mõju all ja see kajastub ka roomlaste usundis ja eriti nende jumalates, kelle puhul on sageli väga raske eristada rooma algupäraseid jooni etruski või kreeka laenudest. Siiski võib kindel olla, et varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares · Saturnus Kronus
kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, tema võim piiramatu. Mesopotaamias kuningat jumalaks ei peetud, nagu see oli kombeks Egiptuses. Sõjavägi kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi-ülikud sõitsid kaarikutel, vabad talupojad ja linnael. moodust. jalaväe. Mesopotaamia linnad-linnatsiv-poliitilised, majanduslikud ja religioossed keskused. Enamus rahvast elas maal. Vähem riiklikult reguleeritud, oli vabam ühiskond. Hammurapo seadus- 282 paragrahvi, mustal kivil kiilkirjas:Kui keegi lööb välja vaba mehe silma, peab ka tema lööja silma välja lööma. Kehtis ,,silm silma vastu" põhimõte, nt. surma puhul surmanuhtlus. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramtu võim oma kodakondsete üle. Abielurikkujat ootas surmanuhtlus. Linnades tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed, maal harisid põldu vabad talupojad. Piirduti maksude sissenõudmisega ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses.
KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI......................................................
· Lisaks erinevad kuningate nimistud · Palerno kiri · Karnaki kuningate nimistu · Aleydosse kuningate nimistu · Tarino kuningate papüürsus · Enamik ajaloostd siiski arutan ning tõlgendav kokkuleppeline HIEROGLÜÜFID · Koosneb umbes 1000 märgist ja kujutisest · Maleusidel sageli erinev tähendus · Vaaraode ja jumalate nimed olid kartussides · Ei osatud lugeda ligi 14000 aastat · 1977 teadlane Gampollion avastas Rosetikiri · Kivil üks tekst kolmes kirjas 1. Hieroglüüfid 2. Demootne kiri 3. Kreeka keel 13.09.2011 · RIIGI KUJUNEMINE 1 · Tänaseni teadmata, kust egiptlased tulid · Mesopotaamia · Abydose lähedalt Kesk-Egiptusest · Umbes 3200 e.Kr kodusõjad Menese ja Skorpionikuninga vahel · Menes valitses alal-egiptust · Skorpiaoni kuningas ülal-egiptust · Umbes 3100 ühendas Menes ühtseks riigiks VARAJASED DÜNASTIAD 1-2 · Midagi eriti ei teata
nii palju patustanud ning ükskord pidi ju tulema tagasilöök. Mõne päeva pärast ta aga suutis need mõtted peast välja heita ja rõõmu tunda pulmadest. Laulatuse ajal, kui noorpaar teineteise kõrval põlvitamas, nägi Kristiina Elinet. Eline oli justkui veeretanud kõik kivid, mille alla Kristiina ta nii püüdlikult matnud oli. Ta tuli ja ütles, et see pole veel läbi, Kristiina ja Erlend saavad oma karistuse, mida nad väärivad. Kristiina tundis, nagu nad põlvitaksid külmal kivil. Kristiina palus püha Olavit, et tema laps olest patust puhas, et kogu karistus langeks Kristiinale, ainult mitte tema lapsele. Seepeale ütles Eline, et ka tema lapsed pole milleski süüdi, kuid siiski nad peavad kannatama. Kui laulatus läbi sai ja Kristiina koos Erlendiga aukohal istus, tajus ta kõike oma ümber nagu palavikuhaige viirastust. Hiljem Erlendiga pisut privaatsust saades ütles Kristiina, et ta on lihtsalt väsinud. Lõpuks oligi magamamineku aeg
Pastor pani nende nimed kirja, küsis üht ja teist asja. Kolmeks nädalaks jäetakse paberileht, kuhu saab keegi kirjutada, vastu kosta sellele abielule. Epp Loonal oleks tegelikult kirjutada olnud, nimelt seda, et kõik need ehted, mis ehtisid Katrinat olid tema omad, et ei jääks tast vaeset muljet, aga ta ei hakanud kirjutama, ta hoidis meestega ühti. Oli oodata tormi, taevas muutus üha süngemaks ning kajakad sädistasid hirmsasti. Eerik Lamm, postivedaja poeg istus kivil ja vaatas laineid. Kivile lähenes Pastori tütar Kelli. Ta nähvas Eerikule, et igale poole kuhu ta ka ei läheks, et alati on Eerik ees. See peale Eerik kaitses end ja nähvas vastu, et nagu temalgi. Kelli rääkis, et lähipäevadel peaks saabuma mees Amadeus Lokk, kes möödunud suvel saarel käis igasuguseid putukaid kogumas. Kellu rääkis ka veel seda, et võib-olla läheb ta Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi .
