Kaiu Põhikool Referaat Kiviplaneedid Koostaja: Carol Väljaots Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused
Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi planeetide jagunemine Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kiviplaneedid Nimi - samasugune kaljune pind nagu Maal. Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Gaasiplaneedid
Maa tüüpi planeedid Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa
päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega,
Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatud 24 vööndiks, iga vöönd 1h. Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus. Veenus möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID:
MAA TÜÜPI PLANEEDID Kristel Kiisler MIS ON MAA TÜÜPI PLANEEDID • Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss • Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid on Maa-sarnased planeedid. • Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. • Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. MERKUUR • Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. • Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. • Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3000 a. eKr.). • Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust)
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur o...
Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Kuu keskmine kaugus Maast on 3,844×105 km. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa sarnased planeedid Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese
pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 4. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormised nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima. 5
maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti. 6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sarnasus on neil suurus. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega. 8.Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks
gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks
Füüsika: Kordamis küsimused! KT. 1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi. 2.isel. Maa-rühma planeete. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis
Päikese pöörlemisega Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul neli väikest ja tihedad, siis neli suurt vähese tihedusega planeeti Maa-tüüpi planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest Nad sarnanevad ehituselt Maale: Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige
peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide ebapiisav mass, hoidmaks kinni kiiresti liikuvaid gaasimolekule. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks
Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk siseplaneedid on kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest, on väikesed ja suure tihedusega. Sinna kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. · Hiidplaneedid ehk välisplaneedid koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum, on suured ja väikse tihedusega. Sinna hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. http://www.youtube
suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Arvatakse, et planeedid moodustuvad gravitatsioonilist kollapsi läbitegevast udukogust, millest tekkis planeedi täht. See udukogu kuhjub gaasist ja tolmust, mis tiirleb seni tihedas prototähekettas ümber prototähe kuni tähe tuum süttib ning tekkiv päikesetuul järelejäänud ainese minema puhub. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: * Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. * Jupiteri-sarnased ehk gaashiiud, mis koosnevad põhiliselt gaasidest. Mõnikord lisatakse ka kolmas rühm, kuhu kuuluvad Pluuto-sarnased kehad, mis koosnevad põhiliselt jääst. Nende hulka kuuluvad ka mitteplaneedid, näiteks meie päikesesüsteemi välisplaneetide jääst kaaslased (nt. Saturni kaaslane Titan). Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi
tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeetide rühmitamine Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadeks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst
setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Ainulaadsus Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on
Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 4. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormised nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima. 5
Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal (2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.' Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed"). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 10. Jupiteri erinevus Maa- rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab
mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses. Kui täidetud on vaid kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: 1) Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest 2) Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel Merkuur ja Veenus kuud puuduvad. Maa 1 kuu, Marss 2 kuud,
See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1.tiirleb ümber Päikese, 2.on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3.ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadesse: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Asteroidid
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse"
päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi:
Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Päikesesüsteemi moodustavad:Päike: 99.85% ,Planeedid: 0.135% ,Komeedid: 0.01% ,Satelliidid: 0.00005% ,Asteroidid: 0.0000002%, Meteoriidid: 0.0000001% ,Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid: Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem
Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörlevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. 10. Jupiteri erinevus Maa rühma planeetidest? Kuidas ta pöörleb? Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab kergemate
Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi Komeedid-tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha.
Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad asuvad väga kaugel 4 PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS Päikesesüsteemi liigitatakse koostise, suuruse, asukoha järgi päikese ja maa suhtes ja ajaloolise liigituse alusel. Koostise järgi: 1. Maasarnased ehk kivised planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, and Marss Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivist ja metallidest. Nad on suure tihedusega ja neil on tahke pind ning nad pöörlevad aeglaselt. Sellistel planeetidel on vähe satelliite. 2. Gaasilised planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan, and Neptuun: Gaasilised planeedid koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nad on hõredad, paksu atmosfäärikihiga ja pöörlevad kiiresti. Neil on palju kaaslaseid. Suuruse järgi: 1. Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto
Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Mõlemad tiirlevad ümber Päikese. Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena. Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. 10.Jupiteri erinevus maa rühma planeetides, kuidas ta pöörleb Võrreldes planeediga Maa on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem. See näitab kergemate
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5
Maa-tüüpi planeedid. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Gaasihiidudeks loetakse nelja järgnevat planeeti: Jupiter, Saturn, Neptuun ja Uraan. Maa rühma planeetide mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär.
Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on pooluste kohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. 36. Mida on teada elust Marsil? Analoogset elu nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt
See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus PLANEEDID Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu, Pluuto Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn *Kaasaegsed planeedid - Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) **Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus ****Välisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto) 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi
Kuu ja Päike sattuda ühele joonele vaid siis, kui nad kõik asuvad nende tasandite lõikejoonel. Seda tasandite lõikejoont nimetatakse astronoomias sõlmede jooneks. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) Nende pinnal on võimalik olla Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad)
2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi
lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Maa tüüpi planeetide suurused Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid: Klassikalised planeedid (ingl. classical planets): Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. Kaasaegsed planeedid (ingl. modern planets): Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. Koostise järgi jagunevad planeedid: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid (ingl. jovian or gas planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus: Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müs...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
..............................................................10 Kokkuvõte ..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus .................................................................................12 Lisad .....................................................................................................13 2 Sissejuhatus. Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maasarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaat kivimitest . Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid
Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Asteroidid
tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest erinevad ,,Maa tüüpi" planeedid ja nimeta need. -Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Strutn, Uraan, Neptuun. Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid: * Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik. * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu),
Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht
-3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 1.2 Koostise järgi: · Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
