lahe ääres. Poola jaotatakse tavalislt viieks topograafiliseks piirkonnaks. Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula. Madalikust lõunasse jääb mägedevöö, mille laius on erinevatest kohtadest 90 kuni 200 kilomeetrit. Selle piirkonna lääneossa jääb Silesia-Krakovi kõrgendik, mis sisaldab suurt hulka kivisütt. Kolmas topograafiline ala asub Poola lõunapiiri ääres ning moodustub Sudeedi ja Karpaatia mäestikest. Mõlema mäestiku loodustingimused on imimasustatususele sõbralikud ja selle tõttu on need regioonid tihedalt asustatud, eriti Karpaatia. Sudeedi mäestiku kõrgeim tipp on 1602 meetrit üle merepinna, Karkonosze mäel. Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim punkt riigis. Karpaadid ulatuvad veel Tsehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ukrainasse,
· Torud, Tankrid · Jagunemine: Maagaasiks Vedelgaasiks Tehisgaasiks Biogaasiks kaasnev gaas Maagaas · Põhiliselt metaan · Koos naftaga või eraldi · Lõhnatu ja värvitu · Leiukohad: Venemaal Iraanis Ameerika Ühendriikides · Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Tehisgaasid · Generaatorgaas · Kõrgahjugaas · Põlevkivigaas · Kivisöegaas · Utmine: peenestatud kivisütt kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900... 1000 °C juures. Vedelgaas · Propaan ja butaan · Vedelas olekus, põleb gaasina · Kasutatakse Majapidamisgaasina maagaasi asemel Metallide lõikamisel Kuumutamisel Jootmisel Soojapuhurite Soojakiirgurite küttena Biogaas · Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine lagundamisega hapnikuta · Metaan ja CO2 · Kasutatakse: Kütusena Elektri tootmiseks Kütmiseks
Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. § Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. § Siinseal PõhjaUngari mäenõlvadel leidub pruunsütt. § Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidubmaagaasi. § Ka idas on maagaasimaardla. Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi väljaveost Põllumajanduslik maa: heina ja karjamaad põllumaad Põhiharuks loomakasvatus Veondus Läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed Siseveondusest hõlmab
Vanemas eas on naisi rohkem, kui mehi. Meeste lan gus algab 50 eluaastast, kus enamus mehi sureb vanadusse või esinevad süda mehäired. Loodus Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Pinnamood: Edelaosas on suur mägine ala. Ida Lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Maavarad: Kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, vaske, tsinki, ammutatakse maapõusest rauda, kulda, hõbedat.
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. ...
plastid), toiduainetetööstus (1989 toodeti 2,6 mln. hl veini), elektrienergeetika, naftatööstus ja suured pangad. Majandus · Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. · Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. · Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . · Transpordivõrk on väga hästi arenenud Maavarad · Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. · Leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi. Vaatamisväärsused Tänan tähelepanu eest!
Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni. Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Sademetega kanduvad need maapinnale ja taimestikule. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[1]. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad
Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. Kõrgeim tipp: Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Jõed: Arda, Iskar, Marica Järved: Bourgas, Pomorie, Srebarna Loodus: Maavarad: kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Loodusvöönd: Rohtla Taimed: Päevalill, õliroos, piparmünt, lavenel Loomad: Karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed Rahvastik: Rahvused: Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6% Usundid: Õigeusklikud, moslemid Keskmine eluiga: Mehed 69,2; Naised 76,3 Kuulsused: Kuulsad muusikud: B. Karlov, E
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level ...
ja seeni, mis saavad mineraalsed toitained õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Silmaga nähtav taimestik kasvab seal, kus on lume sulamisvett. Vetikate ja seente kõrval kasvab ka samblikke ja samblaid ning üksikuid rohttaimi . Inimtegevus: Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid, Ehitavad omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, tehakse bioloogilisi uuringuid. Jää ja külmakõrbed: Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendlikult ribana jäävööndist. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Mandrilava ehk self- võib ulatuda kuni 1500 km-ni, algab rannajoonelt. Tingimused, mis võimaldavad järvede olemasolu Antarktikas: Tänu suurele rõhule ja jääkattele ei külmu kunagi.
