protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2hüdroksüüpropaanhape
TEADUS: MAADEAVASTUSED: Trükipress Raku avastamine Kompass Suurtükipäästik Teleskoop Esimene botaanikaaed 1942.a Kolumbus avastas Ameerika Allveelaev Võeti kasutusele kivisüsi Gama??? avastas India Mikroskoop Õhupump Newfoundlandi avastamine Esimesed tankid ja autod Astronoomia Esimene ümbermaailmareis Veega wc + & - võeti kasutusele matem. Lõuna/Ladina Ameerika avastamine Termomeeter Gloobus Vaikse Ookeani nimetus
Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograafia põhikoolile.
Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastu...
Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, roqueforti, parmesani jt
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
ENERGIAMAJANDUS 70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; (teadmised, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi joonise alusel alternatiivenergiate kasutamist maailma elektrienergia toodangus. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% Tuumaelektri- 0,06% jaamad Päikeseelekt- 17% rijaamad 0,008% Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad ...
temperatuur, katalüsaator, kiirgus) Toimuvad vahetusreaktsioonid halogeenidega. 1.ETAPP: CH4 + Cl2 CClH3 + HCl 2.ETAPP: CClH3 + Cl2 CCl2H2 + HCl · Alkaanid võivad olla gaasilised (C1 C4); vedelikud (C5 C15); tahked (C16 ... ) 13. ARVUTUSÜLESANDED reakstsiooi võrrandi järgi. VIHIKUS!!! 14. Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused (nafta, kivisüsi, põlevkivi). Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused (sõnnik, põhk jm jäätmed). 15. Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited. Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas jne). Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas jne). 16. Millest on moodustunud nafta ja maagaas?
Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed – energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuuleenergia, päikese energia. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 8. Erinevate energiaallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses on erinev. Märgi joonisele puuduvad nimetused. veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9
sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi Kasutusala Sõidukikütus - transport, Soojuse saamine, energia Sooja saamiseks, Sooja saamiseks, keemiatööstuses saamine, keematööstuses elektritootmiseks, elektritootmiseks,
tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. · Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks. · Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks.
on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. Näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod. Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga
· Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetilised maavarad kivisüsi, nafta, maagaas. · Olemas piisavalt veevarusid (mage vesi) · Suured metsavarud · Mullad keskmise viljakusega 5.Klimaatilised tingimused · Soodne metsakasvatuseks. · Piisavalt niiskust, kohati siiski liigniiske (soostumine) · Jahe ja külm periood pikk- taimekasvuperiood lühike ja kasvatada saab vaid suhteliselt lühikese kasvueaga taimi; pikk (kulukas) kütteperiood · Kliima pole eriti sobiv ka puhkuseks ja turismiks
Fossiilsed kütused Kullamaa Keskkool 11. Klass Angeelika Lõps Fossiilsed kütused on: - Nafta - Maagaas - Kivi- ja pruunsüsi Nafta - Peaaegu tähtsaim energiallikas - Mõjutab riikide vahelisi suhteid - Varud on jaotunud väga ebaühtlaselt - Suured naftavarud: Kanada, Lähis- Ida, Venemaa - Suur kütteväärtus - Väga suur reostusoht - Palju ohtlike jääkaineid Puudused Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa - Kasutamisel tekib suhteliselt vähe saasteaineid Eelised Puudused Ei vaja Ohtlik trants...
tootjad: Venemaa, USA KIVISÜSI- eksportijad: Austraalia, USA, Hiina; importijad: Jaapan, Lääne-Euroopa; tootjad: Hiina, USA, India NAFTA: tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA; suuremad naftavarud: Saudi Araabia, Venezuela 9. Milliseid negatiivseid tagajärgi toob kaasa nafta sattumine loodusesse? Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Naftareostuse tagajärjel saavad paljud loomad naftaga kokku ja selle tagajärjel surevad. 10. Kuidas on tekkinud kivisüsi? Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel 11. Millal hakkas kivisöe kaevandamine Euroopas suurenema? Miks just siis? 19. saj,sest toimus tööstusrevolutsioon 12. Nimeta Euroopa tähtsaimad kivisöe kaevandamise piirkonnad. Inglismaa (Yorkshire, Lõuna-Wales) Ruhr (Saksa-Prantsuse piir) Donbass (Ida-Ukraina) Sileesia (Poola) 13. Miks on kivisöe kaevandamine Indias ja Hiinas pidevalt kasvanud? Rahavaarv on liialt tõusnyd niiet tuleb ka kaevandada rohkem
kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast Majandus Põllumajandus: riis,dzuut, tee, nisu, suhkruroog, tubakas, kartul, kaunviljad, õliseemned, vürtsid, puuviljad. Looma ja linnukasvatus: veised,kodulinnud. Tööstused Tekstiilitööstus Paberitööstus Tsemenditööstus Keemiatööstus (väetised) Kergemasinatööstus Õlletööstus Loodusvarad Maagaas Puit Kivisüsi Energeetika Usundid Turism Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www.infoplease.com/ipa/A0107317.html www.google.com (pildid) Maailma teatmeatlas TÄNAN KUULAMAST!
