madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad tekivad tööstuse ja autode heitgaaside ning naftasaaduste põletamise tõttu. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab näieks suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast
saavutanud kõrgeimad majanduskasvunäitajad OECD riikide seas ning valitsuse ja keskpanga toerus kandus vilja. Lõuna- Korea on põllumajanduslik maa. 1948- 51 teostati osaline maareform, alustati koperatiivide asutamist ja katseid majandust planeerida, kuid sellest hoolimata on töötute arv ja maapuudus püsinud suurena. Kavatatakse riisi, orta, nisu, maisi, sojauba, puuvilla, tubakat, kanepit, ramjeed. Tegeldakse siisiussikasvatuse ja kalandusega, peetakse veiseid ja sigu. Kaevandatakse kivisütt, volframi- ja rauamaaki, graniiti, kulda. Peamised tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetetööstus, väiksem tähtsus on masinatööstusel ja naftapuhastusel. Suuremad tööstuskeskused on Söul, Intshon, Pusan, Tegu. Raudteed on Lõuna- Koreas umbes 3000 km. Väljaveos domineerivad volfram, graniit, põllu- ja meresaadused, sisseveos aga toiduained, puuvill, väetised, nafta, kivisüsi, masinad. Peamised Lõuna- Korea kaubanduspartnerid on USA, Jaapan ja Honkong. Eksport
külmad veed. Seal asuvad suured saarestikud, nagu Novaja, Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need, peaaegu aasta ringi jäised rannikusaarestikud, on tooreainerikkad. Seal asub rohkesti kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart: -5- Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid, jooke. · Veiseid · Põllusaadusi : kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti, tomatit. · Kala (turska, kuivatatud turska, makrelli, karpkala jt). Mida Venemaa impordib ja mida ekspordib ? Impordib: · Keemiatooteid · Metalle · Toiduaineid · Masinaid · Tekstiili ja nahka Ekspordib: · Maagaasi · Naftat
järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Ajalugu
1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Hiina ekspordib vähesel määral kivisütt Jaapanisse, kuid impordib seda odavamalt sisse, olles teine suurim kivisöe importija. 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. 4 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on Hiinas 3.4 Mwh. Võrreldes maailma keskmise toodanguga, mis on 2
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikesee...
liha söömine, mis mõjutab otseselt ka loomakasvatuse levikut ja iseloomu. Hinduistidel on näiteks keelatud veiste tapmine, islamiusulised jälle ei tohi suhu pista sealiha. Sellepärast on traditsioonilised loomakasvatusharud siin vähe levinud. Kui liha süüaksegi, siis peamiselt linnuliha ja kala. Kagu-Aasias leidub ka mitmeid maavarasid, mida järjest enam kasutusele võetakse. Eriti rikas on siinne piirkond tinaleiukohtade poolest, kuid leidub ka teisi metallimaake, kivisütt, naftat ja maagaasi. kivisüsi. Maavarade kaevandamisega kaasneb aga tavaliselt ka nende töötlemine ja nii tekivad leiukohtade lähedusse linnad. Sellised linnad kasvavad praegu väga kiiresti, kuna üldise kiire rahvastiku kasvu juures tikub järjest rohkem inimesi maalt linnadesse paremaid elutingimusi otsima. Suurimad linnad, mis siia vööndisse jäävad, on Calcutta, New Delhi, Bangok, Dhaka, Yangon jt.
Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. HUVITAVAD NÄHTUSED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis (ladina keeles 'põhjakoit'; põhjapoolkeral või) Aurora Australis 'lõunakoit' (lõunapoolkeral)
kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia
· Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde, toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Muud infot ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Rahvaarv: 10,1 miljonit Rahaühik: forint Viited: 1) http://europa
Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikult kasutuses, on traditsioonilised tegevusalad olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Maavaradest aga leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele
KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Riigi arengutase SKT - $4800 (2010. aasta seisuga) Sündimus 19 promilli Suremus 4 promilli Imikusuremus 27 Kirjaoskus 15+ suudavad lugeda ja kirjutada Riikide rühm vaesed riigid Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ABEDA ICC G-11 ID G-77 IFRCS IAEA
TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada
toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest
kaunvilju. India on maailma suurim tee,puuvilla,vürtsi,maapähkil i,suhkruroo ja tubakakasvatajaid Vürtsid Traditsioonilised tööstusharud on tekstiili, naha ja toiduainetööstus. 70% mäetööstusest moodustab kivisöe kaevandamine SKT põllumajandus 19,9% ; tööstus 19,3% ; teenindus 60,7% Maavarade poolest on India rikas , leidub rauda , mangaani , vaske , pliid , uraani , kivisütt , fosforiiti , naftat , vääriskive ja maagaasi Nepal (Demokraatlik Liitvabariik ) Rahaühik: ruupia Nepali lipp Pindala: 140 800km² Nepali vapp Keeled 2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49% maithili 12%
kõrgus on 150-600 m. Seda äärestavad põhja poolt Okanogani mägismaa ja kagust Blue Mountains. Kaskaatides asub Saint Helensi vulkaan. Suurimad jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u. 20% USA vee-energiavarust) ja voolavad kohati sügavais kanjoneis.Põliselanikke on u. 80 000, neist üle poole elab 27 reservaadis. Osariigi majandus tugineb põllu- ja metsamajandusele ning hüdro- energeetikale, kaevandatakse kivisütt ning vähesel määral tsingi-, plii- ja uraanimaaki. Suurimad jõujaamad asuvad Columbia jõel. Elektrienergiat tarbivad elektrokeemiatööstus ja elektrometallurgia (sh. alumiiniumi- sulatus). Töötleva tööstuse põhiharud on lennuki- ja kosmose- (Boeing Company tehased Seattle´is), puidu-, paberi- ja toiduainetööstus ning laevaehitus. Hanforgis on suur tuumauurimiskeskus. Põllumajandusmaa hõlmab ligi poole osariigi pindalast. Tähtsaim teravili on nisu, kasvatatakse
TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
Karpaatides. Dnepri-Doni piirkonnas on maagaasi, nafta, vedelgaasi, kivisoola ja kipsi leiukohad. Piirkonna lõunaosas on Donetski kivisöe maardla ning elavhõbe, kivisoola ja savide leiukohad. Tähtsamad majandusharud Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus laiaulatuslik rasketööstus, kõrgtehnoloogiline tootmine (valmistatakse pea kõiki transpordivahendite liike). Toodetakse ja kaevandatakse kivisütt ning muid tahkeid kütuseid. Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. *2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta) Suurimad linnad Kiiev - elanikke 2 616 000 - Ukraina pealinn Harkiv elanikke 1 618 000 - aastail 19191934 oli Ukraina NSV
Energiatarbimine on Indias suuruselt kolmas riik pärast Hiinat ja USA. Kogu primaarenergia toornafta (29,45%), maagaasi (7,7%), kivisütt (54,5%), tuumaenergiat (1,26% ), hüdro elekter (5,0%), tuuleenergia, biomassi elektri- ja päikeseenergia tarbimine on 595 Mtoe aastal 2013. 2013. aastal, India importis peaaegu 144300000 tonni toornaftat, 16 Mtoe LNG ja 95 Mtoe sütt, kokku kuni 255,3 Mtoe primaarenergia, mis on võrdne 42,9% kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse
Viimaste aastasadadega on inimese ja looduse suhe aga tohutult muutunud. Inimpopulatsioon on selle ajaga ligi kümnekordistunud. See tähendab aga seda, et loodus ei suuda meile enam pakkuda seda, mida me vajame, ning me olema hakanud seda ise võtma ja võtma. Seda tehes oleme aga ökosüsteemi paigast ära löönud ning tarbime rohkem, kui meile on ette nähtud. Kasutame ressursse, mis on mõeldud teistele liikidele, ning muudame paljudele liikidele elukeskkonna kõlbmatuks. Näiteks kivisütt kaevandades ja seda hiljem töödeldes ladestame järelejäänud, meile kõlbmatu kõrvalprodukti mõnele põllule ning ajapikku on terve põld ladestatud söetuhka täis ja seega muudetud teistele elukõlbamtuks. Inimene kasutab ära ka paljude teiste liikide söögilaual oleva. Näiteks kalade ülepüük on ohuks peaaegu igas meres ning sellele võib järgneda nii mõnegi liigi väljasuremine. Väga suureks probleemiks on ka metsaraie, sest selle tõttu kiireneb ohus olevate liikide
okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt. Venemaa jõed on äärmiselt kalarikkad. Üle 80% Venemaa rahvastikust moodustavad slaavi päritolu venelased. Peale nende on palju teisi rahvaid. Viimased moodustavad umbes sadat keelt rääkiva 25-miljonilise elanikkonna. Venelastele on suhteliselt lähedased ukrainlased. Venemaa toodab kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti ja tomatit ( põllusaadused). Masinatest ja tööstusseadmetest naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid ja jooke. Samuti ka veiseid ja kala (turska, makrelli, karpkala jt). Vene keeles ja mitmes teises slaavi keeles kasutatakse slaavi tähestikku, mida nimetatakse kirillitsaks. Need on omapärase väljanägemisega tähed, mis märgivad omaette häälikuid või häälikuühendeid. 12. aprillil läks esimene inimene kosmosesse. See oli venelane Juri Gagarin (1934-1968). Ta tegi kosmoselaevaga Vostok tiiru ümber Maa. Lend kestis 108 minutit. Põhiandmed :
Rumeenias 21 698 181 in, 91,3 in/km2 ja Ukrainas 46 749 200 in, 77.4 in/km2 kohta. 1.2 Haldusjaotus Ungari on jaotatud 19 komitaadiks ja 34 komitaadi õigustega linnadeks, pealinn on Budapest. (wikipedia 2007) Joonis 3. Ungari maakonnad Suuremad linnad Ungaris on Budapest, Debrecen,Miskolc Gyõn. (wikipedia 2007) 5 2. Loodus 2.1 Maavarad Ungaris on maavarasid vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud, ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida eksporditakse. ( wikipedia 2007 ) Riigis leidub veel kivisütt ja mangaani. (Palosaari 1996: 29) 2.2 Mullastik Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi
Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki. Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju (mandariin, apelsin, ananass, banaan, viinamari, greip), mäenõlvadel teed ja riisi. Kariloomadele on piisavalt sööta ning rannikumered on kalarikkad, seal püütakse merevähke, söödavaid karpe. Maavaradest kaevandatakse Hiina lõunaosas kivisütt ja metallimaake, Kagu- Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti. Seal on kõrgelt arenenud tööstuspiirkonnad ning need on ka populaarsed puhkepiirkonnad. Suuremad linnad: Shanghai, Hongkong, Atlanta, Miami, Sydney, Canberra. Siiski esineb ka keskkonnaprobleeme. Tihe asustus koormab looduskeskkonda üle. Esineb liigset metsade maharaiumist, põllumaade väljakurnamist, põldudelt väetisejääkide voolamist jõgedesse
Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.Riigi olulisemad eksporditooted on masinad ja transpordivahendid, toiduained ning kemikaalid.
Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Elamine jäävööndis
keemilistest puhastusvahenditest. Kõik need gaasid on seotud rahvastiku kasvuga, mida rohkem on inimesi, seda rohkem on prügi, peab rohkem loomi karjatama, rohkem taimi kasvatama, rohkem autosid. Enim põhjustab probleeme süsihappegaas, kuna seda eraldub kõige suuremas koguses. Selle hulk on kasvanud viimase 100 aasta jooksul 17%. Ümmardatult eraldub aastas 730 miljardit tonni CO2-te fosiilsete kütuste põletamisel. Eestis kasutatakse peamiseks energia allikaks kivisütt. Energiasektor moodustab 92% kogu Eesti CO2-e heitkogusest. Kui Eestis paiskub õhku 1 kWh tunni tootmisel keskmisel 1,18 kg süsinikdioksiidi siis Rootsis on see näitaja vaid 0,03kg. Kuigi sellise koguse juures saab Eesti veel osa määratud süsihappegaasi kvoodist ära müüa. Eesti süsihappegaasi heitmete hulk on vähenenud kaks korda, võttes võrdluseks 1990 aastat. Eestil on veel arenguruumi, et jõuda järgi arenenud põhjamaadele.
majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia Serbiaga sõdu, ning majandus langes. Kõige rohkem nähti vaeva sõja purustute korda tegemiseks, viletsalt on läinud Horvaatial majandusreformidega. Nüüd on Horvaatia Taga-Euroopa kõige edukam majanduslik riik. Vahemereline kliima ja pikk rannajoon on on Horvaatiasse toonud 6-7 milj. Välisturisti aastas. Horvaatia maapinna sees leidub naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, loodusliku asfalti jpm maavarasid. Hästi kergesti on arenenud kerge- ja toiduaine tööstus. Ehitatakse mitmesuguseid masinaid , sealhulgas laevu ning keemia- ja puidu tooteid. Ekspordi moodustavad 30% masinad ja seadmed; 10% õmblustooteid, jaltsid ja keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad
Negatiivse poole pealt kaasneb tuumaenergia jaamaga alati suur risk. Kui see Eestisse üldse rajada peaks see paiknema eemal suurematest linnadest. Radioaktiivsed jäätmed tuleks matta sügavale maapõue. Eestile oleks otstarbekas, juhul kui Läti ehitab endale tuumaelektri jaama, kasutada mingil määral elektrit sealt, kasvõi varuvarjandina. Ja teiseltpoolt oleks võimalik koostööd teha Venemaaga. Elektrienergia Saksamaal Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba
Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7
, naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga . Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.
