401 2 s Ülesanne 4. Kivi massiga 100g visati 60 kraadise nurga all horisondi suhtes. Trajektoori lagipunktis oli kivi kineetiline energia 60J. Kui suur oli kivi algkiirus? ma := 0.1kg α := 60deg Ek := 60J Trajektoori lagipunktis on kivil ainult horisontaalsuunaline kiirus. Leiame horisontaalsuunalise kiiruse kineetilise energia valemist: 2 ma⋅ vh 2 ⋅ Ek m Ek = vh := vh = 34.641 2 ma s Leiame kivi algkiiruse:
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres:
Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil, antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi üldise vaoshoitud koloriidi ja dekoratiivsete skulptuuride iseloomu. Parimad juugendi näited on Kamennõi saarel Peterburi eliidi härrastemajad. Kuulsamaid näiteid on baleriin Matilda Ksesinskaja villa (1904 06). 3. Lalique`i looming näitab traditsiooniliste kullassepa traditsioonide suurepärast tundmist. Seda näeb mitte ainult vanade juveelitoodete jäljendamises vaid ka julguses,
HEMINGWAY 1899-1961 Sündis Chicagos, emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel. 1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II ...
Vanimad metallesemed, mis Eestist on leitud on pronksist. Pronksi saadi vahetuse teel naabrite käest. Pronks oli kallis ning seepärast olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistad. Hiljem tuli kasutusele raud, mida õpiti saama kohalikust soomaagist. Tööriistad muutusid tugevamaks ja käepärasemaks. Muinaseestlaste uskumustest. Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav Peko. Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad tulepaistele. Tuuleõhu puhastavasse toimesse usuti samuti. Seepärast ilmselt ehitatigi suuri külakiikesid,
kuivamine kivi sees põhjustab väiksemaid jääkpingeid ja pragunemist, mis võivad kivi tugevust vähendada. Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 km/m 3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali soojusisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väiksem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. 11 Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva tellise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad Veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s Tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st
Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste
Jumalaga seotud tähtpäevad: Septembri kolmas pühapäev on pekopäiv ja see päev on mõeldud Peko austamiseks. NÄKK Jumala nimi rootsi keeles: Näcken Jumala rahvapärased nimed: näkineiu, näkineitsi, näks. Jumala liik: Näkk oli kuri veehaldjas, keda inimesed kartsid. Jumala ülesanded: Näki ülesanne oli meelitada inimesi vette ja neid uputada. Näki ülesandeks oli mängida kivil kuldset kannelt, sõita maanteel tõllaga ja lapsi sinna peale kutsuda, moonutada oma ohvrite silmi ja kaotada nende mõistus. Näki kohustuste hulka kuulub lootsikute uputamine ja nende karile ajamine. Näkk tekitab inimestele haigusi ja röövib nende varandust. Mõnikord kingib näkk oma armastatavale elu ja päästab tema uppumisest.
Maardu Gümnaasium Impressionism Referaat Koostaja : Maardu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi ...
Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes. (Leelo Alasi, 2012) Okasnahksed ei ole välja surnud, neid elab meredes tänapäevalgi. 5. Graptoliidid Graptoliidid eksisteerisid Ülem-Kambriumist Karboni ajastuni ja olid koloonialise eluviisiga loomad. Leidus mere põhjale kinnituvaid kihte, kuid osa graptoliite hõljus mere pinnakihis. Kreeka keelest on graptoliidid saanud nime: “kivikiri”, mis tuleneb sellest, et nad meenutavad kirjamärke kivil. Eestis leidub graptoliite Ordoviitsiumi ja Siluri kivimite kihtides, kuid üsna harva. Vanimad leiud Eestis on Dictyonema-argilliidist ja väga harva ka argilliidiläätsedest fosforikihindi ülemises osas. Üldiselt koosnevad kivistised orgaanilisest ainest ja on tumeda värvusega. Nende võrkjad, hargnevad või sirged jäljendid võivad esialgu meenutada taimi. Graptoliidid on välja surnud. (Ivar Puura, 2006) 6. Limused Limused on pehmekehalised või mineraalse skeletiga loomad
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Neist õitest algas imeline aas, nüüd kõik need õied õitsevad meis endis ehk küll me ümber kivist linn on taas. Hetk Lihtsalt olla lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant paljad varbad kivil rahnu saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulates teineteise südant. Huntidealgkooli zooloogiatunnis Pidage meeles: ainult püsti sunnib ta vaatama end alt üles. Nii, kui ta käpuli heidab, on ta üsna meie suurune loom. Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte õnnestub tal vahest ennast pelgama panna.
