vahega Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks Maavärin- kivimite liikumisest maakoores tekkiv maapinna vibratsioon Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev ala maapinnal Mineraal- looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kogum Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust Tardkivim- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid Moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivimid Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla Atmosfäär
kollane, moorion – must. Peitkristalseid erikujusid nim. kaltsedoniks, kusjuures nende värvus on veelgi muutlikum: serdoolik – punane, plasma – roheline, karneol – lihapruun jne. Kihilise ehitusega kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, e i allu keemilisele murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade, kvartsklaasi jne valmistamiseks. Kvartsiliiv on tähtis tooraine klaasitööstuses. Opaal SiO2. aq on vettsisaldav kolloidne ränihapend. Vesi pole selleks keemiliselt seot. SiO2-ga, vaid esineb mineraalis absorbeeritult
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia...
km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid: tard- e. magma-, moonde- ja settekivimiteks. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.
Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina.Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Ümberkristalliseerumine ühe aine kristallstruktuur korraldub kõrgenenud temp. ja rõhu tingimustes ümber aatomite ja ioonide teistsuguse paiknemisega struktuuriks.Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldav kivim ja mineraal. Litosfääri laamtektoonika Kuna laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja hävib ei leita tänapäeval ookeanide põhjast üle 180 mln a vanuseid setteid ega kivimeid. Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist
Looduslik klaas Looduslik klaas tekib vulkaanipurske, välgulöögi või plahvatuse (tavaliselt meteoriidi) tagajärel. Klaas oli väga haruldane ja hinnaline. Kiviajal kasutati looduslikku klaasi odaotste või tööriistadena. Obsidiaan Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka
kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid
HAMBAPASTAD Referaat Tartu 2009 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. AJALUGU 3. KOOSTISOSAD JA MAITSED 3.1. Aktiivsed koostisosad 3.2. Teised koostisosad ja maitsed 4. TOKSILISUS 1. SISSEJUHATUS Hambapasta on pasta või geeljas aine, mida kasutatakse koos hambaharjaga, et puhastada ja hooldada hambaid ning hoida nende tervist. Hambapastat kasutatakse, et parandada suuhügieeni ta aitab eemaldada hammastelt kattu ja toiduosakesi, vältida halba hingeõhku (halitoosi) ning omastada aktiivsed koostisosad, nagu fluoriid või ksülitool, mis aitavad vältida igemeprobleeme. Osa hambaarste soovitab hambaid harjata kahel korral päevas, kui mitte rohkem. Enamikes arenenud maades soovitavad hambaarstid hambaid pesta pärast igat söögikorda. Sellegipoolest sisaldavad hambapastad ka toksilisi ühendeid, mida ei tohi alla neelata. 2. AJALUGU Varajaseimaid viited hambapasta olemasolule pärinevad 4nda sajandi Egiptusest, mis kirje...
[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).[3] [4] Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11
Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit, mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga. Põhiplaan ja kuju Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tehti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel
3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine 5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED: 1) Mullahorisont erineva paksuse, värvuse, ehituse, koostisega kiht mulla püstläbilõikes 2) Mullalõimis mulla mehaaniline koostis (liiv, savi, liivatükid) 3) Mullaprofiil mullahorisontide püstläbilõige kõik kokku. 4) Lähtekivim murenenud kivim, kuhu asuvad taimed ja millele muld tekib (huumus taimedest muld) 5) Muld maakoore pindmine kobe kiht. 6) Niit puudeta ala, mille taimkatte mood. Enamasti mitmeaastased rohttaimed. Puisniite peab kaitsma seal elavate liikide kaitsmiseks.