Suurbritannia maavarad, loodusressursid ja nende kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on
Irwelli jõe. See kanal pani aluse nn kanaliajastule. Kanali ehitas James Brindley, et toimetada kivisütt teistesse piirkondadesse. Sellised kuntslikud veeteed võimaldasid vähendada tunduvalt kaupade vedamise kulusid. Tagajärjed Industrialiseerimise tagajärjed
ELis. Toodang on nüüd langenud ja UK on Saksamaa maagaasi netoimportija alates 2004. Prantsusmaa 2009. a. Tootis Ühendkuningriik19700000 tonni Holland kivisütt ja tarbis 60200000 tonni. Iirimaa Aastal 2005 oli tõestatud tõsta söevarud 171 mln Import tonnini. Hinnanguliselt on Saksamaa sellel potentsiaali toota vahemikus 76 miljardit Ameerika Ühendriigid tonni kivisütt läbi maaaluse Prantsusmaa söe gaasistamine. Toetudes olemasolevale Holland Ühendkuningriigi söe tarbimisele, Belgia need mahud moodustuvad reservidest, mis võivad kesta 200 kuni 400 aastat. Tööstus Suurbritannia oli esimene riik maailmas, kus toimus tööstusrevolutsioon. Seal
peaaegu 6 korda, on inimkonnal vaja tohutul hulgal kõike: süüa, juua, riideid, maju, elektrit, soojust, bensiini jne. Neid ressursse leidub vaid maakeral. Inimkond on sellisel juhul piltlikult nagu imik, kes ripub emakese Maa rinna otsas. Ta imeb ning ei kavatsegi lõpetada. Me ammutame maakerast kõike, mida saab ära kasutada ja tarbime selgelt rohkem kui maakera suudab taastoota. Näiteks naftavarusid hinnatakse olevat veel 50 aasta jagu, kivisütt jätkub u 250 aastaks. Jätkub ka metsikutes kogustes metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad. Samas püüame kalu ja jahime loomi, reostame vett ja keskkonda. See on totaalne maakera ekspluateerimine kõikidel tasanditel, kuid kas inimene teadvustab seda endale? Meie suhtumist on vaja muuta, sest nii intrigeeriv kui see ka ei ole, kaalul on inimkonna jätkusuutlikus.
*Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud.
Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh. Shenandoah' oruga) üksteistest eraldatud Apalatside ahelikud (Blue Ridge,Allegheny). Kõrgeim koht: Mount Rogers, 1746 m üle merepinna. Madalaim koht: Atlandi ookean. Rahvaarv: 6872912 (1999; 12. Koht). Suuremad firmad: Mobil Corporation, Mars inc. Majandus: Ligi 2/3 osariigi pindalast katab mets. Kaevandatakse kivisütt, tsingi- ja titaanmaaki, murtakse ehituskive. Peamised töötlevad tööstusharud on tubaka-, keemia-, puidu- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. Kasvatatakse tubakat, sojauba, maapähklit, nisu, maisi, kartulit, bataati, tomatit ja õunu, peetakse veiseid ja sigu. Chesapeake'i lahe ääres on oluline kala- ja austripüük. Pealinn: Richmond. Suuremad linnad: Virginia Beach, norfolk, Arlington. Huviväärsused: Virginias on 178 muuseumi ja ajaloomälestist. Richmondi Virginia Museum
Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid.
Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. Kaide arv 10. Süvis 14,5m Paljassaare sadam On kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas. Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90- 150m, sügavus 9
Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem E = mc2. Tuumaenergia Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur. Kui ühe grammise massiga ainekogus õnnestuks jäägitult üle viia väljalisse vormi, vabaneks sama palju energiat, kui saaksime 3000 tonni kivisöe põlemisel. Viiskümmend 60-tonnise vaguni täit kivisütt on samaväärne ühe grammiga Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese
Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria4,55%, USA 4,25%, Sveits 4,07% (2009). ENERGIAMAJANDUS Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kWh elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ( Ruhi tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa
müüdi maha kõrgema tulu eest ning see tõi emariigile raha. ● odav tööjõud ● odav tooraine ● süsteemide mitte üles ehitamine Näiteks: Suurbritannia - India Geograafilised Loodusvarad - loodusvarade rikkalik olemasolu on taganud pika ja jätkusuutliku arengu. Loodusvarade hinnatav väärtus: Venemaa - 75 triljonit USD (kivisüsi, puit, kuld, erinevad mineraalid) USA - 45 triljonit USD (kolmandik maailma kivisütt, puit, kuld, vask, maagaas) Saudi-Araabia - 34 triljonit USD (nafta, maagaas) Venezuela - 14 triljonit USD (raud, nafta, maagaas) Võrreldes teistega pole Venezuela oma rikkust osanud ära kasutada ning majanduslik-sotsiaalprobleemide tõttu oli inflatsioon 2016.aastal 800% ning SKP vähenes 20%. Geograafilised Kliima - soe kliima on sageli vorminud majandust ning põllumajandus või muud struktuurid on kujunenud ümber kliima. Lõunamaades kasvatatakse rohkem neid
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides
hüdroenergia-taastuv energialiik Prantsusmaa, Poola, Norra elektrijaamad Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002.a- keskkonna nõuded on karmistunud, tuumaelektrijaamade osatähtsus on kahekordistunud, tarbimine kasvanud Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades ?- naftat, maagaasi, kivisütt. Millised tegurid mõjutavad soojus- ja tuumaelektrijaamade paiknemist Suurbritannias ? – tuumaelektrijaamad- paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Miks on Jaapanis palju tuumajaamu, kui seal esineb palju maavärinaid ?- odavaim lahendus- Austraalia Muutused ja nende põhjused elektritootmises.- taastuvaid energiallikaid kasutatakse rohkem, kuna on keskkonna sõbralikumad, elektri tootmine kasvab, kuna ühiskonnas suureneb energia kasutus,
ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias
mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Saksamaa pindalast on 55% põllumajandusmaa, metsa all on 30% protsenti ning liiklus- ja tööstuspiirkonnad hõlmavad 10% kogu pindalast. Maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke
moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi - Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt,
loodusvarasid leidub väga suurel hulgal. Riigil on suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Türgi sõltub suuresti imporditud naftast. Pruunsüsi ja nafta on kasutusel elektrienergia tootmisel. Maavarad Tähtsaimad metallimaagid on raud ning kromiit. Ka leidub Türgis mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Maagaasi u 12,4 miljardit kuupmeetrit. Kivisütt on u 1 miljard tonni. Tööstus Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvilla istanduste juures. Tööstus Üks juhtivamaid on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres. Samuti suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Tubakataim Suhkrupeet Tööstus Türgi on KeskAasia juhtiv terasetootja ja
Sõltuvalt kliimale karjakasvatuses Inglimaal on ülekaalus lambakasvatus ja piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas. Energia, tööjõud / poliitika ja kolooniad: Praeguseks Inglimaal otseseid koloniaal valduseid ei ole, kuid on antonoomsusega valitsevaid riiklike üksuseid. Inglismaa alla koonduvad Aafikast Lõuna Aafika vabariik jne. ; Kanada; Austraalia ja India. Peamise energia saab Inglismaa praegult läbi maismaatarniate Venemaalt maagaasi. samuti bensiin ja diisel. bensiin ja diisel pärinevad osaliselt ka Prantsusmaa ja OPEC riikidelt.
Metsade raie põhjustab erosiooni viljaka pinnase ärakandumise tuulte või vooluveega. Erosioonile järgneb kõrbestumine. Muldade erodeerumisel, kõrbestumisel kaob 6 miljardit ha maad igal aastal. Tammid. 3.TÖÖSTUS 18 sajandiks olu Suurbritannia jt. Euroopa maade metsad hävitatud, mitte ainult põldude tarbeks, vaid peamiselt raua tootmise (rauasulatusahjud) eesmärgil. 1713.a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: - Saastamine (esialgu peamiselt õhu) - Looduse muutmine - Rahvastiku kiire kasv. Happevihmad Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega... Tulemus: lehed, okkad... Bioproduktsioon Lagundajad mullas Muldade leetumine... Järvede hapestumine... Keemiatööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