naeruvääristavate kõnede ja satiiridega, tähelepanuväärne on, et ta oli esimeste seas, kes kristlust pilas. Kuulsaimad teadlased sellest perioodist olid geotsentrilise maailmapildi loonud Prolemaios ja Hippokratese pärandit täiendanud Galenos. USK Etruskide ja kreeklaste mõjutused kultuuris väljenduvad ka usus, eriti jumalates. Nuumesn tähistas igas elusolendis peituv jõud, mis olid olemas nii puul, kivil, järvel jne. Laarid tähtsaimad majavaimub, kes kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majast nurgake, kus nende kujude tähtpäevadel annetusi tehti. Geenius maokujuline abielu kaitsev ja soojätku edendav vaim. Nende kõrval kerkis esile ka antropomorfseid jumalaid: Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal, ka sõjajumal. kujutati vastassuunas vaatavate nägudega: vaatamine ette ja
Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus.
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õige...
Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha vaatamata ja peatumata. Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal raske oli silmi lahti hoida. Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu --. Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas. Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis aga tõusid karvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm.
Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha vaatamata ja peatumata. Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal raske oli silmi lahti hoida. Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu —. Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas. Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis aga tõusid karvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm
grammofon meil küll on, kuid nõela jaoks peame koguma veel aasta, ütlesid nad, kui nad aga olid koju jõudnud, pani väike siil magamistoas tantsima, kõik siilid arvasid, et ta on hulluks läinud, kuid väike siil hüüdis, milleks osta nõelu, me oleme ometi siilid, nõelu on meil viiekümneks aastaks, siilid vaatasid üksteisele otsa, hakkasid naerma, ja grammofon hakkas mängima ja mängis kevadeni. SIILI SILMAD Mart Raud Kena kuusikuäär. Kevad soojendab nägu, kui istun siin kivil, kus purukuiv rägu tuulemurruga väänatud kännu najal umbtihkeks on vajunud talveajal. 15 Tüvetükid on saetud ja viidud siit. Ainult uurakil känd. Ja see oksariit. Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid, et risuriit murdub kui ragelev leib? Läbi roostjate raagude, okkapuru -- mis mees sealt nii vapralt end üles surub, et raginal laguneb koost kogu onn? See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn.
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Kunas ja kuidas oli see juhtunud? Popi katsus meelde tuletada: Isand oli Siis äkki mõistis ta kõledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu kodunt ära läinud, ta oli istunud ja Isandat oodanud. Siis läks päike ära, tuul ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. tõusis, tuba oli kollane, Huhuu hüppas puuris -. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli nägu -. rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja
Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas.
Olevipoeg ütleb, et teeks,mis vaja, kui aga tamm maha raiutud saaks. Targad mehed aga teavad, et puust laevaga maailma otsa ei saa sõita, selleks on vaja rauast laeva. Siis lasi Kalevipoeg valmistada laeva hõbedast. Laevale sai nimeks ,,Lennuk". Ka endale ja meestele lasti ta teha kullast, hõbedast, rauast ja vasest kehakatted. Laeva viidi moon ja kutsuti reisikaaslasteks tarku ja abilisi. Kes said kaasa, olid rõõmsad, kes jäid maha, olid kurvad. Targad ohverdasid Uku kivil, et teekond õnnestuks. Enne koitu asus ,,Lennuk" teele, Kalevipoeg ise ülemaks targa tüürimehe kõrval. Kalevipoeg laulis sellest, kuids ilm oli loodud, kuidas loodi kuu ja päike. Soome sortsid puhusid mere tormama, nii et seitse päeva ei näinud meeskond ühtki meremärki, lõpuks sortsid väsisid ja kallas hakkas paistma. Oli jõutud Lapu randa. Kalevipoeg leiab rannalt talu, mille ees piiga ketrab ja laulab