on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, toiduaineid ja muid tooteid. Maaviljeluses on peamised nisu, rukis, kaer, suhkrupeet, kartul, tubakas ning puu- ja juurviljad. Need on ka põhilised eksportkultuurid. Maavaradest leidub Poolas naatriumit, hõbedat, pliid, tsinki ja magneesiumit. Samuti leidub seal kivisütt, puusütt ja maagaasi. Karjakasvatuses on peamised piimakari ning sead. Poolas on tegemist enamasti intensiivse tootmisega. Keskkonnaprobleemiks on Poolas eriti reostunud meri ja järved. Maakasutuses kuulub Poola kaubandusliku põllunduse alla, peamiselt toodetaksegi piima ja teravilja. Allikad 1. Kooliatlas lk 26-27 Kesk-Euroopa kaart. 2. Kooliatlas lk 28-29 Kesk-Euroopa majanduse kaart. 3. Kooliatlas lk 20 Euroopa kliima ja taimkatte kaardid. 4
Tuumareaktori poolt ja vastu Plussid Miinused See on odavam: kui tuumkütuse hind Tuumaelektrijaamad on abitud suuremate kahekordistuks, siis energia hind üldiselt looduskatastroofide ees: Fukushimas toimunud kasvaks alla 20%. kui aga gaasi hind plahvatus on selle ehe näide kahekordistuks, siis kasvaks gaasijaama elektrihind 60% Uraani kulub 3 miljonit korda vähem kui Ilma energia kokkuhoiu ja tootmisefektiivsuse kivisütt ja 10 miljonit korda vähem kui programmita pole tuumaelektrijaamal mõtet. põlevkivi Tehnikaülikooli uuringutes on näha, et kolmandik Eestis toodetud elektrist läheb raisku Ohtlikku RBMK tüüpi grafiitaeglustiga Tuumkütuse trantsportimine on juba väga ohtlik tuumareaktoreid (nagu Tsernobõl...
aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad: Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkeral on jäävöönd jaotunud mitme riigi vahel, kuid lõunapoolkeral asuv Antarktika ei kuulu ühelegi riigile.
Juhendaja: NIMI Tallinn 2009 Elektri tootmine Paljud elektriseadmed kasutavad seinakontaktist saadavat võrguvoolu. Lamp sütib samal hetkel kui vajutad lülitile. Kus on see elekter päris ja kuidas see jõuab meieni? Elektrit tootdetakse elektrijaamades. Enamasti on nendeks soojusjõujaamad, kus põletatakse kivisütt, põlevkivi, naftat või maagaasi. Üha enam on hakatud kasutama elektri saamiseks tuumaenergiat. Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad. Kõige tavalisem viis on selline: kateldes põletadakse sütt ja õli, sealne vesi hakkab keema ja muutub auruks, suure rõhuga aur läbib turbiini ja paneb selle rootori pöörlemad, turbiin omakorda panevad pöörlema generaatorite rootorid, mille pinge on umbes 25 000V.
Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Maavaradest leidub siin rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms. Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut traditsiooniliste kaupade näol (tekstiil, rõivad ja jalatsid). Väga oluline majandusharu on Itaalias turism. Turistide meelispaigaks on Itaalia peamiselt kahel põhjusel: esiteks väga soodne kliima ja teiseks riigis olevad
näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga
23,3 °C ja jaanuari 21 °C. Novembris kõige keskmine temperatuur rohkem sademeid, aasta 2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk keskmine sademete hulk 635 mm, põuad on 580 mm. sagedased MAAVARAD maagaas ja nafta; vask, süsi; boksiit. Leidub ka boksiit, rauamaak, pruunsütt ja kivisütt. kroom, mangaan ja uraan RUMEENIA UNGARI PINNAMOOD umbes 30% riigi koosneb põhiliselt territooriumist katavad tasastest kuni lainelistest mäed. Mõned Ida- tasandikest Karpaatide mäetipud Edela-Ungaris on ulatuvad üle 2200 m üle Dunántúli mäed, merepinna. Transilvaania läänepiiri ääres on väike
2. Ümbertöötlemine 3. Tarbijale kätte toimetamine 11. Kaasaegse energiamajanduse peamised energia allikad? Nafta,maagaas,kivisüsi,vesi,tuumaenergia,veeenergia... 12. Erinevate energiavarade kasutamise positiivsed ja negatiivsed jooned? Energiavara Positiivne Negatiivne Kivisüsi Soojuselektrijaamade Suur saastatus ehitamine on odav Taastumatu Kivisütt jagub Vedu kallis Tuumaelektrijaam Ehitamine odav Taastumatu Loodussõbralik Jätkub Hüdroelektrijaam Ei saasta loodust Rajamine kallis Vesi olemas Nafta Taastumatu Hulk looduses piiratud
Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik euro Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5%. SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Pildid Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda: 1. Põhja-Saksa madalik 2. Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud 3. Edela-Saksa keskmäestikuline astang-maa 4. Alpide eelmäestikuala 5. Äärmises lõunaosas Alpid Maavarad Rikkalikult leidub kivisütt ja pruunsütt. Põhja- ja Lõuna-Saksamaal maagaas. Suur osa toorainest siiski ammendunud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased
Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu? Esimese elektripatarei leiutas Aleksander Volta. Michael Faraday calmistas elektrigeneraatori. Thomas Alva Edison leiutas elektripirni. Wilhelm Röntgen röntgenitoru.Samuel Morse elektrilise telkegraafi. 8.Imperalismi tekkimine? Suurriikide välispoliitika 19. Saj. Lõpul maailma jagamine, kolooniate rajamineja nende ära kasutamine
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moo...
tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Maavarade poolest on Sveitss vaene, leidub vaid mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel Sankt Gotthard, mille pikkus on 16 kilomeetrit. 4 1.2. Kliima Sveitsi kliima sõltub põhiliselt sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb aga mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 10 kraadi
http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida.no/go/graphic/major-mineral-fuel-resources-in-europe- caucasus-and-central-asia1 Suurbritannias leidub traditsioonilistest energiavaradest peamiselt naftat, maagaasi ja kivisütt. Leidub ka uraani, kuid seda on vähem kui fossiilseid kütuseid. Uraaniumit kaevandati Cornwallis 1873. -1903. 1970.aastatel avastati Orkney'st laialdased uraaniumi varad, kuid rahva soovil neid kaevandama ei hakatud. Suurbritannia maagaasivarud paiknevad Põhjameres, naftavarud Kesk- ja Lõuna-Inglismaa rannikualade läheduses. Söekaevandused asetsevad Kesk- ja Põhja-Inglismaal Manchesteri, Birminghami, Leedsi, Yorki, Nottinghami ja Newcastle'i linnade läheduses.
18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi-palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku. Tööstusliku pöörde levimine Inglismaa edu püsis 19.sajandi keskpaigani. Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt. Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud, seega aurumasinaid kasutusele ei võetud. Pärast Inglismaad tuli Belgia ja Põhja - Prantsusmaa, kus paiknesid sammuti kivisöe varud. Aurumasinaid arendati ja uuendati pidevalt. (18.saj algul kulus 1hobujõulise masina jaoks 20.5kg kivisütt tunnis, 19.saj keskel oli kütusekulu juba alla ühe kg tunnis). Nüüd tasus see ka mujal maailmas ära. Uued tootmisharud 19.sajand-uued juhtivad tööstusharud. Henry Bessemeri välja töötatud
Miks Sa selle koha valisid? Lubjakivipaljandeid võib näha Põhja-Eestis. Põhja-Eesti tõusis varem mandijääst välja, mistõttu ta sai vähem settida. 5. Mis ajast (eoonist, aegkonnast) pärineb Eesti esinev kambriumi sinisavi? Millised looduslikud tingimused valitsesid sel ajal meie alal? Sinisavi pärineb fanrosoikumi vanaaegkonnast (ordoviitsium). Eesti oli siis mere põhi. 6. Miks Eestis (leidub/ ei leidu) kivisütt? Vali sulgudest ja põhjenda. Eestis ei leidu kivisütt, ??? 7. Kuidas on seotud magma voolavus ja vulkaani kuju? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske intensiivsus on suurem, sest magma liigub seestpoolt üles ja tekitab suure purske atmosfääri. Seejärel magma voolab mööda vulkaani alla ja tardub, mägi kasvab.
Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa
sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Majandus Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad
töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia,
Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3
Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat Majandus Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Maanteede puudumise tõttu kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või õhutransporti (kopteriliiklus) Maavarad On kaevandatud On võimalik kaevandada naftat kivisütt kulda krüoliiti nioobiumi marmorit tantaali tsinki uraani tina rauamaaki hõbedat teemanteid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%B 6%C3%B6nimaa http://www.annaabi.ee/Gr%C3%B6%C3 %B6nimaa-m3948.html http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab =wi "Uus Maailma atlas" (2010)
ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem Tuumaenergia • Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur. Kui ühe grammise massiga ainekogus õnnestuks jäägitult üle viia väljalisse vormi, vabaneks sama palju energiat, kui saaksime 3000 tonni kivisöe põlemisel. Viiskümmend 60-tonnise vaguni täit kivisütt on samaväärne ühe grammiga! • Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on
123 123 10 klass Bulgaaria Referaat geograafias 123 Bulgaaria Bulgaaria asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril. Samas Bulgaaria asub Euraasia laama ääreosas. Riigis leidub maavarasid. Vulkaanipurseid Bulgaarias ei esine, kuid võib esineda mitte tugevaid maavärinaid, laviine mägedes ja suurt tulvavett. 1 Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaaria pinnamood on ka omapärane. 2 Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad
mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Kasutatud allikad: http://www.vm.ee/?q=node/10379, http://koolielu.ee/waramu/view/1-55864f9f-5c87-4fd0-94a5- c9975c234024, http://www.google.ee/url?
Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed Joonis põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise happesademete panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad tekkest. soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2, NO ja NO2, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Happesademed on sademed, mille pH tase jääb alla 4,5. Sademed pH tasemega <4,5 on püsivad USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas ning muudel aladel, kus on suur õhusaaste. Kuigi probleeme märgati ja mõõtmisi tehti varem, hakati pöörama ülemaailmset
vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Rahvastik
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2
Sahara kõrbest liigub sinna tugev tuul, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihma sajab üldjuhul oktoobri lõpus.Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene, ning enamus imporditakse riiki. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Maavaradest leidub seal ka rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Ränga hoobi sai Itaalia majandus pärast Teise maailmasõda, seejärel ehitati Marshalli plaani toel majandus aga uuesti üles. Itaalias ehitati 1920 aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. Itaalia kuulub aastast 1950 maailma tugevaimate tööstusriikide hulka ning samuti peetakse seda heatasemelise põllumajanduse riigiks. Samuti on kõrgelt on arenenud masinatööstus ja kergetööstus
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majandusl...
mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste põletamine. Peamise panuse (üle 80 %) annavad kivisütt kasutavad soojusjõujaamad. Põlemisel moodustuvad vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid, mis õhuniiskusega reageerides
Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
SVEITS Sveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Sveits ...
· Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Hilisindustriaalne tootmisviis kujunes välja piirkondades, kus leidus kivisütt, metalle ja teisi maavarasid, mille kasut. Soodustas tööstuslikku arengut. 19.saj lõpul toimus uus tehnoloogiline murrang, mida isel elektri, telefoni, raadio, auto ja hiljem ka lennuki leiutamine. Võeti kasutusele nafta. · Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline pööre ja arenes kosmosetehnoloogia aatomifüüsika ja võeti kasutusele esimesed elektronarvutid. Postindustriaalset ühiskonda nim. ka infoühiskonnaks
Hollandi asend on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, nafta töötlemise tööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Riigis on põllumajanduse põhiharuks loomakasvatus, eriti piimakarjandus. Sisse veetakse teravilja, kivisütt ja erinevate toodangute valmistamiseks vajalikku toorainet. Hollandlastele ja flaamidele on jõulud perega olemise ja omavalmistatud heade toitude söömise püha. Jõuludel käiakse kirikus ning süüakse leiba ja worstebroodjesi. See on leiva sisse keeratud vorst, mida nad armastavad talviti süüa, traditsiooniliselt juuakse selle juurde kuuma sokolaadi. Hollandi kodudes on kombeks talvel kütta vaid kööki ja elutuba. Magamistoad on jahedad ja magatakse lahtise aknaga. Isegi dusi all
materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit,
muutub aineosakesteks ning vastupidi -- aineosakesed hävinevad kohtumisel ning muutuvad valguseks. Tuumaenergia Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur. Kui ühe grammise massiga ainekogus õnnestuks jäägitult üle viia väljalisse vormi, vabaneks sama palju energiat, kui saaksime 3000 tonni kivisöe põlemisel. Viiskümmend 60- tonnise vaguni täit kivisütt on samaväärne ühe grammiga! Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese
madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_liina.htm http://kristinkaur.weebly.com/1.html http://rainl.weebly.com/linnastumine.html Tööstusareng 1.Millised looduslikud toorained (maake) riigis leidusb? Itaalia looduslike toorainete varud on kasinad. Seal leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. 2.Millised tööstus harud on esindatud? Põhja tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. 3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõted? Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja- Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Suured tööstuslinnad on Milanot ja Torinot
hellomagazine.com/imagenes/travel/20120 http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- 3027339/patagonia-chile-photo-gallery/0-34-110/a- live/photos/000/451/cache/freshwater-rivers-rio-grande- parque-nacional-torres-del-pain-a.jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine. • Tegeletakse veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega. • Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, ka kivisütt. • Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. http://patbrit.org/img/rr/postal-armando-draga- tdf_magallanes.png Reisimine Tulemaale • Kuna Tulemaa asub lõunapoolkeral, tasuks sinna minna talvel, siis kui seal on suvi. • Kaasa peaks võtma kindlasti soojemad riided ning ka vihmariided. • Rahana on seal kasutusel peesod. 1 peeso on 0,09 eurot. • Keelena räägitakse Tulemaal hispaania keelt.
METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam...
Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad Maavarade kasutus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud,
Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. (europa.eu) Pinnamoe mõju turismindusele on hea, sest kuna Bulgaaria on mägine, käiakse seal talviti talvemõnusid nautimas ( suusatamine, lumelauaga sõitmine jne). Lisaks sellele asub Bulgaaria mere ääres, mille kuldsed liivad on väga populaarseks puhkusasutuseks ka suvel. Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. (argotours) Riigis ei esine maavärinaid ega vulkaane. Kliima Klimaatiliste tundemärkide järgi võib riigi jagada kolme tsooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
