veel kivistunud. Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja lubjakivi ehk paas. Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal. Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geo...
mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega. Süsinikdioksiid, CO2 Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis. Süsinikdioksiid eraldub atmosfääri fossiilsete kui ka biokütuste põletamisel. Fossiilsetes kütustes ( nafta, kivisüsi, maagaas) sisalduva süsiniku on loodus ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Nende kütuste põletamine toob aga süsiniku süsinikdioksiidi näol uuesti atmosfääri tagasi. Biokütuse (nt. puitkütuse) põletamisel vabanev CO2 seotakse aga taimede, puude kasvamisel. CO2 on inimesele neutraalne, kuid mitte looduskeskkonna suhtes. CO2 heitmed kui keskkonna probleem on tõsise tähelepanu all, kuna CO2 kuulub kasvuhoonegaaside hulka, millised on kasvuhooneefekti põhjustajateks
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
valmistamise tehnoloogiast, mis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude puhul on looduses olemas eksisteeriv molekul, millest hakatakse kiudu moodustama- see tuleb ainult lähteallikast eraldada. Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt valmistatakse kiumolekul ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilkiud. Eksisteerib kolme erinevat sünteeskiudude ketrusmenetlust: sulatis-, kuiv- ja märgketrus. Aramiidi saadakse kuivketrusega. Inglisekeelses kirjanduses nimetatakse tehis- ja sünteetilisi kiude tihti naturaalseteks ja sünteetilisteks polümeerideks.
NO ja NO2 sisalduse suurenemine õhus on märk maalähedase atmosfääri halvenemisest. Vees lahustudes tekivad lämmastik- ja lämmastikushape, mis põhjustavad happevihmasid.[2] NO + CH3O2 NO2 + CH3O NO2 + hf NO + O O3 O + O2 O3 + NO = NO2 + O2 Lisaks pinnase ja veekogude hapestamisele põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase lämmastikuga küllastumist ning veekogude üleväetamist. Kütuste puhul on väiksema NOx heitega maagaas (6080 g/GJ) ning suurima eriheitega kütused on kivisüsi ja raske kütteõli (kuni 300 g/GJ). Heitkoguseid vähendatakse kütuste põlemisprotsessi reguleerimisega. Selleks kasutatavad meetmed on: · Liigõhuteguri vähendamine · Põlemistemperatuuri hoidmine optimaalsel tasemel · Suitsugaaside retsirkulatsioon · Spetsiaalsete põletite kasutamine Inimtekkelised saasteallikad Lämmastiksaaste on suuresti põhjustatud inimtegevuse tõttu: 75% lämmastiksaastest on
Jõed toituvad põhiliselt sademetest. Portugal on väga tihedalt seotud mereveondusega. Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Energeetika 7 Portugali elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 2000-5000 kWh. Portugalis kasutatakse vee-energiat, tuuleenergiat, päikeseenergiat ja toodetakse ka energiat kivisöest. Portugal tahab suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kivisüsi 55% Vee-energia 40% Tuuleenergia 5% . Rahvastik 8 Portugali rahvaarv on 9 625 516, mis teeb 104 inimest ühe km ² kohta. Portugalis on enam kui seitse korda rohkem inimesi, kui Eestis. Ühe ruutkilomeetri kohta on Portugalis 4, 5 korda rohkem inimesi. Riigikeeleks on Portugali keel. Portugali keel on ametlikuks riigikeeleks ka Brasiilias, mis
Click texttostyles edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Maavarad Loodusvarad: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini,niobiumi, tantaali, savi Maavarad Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
atmosfääris. Mis täpselt on kasvuhoonegaasid ja kuidas need tekivad? Nende ühine omadus on see, et nad ei neela/neelavad vähe/hajutavad lühilainelist päikesekiirgust ning neelavad pikalainelist soojuskiirgust. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Veeauru kogust me kontrollida ei saa, kuid inimkonna tekitatud gaase saame väga edukalt. Peamine on süsihappegaas, mis tekib kivisüsi, õli, turba, ja puu kasutamisest. See ei piirdu ainult tehaste küttekolletega. Oma osa on ka põlemisel autode, lennukite ja muude sõidukite mootorites. Sealt pärineb umbes 75% atmosfääri paisatud süsihappegaasist. Ülejäänud 25% on metsade, eriti troopiliste vihmametsade, maharaiumise tulemus. Looduses peaks valitsema tasakaal: põlemise, elusolendite hingamise jne. kaudu tekkinud süsihappegaasi toodavad ümber puud ja taimed, andes vastu hapnikku. Nii on see olnud tuhandeid aastaid
pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu- mõõna energia, Merelainede ja hoovuste energia, Geotermiline energia) Taastumatud energiaallikad - sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. (Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi) Biokütused - organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Loodete energia - See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia
2) Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni Toiduks heterotroofidele; (fotolüüsi) Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Eralduvad vesinikioonid, elektronid ja hapnik Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; 3) ADP-le lisandub fosfaatrühm ning moodustub ATP Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Glükoosi lagundamine Etanoolkäärimine – suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool Glükoos on peamine organismisisene energiallikas pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena,
Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Kiirem töö, töö viljakuse tõus Kõsitöölised jäid tööta Kaubad muutusid kättesaadavamaks ja hind Alguses olid vabrikus väga halvad töö- ja langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused
mäestikest), savikõrbeid (kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim), soolakõrbeid ( arenevad soolajärvede kallastel), külmakõrbeid ning jääkõrbeid ( asuvad Antarktikas ja Arktikas). Eri liiki kõrbete ühine tunnus on, et seal pole vett. Aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt (Miksike, 2018). Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld (Miksike, 2017) Suurim kõrb on Sahara, mille pindala on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna- Aafrikas. (GoodNews, 2018) 2. Kõrbetaimed Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on veepuudus taimedel on seda väga raske hankida. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse.
taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist · 60% elektrist eksporditakse (Läti, Soome, Leedu) Allikas: E. Risthein Energiatehnika ESA Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) Nafta, maagas, kivisüsi, mootrikütus) mootorikütus Põlevkivi ehk · kukersiit Varud katavad ~3000 km 2 · 425 km2 (~1 miljardit t )on on juba kaevandatud · Kasutuskõlblikku varu on 1- 2 miljardit t · Põlevkivi vanus ~450 milj
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii tekkis tuletorm- kunstlik leegitsev tornaado, milles valitses põrgu kuumus. Üks pealtnägija meenutas: ,, Tohutu tuuletõmme rebis lapsed vanemate käest ja paiskas leekidesse. Inimesed, kes arvasid, et nad on õhurünnakust eluga pääsenud, kukkusid palavusest oimetuna maha ning surid sealsamas." kivisüsi keldrites süttis ning varjendid muutusid surmavateks küpsetusahjudeks. Kui päästemeeskonnad lõpuks ühte varjendisse jõudsid, nägid nad, et et kõik 250 seesolijat olid muutunud pehmeks halliks tuhaks. Neli tuletormist haaratud Hamburgi kvartarit kaotasid 16-38% oma elanikest. Hukkes ühtekokku 50 000 inimest. Üheteitkümne päeva jooksul tapsid pommid Hamburgis samaplaju inimesi, kui neid hukkus Inglismaal kogu sõja jooksul. Järgnesid uued õhurünnakud ja tuletormid. 1943
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vana...
Eriline tunnus Ungarile on ehk suured viinamarjaistandused, mis tagavad ka veinikeldrite hea edenemise. Viljasaak, mis kuulub eksportimisele teistesse riikidesse on nt nisu, mais, päevalilleseemned, kartulid ja suhkrupeedid. 4 Viljeldakse ka köögivilja, eriti punapipart. Peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Loodusvarad, mida sealt leida võib on nt. boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat. (Eneke 4; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski
kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat. [1] 5 8. Eksport Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad rauamaak, kuld ja boksiit (alumiiniumimaak). 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan 20,3%, Hiina 11,5%, Lõuna- Korea 7,9%, USA 6,7%, Uus-Meremaa 6,7% ja India 5%. [1] 9. Import Peamiseks impordiartikliks on autod. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad arvutustehnika, ravimid ja elektrotehnika. 2005
Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. 2.4 Loodusvarad Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina ja keemiatööstus. 3. Riigi arengutase India kuulub arengumaade hulka
"kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas -
Mäenõlvadel võib aastas sadada isegi 6000-12000 mm. Talvel vihma ei saja ja temperatuur on päeval üle 30'C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40'C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22. Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades linnadesse kolib iga päev maapiirkondadest suguvõsade kaupa rahvast
Ta ei vaja valgust, aga võib ka valges toimuda.Võib toimuda 24 h.Vaja : CO2(atmosfäärist), H (tekkis valgusstaadiumis, talletus NADPH2-s), ATP (tekkis ka seal). FS tähtsus - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine; glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides; toiduahela esimeseks lüliks; toiduks heterotroofidele; hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) Fotosünteesi tähtsus taimedele saadakse glükoos, esmane tähtis energiaallikas.O2 hingavad taimed samamoodi nagu meie.Selleks, et glükoos ära lagundada. Spermatogonees- seemnerakkude e spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes.Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.On pidev protsess mis kulgeb kehatemp. madalamal temperatuuril.Valminud seemenerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- munarakkude areng e ovotsüüdid
Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. 3
organisatsioon ehk MAFFIA . 1932.aastal valiti presidendiks F.D.Roosvelt. New Deal- majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimist, mis tekitab elanike sissetuleku suurenemist. Roosvelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud, et oma kurssi täita. Ameerika võlad suurenesid veelgi! 5. Inglismaa Inglismaa ei suutnud piisavalt kiiresti minna kaasa moodsate tehnoloogiate ja uuendustega. Kivisüsi oli muutunud teisejärguliseks nafta kõrval. Tekstiilitööstusele andis hoobi pidev moe muutumine. Töölispartei. sai algselt võimule. II x võimutsesid konservatiivid. Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks. 6. Prantsusmaa Sõja tulemusena sai Prantsusmaa endale suure potentsiaaliga piirkonnad. Majandust elavdasid ka suured investeeringud purustatud alade ülesehitamisse. Sõjajärgne kriis oli Prantsusmaal suhteliselt väike võrreldes teiste
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%.
KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................................................................... 5 Ohustatud loomaliigid.............................................................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Majandus.......................
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskul...
süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise. Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerimisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid. (lubjakivi, põlevkivi, liivakivi, moreen, dolomiit, turvas, kivisüsi, graniit, marmor) Ülesanded 1. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 86,324 g (kolb täidetud destveega) m= 98,745 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 86,324+20-98,745=7,579 cm3 2. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 82,452 g (kolb täidetud destveega) m= 94,764 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 82,452+20-94,764=7,688 cm3 3. Mulla mahukaal on 1, 56 g/cm3 ja üldine boorsus on 40%. Kui suur on antud mulla erikaal?
energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude 5 hapestumist aga ka näiteks veekogude eutrofeerumist. Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisele.
trümmi äärtes poleks tühimikke · Spets maagiveolaevad tugevdatud kerega vahetekkideta laevad, trümmide maht suht väike Liigse püstuvuse vähendamiseks suur topeltpõhja kõrgus. Ülemise teki all tekialused tankid. Kaks viimast vähendavad metatsentrilist kõrgust ja muudavad kõikumise sujuvamaks. m/v Derbyshire hukkumine Süsi · Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone antratsiit, kivisüsi, pruunsüsi/ligniit · 95% - C; 6% - H, 5% - S, 15% - O, 2% - N Süsi Süsi · 29,9% globaalsest primaarenergia vajadustest; · 41% maailma elektritoodangust; · Kasutatakse 70% maailma terase tootmisel; ca 13% (ca 1 mlrd t) söe toodangust. · 2012 toodeti 7830 mln tonni sütt; pruunsütt 905 mln tonni · Söe reservid 861 mlrd tonni (WEC) või 1038 mlrd tonni (BGR) Süsi · 2007 a. veeti 789,5 mln t, 3177 mlrd t-miili
Aine- ja energiavahetus 1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta au...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis. Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi ja elavhõbedamaagi leiukohti. Kaspia, Dnepri- Donetsi nõos ja Saksa- Poola madalikul paiknevad keedu- ja kaalisoolalademed. Sitsiilias, Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas leidub väävlit. Karjäär Tsehhis Kivisüsi paikneb tavaliselt vanade mäestike piirkonnas asuvates vaondites. Euroopa suurimad kivisöeleiukohad on Suurbritannias, Ruhri ja Sileesi ning Ida-Euroopa lauskmaal Donetski ja Petsoora (Põhja-Uraali läänenõlvul) kivisöebasseinides. Söetootmine on viimase kümne aasta jooksul mitu korda vähenenud, sest kasutusele on võetud uusi energiaallikaid. Too näiteid! Suurem osa naftaleiukohti paikneb tasandikel või kohtades, kus endiste merede kohale
Taastumatute loodusvarude mõiste on tegelikult pisut eksitav, kuna tegelikult nad siiski taastuvad, kuid nad taastuvad võrreldes tarbimisega väga aeglaselt. Näiteks tekib ka naftat maailmas iga päev pidevalt juurde, kuid võrreldes tarbimisega on see kogus väga väike. Taastumatud loodusvarad muutuvad kasutamisel tihtipeale peaaegu kogu ulatuses kasutamiskõlbmatuks ning moodustavad jäätmeid. Näiteks fossiilsete kütuste põletamisel muutuvad nafta, kivisüsi, põlevkivi vms. kasulikuks soojusenergiaks ja üsna tarbetuks või isegi kahjulikuks süsihappegaasiks ja tuhaks. Selliseid kütuseid saab kasutada vaid ühe korra. Paljud looduses leiduvad metallid kõlbavad aga ka korduvkasutuseks, olgugi et igal töötlusel läheb mingi osa materjalist kaduma.Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetist, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Kokkuvõttes üle 100
