46 120 000 (2011 aasta seisuga) Kuningas Juan Carlos I Pindala 504 782 km² Riigikord parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament Parlamendi nimi Hispaania parlament Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement Hispaania põllumajandustoodang: nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid Rahvusvahelised organisatsioonid Rahaühik euro (EUR) Hispaania kuulub NATO-sse, ÜRO-sse, OECD-sse, Euroopa Liitu Ajalugu 16. sajandil kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu Ameerikas Euroopa võimsaimaks suurriigiks
laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad
v Erosiooni tõttu on tekkinud uhtorud ja selle tõttu on vähenenud taimedele sobiv maapind v Maavarade leiukohtades suured tööstusasulad Uhtorud: v Tiheda juurestikuga taimkate kaitseb muldi erosiooni eest v Väikse juurestikuga kultuur taimed ei paku mullale kaitset v Huumusest vaesunud põllu massiivid ja kevadised vihmahood on uhtorgude tekke põhjuseks (Erosioon pinnamoodi kulutav Vooluvete tegevus) Tehased: v Tähtsad maavarad: kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid v Leiukohtadest on tekkinud suured tööstusalad Tänan kuulamast!!! :D
Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina Oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega Alternatiivsete energiavarude kasutamise Põllumajandus Põllumajanduse tootlikus on kõrge Põhiharuks on loomakasvatus (sead ja liha piimaveiseid) kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit ja köögivilja Ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise, lamba, linnuliha ja kala Imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid
Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus, teenuste vahetus, kapitaliinvesteeringud *Hispaania on imeilus riik, mis asub Edela-Euroopa Pürenee poolsaarel. Hispaania peamine religioon on rooma katoliiklus. Hispaania kliima on Euroopas üks soojemaid ja päikeselisemaid, rannahooaeg kestab juunist oktoobrini. Kasutatud materjal http://www.eures
Mahajäetud kohad Hashima saar, Jaapan Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Varem oli Hashima saar täis kivisüsi. Seal elas üle 5000 kaevuri. Kuid kui söe asemele tuli kasutusele bensiin jäeti see linn maha. Orpheum Auditorium - New Bedford, Massachusetts Click to edit Master text styles Second level Seda saali avati samal päeval Third level kui uppus Titanic 15
valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.
Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Melany, 2009.) Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France..., 2009) ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus % - 99,0 Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik (Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82)
Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8...+10 °C Augustis +18...+24 °C Keskmine õhutemperatuur Hispaania lõunaosas: Jaanuaris +10..+12 °C Augustis +24...+26 °C Loodusvarad Hispaaniast võib leida loodusvarasid nagu kivisüsi, pruunsüsi, rauamaak, vask, plii, tsink, uraan, volfram, elavhõbe, kips jt. http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html 4. Arengutase Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Imikusuremus 4,26 Keskmine eluiga (N/M) 83,45/76,6 Lapsi naise kohta 1,3 Kirjaoskus 97,9% Telefone 100 el kohta 106 Hõive põllumajanduses 5,3% Hispaania Kuningriik kuulub inforiikide hulka.
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja
uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Tähtsus: Mida rohkem on kättesaadavat energiat, seda kiiremini areneb tehnika ja tehnoloogia ning seda vähem on vaja inimestel teha füüsilist rasket tööd. Taastuvad energiaallikad: maapöörlemise energia, maa gravitatsiooni energia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, päikese energia jt. Taastumatud energiaallikad: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Traditsioonilised energiaallikad: fossiilkütused (vt. Taastumatud kütused), tuumaenergia, vee-energia, osa biomassi energiast. Need on energiaallikad, mille kasutamine on praegu väga tavaline. Alternatiivsed energiaallikad: päikeseenergia, tuuleenergia, tõusu.ja mõõna energia, geotermaal energia...jt Need on energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on need kallid ja ei tasu ära. 36. KIVISÜSI:
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
"kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02% Kes...
• Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel? • Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad? • Millest sõltub nafta hinna kõikumine? Mis põhjustab praegu(2020) nafta hinna kukkumist väga madalale? • Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Kes sinna kuuluvad? • Naftaliiv ja kildagaas- kas tuleviku energiaressursid või suur keskkonnarisk? • Miks omab tahketest kütustest maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi? Miks paiknevad kõik tahkel kütusel olevad elektrijaamad maavara leiukohas? • Too välja karjääriviisilise kaevandamise ja allmaakaevandamise poolt- ja vastuargumendid • Kuidas on põlevkivi kaevanduste sulgemine mõjutanud Kirde-Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut? • Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamise poolt- ja vastuargumente • Kus Euroopas tasub toota hüdroenergiat? • Miks on Eestis hüdroenergia osakaal nii väike, kuigi jõgesid on palju ja
suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad Sitsiilia ja Sardiinia saared koos väiksemate saartega. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Kuid enamjaolt ületab eksport impordi, tänu energia ja loodusvarade impordivajadusele. Kõige rohkem toob raha sisse turism, tänu Itaalia vaatamisväärsustele külastatakse Itaaliat tihti. Seal on hästi arenenud autotransport,
Ehitus, viimistlus, Ehitus, skulptuur ja Kütus, ehitus, nafta, Kasutusalad poleerimis- ja plastika. gaas, klaas. lihvimistööstus. Marmor, kvartsiit, Lubjakivi (paas), Näited Pimss, graniit, basalt. gneiss. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi. Vulkaaniliselt Laamade kokkupuute Kunagi merepõhi aktiivsetes aladel (kohtades, kus olnud aladel piirkondades (või MMK sukeldub (tänapäeval esineb Leiualad piirkondades, mis OMK alla, kus on riikes, mis asuvad olid kunagi ammu kõrgem rõhk ja mereäärsetel aladel,
· S-küüslaugus,sibulas · J-merekalades Toit on väärtuslik, kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke · Rasvu · Sahhariide · Vitamiine · Mineraalaineid · lisaaineid Kütused · Kütused ained (peamiselt C-ühendid), mille põlemisel vabaneb palju energiat · Kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub 1 kg kütuse põlemisel · Maagaas 50 MJ/kg · Vedelkütused (alkaanid) 40 45 MJ/kg Kivisüsi 30 MJ/kg · Põlevkivi 5 20 MJ/kg · Puit 15 MJ/kg Põlemine · Põlemine kiire oksüdeerumine, milles eraldub palju soojust ja valgust · Leek tekib gaaside põlemisel · Tahkete ainete põlemisel toimub nende lagunemine ja eralduvate gaaside põlemine t ie lik p le m in e C O 2 ja H 2 O m i t t e t i e l i k p l e m i n e k r g e t o C , C O , C O 2 a u ru d , v a l g u s t a v ( h g u v t a h m )
on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui
baaskemikaalist. Süsi, nafta ja maagaas on põhilised toorained enamiku mahtlastikemikaalide tootmiseks. Fossiilkütused on samuti äärmiselt olulised energiaallikad, milles esikohal on nafta (u 40 %), seejärel süsi (u 26 %) ja maagaas (u 21 %). KEEMIATÖÖSTUS EESTIS Arenenud keemiatööstust peetakse riigi majanduse arengut ja jõukust tagavaks teguriks. Eestis puuduvad kõige olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel, keedusool ja kaalisool. Eestis saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti. Kaasaegne keemiatööstus vajab palju kapitali ja oskuslikku tööjõudu, oluline roll on ka tootearendusel. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad veeloomade ja lindude hukkumist. KASUTATUD KIRJANDUS https://sites.google.com/site/terased/9kuetused/96naftasaadusedjakeskkond http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemerekaitse/naftareostus http://www
6. Iseloomusta sooja ja külma fronti Soe- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale o Õhutemperatuuri tõus o Pilved o Tibutab lausvihma o Talvel sajab lund ja tuiskab Külm- piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla o Ränksajupilved o Äike o Paduvihmad o Õhutemperatuur langeb 7. Kuidas põhjustavad inimesed happevihmasid? Nafta Kivisüsi Põlevkivi Põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid (peamine) Metallisulatamine metsatulekahjud
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimesest elusolendist tänapäevani. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega.300350 mlj aastat tagasi katsid maad sõnajalgadest ürgmetsad millest on tekkinud kivisüsi, mida tänapäeval tuleküttena kasutada saame. Peale neid tekkisid pal...