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused Kivimeid moodustavad mineraalid soojenevad ja jahtuvad erinevalt ning ka paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Kivimisse tekivad lõhed ja see puruneb. Füüsikaline murenemine Temperatuuri kõikumise tõttu kivimid murenevad. (+vaata eelmist vastust) See on tavaliselt kuivas ja jahedas kliimas. Keemiline murenemine ? kui kivim mureneb süsihappegaasi, hapniku ja organismide elutegevuse jääkide tõttu. Siis lagundab kivimeid lahustumine ja teised keemilised protsessid. See on tavaliselt niiskes ja soojas kliimas. Laviin ? kui lahtine murend mööda nõlva allapoole liigub Millised välisjõud on kõige suurema mõjujõuga Eestis? Miks? Jõgede vool - Eestis on palju jõgesid ja need võivad uuristada endale uusi sänge Vees olev väetis ? muudab näiteks järvede kaldal taimestikku, see omakorda mõjub
REFERAAT - TÜRKIIS Õppeaines: VÄRVIÕPETUS Esitamiskuupäev: 17.12.2014 Tallinn 2014 1 TÜRKIIS ÜLDISELT Türkiis ühendab endas sinise jaheduse ja rohelise värskuse. Sinakamana tundub see jaheda ja kaugena, rohelise ülekaalu suurenedes aga lähedasema ning nõudlikumana. Sõna türkiis pärineb 16. sajandist ning nime on saanud selle järgi, et Euroopasse toodi kivim esimesene Türgist. 2 2 TÜRKIIS ARHITEKTUURIS Türkiis on heledana ja valkjana jahedalt rahustav, hell ja avarust loov. See on värv, mida nii sinist kui rohelist armastav inimene võib kogeda sõbralikuna ja lõdvestavana. Nõutud rahuliku ja meeldiva miljöö pakub türkiis nõupidamisteruumis. Kuna hele türkiis on ihuvärvi komplementaarvärv, moodustab ta tausta, mille kõrval
esindatud-vesi,kivi,taimed ning ehitised.Taimedest on populaarsed mangooliad,leinapajud ja kirsipuud. 10.Hiina tarbekunst. Hiina tarbekunst oli väga kõrgelt arenenud,kasutusel olid nikerdused,lakktööd,metallehistööd ning eriti hinnas oli ja on ka praegu Hiina portselan,millest valmistati vaase,mille suurused varieerusid väga väikestest mitme meetrilisteni.Hiina tarbekunstis oli kasutusel jadeiit-veidi läbipaistev kollaka,roheka või pruunika värvusega kivim,millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. 11 . Nimeta kaks Jaapani kunstniku ja nende töid. Katsushika Hokusai-oli jaapani kunstnik,maalikunstnik ja graafik.Tema tuntuimad puugravüürid on seeriast "36 Fudzi vaadet". "Suur laine" "Punane Fudzi" Kitagawa Utamaro-oli jaapani graafik ja maalija.Eriti tuntud oma puulõigete poolest,mis kujutasid ilusaid naisi. "Kolm tuntud kaunitari" Kitagawa Utamaro puulõige. 12
Litosfäär 1. 13. Mineraal- kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. Maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Kivim- mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. 14.1.Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. 2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel. 3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa ...
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine
· Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist · Liiguti ja elati ikkagi teatud suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise · Mesoliitikumi ajal võisid olla ka aasta ringi kasutatavad asulad Töö- ja tarberiistad · Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, ka puust · Kuna puu säilib halvasti, on praktiliselt võimatu leida neid esemeis arheoloogilistel kaevamistel · Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide serv oli hästi terav · Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi · Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid,
25. Kuidas on tekkinud moonde-, sette-, ja tardkivimid (süva- ja purskekivimid)? Too kivimite näiteid. - * Moondekivim kõrgel rõhul ja temperatuuril. Nt: Gneiss, marmor. * Settekivim setete kuhjumine. Nt: Liivakivi, lubjakivi. Süvakivim maakoores tardunud magmakollete kivimid. Nt: Graniit. * Tardkivim Purskekivim laavast tardunud kivim. Nt: Basalt. 26. Milliseid kivimeid nimetatakse maakideks? - Maagi all mõeldakse maavara, millest eraldatakse metalle. 27. Mis on kivistised ehk fossiilid ja jäljendid? - Kivistis ehk fossiil mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 28. Kuidas on seotud laamade piirialad maavärinatega? Mis on ,,Vaikse ookeani tulerõngas" ?
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika ...
Mineraal - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid. Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid.
ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Vaadeldes litosfääri elemendilist koostist, näeme, et selle keskkonna mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid
Kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivimist eraldub mõni kild. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline, lõppfaasis aga keemiline murenemine. Kus puudub väga suur ööpäevane temperatuurikõikumine (tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemise porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus
sillutuskivid, lubjakivid ja killustik sh paetuhk, dolomiidid, põlevkivi tuhk ja killustik, tootmise eripära ja täitematerjalide pesemine, liivad, kruusad, milliste põhimõtete järgi valitakse, täitematerjalide vedu); Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Kivimid klassifitseeritakse geoloogilise päritolu järgi: tard-, sette- ja moondekivimiteks. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. On levinud kivimitüüp mandrilise maakoore ülaosas. Kõvaduse ja külmakindluse tõttu valmistatud killustik eriti hinnatud Sillutuskivid: klombitud, kiviparketina või munakividena. Valmistatakse graniidist. Müürikivid :tootmiseks kasutatakse lubjakivi. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6... 2,8g/cm3
tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C. - Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900-6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500*C - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur. - Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum,mis esineb looduses kihi,tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks:Tardkivimid,moondekivimid ja settekivimid. - Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest(graniit-punakas,basalt-must)
metsakõdu või huumusliku horisondi ø 10-20 cm tüsedusega muldade piir k° - raudkivid pk - paeplaadid ø üle 20 Mullad p - paas masiivne kivim KI - mulla nimetus (siffer) d - liivakivi Indeksid ja täiendavad märgid muldade sifrites lu - lubisetted tähendavad: "+", r, v, kb,k, pk, p, lu - karbonaatne(kihisev materjal) (g) - nõrk liigniiskus (KI(g) - s+40-70- savi, kihiseb 70 cm sügavuselt
Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kiht. Mulla profiil - mullea läbilõige, mis koosneb mullahorisontidest. A huumushorisont. Toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosakestega. B sisseuhte kiht. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakaste ja allapoole liikuvat huumusosakaste kogunemine. C lähtekivim, mis pärandab mullale omadused. D aluskivim. Asub lähtekivimi all. On varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõju mullale kaudne. E väljauhtehorisont, heleda värvusega. Toiteelemendid ja saviosakesed on välja uhutud. G gleihorisont, sinakas hall. AT toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele. T turvas Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele. Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist
jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist).
4. Hapnik ja väävel. Kasutusalad. Omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta väävli ja hapniku allotroope (võrdle neid). Hapnikku sisaldub õhus ning seda kasutatakse meditsiinis, keemiatööstuses jne. Väävlit kasutatakse väetistes, Coca-Cola's, autoakudes. Hapnik on tavatingimustel läbipaistev, maitsetu, lõhnatu, õhust kergem gaas. Väävel on tavatingimustel kollane kristalne pulber või kivim. Väävel – rombiline, monokliinne ja plastiline väävel Hapnik – monohapnik, dihapnik, osoon 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). 6. Süsinik ja räni. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta süsiniku allotroope (võrdle neid). 7. Mis on allotroopia? 8. Reaktsioonivõrrandite jada ülesanne
galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused, keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine)
xxx KESKKOOL NIMI XI klass ENERGIALLIKAD REFERAAT 2013 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?…………………………………………….............4 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD……………………………………..……4 2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4 2.2. Tuumkütus…………………………………………………...................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Ref...
Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13. Kindlustatud asulad Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse, nagu jõekäärud, poolsaared ja künkad.Elas koos mitu peret. 14. Kivikirstkalmed Pronksiajal levinad kalme tüüp. Koosnes keskel olevast kivist kirstust ja selle ümber olevast ringmüürist
- Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev Pedosfäär Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüp muldadest Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad Mullateketegurid 1. Lähtekivim - On kivim, millel muld kujuneb, määrab ära mulla omadused - veesisaldus, toitained, õhu sisaldus 2. Pinnamood - Mõjutab mulla osakeste, vee ja soojuse jaotamist 3. Kliima - Sademete hulk ja temperatuur - Mõjutab taimede liigilist koosseisu 4. Mulla vanus 5. Loomad - Nt. vihmauss, putukate vastsed - väetavad ja õhutavad mulda 6. Mikroorganismid - Nt
Linnas elab lähestikku palju inimesi ja seetõttu ei tunta naabreidki. Sajad tuhanded linnaelanikud on sunnitud elama agulites, kus elumajad on halvas korras, puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon, levivad haigused. 2. Kivimite liigitus: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid, nende levik looduses. Tekke järgi jagunevad kivimid: TARDKIVIMID · SÜVAKIVIMID tekkinud magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores. Vanuseks 2-4 miljardit aastat GRANIIT on heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist, päevakivist, vilgust ja vähesest hulgast mineraalidest. See moodustub magma aeglasel jahtumisel maapõues. Kui ülalpool asuvad kivimid erodeeruvad, satub graniit lõpuks maapinnale. Lõuna-Dakotas asuva Mount Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas. Graniit Eesti aladel ei paljandu, aga paljandub Soomes. Eesti aladel rändrahnudena.