1.Nim 3 põhjust,miks on kütustes peituv keemiline energia üks paremaid energia salvestamise võimalusi. -1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel t...
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel
lisandina tsemendi, keraamika ja klaasitööstuses jne. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt. Savist on tsemendi üheks koostisosaks. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Sapropeel on tahkestunud mageveejärvede muda. Sapropeel kujutab endast väärtuslikku toorainet keemiatööstusele oma orgaanilise koostise tõttu. Kuivajamisel saab sapropeelidest koksi, valgustusgaasi, generaatorigaasi, nuuskpiiritust, äädikhapet, puupiiritust, bensiini, petrooleumi, mitmesuguseid õlisid. Minu kodukoha läheduses on 4 karjääri, millest kaevandatakse peamiselt kruusa ja liiva.
Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on... Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid) Freoonid - eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust haka...
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, Lõuna...
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
Biomassienergia puudused ja eelised + Taastuv energiaallikas + Kergesti kättesaadav Kulukas Veekogude reostamine Geotermaalnenergia puudused ja eelised + Mõju keskonnale minimaalne + Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Kasutusala piiratud Kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Taastumatud energiaallikad Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. TÄNAN KUULAMAST!
korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE
*kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained
Energiamajandus: Taastuvad energiaallikad: Päikeseenergia: soojuseenergia ja elektrienergia Hüdroenergia Tuuleenergia Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Kõige rohkem naftat on: saudi araabia, venezuela, katar, hiina, usa, iraan, iraak. Maailma kõige tähtsamad tootja on venemaa. Tahked kütused: Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi: 27% maailma primaarenergiast annab süsi. Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on: hiina, usa, india, austraalia ja lõuna-aafrika vabariik. 40% maailma elektrienergiast toodetakse söest. 13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses Viimased 25 aasta jooksul kasvanud 50% Suurimad söevarud on usa, venemaa, hiina, india, austraalia, saksamaa, ukraina, kasahstan, poola, brasiilia.
1) Põllumajanduslike tootmisvormide võrdlus järgnevate näitajatega: · Maa hulk · Toodang pindalaühiku kohta · Kogutoodangu suurus · Tööjõu vajadus 2) Miks rajatakse terasspõlde? · Kaitseb nõlva erosiooni eest · Põllumajandusmaa puuduse vähendamiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekoos...
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür,
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
Eestis paiskuvad õhku kõige rohkem suurte tööstusettevõttete, katlamajade, ja sõidukite saasteained. Suured tööstusettevõtted kahjustavad jubedalt õhku, kuna nad toodavad erinevaid asju ja materjale, seega tehased põletavad aineid mis saastavad õhku. Tehased peaksid kasutama korstendes filtreid ja ei tohiks põletada asju mis tegelikult keelatud on, paljud tehased aga ikkagi teevad seda. Katlamajad nagu ka tehased peaksid kasutama korstendes filtreid, kuna ka puud, kivisüsi, põlevkivi ja teised materjalid mida kasutatakes kütmiseks saasatab õhku, kuna need tekitavad õhku suitsu ja põlemisjääke. Puit ei saasta palju aga mingil määral ikkagi. Kasulik oleks kütta päikesepaneelidega, aga loomulikult ei saa ju kütta nendega kui pole päikest. Tänapäeval sõidavad väga paljud inimesed autodega, tegelikult ju säästaks see õhku, kui inimesed kasutaksid rohkem ühistrantsporti ja käiksid lühemaid vahemaid jalgsi, poodi ei pea ju autoga sõitma.