Kas vulkaanide näol esinevat ohtu on võimalik vähendada, vältida? Lisamaterjalina saab kasutada: 27. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H., Geoloogia alused. Tallinn: Valgus 1987 28. Terra . Toimiva maapallo. Ihminen ja Ympäristö. WSOY. 1994 29. National Geographic 05.1984 Herculaneum, 12.1992 Volcanoes 30. EE köide 6 lk. 56 Maa geosfääride areng( saab näidata vulkaanilise aktiivsuse muutusi aja jooksul) 31. L. Saveljev. Jäljed kivil. RK" Teaduslik kirjandus" Tartu 1947 32. http://volcano.und.nodak.edu/
Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja talletas minevikumälestusi kirjalikult. Kuid ainult mälestusmärk ei saa rääkida. Ta vajab inimese häält. Mälestusmärki, millel puudub pealiskiri, ei mäletata. Pealiskiri on nagu tumm hääl kivil, mille abil saavad inimesed mäletada ja lugu edasi kanda. Mälestuses edasielamine sõltub paljus kuulmisest, kuid eepikas on just nägemine see, mis vallandab kõige võimsamad ja mitmetahulisemad emotsioonid. Hiilguse vaatepildid: kuningas, atleet, sõjamees Kuna Kreeka poeesia oli sügavalt kokku kasvanud laulmise ja jutustamise ühiskondliku funktsiooniga, muutus poeesia esitamine sageli ühiskondliku korra esitamiseks, mis sai sel kombel nähtavaks kokkutulnud rahvale
ainekoguse kosmosesse viimine maksta võib? Kosmoseturism - tähendab kosmoses käimist lõbu- või ärieesmärkidel Ideed ja probleemid: ÜLESANDED 1) Kui kaua ning mitme kilomeetri kõrguselt kukkus keha, kui selle kiirus oli tee lõpuks 100 m/s. (Vastused: 10,2 s ja 0,51 km) 2) Kui kõrgele võib lennata keha ja kui palju aega selleks kulub, kui keha visati õhku kiirusega 90 km/h? (Vastused: 31,9 m ja 2,5 s) 3) Kivil lasti vabalt langeda kuristiku põhja, milleks kulus 4 sekundit. Kui sügav oli kuristik?(Vastus: 78,4 m) 4) Kui kaua langeks Ostankino teletorni tipust (535 m) maapinnale kivi? Kui suur oleks kivi kiirusmaapinnale jõudmise hetkel ühikuna km/s? (Vastus: 368,6 km/s) 5) Kui pika aja jooksul läbib keha, mis alustab langemist paigalseisust, tee pikkusega 490 cm?Kui suur on keha kiirus selle tee lõpus? (Vastused: 1 s ja 9,8 m/s)
Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus
eriti midagi kaua ei kasvanud. Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel ja maha põletamisel. Tuhk oli taimedele küll väetiseks, kuid mõne aasta pärast jäi alepõllul saak kehvaks. Mõisted: põlispõld korrapäraselt haritav maa alepõld pärast metsa maharaiumist ja puude põletamist kasutatud põld pronks vase ja tina sulam 5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST Vanasti kujundas inimene oma elu looduse järgi. Arvati, et igal puul, põõsal, linnul ja kivil on oma hing ning et looduses on igal pool haldjad. Neile tuli ka ohverdada ohvrikivil, kuhu viidi oma ehteid, loomi, vilja, villa jms. Oma esivanemaid austati väga. Usuti ka tule, vee ja õhu võimeid. Tuli ja vesi oli puhastava toimega, kusjuures vette ohverdati vahel isegi hõbedat. Ka õhk oli puhastav ning seepärast kiiguti Jaaniööl suurte kiikedega läbi õhu. 6. EESTI JA EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Eesti oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks kihelkondadeks, mida oli umbes 40-50
hobukaarikute võidusõite. Gladiaator- orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Colloseum- Valmis aastal 80 a eKr, oli impeeriumi suurim amfiteater, mis mahutas 50000 pealtvaatajat. Nime sai Nero kolossi ( hiigelkuju) järgi. Metseen-rikka kultuurisoosija üldnimetus, tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nuumen- Looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Roomas religioonis. Roomlased arvasid, et igal kivil on hing, puul, järvel jne. Laar- Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Nad olid tähtsad, sest nad kehastasid esivanemate hingi. Geenius- Igal perel oli maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Saturnaal- Pidustused, mis olid pühendatud Jupiteri isale Saturnusele, kes oli põllutööde ja viljakasvu edendaja.