Charles Martin Hall sündis 6. detsembril 1863 Thompsoni linnas, Ohio osariigis. Halli`d kolisid aastal 1873 Oberlini linna, mis asus samuti Ohio osariigis. Seal pandi ta õppima Oberlini Keskkooli. Seejärel jätkas Hall õpinguid Oberlini Akadeemias ning lisaks sellele ka Muusikaakadeemias. 1880. aastal pani ta ennast Oberlini Kolledzisse kirja ning lõpetas selle aastal 1885 bakalaureusekraadiga kunstis. Charles Martin Hall sündis reverend Heman Bassett Hall`i ja Sophronia H. Brooks Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid. Katsete tegemisel kasutas ta käepäraseid kodust leitud vahendeid, kuid hiljem juba, kui ta oli Oberlini Kolledzi esmakursuslane, sai ta laenata vahendeid sealsest kooli laborist. Suure huvi keemia ja kõige sellega seonduva ...
· toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee jäätumine, külmumine, kuiv kliima; · vajalik piisav kogus sademeid; · kivim peenestub mitmesuguse suurusega · kivimite väliskuju muutub vähe; osakesteks; 3.Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur; Keemiline toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas; 4.Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Passiivsed tegurid
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2. Dolokivi lausteraline, valkjashall kuni hall, pisi- kuni keskmisekristalliline, paksukihiline ja massiivne. Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid, 3. Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas, kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed. Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus 25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele: (survetugevus kuivalt vähemalt 20 Mpa ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit).
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t
KIVIPÕRANDAD Kulumiskindlad, esinduslikud, külmad (põrandaküttega soojad) Kivi võib olla vähe või täiesti läikivaks lihvitud, tahutud või põletatud Kasutatakse looduslikke kive (marmor, graniit, dolomiit) ja tehiskive (mosaiikbetoon ja betoon) Kivipõrandad kaitstakse (vahatatakse, külastatakse, õlitatakse või kristalliseeritakse) MARMOR Lupja sisaldav, lainja mustriga, erinevat värvi kivim Poorne ja kergesti määrduv – vajab kindlasti kaitsmist Ei talu happelisi ja tegevalt aluselisi puhastusaineid Puhastamiseks ei sobi värvilised puhastusained Dolomiit on marmori teisend MARMORI PUHASTAMINE Pühkida tihti, et liiv ei kahjustaks pinda Plekid eemaldada esimesel võimalusel Hoolduspuhastus neutraalsete või nõrgalt aluseliste ainetega Põhipesu vastavalt vajadusele kas happeliste või
filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga, Mahla stabiliseerimine, Organoleptiliste omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega, Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim, Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust, Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selgitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine): Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese
Magma- Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust ja gaasidest küllastunud kivimite sulam Laava- Vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurem osa gaasidest kaotand magma Aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid Pinnakate- Kvaternaari ajastu setete üldnimetus Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi Sete- Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja Tardkivim- Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel. Moondekivim- Kõrge temp. ja rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Kivistis- Kauges geoloogilises minevikus elanud organism Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis
karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3. Kirjelda kivimiringet Liikumapanev jõud on laamtetoonika. 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud Aluskord: Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis
eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). * Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. *Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes pii...
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
1. vedel välistuum 2. tahke sisetuum · Litosfääri põhilised koostiselemendid on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. · Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina. · Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. · Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. · Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. · Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolmeks : 1. tardkivimid (magmakivimid) 2. moondekivimid 3. settekivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast. Süvakivimid(magmakivimid) tarduvad maakoores lasunditena.
3) meteoor- nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega. Sellest tulenevad sähvatused- meteoorid. Eriti eredaid meteoore mille sähvatuste heledus on võrrekdav kuu ja päikese heledusega, kutsutakse boliidideks. Suuremaid meteoorkehad ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ja võivad langeda ja maa peale. Selliseid meteoorkeha jääke nim meteoriitideks.12. Mille poolest erineb meteoor meteoriidist? Mis on boliid? Meteoor on nähtus, meteoriit kivim. Meteoor on Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. Boliid- Väga ere meteoor, mille sähvatuse heledus on võrreldav kuu ja päikese heledusega. 13