavate soojuselektrijaamade kõrval peaksid oma kindla koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia (energiavõsa). Eesti kohalikes katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast, hävitamata sealjuures rabasid ja metsi. Kindel "ei" tuleb öelda väga ohtlikule tuumaenergiale. Säästvale arenguteele asunud Euroopa
Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke vääriskive. Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud Inimtegevus Tegeldakse rändkarjakasvatusega Peetakse jahti lindudele ja mägiloomadele. Sõdade tõttu peavad inimesed tihti põgenema mägedesse - kuid siiski saab surma Talibani rünnakutes kohalikke ja süütuid inimesi. Äri tehakse marmorist kujukeste ja malega, peale
mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul. Fossiilsete kütuste põletamisel kasutatakse miljonite aastate jooksul fotosünteesiga talletatud päikeseenergiat. Esimene fossiilne kütus mida inimene kasutama hakkas oli kivisüsi. Kivisöe suuremad varud: USA, Venemaa, Hiina. Kivisütt kasutatakse soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses.19. saj lõpus ja 20. saj algul, eelkõige sisepõlemismootori leiutamisega tõusis kõige olulisemaks kütuseks nafta. Naftasaadusega toodetakse elektrit, pannakse liikuma autod ja palju muud, mistõttu on ta kujunenud hädavajalikuks ressursiks. Suurimad naftatootjad on USA, Venemaa ja Saudi-Araabia. Euroopas on suurimateks naftatootjateks Norra, Venemaa ja Suurbritannia.
Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Levik Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja - jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz - Josephi maa, Novaja
Lõunaosa on mägine. Mäed koosnevad Andide harudest (Tulemaa Andid, Darwini mäed). Mägede kõrgus ulatub 2469 meetrini (Cerro Yogan). Teistel andmetel on kõrgeimaks tipuks Darwini mägi (2488 m). Saare lõunaosas on mäed (Darwini mäed) Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast). 8 Tulemaa rahvuspark Tulemaa rahvuspark on kaitseala Argentinas Tulemaa saare kaguosas, Argentina kõige lõunapoolsem rahvuspark. Pargi pindala on 630 km². Rahvuspark rajati 1960 põhiliselt
Sisemaal pole ühtegi suuremat linna. Nii on see seetõttu, et piiriäärsetel linnadel on hea ühendus USAga ning veekogude ääres asuvad linnad seetõttu, et seal on head võimalused erinevateks kaubavedudeks jne. Suurimad piiriäärsed linnad on pealinn Ottowa, Montreal, Toronto, HamiltonVancouver. Suurimad vee äärsed linnad on Vancouver, Whitehorse, Halifax, Saint John ja Igaluit. ENERGIAMAJANDUS: Energiavarudest leidub Kanadas naftat, maagaasi, kivisütt, uraani ja palju kiire voolu, suure langu ja vooluhulgaga jõgesid. Kogu eksport- 50.12 miljardit kWh aastas. Naftat ekspordib 2.225 miljonit barrelit päevas. Maagaasi 107.3 miljonit cu m. Import- 19.66 miljardit kWh aastas. Naftat sealhulgas 1.229 miljonit barrelit päevas ja maagaasi 13.2 miljonit cu m. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades ja tuumaelektrijaamades. Energia toodang ühe inimese kohta on 15 620 kWh. See on päris palju ja näitab, et tegu on
Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi. Kõige rohkem imporditakse toornaftat, mille osakaal energiamajanduses pole siiski kuigi suur. Hispaanias eksporditakse energiavarudest vaid kivisütt ja turvasr, ning petrooliumi, mille osakaal energiamajanduses on väike. Energiat ise ei impordita ega ekspordita Hispaanias. 7 Energiavarude import tuhandetes tonnides Energiavarude eksport tuhandetes tonnides 4. Hispaanias toodetakse peamiselt energiat tuumaelektrijaamades. Sealt tulev energia on
suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ning korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111) Peamised tööstusharud on mäe-, töötlev ja ehitusmaterjalitööstus ning energeetika. 1938. a. toodeti umbes 39 000 tonni nikli-, üle 456 000 t vase- ja 3700 t tsingimaaki, 550 000 t kivisütt, 4,5 milj. t tsementi ja üle 17.6 mljr. kw/h elektrienergiat. (1, lk 112) Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina RV. (1, lk 112) Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi. (1, lk 113)
mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa: Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le. Nad vedasid välja vaid masinaid, riiet ning kivisütt. Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud. Tehnika oli samuti seal vananenud. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu, mille tõttu saadi oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel. Britis toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas vaid kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaministriga
näiteks metsa ei ekspordita nii, nagu Eestis seda tehakse. Metsi kasutatakse teistel otstarvetel, nagu näiteks loomade kasvatamine ja turism. Võiks öelda, et Norras on metsad peaaegu et haruldused, rohkem näeb seal mägesid, kuid metsi. Võrreldes Eestiga pole Norra metsamajandus väga suur. Ei teostata eksporti, sest tulu teenitakse maavaradest nagu nafta ja maagaas. On ka leitud, et naftavarude all on ka suur kogus kivisütt, kuid hetkel on seda veel võimatu kaevandada. Kuid ehk on see võimalik tulevikus. 7 Kasutatud materjalid: Statistics Norway: Minifacts about Norway 2008; Geography, climate and environment, vaadatud 18. jaanuar 2015 http://www.ssb.no/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal ,vaadatud 4.veebruar 2015 http://et.wikipedia.org/wiki/Norra, vaadatud 6.veebruar 2015 metsaring.wordpress
Kaevandused ja keskkonnaohutus. Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1...
keemiatööstuse mitmesuguste toodete valmistamisel. Maagaas on küllaltki keskkonnasõbralik, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike jääkideta. Lisaks selle transportimine torude kaudu väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³. Kivisüsi on enamlevinumaid ja vanemaid kütuseid, mis on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara. Enimkasutatakse kivisütt tööstuses ja soojuse saamises, veel elektrienergia tootmises. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Naftal on erinevad omadused, mis olenevad eri maardlatest ammutamisest. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Seda kasutatakse peamiselt keemiatööstuse tooraine ja kütusena. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit( biogeense tekkega põlev kivim). Selle kütteväärtus on kivisöe omast väiksem
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
etapis, st Tsiili on kaasaegse rahvastiku tüübiga riik LINNASTUMINE Umbes 85% riigi elanikkonnast elab linnas, sealjuures 40% elab Santiagos. Enamus linnu paikneb riigi keskel, sest see on riigi viljakaim piirkond. (Joonis 23) 13 Joonis 23: Suuremad linnad ENERGIAMAJANDUS Tsiilis leidub toornaftat, maagaasi ja vähesel määral ka kivisütt. (Joonis 3) Lisaks oma energiavaradele impordib riik toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Ainsaks eksporditavaks energiavaraks on nafta. Elekter toodetakse suures osas hüdroelektrijaamades. (Joonis 3) Elektrienergia toodang inimese kohta on 3060 kWh aastas. Selle näitaja järgi võib riigi jaotada keskmiselt arenenud riikide hulka. Energiamajanduse tõhustamiseks peaks Tsiili oma kiirevoolilisi, kärestikulisi jõgesid kasutama rohkem energia tootmiseks
kahekümne aastaga läks mongolite valdusesse peaaegu kogu Aasia, alates Süüriast ja Venemaast kuni Korea ja Indo-Hiinani. Kuigi impeerium lagunes peagi mitmeks riigiks, püsib mongoli rahval elavana mälestus ühe ajaloo suurima väejuhi Tsingis- khaani võitudest. Neid on tunnistanud ka terve maailm.Mongoolia on maailmas ainulaadne selle poolest, et seal elab sama palju hobuseid kui inimesi. Mongoolia toodab: · Veiseliha · Kivisütt · Villa · Tekstiili Rahvastik 10-14 aastaseid lapsi on rahvastikupüramiidis kõige enam. Mongoolia on arenguriik, seetõttu on laste osakaal nii suur. Vanurite osakaal on väiksem. Loomakarjad on mongolitel aga üldiselt väikesed, et nende pidamine ei käiks üle jõu - töö, mitte raha mõttes. Maa kasutamise eest nomaadid maksma ei pea, järelikult on kogu loomatoidus neil tasuta käest võtta. Vaid nn suurkarjakasvatajad peavad tasuma tillukest sümboolset maksu
luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv. 4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 5. Asub ohutus kohas laama keskel. 6. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