kohta on esitatud mitu teooriat, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse Maa temperatuuri langust. Temperatuuri langus oli ilmselt tingitud maakeraga kokkupõrganud suurest meteoriidist: kokkupõrkest tekkinud tolmupilv takistas päikesekiirguse jõudmist maapinnale. 10.) Taimede sündmused evolutsioonis: · Hulkraksete vetikate teke · Fontosünteesivõimeliste rakkude teke · Taimed jõuavad maismaale · Soontaimede teke · Lopsaka taimestiku jäänustest moodustub kivisüsi · Seemnetega taimedega teke · Õitega taimedega teke 11.) Selgroogsete loomade sündmused evolutsioonis: · Hulkraksuse väljakujunemine · Esimesed keelikloomad · Lõuatute kalade väljasuremine · Lõugadega kalade väljakujunemine · Kahepaiksete teke · Esimesed roomajad · Esimesed linnud
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi-palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku. Tööstusliku pöörde levimine Inglismaa edu püsis 19.sajandi keskpaigani. Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt. Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud, seega aurumasinaid kasutusele ei võetud. Pärast Inglismaad tuli Belgia ja Põhja -
naftatoodang 1,023 miljonit barrelit ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m3. Üle 10 000 kWh aastas on see näitaja ainult viies riigis: USA-s, Kanadas, Rootsis, Norras ja Islandil. Ülejäänud kõrgelt arenenud maades on elektri tarbimine ühe inimese kohta umbes 5000 kWh aastas. Arengumaades on see näitaja väga harva üle 1000 kWh. Soojuselekrtijaamad on Indoneesia suurim elektriallikas. Elektrijaamades kasutatakse erinevaid kütuseid tekitada kivisüsi, gaasi, diislit. Söeküttega soojuselektrijaamad: • Jaam Bukit Asam, asukoht Tanjung Enim, Sumatra • Jaam Paiton (PLN), asukoht Paiton, Java-Bali • Jaam Ombilin, asukoht Ombilin, Sumatra Gaasi või vedelkütuse alusel: • Jaam Grati CCGT, asukoht Grati, Java-Bali • Jaam Muara Tawar CCGT, asukoht Tarumajaya, Java-Bali Geotermiline elektrijaam: • Jaam Kamojang geothermal, asukoht Kamojang, Java-Bali
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
kliima Maal oleks 5 kraadi külmem või soojem kui praegu. Energiaallikad Fossiilsed kütused Energia saamiseks fossiilseid kütuseid põletades ei käitu me kvalitatiivses mõttes mitte sugugi vääramalt kui puid põletades. Meie pahategu seisneb selles, et me kulutame Gaialt saadud energiat sadu kordi kiiremini, kui seda looduslikes tingimustes taastub. 1) Kivisüsi ja nafta: Taibukates riikides proovitakse elektrijaamade tööd tõhusamaks muuta sel viisil, et elektri tootmisel tekkiva heitsoojusenergiaga köetakse vett, mis suunatakse talviti kodude soojendamise eesmärgil ümbruskonna asulatesse. Süsinikdioksiidi toodetakse igal aastal maailmas kokku 27000 miljonit tonni. Kui see süsinik oleks külmutatud -80 kraadi juures, siis moodustaks see 1,5 km kõrguse ja 20 km ümbermõõduga mäe. Energiaallikad
vähendamisega, (b ) Hiina pidid säilitama piisavat töökohtade kasvu; vähendama korruptsiooni ja muude majanduslikke kuritegusid ja vähendama keskkonnakahju ja sotsiaalkuludega tulenevaid tülisid seotud majanduse kiire arenguga.Hiina on praegu üks kiiremini vananevaid riike maailmas. Õhusaaste ja pinnase erosioon on teine pikaajaline probleem. Hiinal jätkub põllumaa kesimine. Hiina valitsus püüab lisada energia tootmisvõimsust muudest allikatest kui kivisüsi ja nafta , keskendudes tuuma-ja alternatiivenergia arengule. Aastal 2010-11 seisis Hiina silmitsi kõrge inflatsiooniga. 2012. a SKP kasv tulenevalt aeglustus 8% võrra. Valitsuse 12. viisaastakuplaani , mis võeti vastu märtsis 2011. a rõhutavad jätkuvalt majandusreforme ning vajadust suurendada sisetarbimist , et muuta majanduse vähemsõltuvaks ekspordist tulevikus. Põllukultuurid Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule.