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Kunas ja kuidas oli see juhtunud? Popi katsus meelde tuletada: Isand oli Siis äkki mõistis ta kõledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu kodunt ära läinud, ta oli istunud ja Isandat oodanud. Siis läks päike ära, tuul ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. tõusis, tuba oli kollane, Huhuu hüppas puuris -. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli nägu -. rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja
Karin reedab Indreku lõplikult, küsides, keda ta seekord tapma läheb Indrek tulistab Karinit Kohus määrab tingimisi karistuse Karin kahetseb Karin jääb rongi alla, tahtis Indrekult vabandust paluda ,,Tõde ja õigus" V osa Indrek tagasi maal, määras end sunnitööle Vana Andres sauna kolinud Sass tahab uut talu ehitada Indreku ja vana Andrese arutelu kivil jumala üle Külas elab napakas Eesi, Pearu muretseb oma talu hääbumise pärast Tiina tuleb linnast, hoidan Indreku ligi Tiina külvab tohutult intriige Pearu tahab Eedi ja Tiina paari panna Tiina räägib oma loo Maretile Jumal olevat halvasti talitanud, kui laskis Andresel ja Krõõdal abielluda, Krõõt oleks pidanud abielluma Pearuga Pearu pidi tõestama, et ka tema on mees
nägime, et mööda kaldpinda libisemisel liigub keha kiirendusega, mis sõltub kaldpinna kaldenurgast. Nüüd näeme, et ükskõik milline see ka ei oleks, saavutab keha ikka ühe ja selle sama lõppkiiruse (sama lõppkiiruse saab keha ka samalt kõrguselt kukkumisel). 12 Näidisülesanne 11. Kivi massiga 200 g visati 40 m kõrgusest tornist horisontaalse algkiirusega 15 m/s. Milline potentsiaalne ja kineetiline energia on sellel kivil 2s pärast. Lahendus. Antud: Teeme joonise. m = 200 g = 0,2 kg h = 40 m v0 = 15 m/s t=2s g = 9,8 m/s 2 Ek = ?, Ep = ? Alustame kineetilisest energiast. Visatud keha liigub parabooli mööda, kusjuures horisontaalsuunas liigub ta jääva kiirusega v0 , vertikaalsuunas on aga tegemist vaba langemisega kiirusega vv = g t . Kogukiirus on erisuunaliste kiiruste vektorsumma, kiiruse väärtus aga v = v02 + (gt ) 2 . Kivi kineetiline energia ajahetkel t
marju, seeni, pähkleid, linnumune jms. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi. Küsimusi tekitasid uni, unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel looduseobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal võis hing kehast lahkuda. Surm tähendas niisusugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile.
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogu...
Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste
2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad: Reakive kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
vahetada (vasak-paremaga), tõmmata mõni riideese selga pahupidi. Eksimisest võib välja aidata ka mingisugune tugev hääl, mis äratab üles sellest poolune seisundist. Igavesti eksimine ei kesta, kuid kui kaua ta kestab, seda ei saa prognoosida. Teine valdkond loodusvaimudest on igasugused veega seotud olendid. Üle-Eestiline mütoloogiline olend on Näkk. Sõna on rootsi algupäraga. Stereotüüpne näkk on ilus kalasabaga naine, kes istub kivil ning kammib juukseid, kuid see ei ole sugugi ainuke kujutus. Võib olla ka mees või hobune, kes tuleb veest välja ning meelitab lapsi endaga kaasa. Lõuna-Eestis on vetevaimud, kuid need on üldjuhul samalaadsed tegelased ning nad on halva iseloomuga. Võivad ennustada ka peatset uppumist. Ka inimene, kes vette sureb, võib saada näkiks, kuna ta vaim jääb sinna kinni. Näkk on sedavõrd võõras ning ohtlik, et temaga ei otsita sidet isegi ohverdamise läbi.