Eesti majandus aastatel 19301940 Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõju Eestile 19301933 1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete...
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suu...
Austraalia energeetika analüüs Austraalia on maailma üks suurimaid energiatootjaid, mis moodustab ligikaudu 2,4% maailma energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja
Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast
o Oma tohutu suure pindala tõttu on Kanadas väga eriilmelise kliimaga piirkondi. Maavarad o Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Majandus o Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22333$. Haridustase ja eluolud Piirkond Keskmi Sünde Kirjaosk RKP ne 1000 us eluiga inimese kohta Kanada 79,07 15 97% 22333$
. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteain...
12. Fotosünteesi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6Hao 13. Fotosünteesi tähtsus: Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine, Glükoosi on põhiline eneriaallikas enamikus organismides, Toiduahela esimeseks lüliks, Toiduks heterotroofide, Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) 14. Tegurid, mis mõjutavad fotosünteesi intensiivsust: valgus, temperatuur ja lähteainete kättesaadavus. 15. Rakuhingamine Glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel vabaneb energia ja eraldub süsinik di oksiid ning vesi. 16. Rakuhingamise 3 etappi: *Glükoos toimub päristuumse raku tsütoplasma võrgustikul. *Tsitraatsükkel toimub mitokondri sisemuses. *Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel
Koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Riigi suurimad veekogud Reini jõgi Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205 810-860_poster_16x9-oxgr-1205810.jpg Prantsusmaa loodusvarad Prantsusmaal on palju loodusvarasid. Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub kullasetteid, pertooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali, savi. Kasutatud allikad 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_j%C3%B5ed 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_presidendid Aitäh, et vaatasite!
1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus
uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi? Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud. 14) Millal võeti kasutusele elekter? 19.-20 saj. vahetusel-hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti. 15) Kui suur on erinevate energiallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? · Lihaste jõud 0 % · Orgaanilised jäätmed 0 % · Puit - 0 % · Süsi 28,7 % · Nafta 38,6 %
Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa. Valitseb mereline parassoe kliima. Õhutemperatuur jaanuaris on 0-8 C, keskmiselt +3,5 C. Juulis 16- C, keskmiselt +16,5 C . Aastane sademete hulk aastas on 700- 1000 mm, Ardennides isegi 1000-2000 mm. Belgias on valdav kultuurmaistu; mets, mida on osaliselt istutatud katab peaaegu viiendiku maa pindalast ja kasvab Ardennides. Tiheda veestiku laevatatavad jõed on Schelde, Sambre ja Maas. Tähtsaim maavara on kivisüsi. 5 1 RIIGI ARENGUTASE 1.1 Arengutaseme näitajad Riigi arengutaseme iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Üks kõige sagedamini kasutatavaid on SKT. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Belgias on SKT 27 600 OJS elaniku kohta. Keskmine eluiga naistel on 80,8 ja meestel 74,5 aastat. Summaarne sündimuskordaja (laste arv naise kohta) on 1,64. Imikute suremus on 4,5% ja suremus on 10,1%
