Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim, kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. (murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad...
reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Horisontide arv on erinev, Eestis on neid enamasti 2-5. Kliima:mõjutab
Tardkivimid tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 8. Missuguste väliste tunnuste järgi eristad eri tüüpi kivimeid? Materjalist, kõvadusest 9. Miks ei saa moondekivimid looduslikult tekkida maa peal vaid ainult maa sees? Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim ehk vajab kõrget temp. 10. Kuidas selgitad väidet: maavarad on ammendamatud. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. Kuigi ammendamatuid loodusvarasid saab käsutada justkui piiramatult 11. Kuidas mõjutavad kaevandused keskkonda? Kaevandusestest tuleb võib olla neid mürke ja aineid keskkond? Ohtlikud on ka.. 12. Vulkaani ehitus:
GEOGRAAFIA ÜLESANDED on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ning nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus,olevikus ja tulevikus. GEOGRAAFILISE UURIMUSTÖÖ ETAPID 1)ülesande püstitamine 2)andmete kogumine 3)andmete töötlemine ja vormistamine 4)andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine KUS? Vastamiseks kasutatakse meetodeid,mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis.Abivahendiks on peamiselt klassikaline kartograafia. MILLINE? Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist,milleks rakendatakse klimatoloogilisi,geoloogilisi,hüdroloogilisi,maastikulisi ja muid meetodeid. MILLAL? Vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia,mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud. KUIDAS? Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida. ASUKOHA MÄÄRAMINE KAARDI ABIL Koordinaatide abil saab määrata oma asukohta kaardil.Ka...
Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda või kokkupõrgata aga ka küljetsi nihkuda. Laamade kokku põrkumisel- sukeldub üks laamaserv vahevöösse. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel-tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud,
Barjäärriff vallrahu, üksteisele kinnitunud merepõhja organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud piklik, vallitaoline merepõhjakõrgendik. Bentoniit merepõhja langenud vulkaanilisest tuhast moodustunud settekivim. Bioherm organismide poolt moodustatud merepõhjakõrgendik. Delta jõe tasane lehviku- ehk kolmnurgakujuline suudmeala. Distaalne liustikuservast kaugem osa. Dolokivi mineraalist dolomiit koosnev kivim Dolomiit kaltsiumi ja magneesiumi süsihappesooladest (Ca/MgCO 3) moodustunud mineraal ja kivim. Dolomiit-mergel savimaterjalirikas dolomiitne kivim. Domeriit dolomiit-mergel, savimaterjalirikas dolomiitne kivim. Eoolne ehk eooliline tuuletekkeline. Erosioon uuristamine, vooluvete pinnamoodi kulutav tegevus. Fennoskandia kilp osa Ida-Euroopa platvormist, mis koosneb maapinnale avanevatest (või õhukese pinnakatte all olevatest) kristalsetest kivimitest. Fossiil kivistis.
kivistisi. Liivakivi Koosneb peamiselt *klaasi tootmine kvartsist, muud *ehitusliivaks mineraalid sees. Eestis on punase värvusega. Pude, liiva setitamine Graniit Aeglasel tardumisel *hauasammaste maakoores tekkinud valmistamine ränirikas kivim. Koosneb *väga hea päevakivist, vilgust ja killustik kvartsist. *ehitus *skulptuurid Basalt Palja silmaga *ehitusmaterjal nähtamatud kristallid. *skulptuurid Ränivaesest magmast, Marmor Tekib lubjakivimi *dekotatiivkivi moondumisel. Ilus *plaadid
Tardkivim purustatakse väikesteks osadeks ning segatakse väävelhappega, millega saab kindlaks teha, kas tardkivimis on vaske või mitte. Kui tardkivimi ja väävelhappe lahust kuumutada siis peaks vask kivimist välja tulema ja väävelhappega ühinema tekitades türkiisi värvusega lahuse. Kui maavarade otsija on rahul tardkivimis oleva vase protsendiga siis asutakse kaevama. Tardkivim on tahke, seega kasutatakse lõhkeaineid, et kivim purustada. Peale lõhkamist jääb järgi sellest kruusalaadne toode, mille kopad tõstavad veoautode peale. Veoautod omakorda viivad selle tehasesse. Olenevalt mis kivimiga tegu on, jagatakse ekstraheerimisprotsess kaheks. 4.2 Sulfiidist Esimesel viisil vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid
Rohelised nõud pragudega. Vahel kraabiti glasuur kohati maha, et tekiksid mustrid. Vaaside ja nõude kõrval luuakse värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi figuure. Tarbekunst Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd ning eriti portselan. Portselani valmistamise suurimaks keskuseks oli miljonilinn Jingdezhen. Hiinapärane materjal on jadeviit läbipaistev, kollakaroheka või pruuni värvusega kivim. Sellest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Tarbekunsti iseloomustab äärmiselt puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormilikkus. Hiina portselanist nõu, pärineb ajavahemikust 16621722. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Materjaliks oli keraamika, kivi pronks, puu, elevandiluu ja bambus. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks.
Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.
kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu v mõnd teist tüüpi kivimkehana.ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
2) mandriline maakoor ( 0-70km, tihedus 2,7 g/cm3 , koosneb 3kihist: basaldi-, graniidikiht ja settekivimid) Maakoore koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na Maa koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, Ni, S Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid (purske- ja magmakivimid)tekivad Maa süvakoore ja ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega.
Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit, mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga. Skulptuur Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena
settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit MURENEMINE Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 1) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. On tingitud peaasjalikult temp. kõikumistest. Soojenedes mineraalide ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, mille tulemusel kivim mureneb. 2) Keemiline murenemine e. porsumine. On põhjustatud looduslike reagentide toimest (vesi, süsihappegaas, hapnik) Hapnikuga hapendumine, või vastupidine taandumine (alahapendilised ühendid) Lahustumine kõik mineraalid vähem või rohkem lahustuvad vees. Sõltuv vee temp. ja CO2 sisaldusest. 3) Hüdratatsioon on veega ühinemine. Hematiit annab veega ühinedes limoniidi. Silikaatide murenemine talgistumine talk,
Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas ja enamuses vajevöös on see keskmiselt 1C km kohta. Temperatuur sise- ja välistuuma piiril on 6600C ja Maa tsentris 6900C. 21. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus aines ja tekkimismehhanism. Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega komplektsed mineraalsed arregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO 2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22
happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk õhustatuse ja vee ja murendmaterjal rikastub läbilaskvuse- loob uute keemiliste ühenditega taimedele ja ning peab paremini kinni mikroorganismidele vett ja õhku
Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus
moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi Tardkivim magma või lava tardumisel tekkinud kivim Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg
• Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus
aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), kiirendab murenemist vee külmumine. Kivimi pragudes oleva vee jäätumise tõttu selle ruumala suureneb ning lõhe aina laieneb. Mida väiksemateks tükikesteks kivim mureneb, seda väiksemaks muutub füüsikalise murenemise osakaal ja suureneb porsumise tähtsus. Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele. Hästi lahustuvateks
Maris Rattas Maavara, maa-aines, põhjavesi, leiukoht... MAAVARAD: EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes.
juhul tuleb pind puhastada nõrgalt aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega, loputada ja kuivatada. Edasisel hooduskoristusel kasutada mikrokiust lappi/moppi ja vett. Laminaatpõranda kaitsmiseks kasutatakse spetsiaalseid hooldusaineid. Pinna vahatamine ei ole soovitatav, sest hilisem vaha eemaldamine võib seda rikkuda. Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Marmor Marmor on poorne kivim, millesse mustus imendub hõlpsasti. Seepärast peab marmorpinda kohe paigaldamise järel kaitsma. Marmorist kivipõrandat tuleb pühkida piisavalt tihti, et liiv, tolm ja mustus ei kulutaks ega kriimustaks põranda pinda. Marmorpinnale tekkinud plekid tuleb kiiresti eemaldada. Pind ei talu happelisi ega tugevalt aluselisi puhastusaineid. Kui happelist ainet kasutatakse võimalike setete eemaldamiseks, siis tuleb pind seejärel kindlasti neutraliseerida. Valida värvaineta puhastusaine
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdra...