5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis 68) Temperatuur autoklaavis on 170- 1800C ja autoklaavimine kestab 8- 12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Tavalistes tingimustes sellist reaktsiooni ei toimu. 69) EHITUSLIKUD NÄITAJAD 70) Silikaattelliste tihedus on 1850- 1950 kg/m³, veeimavus 10-15% , soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7- 0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C, paindetugevus 4- 5N/mm2, külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. 71) KASUTUSKOHAD 1. Vääriktelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). 2. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. 3. Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. 4. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites. 72) 35
veegudel, need luulesarjad tõstavad Kivi aastakümne kolmandaks suureks lüürikuks Oksase ja Suonio kõrvale ja neist möödagi. Neil on tihe rütm ja enamasti lõppriimita luulevormis, mugandas omapäraselt antiikaja värsiehitust. Tema luules ei esine kuigi palju programmiliselt isamaalisi tekste, erinevalt Suoniost on tal harva puht isiklikku armastusluulet või rahvalaulu laadis salme. Selgelt isamaalisi luuletusi on Kivil vaid üks, ,,Soomemaa" Suurem osa Kivi luulest on jutustav ja kirjeldav. Paljudele luuletustele on andnud ainet kodukandi loodus, sageli kirjeldatakse luuletustes mõnd sündmust, inimsaatust või tervet paikkonda. Mitmeid Kivi luuletusi võib leida tema romaanidest või näidenditest: Timo laul oravast ja soome luule tippude hulka kuuluv ,,Mu südame laul", mis on pärit ,,Seitsmest vennast" Pärast ,,Kanarbikumaad" kirjutas Kivi innukalt edasi, järgnesid ,,Põgenikud" (1867) ,,Öö ja
aitama olla terve. Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud
Lõpuks tuleb mai- nida veel kivide tulespüsivust, tihedamad kivid on tulekindlamad. Katsed on näidanud, et veega täitub ainult osa pooridest- Kivi Veeimavus kaalu % Pooride hulk mahu % Savitellis ca' 17 ca ' 36 Silikaattellis 10. .. 16 Tsementkivid 8... 10 Külmakindlust mõõdetakse veegatäidetud pooridega kivi läbikülmumise tsüklite arvuga, mille puhul kivil ei ole veel olulisi vigastusi. Minimaalne külmakindlus on kividel 15...20 tsüklit. Kuumakindlus on tähtis kivide omadus. Savitellised on üldiselt hea kuumakindlusega, kuna nad on põletatud 900... 1000 °C juures. Silikaatkivide kuumakindlus on väiksem. Tsementki- ve lubatakse kasutada l50. .700 °C juures. Eriti rasketes tingimustes kasutatakse kuumakind- laid kive. Tuntumad kuumakindlad kivid on samotttellis, magnesiitkivid, dolomiitkivid ja teised.
Lüürilise kõrgtaseme saavutas Ristikivi oma ainsas luulekogus "Inimese teekond" (1972). Põhitoon on mõtisklev-eleegiline, kujundikasutuses tulevad esile eeskätt piiblisümboolika ja vihjeid antiigile. Ta suri Rootsis 19. juulil 1977. a ning on maetud sealsele Metsakalmistule. 18 Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu me lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved. Kuidas muidu üksainus silmapilk võib kivi paigalt veeretada. See, kellele on vähe antud,
muistsete rooma vooruste hääbumist halbade võõrmõjude tagajärjel. Kreeka kultuuri ja kommete ülevõtmist need protestid ei pidurdanud. Kuid muutuste kiuste säilitas rooma ühiskond pikka aega põhijoontes traditsioonilise ilme. Religioon Jumalad. Varasel ajal austasid roomlased erinevaid loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, sisaldades endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Numeneid oli lõpmata palju – igal puul, kivil järvel, loomal jne. Igal majal olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad – laarid – kehastasid esivanemate hingi. Neil oli majas oma nurk, kus seisid nende kujukesed, millele tähtpäevade puhul annetusi toodi. Peale selle oli igal majal oma geenius – maokujuline kaitsevaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele antropomorfsed jumalad, kelle puhul on selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju
Röövikute hävitamisega toob kägu loodusele kasu. Kägu ei ehita ise pesa. Ta muneb teiste lindude, tavaliselt väikeste värvuliste pessa. Esimesed paar päeva pärast saabumist on isaslind vaikne, aga siis hakkab kukkuma. See on vali ja väga iseloomulik hääl, mida naljalt teiste lindude häälitsustega segi ei aja. Isaslind kordab palju kordi pisut nukralt: kuk-kuu, kuk-kuu... Kukkudes istub ta kõrgemal kohal, näiteks puuvõra ülemises otsas rõhtsal oksal, aga stepis lihtsalt kivil või künkal. Harvem kukub kägu lennul. Kukkudes laseb kägu tiivad ripakile ning tõstab ja langetab saba. Kägu võib kukkuda ükskõik mis kellaajal, aga eriti intensiivne on kukkumine hämaruse ajal. Isaslinnu hääle peale lendab kohale emaskägu, aga kui seda ei juhtu, siis lendab isaslind pisut teise kohta ja hakkab uuesti kukkuma. Emaskäod ei kuku. Isase juurde lennanud emane trillerdab valjult "kli-kli- kli-kli-kli", aga erilise erutuse hetkedel toob kuuldavale kumeda hüüu, mis
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
ei kingi-visates Leemetile pika noa sööstsid nad sõjakarjes külaelanikele kallale ja hiljem ka 6-le rüütlile ja ühele pea piiskopale kes kõik oma ratsude seljast maha lõigati. Peale lahingut selgitas vanaisa Leemeti päring peale, et tal läks kaua aega tulemisele kuna tal ei olnud kuskilt võtta viimseid vajalike konte, loomi ju saarel ei olnud ja kitsede ja põtrade konte millele ta käed peale sai ei sobinud. Siis peale pikka aja kivil lihtsal merd vahtides näljas ja janus jäi talle silma üks laevake, kuid see ei sõitnud kuhugi tema saare lähedale. Seega võttis ta kätte ja ujus laeva, tappis meeskonna ja tüüris laeva ihuüksi tagasi saarele kus läks natuke aega aga tööst luusi puhastades ja viimseid lihvimis tehes said pisara silma toovad tiivad valmis. Peale motiveeriva lugu päris vanaisa kas Leemet hoolib kaasa tulle temaga sõdima niimodi, et on sõditud või on eide tagumiku küles kinni
väiksemate kividega kaetud, oli seega nähtav, maastikule jäetud objekt. Üritati oma esivanematega suhelda ka siis kui neist olid alles vaid luud. Sarnanevad ka mõned laevkalmed (eestis kolm). Suuremad kivid on paigutatud ümber laevakujuliselt ja sees on põletatud surnuga laip. Tõenäoliselt Ojamaa (Gotlandi) eeskujul. Lohukivid on kivid, mille pinnal on väike lohuke (asuvad seal, kus kivikirstkalmed). Ei tea, mis jaoks neid lohke tehti. Lohud on enam kui 1750 kivil Eestis, ümberkaudsetel aladel aga väga vähe. Tol ajal oli juba pintsette ja habemenugasid, tihti esinevad koos. Ainus eestis leitud pronksmõõk leiti Vajangust. 1975. aaastast alates oli rakvere muuseumis see mõõk, ükski arheoloog ei teadnud. Alles 2000 a paiku avastati. Pärineb Kesk – Euroopast. 11. LOENG Eelrooma rauaaja kultuurid Rauaaja esimene periood on eelrooma rauaaeg. Raua kasutuselevõtt on tähtis kogu inimkonna arengule. Raud on materjal, millel tugineb kogu
jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele
funktsioneerimise vormid. Midagi kvalitatiivselt uut tuleb juurde lisaks madalamatele funktsioonidele. Need on sotsiaalselt omandatud, sõltub sotsiaalsest kultuurilisest kontekstist, võivad olla meie kultuuris erinevad võrreldes aafrika kultuurides olevate mõtlemisviisidega. Nad ei ole rumalamad, neil on teine kultuuriline kogemus, nad mõtlevad teistmoodi. On sotsiaalse tähendusega. Nt meie kultuuris enamus ei arva, et kivil on hing. Kõrgemad psüühilised funktsioonid on tahtlikult kontrollitavad. Meie kultuuris lastel areneb võime tahtlikult kontrollida oma psüühilist tegevust. Meil on metatunnetusvõimed. Metatunnetus ja kõrgemate psüühiliste funktsioonide käsitlus ei ole üks-ühene, aga teatud sarnasus seal on. Tahtlikkus on seal oluline ja kultuuriga seostatud aspekt sinna juurde. See puudutab õpiraskustega lapsi. Võiks eeldada, et madalad psüühilised funktsioonid on ka nendel lastel olemas