Katuseelemendi väikesed mõõdud ja kivipuiste summutavad suurepäraselt vihmast ning rahest tekkivat krõbinat. Katusepaneelid hoiavad lund katusel, takistades libisemist ja potentsiaalseid vigastusi või kahjustusi. Seega ei pea kasutama silma riivavaid lumetõkkeid. Katusematerjali on võimalik valida üheteistkümne loodusliku värvitooni seast, mis harmoneeruvad looduse värvidega ja sobivad nii traditsiooniliste kui kaasaegsete hoonetega. Materjali pealmine kiht baseerub naturaalsel kivil, on pleekimiskindel ning eksklusiivne. Katusekatte pealmistesse kihtidesse on lisatud ka samblikevastaseid aineid, mis hoiavad ära sambliku tekke 7-10 aasta jooksul (Oleneb puude lähedusest ja muudest asjaoludest). Kivipuiste kaitseb katust kriimustuste eest ning summutab vihmamüra. Viis erinevat profiililahendust, kolm kivi- ja kaks laastuprofiili võimaldavad veelgi suuremat arhitektuurilist vabadust. Katus on kerge (6.6kg/m²). Võrreldes betoonkivikatustega kuni 7 korda kergem.
○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938); ○ “Õige mehe koda” (1940); ○ “Rohtaed” (1942); ○ “Hingede öö” (1953); ○ “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul.
Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus. Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365 päeva. Need jagati
mõtisklev poos. Monumendi keskel olevas niis on surnu figuur. Giuliano de` Medici figuuri all on sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest: väsinud Õhtu'l puudub igasugune energia, öiste unenägude kammitsais viibiv Hommik alustab uut päeva nagu vastu tahtmist. Michelangelo, meel täis kibedust, kirjutas: "Mis tuimal kivil põõnutada viga! Sel ülekohtusel ja autul ajastul on kadestatav osa tundetul. Jää heaga vait, mu und sa ära sega." Need luuleread on seotud figuuriga "Öö". Siit järeldub, et Michelangelo isiklikud läbielamised, alandatus ja pettumine võimupoliitikas leidsid peegeldust tema loomingus. Terviklikult mõjub Medici hauamonument kui hääbunud võimu sümbol. 6 Kasutatud kirjandus · http://reinmets.pri
8 tühistatav valitsus oma asjade üle? Põhiprobleem seisnes selles, kes saab üldse olla omanik, kellele kuulub võime olla õiguste ja kohustuste kandja, seega õigusvõime. Edasi sai minna mitut teedpidi. Kui lähtuda keskaegsest skolastilisest õigusõpetusest, mille järgi õiguskord langeb kokku loodud korraga ning kõigel loodul, nii kivil kui puul, loomal kui inimesel on õigusvõime. Vitoria oleks võinud seda teedpidi minna – indiaanlaste õigusvõime põhjendamine ei oleks seega olnud kuigi raske. Paraku oleks ta niiviisi osutanud iseendale karuteene, sest isandatena maale tulnud hispaanlased saaksid samuti toetuda loodud korrale – paavsti kaudu oli Jumal ise usaldanud neile võimu Uue Maailma ja selle elanike üle ning teinud nad sel teel indiaanlaste vara omanikeks.
Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus
Kui kirik oma ilusa kõrge torni pistis üle metsatuka, hakanud Kuradil pahameel ja ta otsustanud selle torni pealt purustada. Selleks valinud Kurat hästi suure kivi ja võtnud viskamiseks parajat hoogu. Seal hakanud kukk laulma ja ehmatanud Kuradit nii, et ta pillanud kivid kogemata maha. Kivid lennanud mitmeks tükiks. Üks tükk on praegu Võnnusaarel Läänemaal ja teine VanaJüri talu metsas Taebla vallas. Kivil, mis kukkunud Võnnusaarele, olnud isegi Kuradi näpujäljed. LääneNigula kiriku torn jäänud nii puutumata. Kirbla kirik Kõik kihelkonna elanikud soovinud, et kirik ehitataks nende kodukoha lähedusse. Kaua aega olevat arutatud ja nõu peetud, kuid keegi ei olevat oma nõudest taganeda tahtnud. Lõpuks palutud, et taevas ise annaks
Jaanuarist 1921 kuni märtsini 1927 ja detsembrist 1924 kuni märtsini 1927 oli Soots kaitseminister. 1934. a. Määrati ta Tallinna linnapeaks, 1937. a. maist ülemlinnapeaks. Jaan Soots arreteeriti NKVD poolt 1940. a. Septembris ja ta suri 6. veebruaril 1942 uurimisalusena Solikamski vanglas. Kindral jaan Sootsi sünnikohta tähistav mälestuskivi avati Viljandimaa muinsuskaitsepäevade raames 21. aprillil 1990. Kivil on tekst: ,, Siin Küti talus sündis 12. III 1880 E.V. Kindralmajor Jaan Soots, Tartu rahu allakirjutaja 2. II 1920. tänapäeval on Küti talu maadel ainukt laokile jäänud ruumikas elumaja, kõrvalhoonete varemed ja vohav võsa. Lk 366 kell 11.30 Kristjan Luts ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Vabadusõja mälestusmärk Taageperas Vabadusõja mälestusmärgi valimistas Tõrva kiviraidur Richard Tooming oma kavandi järgi. Sammas avati 2
Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia. Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. * Kui tõmmata vibu nööri pingule siis nööril on potentsiaalne enrgia, kui nöö lahti lasta avalduv noolele kineetiline energia. Erinevused: *Liikuva keha kineetiline energia sõltub kiirusest *Jõuväljas asuva keha potentsiaalne energia sõltub asukohast 12
mis on napra nabitud. suitsusammas tuhiseb. Tera vettib, rutta, rutta! Hirmsad rajud, raherünkad! Silmist pisarad võid nutta Ainult pääta tüve-tünkad nesteks nurme-naatidele, jäävad järele su aunast. käed ent vilja valavad Küpsest kannatuse kaunast plaatidele, paiskub vili üksi-ivi mis on tulipalavad. vastu kivi. Aur käib üles, kolle huumab. Köida kotti kallis tera! Elumahl nüüd kivil kuumab. Pööristuul ent höörikera Palavikus läitund veri sasipuntraks marutab. sähvib silmis nagu pikne. Vanas vabisevas veskis Võta roop ja sega teri, aja-pere isekeskis siis ei rikne, sõlmed lahti harutab. siis ei kidu kesta varjus homse idu. Juba sirbi sees on sälgud, pilbastega väsind välgud [---] valgustavad une pervi. Kuid su saagist veel ei mõika, lõika, lõika tühi tünder nutab servi.
