nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alzeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia.naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurudjuhitakse destillatsioonikolonni.Kui naftat kuumutada,eralduvad kõigepealt madalaima
üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat
Fluori sisaldub ka paljudes haruldasemates mineraalides, nagu topaas Al2SiO4(OH,F)2, sellaiit MgF2, viliaumiit NaF, bastnaesiit (Ce,La)(CO3)F, vilgukivi, küünekivi (amfibool), turmaliin jt. Lisaks eelmainitud suhteliselt kõrge fluorisisaldusega mineraalidele, leidub fluori kõikjal väikestes kogustes ränimineraalides ning litosfäärikivimites. Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000 ppm, vulkaanilistes kivimites on sama näitaja 80-450 ppm ning settekivimites 80-450 ppm. Väiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis, kus neid võib olla kuni 370 ppm. Viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega, termoliidi, aktinoliidi või teiste kivimeid moodustavate mineraalidega, pürokseenide ja vilkudega. Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega
· laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon
Pindmise vee veevahetus äravoolu toimel. 21. Millistel viisidel võib põhjavesi esineda maakoores? Põhjavesi esineb maakoores auruna, vedelikuna või tahkel kujul jääna. 22. Mis põhjustab vee kapillaartõusu ja milline on selle piirväärtus? Kapillaarvesi tõuseb mööda kivimite ülipeeneid tühimikke (kapillaare) kapillaarsete e pindmiste jõudude arvel veekihi ülemisest piirist veelgi ülespoole. Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks? Gravitatsioonivesi (nimetatakse ka tilkveeks) liigub maakoores edasi raskusjõu arvel ja allub hüdrostaatilisele survele. 1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks? Veejuhtivus ja veepidavus, poorsus 2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel
Raud(Ferrum) - keemiline element kui metall. Järjenumber- 26. rühm- VIII B periood- 4. aatommass- 55,85 Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. On alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuride...
vulkaanid. Lõõmpilvedgaaside ja vulkaanilise tuha segust moodustunud pilved Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3
aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas.
mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites Grafiit struktuurilt koosneb tasandikulistest lehtedest, pehme, söe vorm, pliaatsisüdamikud Hematiit - Moodustab tahveljaid või soomusjaid Markasiit eelmisega väga sarnane, rombiline. kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid masse, mis on mõnikord neerja väliskujuga.
Hüdrosfääri kordamine Mõisted Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasä...
Purskavad aluselist laavat. Vedelam kui ränirikkam laava. Laava saab kraatrist kaugemale voolata. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud. Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel Tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil: väljendab maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Maavärina magnituudide skaala on logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest) Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele
Räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, kuid leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (29,5%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Ta kattub kohe õhukese SiO2 kihiga ning on üsna vastupidav. Põhiliselt esineb räni looduses ränidioksiidina, SiO2. Ränidioksiidi kristallidest koosneb põhiliselt liiv ning seda leidub ka kivimites. Räni põhiline kasutusala on klaasi valmistamisel. Klaas saadakse Na2CO3, CaCO3 ja SiO2 kokku sulatamisel. Paljudest räni sisaldavatest materjalidest valmistatakse keraamikatooteid. Räni on tihti ka sulamite komponent, mis reguleerib korrosioonikindlust ja valatavust. Räni lihtainena on väga vähe aktiivne ning teda ei esine puhtal kujul peaaegu üldse. Ometi on ta meie organismis ja ümbritsevas elus väga tähtis element.
Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid, sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%).
järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhus on ka looduslikku lisandeid, sealhulgas tolm, eoses, vulkaaniline tuhk ja meresool. Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaar- osakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Atmosfääri kihid: Atmosfäär on kihilise ehitusega:
Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad, turistiatraktsioonid. 11) Maavärinate tekkepõhjused ja paiknemine Maavärinad tekivad maapõue kivimites pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Esinevad laamade servaaladel, tekivad kõikide laamade põrkumisel (mandriline ja ookeaniline, m ja m, o ja o). Maavärinakolle asub maapinna sees, epitsenter maa peal. Tekivad seismilised lained. Purustused: maavärina tugevus ja ulatus, asukoht ja ümbruse rahvastikutihedus, kas kaasneb tsunaami, kas on öö või päev, hoonete kvaliteet ja konstruktsioon, inimeste valmidus. 12) Seismilised lained Levivad maavärina fookusest
Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon). Leviku seaduspärasused: laamade kokkupõrke ala, laamide servaaladel. Seismised lained on murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged. Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained. Mõõtmine: Seismograaf: mõõdab lainete liikumise suunda, tugevust, regristreerib maapinna võnkeid ja seismisi laineis seismogrammina. Seismogramm: paber, kuhu peale
Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks
*lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja
Kosmoloogia Teema : "Maa ja Taevas" Eesmärk "Mõistaks füüsika võtmerolli loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel " Kostja: Pavelkovits Oksana Astronoomia liigendus Objekti järgi Meetodi järgi (astrofüüsika) · Astromeetria, tegeleb · Planetoloogia (koos taevakehade asukoha geofüüsikaga) uurib määramisega planeete, nende · Taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt kaaslasi jt. planeetide liikumist ruumis · Tähtede füüsika ja selle liikumise · Galaktikate füüsika kajastumist taevasfääril uurib tähesüsteeme · Astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat · Kosmoloogia uurib kiirgust ja teeb selle kogu maailma ehitust järeldusi. ja arengut. Maa · Inim...
Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Vahevöös Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Maakoores Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti või 2,1% või 2,4 massiprotsenti või umbes 2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) ning oksiidsed, hüdroksiidsed, fosfaatsed, arsenaatsed, boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni.
Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik. Nt: Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda. Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal vabanev energia liigub vibratsioonina läbi kivimite. Need seismilised lained levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult,
võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus)
Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed – Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Perioodilisussüsteem ● Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Keemilised ja Füüsikalised
Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem. Stromatoliit on peenekihiline lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Moodustuvad nn mikroobsetest mattidest. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid Hapnikku tekitavad veest tsüanobakterid. Praegu on näidatud, et bakterid saavad hapnikuga hingata ka siis, kui seda on ülivähe
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias
Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra.
MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine.
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgele sisaldusele. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus- Meremaal ja mujal. Uuringud näitavad, et vesi on alguse saanud vähemalt 3.5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha-ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamadeliitumiskohad. Maavärinaid esineb laamade piirialadel. Nt: Jaapanis,
Kus: Ookeanite keskaladel. 16. tekib laava ühtlasel väljavoolamisel, mis moodustab madala kilbi. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise maakoorega ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. 17. kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. 19. Maavärinad tekivad sisejõudude põhjustatud pingete vallandumisest kivimites, vulkaanipursete ja inimtegevuse tagajärjel. 20. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala(magnituut) järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala(pall) abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 21. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud. 22. 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus
Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa Soot käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast käänulisest jõest alles on soot. Jõelamm jõe äärtes olev settekiht, mis suurvee ajal üle ujutatakse Delta jõe poolt transporditud setetest tasandik, kus on palju jõeharusid. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa kus koos veega on kivimites ka õhku Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.
1940ndate keskpaigaks olid Eesti uraanivarud praktiliselt ainsad Nõukogude Liidus teadaolevad, mistõttu Sillamäele ehitati suurejooneline uraanirikastamiskombinaat (praeguse Asi Silmet eelkäija), et toota toorainet tuumapommide jaoks. Hilisematel kümnenditel töötas Sillamäe tehas sisseveetaval toorainel. Rakendused ja saamine Uraan moodustus ca 6,6 miljardit aastat tagasi arvatavasti supernoovades. Teda esineb hajusalt looduses: kivimites keskmiselt 2 .. 4 ppm (sama palju kui Sn, W, Mo) ning merevees. Tänapäeval eraldatakse uraanimaakidest, kus sisaldus on oluliselt suurem (>0,1 %). Eestis toodeti pärast II maailmasõda uraani esimeste NL tuumapommide tarbeks Sillamäel diktüoneemaargilliidist. Kõrge isotoobi 235U sisaldusega (alates 3,5% teatud tüüpi reaktorite tarbeks kuni üle 90% tuumarelvade tarbeks) uraani saamiseks looduslikku uraani rikastatakse.
Magma moodustub osaliselt üles sulanud kivimitest. Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur. Gaasiderikas laava vedelam, voolab paremini, viskoossem laava on gaasid kaotanud. Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained)
Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat, põletamata lubi Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Ioon Ca2+ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega.
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht.
Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubajakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi, Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutuse või laamade sukeldumise käigus uuesti Maa sügavustesse sattuda. Sealse kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu paiknevad ained kivimites ümber. Kivimi ehitus ja välimus muutub ning kivim muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi, basalt. · Miks leidub tardkivimeid väga harva maapinnal? · Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid? Kuidas? · Miks tekivad settekivimid väga aeglaselt? · Jaota järgmised kivimid kolme rühma. Leia igale rühmale pealkiri.
B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. 3. Valgla ja selle äravool? Maa-ala millest vesi veekogusse voolab jõkke- merre 4. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas (toimub 6-12 km kõrgusel)?
Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga
väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites lubada, määrab ka selle kui tihedalt kasutatud kütust võib ladustada. Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala - ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. Kõrgaktiivsed jäätmed (HLW) avatud kütusetsüklis kogu kasutatud tuumkütus või suletud tsüklis selle peamised ümbertöötlemisjäätmed sisaldavad 95% kõikide jäätmete radioaktiivsusest, seejuures moodustab nende ruumala ainult 3%. Tavaliselt hoitakse ülimalt
teaduslikult põhjendatud seletuse. Darvinismi kohaselt on evolutsiooni liikumapanevateks jõududeks looduslik valik ja kohastumine uute tingimustega. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjele tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk KOHASTUMUSED konkreetses keskkonnas suhtes. Evolutsiooni tõendid- 1) KIVISTISED E. fossiilid väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid kivimites. - Mida sügavamal asuvad, seda vanema päritoluga 2) Organismide omavaheline võrdlemine ja võrdlemine väljasurnud organismidega - Anatoomiline võrdlus ehituse võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud -geneetiline võrdlus geneetiline kood on sama, kuid aminohappeline järjestus erinev 3) Biogeograafia lähedaste alade liigid on sarnasemad kui kaugete alade liigid.
a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe ookeanilise laama kokkupuutel. Kihtvulkaanid purskavad suht harva. (nt Etna Itaalias) b) kilpvulkaanid- Tekivad laamade lahknemisaladel, vulkaanipursked toimuvad tavaliselt tihti ja laavavoolud on rahulikud(nt hekla vulk islandil). Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele
toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1.Mitmete algloomade leidumine maapõues viitab nafta ja maagaasi leidumisele, seetõttu uurivad geoloogid kivimites leiduvaid algloomade kodasid. 2.Nendes leiduvad kiirelised (päikselised) on räniainest kodadega. Neid kodasid kasutatakse metallide poleerimisel. 3.Paljud algloomad tekitavad inimestel raskeid haigusi: 1)düsenteeria(verine kõhulahtisus) amööb levib troopikas ning võib põhjustada ka inimeste surma suure vere ja veekaotuse tõttu. 2)trihhomonoos- tekitab suguhaigust trihhomonoosi. 3)malaaria- levib lõunamaades hallasääskede kaudu. 4)toksoplasma- inimesel suureneb lümfisõlmed.
kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine.
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e
kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine.
............6 Raua füsioloogiline toime....................................................................................... 7 Huvitavaid fakte raua kohta................................................................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Sissejuhatus Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus Raua omadused Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga.
Probleemile on kõrvuti geoloogidega lahendust otsinud ka põlevkivikeemikud. Põhiküsimuseks on orgaanilise aine päritolu, selle ümberkujunemise aste ning settimistingimused. Enamik uurijaid on üksmeelsel seisukohal, et orgaanilise aine lähtematerjaliks olid merevetikad. Eestis on fosforiidiks Vara-Ordoviitsiumi ajastus (488-472 miljonit aastat tagasi) ladestunud ooboluskarbikeste ehk lingulaatide tükikeste poolest rikas liivakivi Põhja- Eesti kivimites. Kunagise mere lained on lingulaatide kojad ürgses rannavööndis läätsjateks kihtideks kuhjanud, mistõttu kodadest moodustuv tootus lasund on üsna ebakorrapärase ehitusega.
15. Miks ei saa Eestis esineda tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid? Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal- tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism 17. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 18. Kus esineb tugevaid maavärinaid? Laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. 19. Missuguseid looduskatastroofe esineb maailmas kõige rohkem? Maavärinad, üleujutused, tsunaamid 20. Miks hukkub maavärinates palju inimesi? Maja kvaliteet on halb jne 21. Mis käivitab geoloogilised protsessid? Päikeseenergia
neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites lubada, määrab ka selle kui tihedalt kasutatud kütust võib ladustada. Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. Tuuma- ja termotuumreaktsioonid looduses. Kummaline kuid ka sellel alas on loodus inimseste ees. Maa sisemine soojus ja vulkaanide energia on tekkimud Maa tuumas olevate radioaktiivsete ainete lagunemisel.Kui Maa ja teised planeedid tekkisid, siis vajus enamus raskeid raskeid radioaktiivseid aineid plaanedi tuuma poole
maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, need võivad ületada merepiiri saarte näol (näiteks Island ja Assoorid). Esineb ka mandritel, mida nimetatakse mandriliseks riftiks. Näiteks Ida-Aafrika murrangute vöös koos Punase mere, Surnumere ja Baikali järve piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png ) Vulkaaniline maavärin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