MAAKERA ENERGIAPROBLEEMID ENERGIAMAJANDUS 5 peamist energiaallikat: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Taastuvenergia Nafta, maagaas, kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset
loodusressurside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse arengule Jaotatud kolmeks osaks: -Majandusgeograafiline asend -Loodusgeograafiline asend -Poliitgeograafiline asend Geograafiline asend - väga tähtis mõju on vee (ookean, meri) lähedusel, sest suur osa kaubandusest toimub vee abil. Vee puudumisel väheneb kaubanduslik aspekt. -veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negatiivne)
Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 6,90 8463,378 10,70 1510,816 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 1533,22 80,0 156,89 90,0 Kutuse hind - kivisüsi, EEK/t Kutuse hind-kerge vedelkutus, EEK/t 750 5000 Kütuse maksumus, EEK/a Kütuse maksumus, EEK/a 1 149 915,47 784 432,11 Kütuse maksumus (kokku), EEK/a 1 934 347,58 Arvutusliksoojuse hind pärast laenu tagasimaksmist, EEK/MW*h 215,48
Loodusolud Madalaim punkt Kaspia Meri 28 m Kõrgeim punkt Kuhe Damavand 5 671 m Looduslikud ohud Perioodilised põuad, Üleujutused, Liivatormid, Maavärinad Loodusolud Kliima Kuiv, poolkõrbeline. Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak, Plii, Mangaan, Tsink, Väävel Rahvastik Suhtluskeeled Pärsia 58%, Türgi 26%, Kurdish 9% Keskmine iga Meestel 26,8 a. Naistel 27,2 a. Usk Muslim 98% (Shia 89% sunniidi 9%), muud (ka zoroastrist, judaismi, kristluse ja baha'i) 2% Rahvastikupüramiid Majandus SKT 12 800 $ Eksport Hiina 15%, Jaapan
kuni 65 ha maad. 4) Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" kaotati osades osariikides orjus · Kodusõja puhkemise põhjused ja tulemused. 1) Põhjus orjuseküsimus 2) Tulemused põhi võitis, lõunas lõigati ära lääne põllumajanduspiirkondadest -toiduainete puudus. Saadi pealinn Richmond · Ameerika kiire majanduslik areng 1) Võeti kasutusele maavarad, mida enne ei kasutatud(rauamaak, kivisüsi, nafta) 2) Lai siseturg tööstuskaup osteti peamiselt poest(suurettevõtete teke) 3) Kiire linnastumine(korteritest tuli puudu) 4) Puudusid suured sõjalised kulutused · Immigratsioon, selle tagajärjed Ameerika Ühendriikide koosseis muutus, sisse oli immigreerunud u 23 mln inimest. Tõusis sisserännanute arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos.
Canada By: Pille Meipalu Canada´s capital city is Ottawa , in Ontario. Government type : Federal Commonwealth Head of State : Queen Elizabeth II Head of Covernment: Prime Minister Stephen Harper Leisure and Sports The population of Canada , 15 years and older rank fishing, golf and reading as their top three leisure activities. The top three sports in Canada are Golf, Ice Hockey and Baseball. Landscape/ Land Forms Canada`s Landscape includes several mountain ranges, including the Torngats, Appalacians and Laurentials in the east : the Rocky, Coastal and Mackenzie ranges in the west and Mount St. Elias and the Pelly Mountains in the north. At 19,550 ft. Mt. Logan in the Yukon is Canada`s tallest peak There are an estimated two million lakes in Canada .The largest the Great Lakes,witch are shared between the Usa and Canada ...
Tähtsus Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Ükski looduses esinev toiduahel ei püsi ilma fotosünteesita Glükoos on lähteaine, mis on vajalik mitmete orgaaniliste ainete sünteesiks Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil O osaleb põlemisel, hingamisel, osooni tekkimisel Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) Kasutatud kirjandus Http://et.wikipedia.org/wiki/Fotos%C3%BCntees http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/fotosuntee https:// sites.google.com/site/alorents/fotos%C3%BCntees http://www.slideshare.net/chryssy/fotosntees http://www.ebu.ee/tokko/16_FS.html AITÄH!
Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul temperatuuril (°C) Alumiinium
11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, 14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis 23) Okaspuude tähtsus looduses ja kasutus: elupaik, hapniku tootmine, toiduks, mulla teke, vähendab põua ja uputuse ohtu, mägedes vähendab kivide kukkumist.
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära
Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=RS http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/venemaa.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kairer/Energiamajandus
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energia...
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahke...
13. Võrdle turba ja kivisöe teket. Leia erinevusi ja sarnasusi. Milleks kasutavad inimesed turvast/kivisütt? TEKKIMINE: VT: TV lk 10 ÜL 2 Sarnasused/erinevused: Sarnasused Erinevused Koosnevad enam-vähem samast materjalist Turvas moodustub liigniiskes&jahedas keskkonnas Need on tekkinud taimejäänustest Mattumissügavus Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Kasutamine: Kivisöest: · Saadakse energiat · Tööstus ja soojuse saamine · Elektrienergia tootmine · Katlakütus · Valmistatakse erinevaid kompleksühendeid Turvas: · Kütuseks · Taimede kasvupinnasena 14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus. Sõnajalgtaimed:
C Si Aaomi +6 | 2) 4) +14 | 2) 8) 4) ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C ...
Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aine osakeste arvu ühes massiühikus (n).
madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust. 2011. aasta algul oli Liibüa maailma riikidest 17
· Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud · Ilmusid esimesed õistaimed keskaegkonna lõpus · Sisalikud nii kiskjad kui ka taimedest toituvad · Taimedest valitsevad paljasseemnetaimed · Lõpus ilmuvad ka imetajad · Lõpeb suure väljasuremisega
Energeetika Kert Randla IPK 9.Klass 2011 Mis on energeetika? · Energeetika on tööstusharu mis tegeleb kütuse, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. · Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