2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka
paber või siid imab värvi silmapilkselt endasse. 9. Hiina tarbekunst- Väga kõrgetasemeline on Hiina tarbekunst. Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd ning eriti portselan. Hiinast toodud portselanesemed said tõukeks portselani leiutamisele ka Euroopas. Spetsiifiliselt hiinapärane materjal on jadeiit- veidi läbipaistev, kollaka, rohekas või pruunika värvusega kivim, millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. 10. Jaapani kunstnikud- Kitagawa Utamaro ( 1753 1806) oli jaapani puulõigete kunstnik. Ta on tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõigete poolest, mida nimetatakse bijingaks. Teosed: *Ootus. 1792-1793, *Aastalõpu suurpuhatus. värviline puugravüür. Katsushika Hokusai (16001867). Teosed: *Kõige
vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Maavara- maapõues esinev aine, mida inimestel on võimalik maj. Kasutada. Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd
uhutakse mullas sügavale. Mõlemad on happelise reaktsiooniga. Mõlemal õhuke huumuskiht. Erinevus + põhjendus: Vihmametsade mullad on rauarikkad, mis on tingitud keemilisest murenemisest. Okasmetsades sellist protsessi pole. Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused. (max 6 punkti) 15. Murenemise tagajärjel tekib murend, mis jääb tekkekohale püsima ja kivim kattub paksu murenemiskoorikuga. Sel juhul peaks murenemisprotsess mõne meetri sügavuses maapinnas mingil ajahetkel lõpuks peatuma. Miks aga murenemine siiski kunagi tegelikult ei lõpe? Tuul ja vesi (sademed, vooluvesi), jää viivad murendi sellest kohalt ära ja protsess jätkub. (max 2 punkti) Kokku max 62 punkti
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni läbimõõt on 120 600 kilomeetrit Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad Eristatakse seitset Saturni rõngast, mis omakorda jagunevad lugematuks hulgaks pisirõngasteks
tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim. Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad);
palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis Põhilised mooneliigid: - vajumismoone - purustusmoone - kontaktimoone - regionaalne moone - ookeanipõhja moone Porfüroblastid tahkes kivimis kasvanud suured kristallid - Millised füüsikalised tegurid on vajalikud moondeprotsessi käivitamiseks? Rõhk, soojus ja fluid
Epitsenter- ehk maavärina kese, maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Fookus- ehk maavärina kolle, koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomul kristallstruktuur. Kivim- mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Koosnevad mineraalidest. Maak- majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal. Tardkivim- nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. N: graniit, basalt. Settekivim- nende teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes- mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii saab liivast liivakivi, merepõhja lubimudas aga lubjakivi jne. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 0C) tingimustes moodustunud kivim. N: gneiss, migmatiit
Keemiline murenemine toimub palavas kliimas, sest soojus kiirendab keemilisi protsesse, ja niiskes kliimas, et moodustuksid lahused. Hästi lahustuvad mineraalid on Na, Ca ja K soolad. Leostumine lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast, Eestis nt. karstumine. Keemiline murenemine toimub hüdratatsiooni, hüdrolüüsi ja oksüdeerumise käigus. -Bioloogiline murenemine algab vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. *Lähtekivim kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet, mis sisaldab C, N, S ja hoiab ka vett.
maapinnal. mullast välja. Sellega langeb mulla Mineraal- looduslik tahke keemiline viljakus. Leetumine esineb kristallstruktuuriga lihtaine või keemline happelises keskkonnas. ühend. Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille Kivim- loodusliku tekkega mineraalide käigus tekib mulla huumushorisont. kivistunud mass. Toimub mõõdukas kliimas, kus Maak- kivim või mineraal, mis omab keemiliste elementide rikastel majanduslikku väärtust lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi Tardkivim- magma tardumisel tekkinud Soostumine- pidevalt liigniiskes kivimid. keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub Soe front- Piirkond, kus soojem õhk liigub liigniiskeks ning väheviljakaks külmemale peale
Maalibisemised ja varingud VIII: maalihked Maalibisemised ja varingud IX: maalihked murenenud pinnas vett mittejuhtiv kivim savi 8 Maalibisemised ja varingud X: maavoolud Maalibisemised ja varingud XI: nõrgad savipinnased savi meretase
stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5. Mis on porsumine? Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. 6. Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad? Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. 7. Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut?
arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. Maagaas Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiit on tekkinud ürgmeres elanud käsijalgsete kodadest ning liivast. Fosforiidikihid paiknevad maa sees põlevkivikihtidest sügavamal. Fosforiidist valmistatakse fosforväetisi. Eestis lõpetati fosforiidi kaevandmine 1991. aastal keskkonnaohtlikkuse tõttu. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.
Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim- peenemaks murenenud pindmine kivim, millest hakkab tekkima muld. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. 4. Selgita, kuidas on murenemiskooriku paksus seotud temperatuuri ja sademete hulgaga. (õpik lk.62) Mida rohkem on sademeid ja kõrgem on temperatuur, seda paksem on murenemiskoorik. Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht. 5. Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist.
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem vett sinna mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee paiknemine Põhjavesi asub maakoores kihtidena. See on tingitud maakoore kihilisest ehitusest. Kihid koosnevad erinevatest kivimitest, mis erinevad üksteisest nii füüsikaliste kui keemiliste omaduste poolest. Seetõttu on erinev ka iga maakoore kihi veejuhtivus st. mõni kivim laseb vett paremini läbi kui teine. Põhjavee taseme alanemine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit
7Maailmaime hulka kuulub Zeusi kuju. 12. Mis on amfora, kuidas neid kaunistati? Vana-Kreekas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu. Kaunistati geomeetriliste ornamentidega. Levinuimad stiilid olid mustafiguuriline ning punasefiguuriline vaas. 13. Millised olid templi ehituse 3 tähtsamat komponenti? Algselt kasutati templi ehituseks puitu, hiljem asendati see liiva- ja lubjakiviga, mis tegid ehitise suurejoonelisemaks ja vastupidavamaks. Kõige laialdasem kivim Vana-Kreekas oli marmor, mida kasutati samuti templite ehitamisel. 14. Millised olid 3 põhilist samba ehituse stiili? Dooria, Joonia ja Korintose stiil. 15. Millised templid kuuluvad 7 maailmaime hulka? Artemise tempel, Zeusi kuju jaoks ehitatud spetsiaalne tempel. 16. Lisaülesanne: Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust: Kas Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem sarnased või pigem erinevad? Põhjendage vastust vähemalt 3 väitega!
ülekarjatamise vältimine Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) esineb tööstuspiirkondade lähe-dal, kus kahjulikud keemi-lised ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus Pidev niisutamine põhjustab sooldumist, kus peale vee aurustumist sadenevad mulda soolad Liigne väetamine, kahjuritõrje, raskmetallide sattumine mulda põhjustavad muldade hapestumist Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks LÄHTEKIVIMID- kivim, mille saaduseks on osa tema kohal olevast mullast Lähtekivim mineraalne alus, määrab mehhaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Lähtekivimi omadused avaldavad suurt mõju mulla omadustele: keemilisele koostisele, lõimisele, füüsikalistele omadustele ja viljakusele. Lähtekivimi osa, mis praktiliselt pole mullatekkeprotsessist haaratud ja mõjutab seda ainult kaudselt, nimetatakse mulla aluskivimiks.
ühineda või suubub eraldi fjord e. lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt kulumisastang e. kuesta – kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolilised – tuuletekkelised pinnavormid: luide – positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda liikuvad luited – ilma taimedeta
keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. Sama liiki kivim võib olla väga erinevateomadustega, sõltuvalt tema tekkimise tingimustest ja lisanditest. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Survetugevuse järgi jagatakse looduskivist materjalid tugevusklassidesse või markidesse, mis näitavad kivimi survetugevust (N/mm2 või kg/cm²). Kivimid jagatakse veel külmakindlusemarkidesse, mis näitab külmatsüklite arvu, mida kivim talub. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse : Tard- ehk magmakivimid (Graniit) · massiivsed · purdsed settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit) · keemilised · mehaanilised · organogeensed moonde- ehk metamorfsed kivimid (marmor, kiltkivi) 3.1.1 Tardkivimid Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud
ja bioloogiliste faktorite toimel. 1. Füüsikaline murenemine e. rabenemine peenenemine temperatuuri muutuste, jää, vee ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. See on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2. Keemiline murenemine e. porsumine - kivimite ja mineraalide muundumine vee, CO2, O2 jt. looduslike reagentide mõjul. a) lahustumine; karbonaatide leostumine lahustunud Ca ja Mg phendite väljauhtumine mullast b) hapendumine; alluvad alahapendilised ühendid c) taandumine õhuvaeses keskkonnas vastupidine eelmisele d) hüdratsioon e. vee püsiv liitumine mineraaliga, tekib uus mineraal
1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