see moodustaks peaaegu 10% kogu maailmas avastamata naftast ja 30% gaasist. Suurem osa (84%) nafta- ja gaasivarudest arvatakse asuvat ranniku läheduses. USGS raport aga välistab majanduslikud kaalutlused. See tähendab, et arvestatud on küll kõigi ressurssidega, kuid nende kaevandamise otstarbekust ei ole käsitletud tänaseid nafta ja gaasi hindu silmas pidades. Energeetilised maavarad Kivisüsi Šelfi ülemises osas leidub ka kivisütt, jt maavarasid, mille leiukohad on jätk mandri rannikualade leiukohtadele. Merealuseid kivisöe leiukohti on teada üle 100, sütt toodetakse umbes 70-s Jaapan toodab umbes 30% ja Suurbritannia umbes 10% söe kogutoodangust merealustest leiukohtadest. Praegu kaevandavad sütt merepõhjast Jaapan, Suurbritannia, Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Jaapanis toodetakse veealustes
11.1999. a. Euroopa energiamajandus Millega tegeleb energiamajandus? kütuste hankimine (nt nafta ja maagaas) => energia tootmine (elektrienergia, mootorikütused, soojusenergia) => tarbijatele toimetamine (kuidas? ülekandeliinid, soojatrassid, kütusetanklad) Euroopa riigid, kus kaevandatakse/ammutatakse fossiilkütuseid: Nafta: Norra, Venemaa, Suurbritannia, Saksamaa, Rumeenia. Maagaas: Norra, Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Rumeenia, Venemaa. Kivisüsi: Saksamaa, Suurbritannia, Poola, Ukraina, Venemaa. Pruunsüsi: Saksamaa, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Venemaa. Millistest energiaressurssidest toodetakse elektrit Lätis ja Leedus? Läti – peamiselt hüdroenergiast, osakaal 60-70%, mis on üks suuremaid EL-s. Pidevalt suureneb ka imporditava maagaasi osakaal, sest energianõudlus kasvab. Leedu – enne toodeti tuumaenergiat, kuid viimane reaktor suleti 2009 aasta lõpus. Nüüd ostetakse elektrienergiat sisse
Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi põlevkivi ,turvas, puit Ameerika läänerannik, appalatšid india lõuna-aafrika ja venemaa peamised söekaevandajad Pinnast ei pea ära koorima(allmaakaevandus) , kallis Veeenergia Kiire ja suure langusega jõgedele mõtekas rajada Columbia colorado mõtekas rajada Euroopa jõed 1. Arengumaades vee energia võimalusi vähe kasutatud kuna see on kallis 2. Hüdroelektriaamu on mõtekas rajada kiirevoolulistele suure langusega jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa...
Filipiinide rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis, kuna rahvastik suureneb, kuid kasvutempo langeb. · Linnastumine Filipiinide suuremad linnad on Quezon City, Manila (pealinn), Davao, Cebu ja Zamboanga. Linnades elab 49% rahvastikust. Enamik suurtest linnadest on tekkinud rannikule või suurte teede äärde. · Energiamajandus Filipiinidel on suured energiavarud, sealhulgas nafta, maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. · Metsamajandus ja metsatööstus Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe.
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI ...
BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) ...
Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trolliliini, 46 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod. Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti ka monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates. Raudtee Vene raudtee on üks majanduslik ime 19., 20. ja 21. sajandi maailmas. Raja pikkusega on nad globaalselt teised maailmas. Kaubaveomahuga on nad kolmandad maailmas, peale Ameerika Ühendriikide ja Hiina. Vene rautee kannab kaupa ja reisijaid väga pikki vahemaid. Kivisüsi moodustab peaaegu üks kolmandik kaubaveo, metalli kaubavedu moodustab veel 10%. Kõige turvalisem on Venemaal liikuda rongiga, kuna teed on neil ohtlikud ja riik ise on väga suur. Venemaal on rongiteed väga pikad ning rongiga saab reisida peaaegu igale poole. Mõned rongireisid võivad kesta mitu päeva. Venemaal on rongireisid rühmitatud erinevatesse tüüpidesse: pika-reisi rongid, kus rongid sõidavad üle 4 tunni või 200 kilomeetri. Lühema reisiga kutsutakse edasi-tagasi reisiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
