Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli raske tööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli konsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Peterburg - masinaehitus, elektroonika, trükitööstus, keemiatööstus. Masinaehitus asus Riias või Tallinnas. Saksa ja Prantsusmaa kapital. Lõuna-Venemaa - kivisüsi, metalurgiatööstus. Prants. Beliga kapital. Bakuu - Inglsimaa kapital. Naftatööstus. Odessa - Nikolao Iasi ehitada samparetehase Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. 1890 - II MS oli Venemaal peaaegu iga aasta nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Pani aluse Serglei Djagilev. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev, Pavlo. 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal
vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3. Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida väiksem küttevedeliku tempearatuur, seda kõrgem on kasutegur. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid 1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav · Kogu küttesüsteemi juhitakse ühtsest ja lihtsasti kasutatavast puldist · Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid · Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega · Puudub müra soojussõlmes · Puudub tuleoht · Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega · Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat
on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat. FÜÜSIKALISED OMADUSED Järjenumber on 80, aatommass 200,59 Kuulub koos tsingi ja kaadmiumiga perioodilisussüsteemi II rühma kõrvalalarühma (B rühma) Tahkumistemperatuur -38,8°C, keemistemperatuur 356°C Suur pindpinevus 0,4865 N/m
millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks
8. Fossiilkütus ehk fossiilne kütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 9. Auruturbiin on soojusjõumasin, mis muundab auru potentsiaalse energia kõigepealt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Tuulegeneraator on tuulik, mis muundab tuule kineetilist energiat teist liiki energiaks. 10.Maa saab oma energia päikeselt.
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega
Maailmas tarbitakse 1% Päikeseenergia 1970 a võeti kasutusele spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid Kasulik püüda otsekiirgust Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India, Tuuleenergia Geotermaalenergia Alternatiivenergia plussid ja miinused Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?)
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapä...
EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia ...
Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Tubakaaktsiis- Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimis-tubakas. Pakendiaktsiis- Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend. Maksustatav pakend on pakend pakendiseaduse mõistes.
ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks
- Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. - Mida suurem on keha pindala, seda rohkem ta kiirgab. Kütus e kütteaine - süsivesinikke sisaldav põlev aine. Kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Tahked: kivisüsi, põlevkivi, turvas. Vedelad: nafta, bensiin, diislikütus. Gaasid: maagaas. Kütteväärtus e eripõlemissoojus - näitab, kui suur soojushulk eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel. Q = rm 1kcal = 4,2J η = Akasulik/Akogu x 100% - kasutegur
pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo. KASUTATUD MATERJALID https://et.wikipedia.org/wiki/Suur-Kaukasus https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Kaukaasia https://et.wikipedia.org/wiki/Kaukaasia https://www.borjomi
Linnad paiknevad Brasiilia riigipiiri äärtes. Kesk-Brasiilias on küllaltki vähe linnu, kuid ookeani ääres ja teiste riikide ääres on linnasid rohkem. Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul. 12 5.Energiamajandus Brasiilias leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Imporditakse toornaftat ja eksporditakse rauamaaki. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja teistes. Elektrienergia toodand inimese kohta on 500kW. 13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks
inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. 6 Energiamajandus Energiakasutus ja tootmine Suurbritannias on saanud üha suuremat tähelepanu aastate jooksul. Põhifaktor selle juures on Valitsuse pühendumus heitgaaside vähendamiseks. 20. sajandil oli põhiline energiaallikas kivisüsi, mis jättis pärast kasutamist palju ebavajalikke ja kahjulikke jääkprodukte. Energiajaotus: · Transport 35.63% (33.00% 1990-l aastal) · Majapidamised 30.23% (27.70% 1990-l aastal) · Tööstused 21.17% (26.27% 1990-l aastal) · Teenused 12.91% (13.03% 1990-l aastal) Suurbritannia suurte kivisöevarude tõttu ning Põhjamere nafta ja gaasivarude tõttu suudab ta endale energiat toota ise, samas jääb üle ka veel ekspordiks
on küll hästi ga rauamaak, rahvastiku välja loodetakse boksiit, arvu. Palju arenenud, hoida selle pruun- ja rahvusi, kes kuid siiski tähtsat kivisüsi, segunevad on need rolli. kaali- ja eurooplastega ülekoormat Energia keedusool, . ud ja ka on osas sõltub
Kalavaesemad piirkonnad Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses metsade vähenemine,happesademed Kalanduses kalade hävimine, reostus Energiamajandus Taastuvad varad tuul, biomass, vesi, lained, päike Taastumatud varad nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Traditsioonilised varad nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro Alternatiivsed varad päike, tuul, tõus-mõõn Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused Kivisüsi Ameerika, USA, Venemaa; ohutu transportida Nafta Saudi-Araabia, Venemaa, USA; mitmekülgne, plastikuid jne saab toota Maagaas Venemaa, USA, Kanada; kättesaadavam, vajab vähem töötlemist, puhtam
Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 kivisüsi, mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja pruunsüsi, ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike
tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. 23. Mis on moreen ? Moreen on mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina. 24. Nimeta orgaaniliste setete tüüpilised esindajad. Turvas tekib taimejäänuste massilisel kuhjumisel ja osalisel kõdunemisel küllaldase vee ja vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel.
Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11
hinnad kütus Maagaas +suurim kütteväärtus (fossiilsetest -meritsi tülikas transportida (kallis ja ohtlik kütustest) torujuhe) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab õhku Osatähtsus väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; pruunsüsi -madal küttväärtus => ebaotstarbekas Ei osale maailmaturul
taimestik (loomade toiduks), kliima ja muld (taimed kasvuks), puiduvarud (ehitus, küte, mööbel, paber jne), vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine). Maavarad Maapõuest kaevandatavad loodusvarad. Jaotatakse tahketeks (süsi, metallmaagid, soolad), vedelateks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas). Väga hinnatud on metallid, eriti raud, aga ka vask ja alumiinium. Fossiilsed kütused: Turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas ning uraan. Ehitusmaterjale: Graniit, marmor, tuff, lubjakivi. Briljandid Lihvitud teemandid. Teemante kasutatakse ka tugevaimateks lõikeriistadeks. Ammendamatud loodusvarad Loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest (vooluvee energia, tuuleenergia, Maa siseenergia, hoovuste energia). Ammenduvad loodusvarad Loodusvarad, mis võivad lihtsalt otsa saada.
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. K...
4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused 5.Kasutatud lingid , raamatud. 1.Mis on kütus? Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum , diislikütus), tööstuses jne. Kütuste liigid. Gaasiline kütus. Tahked kütused: puit, turvas, kivisüsi, põlevkivi. Tahkete kütuste omadused: orgaanilise aine sisaldus, kütteväärtus, tuhk, mineraalne CO2, vesi. Tahke kütuse utmine, koksistamine, gaasistamine. Tahke kütuse termilise töötlemise produktid. Tuumaenergia.Eesti Vabariigis on energeetikaprobleemid kujunenud aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, on vajalik konkreetne diskussioon võimaliku tuumaenergeetika rakendamiseks Eesti Vabariigis
Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport
merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks (Flandria, Brüssel-pealinn ja Valloonia) ja kolmeks keelekogukonnaks (prantsuse, hollandi ja saksa). Kokku elab Belgias 10,750 miljonit elanikku. Elanikond kasvab pidevalt. Ta on Euroopa tihedamini asustatud riike. Kuna linnades elab 97% elanikest, võib järeldada, et põhiline osa elanikkonnast on hõivatud tööstuses. Väga palju tööd annab belglastele ka EL-i juhtorganite paiknemine Belgias. EL-i ametnikkonna
Austraalia ja Eesti on võrreldes Peruuga suured saastajad, kuna sealsed inimesed on rohkem urbaniseerunud. Peruus on hariduse ja tervise näitajad madalamad kui Eestis ja Austraalias, mis põhjustab ka veidi madalamat arengutaset. Mind hämmastas, et Austraalias on nii vähe ohustatud linnuliike, arvestades seda, et Austraalia on üüratu suur. Imestama pani ka see, et Peruus on kõrge tervise näitaja. Austraalia kõrgele arengutasemele aitavad kaasa rohked maavarad (näiteks: nafta, kivisüsi ja ka teemantid). Austraalia kohapealt on aga takistuskiviks ebasoodne asukoht võrreldes muu maailmaga. Eestil ei ole nii palju maavarasid, et neid ekspordiks jätkuks. Peruu miinusteks on samuti ebasoodne asukoht, näiteks peab Mehhikost läbi sõites makse maksma (tasuline kanal). 5. Kasutatud materjalid http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/EST.html http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/AUS.html http://www.statsilk.com/maps/statplanet-world-bank-app-open-data/ http://hdr
8 2002 130.7 115.0 96.5 262.8 97.8 77.3 36.0 34.3 2004 132.7 115.0 101.5 264.3 97.8 79.7 39.1 35.9 2005 137.5 115.0 101.5 264.2 97.8 80.0 41.5 36.2 2006 138.4 115.0 101.5 264.3 97.8 87.3 41.5 36.2 2007 138.2 115.0 101.5 264.2 97.8 99.4 43.7 36.2 2008 137.6 115.0 101.5 264.1 97.8 99.4 43.7 36.2 2006. aasta andmed Riik Kivisüsi (miljon Protsent kogu tonni) maailma varudest USA 246,643 27.1 Venemaa 157,010 17.3 Hiina 114,500 12.6 India 92,445 10.2 Austraalia 78,500 8.6 LõunaAafrika 48,750 5.4 Ukraina 34,153 3.8 Kasahstan 31,279 3.4 Poola 14,000 1.5