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
eestlastelgi neid mustade jõudude ja haiguste eest. Mustas maagias eksisteeris rituaal, mille käigus vaenlase hävitamiseks kustutati ja murti küünal ( 1995: 97, 214). Tänapäeval võib küünla või leegi kujutise mõtet hauaplaadil samastada vanaajalise tähendusega. Mõlemad näitavad sümboolselt , et maine keha on küll kustunud, kuid ei ole kustunud ta hing, mis põleb igavesti jäädvustatud kivil. Vene mütoloogias samastati tuli inimesega. Ta sööb, joob ja magab nagu inimene ja võib süttides kätte maksta. Arvatavasti selliste omaduste tõttu, usuti inimkeha sisesesse tulle, mille eluleek põleb meis kõigis. Kui inimene on haige, siis põleb tema tuli halvasti. Surmaga kustub ka eluleek ( 2002: 336). Käesolevate väidete tõendiks on üsna populaarsed nüüdisaegsed hauakirjad: "Ema eluküünal kustus", ,,Kustus elu(tuli), vaikis
Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel. Seal oli hiljem ka homeriidid, laulikute tsumft, kes pidasid end Homerose järglasteks. Homeros laulis võistu Hesiodosega. Võitis ka kuldse karika. Homerose surmalugu: ta istus kalda peal, vastu tulid noored kalurid, kes andsid talle mõistatuse. Ta mõtles end surnuks või libises kivil ja kukkus pea sodiks. Tema poeemid olevat levinud esialgu hajali ja segiläbi. Tema elulugu võetakse suht mütoloogiana, aga vähemalt on tema elukoht teada saadud. Homerose küsimus- igihaljas vaidlusprobleem. 19 saj kujunes kaks koolkonda. · Üks oli analüütiline koolkond ja selle põhiline mõte oli, et need tema poeemid on varem olnud väiksemad erinevad jupikesed, mis mingil ajal liideti kokku. Nt Iiliases on palju sisemisi
*Eusebios- kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära.Aabrahamist alates. Idamaade, kreeka,rooma valitsejad tellisid. T'htsamaid sündmusi taheti kirja panna. Allikad mis on nähtavad :Pärsia kuningate raidkirjad, hieroglüüfid,kiilkirja tahvlid peidetud maapõues. Egiptus Barbarite sõjaretked(Napoleon) Egiptusesse, toodi kaasa. Rosette kivi(Ptolemaiose oma) 2 keeles, 3 kirjas hellenismi ajastu perioodil. Demotikos hilise Egiptuse rahva kiri. Kivil oli ka kreeka keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni
koguenergia on jääv suurus. Selle kohaselt on süsteemi kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const. Selle kohaselt võib keha kineetiline energia muutuda potentsiaalseks ja vastupidi nii, et nende summa ei muutu. Tuleb silmas pidada, et see kehtib süsteemis, kus mehhaaniline energia ei muutu teisteks energialiikideks, näiteks soojusenergiaks hõõrdumisel. Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. Kui poleks õhu takistust, oleks nende energiate summa alati ühesugune. 8 4.2. Impulsi jäävus
Juksakka juurde kuulub Madderakka. Kõigi nende naisjumaluste peamiseks ülesandeks oli inimeste ja loomade sünni eest hoolitsemine. Usuti, et Radien acce saadab inimese hinge naisjumaluste kätte, kes kasvatavad emaüsas hingele liha ümber. Peale jumalate oli saamidel suur hulk haldjaid, kes hilisemal ajal esinevad enamasti muinasjuttudes ja muistendites või kellega hirmutati vallatuid lapsi. Varasemate uskumuste järgi oli õhul, maal, igal kohal, ehitisel, salul, mäel, kivil, järvel, jõel või kosel oma haldjas nagu ka igal puul ja metsloomal. Haldjad elutsesid maa all, koja või tare põranda all, metsas, tundrus, vees ja õhus. Haldajate hulka on arvatud ka selliseid tegelasi nagu kummitused, painajad, katkuolend Ruto, lindude kaitsehaldjas, hiiglased, vanapaganataoline staallu, õnnelikku elu elavad ,,maa-alused" jm. Maa-alused (ulda, kufihtar) elavad maa all tagurpidi pööratud maailmas põhjapõtru karjatades üsna samasugust elu kui saamid,