Kirst oli suletud uuesti kividega. Lisaks sellele, et keskel oli laip, on matmiseks kasutatud ka kirstu ja kivist ringi kujulist ala. Ringi keskele arvati, et maeti pere tähtsaim liige. Kirstu ja ringi vahele oli maetud pere liimed. Nii maeti ühiskonnas väljapaistvamaid tegelasi. ... lohukivid. Suured kivid, mille peale olid tehtud 5-10cm läbimõõduga augud, sügavus ulatus 5 cm'ni. Neid on leitud Eestist umbes 1800. Enamasti oli tegu 1 kuni 2 lohuga ühel kivil. Neid on leitud piirkondadest, kus tegeleti põlluharimisega. Rauaaeg 500 eKr 1200 Vanem rauaaeg 500 eKr- 450 Algul toodi rauda sisse, kuid hiljem hakati rauda kohapeal sulatama. Rauda sulatati soorauamaagist. Et sellest maagist rauda kätte saada, tuli ehitada rauasulatusahjud. Rauasulatusahi tehti eelkõige savist. Ahjus oli temperatuur 1526 C. Kui rauda tehti kohapeal, majanduslik areng kiirenes. Siis oli võimalik võtta kasutusele sisemaa mullad. Rauast adraga
Maapealsed hauad ja matused. Tegemist oli kivist laotud kirstuga, mida ümbritses kividest laotud ring. Kirst oli põhja-lõuna suunas, mille sees oli laip pandud. Pealt oli kaetud paeplaatidega. Laibad olid maetud ka kirstu ja kiviringi vahele. Teiste laipade peale oli pandud kive. Kivikirstkalme oli ühe maaomanikust perekonna matmispaik. · Lohukivid. Kivid, mille peale on 5-10 cm diameetriga lohud raiutud. Lohu sügavus võib olla kuni 5 cm. Enamasti on kivil 1-2 lohku. Lohukivid ja põlispõllud paiknevad üsna ühes kohas. Kive võib seostada viljakuse kohaga. RAUAAEG 500 eKr-1200 Kolm olulisemat perioodi: · Vanem rauaaeg 500 eKr-450. Esialgu toodi Eestisse rauda sisse. Pärastpoole hakati ise rauda sulatama, seda sulatati soorauamaagist umbes ajaarvamise vahetusel. Lisaks oli tarvis ka sütt, mille põletamine toimus miiliaukudes. Maasse kaevati kraav, kuhu laoti puud ja kraav kaeti mätastega
kui kivi hoog pidurdub. Kivi heitmine Kõige soovitatavam heiteasend on kivi heitmine libisemise pealt pidades ühte jalga täistallaga vastu maad, kuna see asend võimaldab paigutada kehakaalu libisevale jalale optimaalselt. Täistallal heide võimaldab samas ka jääl libisevale põlvele vähem rõhku asetada. Harjamine (Sweeping) Pühkimise mõju: Pühkimine vähendab jää ja kivi vahelist hõõrdumist võimaldades kivil liikuda kauem. Tasandab jääpinnast ning eemaldab lahtised jääkristallid ning nn prügi kivi liikumisteel. Sulatab hetkeks jääpinnase pealmise katte, mille tulemusel tekib õrn niiskusekiht, mis toimib nagu kivi ja jää vaheline määrdeaine. Pühkimise tulemusel saab korrigeerida kivi liikumise kiirust ja sellega muuta sihtkohta.
Kui Riinu ja Miina kodupoole kõndisid olid neil mõlemal südamed raskemad kui sinna minnes. Lihavõttepühadepaiku oli see, kui Hinn pead hakkas tasapisi püsti tõstma, muidu käis alati pea norgus. Riinu kannatas ära selle, ega öelnud midagi, kui Hinn vastuhakkas või liialt suud pruukis. Miina samas naeris Hinnu välja, kui too paariminemisest rääkis. Hinn hakkas üha enam kosjajutuga peale käima. Hinn astus uksest välja ja läks Riinu juurde,kes istus kraavikaldal kivil. Hinn küsis, et mis edasi saab, et on juba kaua aega sellest, kui nad rääkisid. Ja ta ütles, et kui Miina ei taha teda, siis Riinu maksku võlg ära ja Hinn läheks kasvõi homne päeva minema sealt. Riinu ütles, et aegamööda käivad asjad. Siis Hinn vihastas, sest tema meelest oli ta juba kaua aega kannatanud ja Miinat oodanud. Hinn ütles, et ta ostaks tagakiriku veski ära, kui Riinu ta võla ära maksaks. Et ta võib naise mujalt ka leida, ja et nemad siis otsigu sulast kust tahavad
lumivalge liiv. Kaldal asusid viis-kuus tamme; tuulevarjust ja niiskusest haljad ja ilusad, andsid nad tihedat varju. Kõigele lisaks pakkus tiigi ümber kasvav õrn läikiv rohi paremat puhkeaset, kui seda võinuks leida ühestki ümberkaudsest külavõõrastemajast kümne ljöö kaugusel. Venta: üks kõige viletsmaid. Suur ruum oli ühteaegu köök, söögi ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast, õigemini moodustas pilve, mis hõljus põrandast mõne jala kõrgusel. Seina äärde oli maha laotud viis-kuus vana muulatekki-need olid mõeldud reisijate asemeks. 3. Ülevaade sündmustikust-Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud.