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks
Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Taimestik ja Maavarad Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Rahvastik ja Majandus Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Luksemburg Riigid
Kordamine Energiamajandus tööstusharu, mis toodab kütust ning soojus- ja elektrienergiat ning edastab energiat tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale
Glükoos on paljudele organismidele pühiline energiaallikas Fotosünteesivad organismid on toiduahela esimene lüli ehk heterotroofide toit Fotosünteesivatest taimedest tulenev hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põletamisel Kontrollib atmosfääri süsiniku ja hapniku taset Muudab anorgaanilised ained orgaanilisteks Fotosünteesitavatest organismidest saab materjale nagu puit, vill jt Fossiilsete kütuste teke (nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas ja turvas) Heterotroofid-Tarbivad teiste toodetud orgaanilistest ainetest Anabolism/Assimiliatsioon-Sünteesiprotsessid. sünteesitakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. Vaja: lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat Miksotroofid-olenevalt keskkonna tingimustest võivad nad olla niii autotroofsed kui ka heterotroofsed organismid. Valguse käes toitub autotroofina, st fotosünteesib. Pimeduses
Eelised: Eelised: 1) elukeskkond säilib 1) lihtsam rajada 2) võimalik kasutada sügavamal asuvaid kihte 2) vähem tööjõudu Puudused: Puudused: 1) ohtlik 3) maapinnavaringud 1) elukeskkond hävib 2) kallis 4) kahjulik tervisele 2) saasta õhku - maagaas - kivisüsi - nafta 5.HÜDROENERGIA e. VEEENERGIA Majanduslikult on odavam rajada hüdroelektrijaamasid suure langusega veerohketele jõgedele. Lauskmaajõgedele tuleb rajada tamm. LK. 75 diagramm Suurimad hüdroenergia tootjad · Kanada · USA · Brasiilia · Hiina · Venemaa · Norra Riigid, kus HE annab kogu elektrienergiast rohkem kui 30%? 1) Norra 99% 4) Kanada 59%
Põhilisi moondetüüpe on kolm: regionaalmoone-litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades, kus valitseb kõrge temp. ja rõhk. (savikilt, vilgukilt, gneiss) kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. (marmor, kvartsiit, sarvkivi) purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja naatriumi- ja kaltsiumipäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest. Kristallid on suured, sest nad on moodustunud magma aeglasel jahtumisel.
Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki.
Miks puhkes I maailmasõda? Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mitte ükski sõda ei alga täiesti mõtlemata. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Kõige olulisem I maailmasõja põhjus oli riikidevahelised vastuolud. Näiteks Saksa-Prantsuse suhted oli ääretult pingelised. Peamiseks oli Elsass-Lotringi küsimus. Maa-ala, mis kuulus Saksamaale, kuid pool rahvastiku oli prantslasi. See oli maavaraderohke maa (rauamaak, kivisüsi), mida Prantsusmaa tahtis omale saada.Teiseks vastuoluks oli Aafrika kolooniate huvide kokkupõrge. Samuti ei olnud Saksa-Inglised suhted kõige paremad. Saksamaa soovis endale asumaid juurde hankida inglaste arvelt. Austria-Ungari suhted Venemaaga olid väga keerulised. Serbia püüdis Austia-Ungari koosseisus domineer...
31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? 1. C 2. 2, IV A, mittemetall 3. +6)2)4) 4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18
Põhja-Jäämerd s.) kääbuskask, punakurk- kaevandatakse roomikautod, ümbritsevatel pajupõõsas, kaur, maavarasid(nafta, traktorid. maismaa-aladel. metsatundrates: lemming, kivisüsi, Tasked masinad lisanduvad lumekakk vasemaak, apariit, vajutavad kidur mänd, forsforiit, kuld) tundrapinnasess tundrakask e jäljed. Nii
Erki Varandi 9.a klass Eesti majandus ja ressursside kasutamisvõimalused Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside t...