2004:31) Nii mehike, kui hilisem falloslik nägemus, mida vaatleme hiljem, võisid luua soodumuse arhetüüpide kontseptsiooni tekkeks, mille kohaselt on kusagil platonistlikus ,,peidetud maailmas" olemas asjade ,,algkuju" ehk ,,hing", mis jõustab välismaailmas asuvaid enesest tehtud ,,koopiaid". Tüüpilisemaid näiteid Jungi vaimse kujunemise juures oli tema kummaline side ühe konkreetse kiviga. ,,Kui ma olin üksi, võtsin sageli kivil istet, ja siis algas mõttemäng, mis kõlas umbes nii: ,,Mina istun selle kivi peal. Mina olen üleval ja tema on all." Aga kivi võis ka ütelda ,,mina" ja mõtelda: Mina asun siin, sellel nõlvakul, ja tema istub minu peal. Aga edasi tekkis küsimus: kes olen mina? Kas see, kes istub kivi peal, või olen ma kivi, mille peal tema istub? See küsimus ajas mind iga kord segadusse, ja ma tõusin püsti, kaheldes iseendas ja juureldes selle üle, kes ma nüüd siis olen
mis viie hiiglakorrusena üksteise peale on asetatud, pakuvad rikkalikult, kuid ühtlasi muljet segamata, oma arvutuid skulptuurilisi, nii voolitud kui nikerdatud detaile, mis võimsalt ühte sulavad terviku rahuliku suurusega. See on tohutu kivist sümfoonia, kui nii võib öelda, niihästi inimese kui ka rahva hiiglateos, ühtne ja siiski keeruline; nagu «liias» ja «Romancero» *, millede sugulane ta on; kõigi ajastute liitunud jõudude imepärane toode, mille igal kivil näeb kunstniku geeniuse poolt juhitud distsiplineeritud töölise fantaasiat sajas värvis mänglevat, ühesõnaga, see inimlik looming on vägev ja rikkalik nagu jumalik looming, millelt ta näib laenanud olevat kaks omadust: mitmekesisuse ja igavikulisuse. Mis siin on öeldud fassaadi kohta, käib ka kogu kiriku kohta. Ja mis me ütleme Pariisi katedraali kohta, tuleb öelda ka kõigi teiste keskaja ristiusu kirikute kohta. Kõik on ses
Clerci filiaaliks -- tavaliseks kohtumiskohaks inimestele, kellel oli kiire. Kui d'Artagnan silmas tühja maa-ala, mis laius kloostri jalamil, lõi kell kaksteist. Athos oli pidanud ootama ainult viis minutit. Niisiis oli ta täpne nagu Samaritaine'i tornikell ja duelliseaduste pedantseimgi tundja ei oleks saanud nuriseda. Athos, kellele haav ikka veel hirmsat valu tegi, kuigi härra de Tréville'i arst oli selle uuesti sidunud, istus kivil ja ootas oma vastast talle iseloomuliku kõigutamatu rahuga ja väärika ilmega. D'Artagnani märgates tõusis Athos ja astus talle viisakalt mõned sammud vastu. Viimane omakorda sammus vastase poole, kübarat niiviisi käes hoides, et sulg puudutas maad. «Mu härra,» lausus Athos, «ma teatasin duellist kahele sõbrale, kes on mulle sekundantideks, nad ei ole aga veel tulnud. Ma imestan, et nad hilinevad. Neil ei ole see kombeks.»
Laske ma räägin, sest muidu ei mõista te mind!" karjus Slopasev, kui direktor tegi katset midagi öelda. ,,Kuulake! Kujutlegem nõnda: Puskini surmast on neli, viis, ütleme kümme tuhat aastat ära. Vene keelt ei räägi enam ükski. Euroopat kui niisugust pole olemaski. Aga tema hukkumisel pääsesid kolm tarka Aasiasse, kes viisid sinna teate, et millalgi kuski on olnud vene keel. Ja siis äkki leitakse kaevamisel kustki mingisugune kivi -- vanad õigeusu-kiriku varemed, tähendab, -- ja kivil on kiri, mida ükski ei tunne ja mille lugemiseks tulevad kokku kogu maailma keeletargad. Kiri on muidugi venekeelne ja temas seisab Puskini ,,Mälestussamba" algus: ,,Ja pamjatnik sebe vozdvig nerukotvornõi, k nemu ne zarostjot narodnaja tropa." Ja mis te nüüd arvate, kui targad kangesti uurivad ja veel kustki vene kirja leiavad, kas nad siis ei või viimaks otsusele tulla, kogematagi, et Puskin on surnust üles tõusnud? Mina ütlen, et võivad, sest kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