ühiskonnas. Kui ma sinna imemaale kunagi satun on mul asju, mille kohta rohkem uurida ja ka oma silmaga üle vaadata ja võibolla ja katsuda, panna enda jalg ka Kenny mäestiku servale või ujuda suhteliselt külmas Atlandi ookeanis. Iirimaa pidi olema ju maa, kus rohi on rohelisem ja taevas küll pilves kuid laialt ning sügavalt sinine. Selles 70 280 km2 pindalaga alal on kindlasti paiku, kus ma saan olla esimene, kes teeb oma sammu just sellel kivil või see, kes korjab mere ääres esimese kivi just sellest lahesopist. Selles maas on veel nii palju avastada ja uurida, see kõik muidugi ka enda mällu talletada ja siis kunagi hiljem jälle meenutada, ette kujutada ning minna oma mõttemaailmas tagasi sinna rohulagendikule või jalutama sellesse istutatud metsa, mis hõlmab 3% kogu riigi pindalast. 14 LISA 1 Iirimaa krahvkonnad
Huntidealgkooli zooloogiatunnis Pidage meeles: ainult püsti sunnib ta vaatama end alt üles. Nii, kui ta käpuli heidab, on ta üsna meie suurune loom. Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte õnnestub tal vahest ennast pelgama panna. See on ta alatu loomuse hoopis hunte- alandav ekstra- alatus. Hetk Lihtsalt olla lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant paljad varbad kivil rahnu saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulates teineteise südant.
siis saame öelda, kes ta on, ehk siis määratleda tema olemuse. Sündides on inimene selles mõttes eimiski. Teatud määratlused omandab inimene alles pärast, ta kujuneb selliseks inimeseks, milliseks ta end ise teeb. Sartre'i arvates ei ole mingit inimloomust ega ka jumalat, kes selle välja mõtleks. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb- nii kõlab eksistentsialismi põhimõte. See tähendab, et inimene ei ole asi, tal on rohkem väärikust kui kivil või laual. 7 Olen eeltooduga põhimõtteliselt nõus, kus on öeldud, et inimene määratleb end ja puudub inimloomus, mis määrab iseloomu ja teod. Mõelda, et pole olemas paika pandud loomust, mis mind kujundab ja saadab kogu elu. Ma tahan ise valida milline ma olen, kelleks ma saan ja see annab mulle tohutul määral motivatsiooni ja enensekindlust, sest pole midagi ega kedagi,
Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga. • Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem levinud veest tulev haigus. Ravimisel nt haige kehaosa allikaveega pesemine. Eriline püha vastupäeva voolav allikas – tehti ohverdusi. 23. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia
KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas...............................
ebakorrapärasus Põhja-Eesti pinnas paene, põllud mitte suured (20x20m), kuna seda künti siis tuli kivi järjest maapinnast välja, põllul ümberringi põllupeenrale olid laotud kivid, tekkis väike madal müür mis lai 3-4m ja kõrge 30cm. Neljas kinnismuistis lohukivid. Neid Eesti aladelt leitud umbes 1800. Suur kivi, mille sisse on raiutud väike lohk, mille sügavus võib olla -1cm, läbimõõt -10cm. Need tehtud inimese poolt, enaasti kivil 1-2 lohku. Nende põhjuseks pakutud erinevaid oletusi, kindlat pole. Kuna lohukivid paiknevad piirkondades, kus tegemist põllujäänustega, siis oletus, et neil seos põlluharimise/viljakuse kultusega. Pronksiajal arenes rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa, sest pronksi saadi kaubavahetusega seal rohkem; seal mullakiht õhem ja tolleaegsete tööriistadega seda parem harida. Rauaaeg Jaguneb vanemaks (500 eKr-450 pKr), keskmiseks (450-800) ja nooremaks (800-1200) rauaajaks
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele
inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu 3000 eKr oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon 26. saj eKr vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid 14. saj eKr Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg 30 eKr Egiptus langes Rooma riigi võimu alla Champollion desifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) 26. saj eKr ehitatud püramiidid Hatsepsut 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked Thutmosis III 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja Ehnaton 14. saj eKr, usureformaator -> monoteism; sõjategevust peaaegu ei olnud -> tulu saadi kaubandusest Nofretete 14. saj eKr, Ehnatoni kuninganna, kuulus skulptuur(realism), suurem tähtsus kui tavaliselt kuningannadel
ehitamiseks. Ei või kasutatada väga niisketes ruumides. Kergtellis valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust, ja standardiseeritud mõõtudega. Tihedus on madal, paremad soojaisolatsiooniomadused, survetugevus madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Normaalse niiskusega ruumides vaheseinte ladumiseks. Hariliktellis- survetugevus sõltub põletustemp ja ajast. Kui põletustemp on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus ja survetugevus. Kõrgel temp põletatud kivil on suurem kahanemine ja suurem tihedus ja väiksem veeimavus. Õhuläbilaskvus oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Tavaliselt 1000°C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15%. Mida kõrgem temp seda väiksem veeimavus. Mida kõrgem on põletustemp, seda suuremad on poorid ja seda suurem külmakindlus. Suured poorid imavad vett kiiremini. Suht head häält summutavad omadused. Efektiivne keraamika- väikese tihedusega <1450 kg/m³.