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Energiaallikaid on olemas väga mitmeid. Osa neist on meie keskkonnale kasulikud, osa aga kahjulikud. Energiaallikate kaudu saame me elada kuna elekter ei toimi ilma energiata. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad. See tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on vee-energia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis. Vee-energiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks, vee-energia kasutamine soodustab energeetiliste
rinnad paljad, isegi siis kui neil kleit seljas on. Pärast seda maali jõudsin Gaspar Rem'i portreeni. Gaspar nägi välja üsna ajahambast puretud ja väsinud olekuga sellike, kuigi tundus, et ta oli aadlisoost. Järgmisena jõudsin ertshertsoginna Anna maalini. Maali fookus oli selgelt suunatud ertshertsoginna näole ning tema uhkele kraele. Kõik, mis jäi kraest kaugemale, paistis maali mustast taustast sama hästi välja kui must nööp keset kivisüsi hunnikut. Siis nägin teost, kus oli kujutatud türklaste jõudmist Konstantinoopoli juurde. Too teos oli joonistatud pliaatsiga paberpärgamendile ning erines ka stiililiselt eelnevatest joonistustest. Seejärel jõudsin keiser Rudolf II portreeni. Minu jaoks oli see portree üsna koomiline, kuna näo proportsioonid olid täiesti välja venitatud ning tundus, nagu oleks keiser endale hiigelsuure lõuaimplantaadi paigaldada lasknud. Küllap oli kunstnik regendi lõua
Mõisted 1. Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesi...
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad tööjõudu, suur kogus, 24 h veekogud odavam, mahub palju Puudused: ei ole võimalik kõikjale ehitada Puudused: õnnetused- vereostus ei viida mõlemalt otsa täiskoormaga ...
SAKSAMAA Jaanika Golubeva EMA Merekool 11LJ 2011 Üldine iseloomustus Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Parasvöötmeline kliima. Suhteliselt jahe kliima. Keskmine temp. Jaan. 1-2 kraadi, juulis 16-20 kraadi. Talved ja suved niisked ja vihmased. Sademeid 600-1000mmHg. Merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Saksamaa asub sega-ja lehtmetsa vööndis. Majanduslikult väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa on hästi arenenud riik. Föderaalne vabariik. Rahvaarv ja selle soolis-vanuseline iseloomustus Rahvaarv: 82079454 milj/in Rahvastiku Tihedus: 230in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0.02% (1998) 0-14 aastaseid: 13.3%(N-5232245, M-5569390milj/in.) 15-64 aastaseid: 66.1%(N-26617915, M-5569390milj/in.) 65 ja vanemad: 20.6%(N-9557634, M-7217163milj/in.) Rahvastiku püramiid Click to edit Master text styles Second level Third level ...
veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse OSCE Euroopa kosmoseagentuur ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel
*Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? - Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile *Kust saavad autotroofid energiat? - Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. *Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid? - Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milli...
2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse) 3) see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri kasutada võib näiteks kivisütt) NB! Joonise legendis on nihe: kivisüsi on must ristkülik, lubjakiviküngas on see telliskivide moodi laik kaardi idaosas ja jõed tunned joone järgi ära. Kuhu ehitataks tänapäeval tõenäoliselt moodne rauasulatusettevõte arenenud riigis. Põhjenda, miks? Tänapäeval ehitataks see tõenäoliselt punkti D, kuna seal on sügav meri, ehk siis see võimaldab sadamate ehitust ning suurte laevade liiklust (mis omakorda võimaldaib hõlbustada metallide transportimist).
Välismõjud Seminar I Välismõjudeks nimetatakse jõude, mis tekitavad kasu või kahju isikule mitte tema enda tegevusesest, vaid mõne teise isiku majandusliku tegevuse tagajärjel. Välismõjusid on kahte liiki: negatiivsed ja positiivseid. Negatiivseteks välismõjudeks nimetatakse isikule või firmale mõne teise organisatsiooni poolt tekitatud kulu, mis on jäetud hüvitamata. Positiivse välismõju korral aga tekitatakse kasu. Negatiivse välismõju näiteks võib tuua autode rohkuse Tallinna keskklinnas, mis aina suureneb. On küll mugavam ja kiirem lahendus omada autot punktist A punkti B jõudmiseks, kuid selle kõigega kaasnevad paljud probleemid. Kõige suurem mure, mis autodega kaasneb, on eelkõige suunatud meid ümbritsevale keskkonnale. Sellega kaasnevad ka seal piirkonnas elavate inimeste tervise probleemid riik peab tagama kodanikele tervisehoi...
Eesti majandus ja ressursside kasutamisvõimalused Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