Ø Elektroonikadetaile Ø Masinaehitustooteid Ø Värvilisi metalle Mida Kanada ekspordib? Ø Nisu Ø Puitu Ø Paberit Ø Maagaasi Ø Naftat Ø Autosid Loodusvarad. Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Loodusvarade kaevandamine Loodusvarad 1992. aastal 1993. aastal 1994. aastal 1995. aastal Nafta (miljonit 1,326 1,281 1,252 1,259 m³) Maagaas 2,771 2,672 2,232 1,898 (miljardit m³) Kivisüsi (tuhat 8623 8623 8623 8623 tonni) Vask (tuhat 10,755 9,740 9,533 9,250 tonni)
mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat
Seoses nafta hinna tõusuga on hakanud Venemaa areng kasvama. 2007. aasta lõpetas venemaa 9. aasta kasumi parandamisega. Iga aastane keskmine paranemine on 7 % kui võtta aluseks 1998. aasta. Sellel aastal oli Venemaal ka majanduskriis. ka SKT tõus on märgatav. 8.1% suurem kui eelmine aasta. Keskmine palk on u 6400 krooni(2008). 2000. aastal oli see u. 800 krooni. Samas on langenud töötute kui ka kodutute protsent. üle 80% Venemaa toorainest eksporditakse välja, sh nafta, puit ja kivisüsi. viimastel aastatel on suurelt vähenenud ka Venemaa massiivne välisvõlg. 2006-2007 aasta lõikes kasvab ka inflatsioon 9%-lt 12%-ni ja kasvab ka 2008 aasta alguses. USA järgi elab Venemaal teisena maailma kõige rohkem miljardäre (50 miljardäri). Peamiseks sissetuleku artikliks on eksport. Enamasti eksporditaks maavarasid (nafta, kivisüsi). Eksporditakse ka agrikultuurilisi tooteid ja põllumajanduslike saadusi (suhkrupeet, liha, piim, aedviljad, puuviljad jne).
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis...
Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid. Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad.
Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- ...
*keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi vahel. Riigikord · Itaalia on unitaarne vabariik. · riiki juhib president. · presidendi valib 7 aastaks valijatekogu. · valijatekogu koosneb parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest. · valitsust juhib peaminister Loodusvarad *Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. *Peamised loodusvarad on: * kivisüsi elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, * maagaas Vaatamisväärsused *maailmakuulus on Alba oma valgete trühvlite poolest. trühvlihooaeg kestab oktoobrist detsembrini. *tuntud on ka veinikeskus. *Albas asub maiustuste Ferrero peakontor. Veneetsia *Veneetsia on üks itaalia suurimaid sadamaid ja tähtsamaid turismilinnu. *Üks tuntuim autovabalinn. *transporditakse veesõidukite abil või jalgsi mööda sildasid. Väliskaubandus
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks ...
sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid?
1) 3 põhjust miks rahvastik kasvas. 2) võrdle sotse, konservatiive vms 3) iseloomusta üldiselt (kaardil) riike 4) valin uhe riigi ja ss kirjan kas kaitseb v ründab jne ja mis ta pohjused sojaks olid 5) miks venemaa teistest erines (3) 6) võrdle USA ja Euroopat (4) 1. 1) parem toitumine 2) tervisehoid (vaktsineerimine) 3) imikute suremuse vähenemine 4) kasvav eluiga 2. 1) Liberalistlik- (17saj) - - Lähtus isiku enesemääramisõigusest - nõudis riigivõimu piiramist indiviidi kasuks - rõhutas majanduse isereguleerimise tähtsust - Toonitasid võimude lauhususe printsiipi - toonitasid valimistel põhinevat demokraatiat - toonitasid usuvabadust, ja õiglusriiklust - toonitasid vaba konkurentsi ja vabakaubandust 2) ‘konservativne (18saj) - - revolutsiooni vastu ( taotlesid tradits...
Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni
2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus,
kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia kuulub tööstusriikide gruppi G-8 ning on majanduse kogutoodangu poolest maailmas seitsmendal kohal. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas.
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhisea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