Loomade kinnipüüdmist hõlbustas nende käitumise ja tavade tundmine, samuti ka oskus nende hääli järgi aimata. Ka loomade-lindude häälte matkimine on käsitletav muusikana. Samas koges ürginimene ümbritsevas maailmas palju seesugust, mida ei osatud seletada: uni, unenäod, surm ja haigused, äike, tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil, tuulel, vihmal jne loodusobjektil ja -nähtusel on oma hing, et kogu loodus, kõik ümbritsev, on hingestatud. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal (või haiguse korral) võis see kehast lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Usku olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega
saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on meriski. Veel pesitseb saartel randtiir ja kalakajakas. Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast. Mererannaga on seotud ka haha elupaigad. Üheks haruldasemaks on seni ainult Saaremaad ümbritsevail väikestel laidudel pesitsev röövtiir. Liigirikkam on aga randniitude, jõeluhtade ja 12 siseveekogude kaldaalade linnustik
Iseenesest nimi Sfinks aga tuleb kreeka keelest ja tähendab kägistajat. Vana-kreeklased pidasid Sfinksi hoopiski lennuvõimetuks tiivuliseks koletiseks, kel oli naise pea ning rind ja lõvi keha. Kreeklastele oli Sfinks hävingu ja halva õnne deemon. "Chephreni Sfinks" Egiptuses Giza Franois Xavier Fabre "Oedipus and the Lõuna-Indias on Sfinks tuntud kui platool. Sphinx". Kivil kreeka mütoloogiast pärit Purushamgriga (sanskrit). tiivuline naise pea ja - rinnaga Sfinks. Püloon Tegemist kreeka keelse sõnaga, mis iseloomustab Vana-Egiptuse templi monumentaalset kahe torniga väravaehitist. Uusaja arhitektuuris on tegu värava ehistorniga. Eduard Pape laemaal "Karnaki tempel" Baroksed püloonid/ kloostriväravad "Elgini Katedraali" peaportaal ja Saksamaal
konstitueerivast parallelismist enam-vähem eraldi. Eesti vanasõnade süntaktilis-modaalseid põhitüüpe A. Lihtlaused, milles pole rinnastuvaid elemente ega võrdusvormi Toome siin pelgalt näiteid eesti lihtlausevormiliste vanasõnade kohta ilma neid seesmiselt grupeerimata ja arutlemata lihtlausetevormide vaheldumist muude lausetüüpidega: Suur tükk ajab suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti; Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu 9 B. Mittevõrdusliku vormiga koondlaused korduvate predikaatkomponentidega
Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Usk Rooma riigis Rooma jumalused Varasel ajal austasid roomlased loodusvõime ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju igal puul, kivil, järjel, loomal jne. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad laarid kehastasid esivanemate hingi. Peale selle oli igal perel oma geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Nende erililmeliste ja sageli kaunis ebamääraselt ettekujutatavate jõudude kõrval
põhjustab väikesemaid jääkpingeid ja pragunemist, mis võivad kivi tugevust vähendada. Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 kg/m3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali sooja- isolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väikesem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad - veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas.
teost kokku seades? Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros. Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega. Ka rahvapärimuses Kalevipoeg ja Vanapagan võtavad omavahel mõõtu. Triine: loodushiiud: kiviviskamine, kivide ja maa kandmine ning ehitamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
