Mullad on äärmiselt õrnad ja vajavad parandamist ning kaitset. Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid: Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuseviina. Istandused paiknevad enamasti lõunas ja kagus, neid harivad palgatöölised. Ka kauba esmane töötlemine toimub seal. Toodetakse suhkruroogu, kohvi, tomateid, siseturule ka tubakat. Henekiniistandustest saab jämedat kiudu, millest tehakse suhkrukotte. Rantsod on tekkinud endiste mõisate asemele, seal tegeldakse lihaveiste kasvatamisega kauboide järelvalve all. Enamus neist paiknevad kuivas Põhja- Mehhikos. Kaubatootmistalud esinevad Loode- ja Põhja-Mehhiko niisutusmaadel. Kasvatatakse puuvilla, aed- ja köögivilja, suhkruroogu, nisu ja riisi. ATK moodustavadki peamiselt sellised talud 13 koos kokkuostufirmadega
Tänu suurele ristlõikepinnale on komposiitkere jäigem kui tavaline toruraam ning sellega on tagatud mootorratta täpne roolitunnetus. [9] Foto 5. Renard GT monokokk. 3.3.2. ATL bensiinipaak Renard Grand Toureril on kasutatud ATL bensiinipaagi tehnoloogiat, mida kasutatakse ka F1-es. ATL bensiinipaagi ehituses kasutatakse ATL’i välja töötatud revolutsioonilist kummist materjali (Foto 6). Kasutatakse Kevlar kiudu ja sünteetilist elastomeerkatet, mis teeb kütusepaagi tähelepanuväärselt tugevaks ja vastupidavaks ning samal ajal kergeks, paindlikuks ja kompaktseks. [9] 10 Foto 6. ATL bensiinipaak. 3.3.3. Elektrisüsteem Renard GT elektrisüsteemi südameks on Motogadget m-unit (Foto 7). Süsteem kontrollib täielikult
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus.................................................................
Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi 1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel).
5. Lõigata liha viiludeks Serveerida jõhvikakastme ja ahjukartulitega Keedetud veiseliha Veiseliha, vesi, porgand, mugulsibul, juurpetersell, sool, must pipar. Valmistamine: 1. Panna liha külma vette, nii et see vaevu üle liha ulatub, ja ajada vesi kiiresti keema. Pärast vahu eemaldamist lisada aedviljad ja sool ning keeta liha tasasel tulel pehmeks. 2. Valmis liha võtta keeduleemest välja ja tükeldada vastavalt vajadusele suuremateks või väiksemateks risti kiudu viiludeks. Lauale kandmiseni hoida liha leemes, et see ei kuivaks. Kooreklops Kondita veiseliha, sool, pipar, jahu, rasvaine, vesi, hapukoor, sibul Valmistamine: 1. Lõika liha risti kiudu viiludeks. Vasardada ja vormida ovaalseks. Puistata peale veidi soola, pipart ja prae. 2. Praetud lihatükid ja sibul panna hautamisnõusse, valada üle leemega ja hautada pehmeks. 3. Valmis lihalõigud tõsta kastmest välja; segada hapukoor ja nisujahu omavahel ning lisada kastmele. Lasta
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
massiprotsendi polüakrüülnitriile. Kaubanduslikud nimetused: Kanekaron, SEF, Velicren, Verel jne. Suurim modakrüülitootja on Jaapani firma Kanega. USA-s Solutia Inc. Modakrüüli tootmisel llisatakse polüakrüülnitriilile tulekindluse parandamiseks vinüülkloriidi või vinülideenkloriidid. Enamus modakrüülkiudude omadustest olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist. Tavaliselt valmistatakse modakrüülkiud läikivana, kuid toodetakse ka matistavate ainete abil matiks muudetud kiudu. Seoses tuleohutusnõuetega on modakrüül välja tõrjumas polüakrüülnitriilkiu kasutamist sisustusmaterjalina. Modakrüüli kasutatakse enim mööbliriide valmistamiseks. Polüvinüülkloriidist tehakse kunstnahka, mida laialdaselt kasutatakse pehme mööbli valmistamisel. Fluorkiude kasutatakse mööbliriide määrdumisevastaseks viimistlemiseks. Komposiitmaterjalid diivanite kattematerjalidena Alcantara See on uuenduslik kattematerjal, mis on unikaalse ja patenteeritud tehnoloogia
100 C. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid, topsid jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. PP kiudu kasutatakse näiteks vaipkatete valmistamisel, kuna see on värvikindel, ei luitu, ei karda vee alusel aineid (vein, limonaad). Samuti tehakse PP-st kohvreid, aiamööblit ja akude korpuseid oma põrutuskindlate omaduste tõttu ning pakkenööre ja pakkelinte tõmbekindluse tõttu. 24. Iseloomustada polüvinüülkloriidi omadusi ja kasutamist. Tuua vähemalt 5 näidet kasutuskohtadest. Vastus : (PVC) CH2=CH R (-CH2-CH-)n · Amorfne ebaregulaarse struktuuriga polümeer
Südamelihas oma ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne. Nende omapäraks on see, et nende lihaskiud on omavahel ühenduses sillakeste kaudu ja nendele sillakestele on eraldi termin – nexus. Nende kaudu erutus võib ühelt kiult teisele kõrvuti üle minna. Omadused. 1. Erutuvus – võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele. 2. Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime 3. Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poolele Kontraktsioon võib olla kas üksik kontraktsioon, kus toimub korraga üksainuke kokkutõmme või siis kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Üksikkontraktsioonil eristatakse perioode. Esimene periood on latentne – aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni. Teine on kokkutõmbe lühenemise periood. Kolmas on lõõgastumise ehk lõtvumise periood. Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas
Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. Näiteks: Mineraalvillad- 0,03…0,06; puit- ca 0,18; tellis- 0,90…1,00 (W/mK). Väikese
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon:
Mugulad sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (sealhulgas 10 15% inuliini, 2% valku), - rikkalikult B- rühma vitamiine, - C-vitamiini, - mineraalaineid (kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid). 100 g annab 70 80 kcal energiat. Pealsed sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (Eestis 18,4%), - palju süsivesikuid, - vähe kiudu, - proteiinis asendamatuid aminohappeid. Mugulaid on õigem koristada varakevadel (mullas säilivad kõige paremini). Kevadel on saak 15 20% suurem kui sügisel. Kevadel ei tohiks maapirni mugulaid kauaks mulda jätta. Idanema hakanud ja kasvama läinud mugulate maitse pole enam suurem asi. Seetõttu tuleb kevadine saak varakult koristada ja sorteerida välja seemnemugulad raskusega 2040 g.
harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?) 55 * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi- rakkude kogum). 56 Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo
värvaine lisatakse otse massi, millest vastav kiud tehakse. Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised 8 jne. Karboahela sünteeskiududest on tähtsamad polüakrüülnitriilkiud e. akrüülkiud: n NC-CH=CH2 ( -CH CH2-)
Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning
Me ei suuda jääda ellu ilma looduseta ja ometi peame seda liiga sageli iseenesestmõistetavaks. Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid
Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5 aastat vanglat omamise ja 14 aastat levitamise eest. Kanep ehk Cannabis Indica. Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kütid-korilased teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep. Niisiis mitte nisu ega mais vaid kanep, mis on tõesti väga mitmekülgselt kasutamiskõlbulik taim, kusjuures peaaegu kõik taime osad (v.a. juured) on millekski kasutatavad. 1) Varred. Vartest saab vastupidavat kiudu millest on läbi aegade valmistatud köit ja kangast. Seetõttu oli ta veel üsna hiljuti strateegiline tooraine - laevandus ei saanud ilma selleta kuidagi läbi. Sõdade ajal on inglise talupoegadel alati olnud kohustus kasvatada mingil määral kanepit. Kanep tuli aga asendada, kuna meremehed suitsetasid salaja lihtsalt kogu kanepi ära. 2) Lehed. Lehtedest (ja ka vartest) on alati paberit valmistatud. Kõigile õpetati koolis, et paber leiutati Hiinas viis tuhat aastat tagasi
Marihuaanale on välja kujunenud väga mitmeid nimesid, millest tuntumad on: travka, trava, anasha, smail, rohi, mari , õis, mant. 4 2. OLEMUS Kanepitaim ise on rohelist värvi (vt joonis 1). Nagu eelpool öeldud, on peaaegu kõik kanepi ehk Cannabis Indica taimeosad millekski kasutatavad. Joonis 1. Kanepileht 1) Varred. Vartest saab vastupidavat kiudu millest on läbi aegade valmistatud köit ja kangast. Seetõttu oli ta veel üsna hiljuti strateegiline tooraine - laevandus ei saanud ilma selleta kuidagi läbi. Sõdade ajal on inglise talupoegadel alati olnud kohustus kasvatada mingil määral kanepit. Kanep tuli aga asendada, kuna meremehed suitsetasid salaja lihtsalt kogu kanepi ära (3). 2) Lehed. Lehtedest (ja ka vartest) on alati paberit valmistatud. Kõigile õpetati koolis, et paber leiutati Hiinas viis tuhat aastat tagasi
eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. ▪ Kristalse struktuuriga materjalide soojaerijuhtivus on mitu korda suurem, kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. • Soojajuhtivuse seos tihedusega. Teades materjali tihedust on võimalik arvutada tema eeldatavat soojaerijuhtivust järgmise valemiga: = √𝟎, 𝟎𝟏𝟗𝟔 + 𝟎, 𝟐𝟐𝜸𝟐𝟎 − 𝟎, 𝟏𝟒 SOOJAERIJUHTIVUS
Edastab elektrilist signaali. Kohtvõrkudes kasutatakse kaht tüüpi koaksiaalkaablit: · peenike koaksiaalkaabel-ThinNet 10Base2 · jäme koaksiaalkaabel-ThickNet 10Base5 Kaabli kiirus ja läbilaske võime 10 - 100 Mbps. Koaksiaalkaabli ühendamiseks arvutiga kasutatakse standardset pistikut BNC. 17 1.4 Valguskaabel Fiiberoptilises kaablis ehk valguskaablis levivad andmed optilist kiudu (valgusjuhti) pidi moduleeritud valgusimpulssidena. Kuna valguskaablis ei liigu mingisugust elektrilist signaali, siis ei ole ka võimalik andmete liikumisel kaablit pealt kuulata ega andmeid kopeerida. Selle edastusmeedium eelisteks on kõrge häirekindlus ja väga suur töökiirus. Valguskaabli puuduseks on tema kõrge hind ja paigaldamisel spetsiaalsete töövahendite kasutamine. Valguskaablil on oht ka kergesti puruneda.
isoleerimiseks. Odav,vähe veniv, hea paindetugevus. Dzuudist tehakse näiteks põrandakatteid. Teadlaste hinnangul aitab dzuutkate elimineerida veesoonte halbu mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa. RAMJEE (RA,Ra) - rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges - üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Troopiline 2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas. Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks. KANVAA kangas Suhteliselt hõreda koega puuvillane või linane kangas. Kunstnikud teevad kanvaa kanga peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja kingi. Kanvaad kasutatakse palju ka tikkimisel. Loomsed kiud: Tuntumad loomsed kiud on vill ja siid. Veel kasutatakse jõhvi, karvu ja udusulgi.
all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid
polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas (lateksis). Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses. Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid
Mida parem mullastik, seda paremad omadused. · Temperatuuri mõju kõrgete temperatuuride mõjul muutub puit hapraks ning väheneb puidu löögiline paindetugevus. Külmunud puidul suureneb survetugevus ja lõhestustugevus , kuid alaneb löögiline paindetugevus. Muutused on seda suuremad, mida suurem on puidu niiskusprotsent. · Aurutamise mõju Rõhu suurenemisel 1,5 atm. alandab 1...2 tunni jooksul mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus. · Vee mõju pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs. · Hapete, leeliste, gaaside mõju happed ja leelised vähendavad puidu mehaanilisi omadusi kuni 50 %. Gaaside pikaajaline toime hävitab järk-järgult puu puit muudab värvi ja hakkab pudenema.
pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja polümeerseid komposiitmaterjale. 70. Armatuuri liigitus ning kasutatavad materjalid. Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul. kasutatakse: niitkristalle e. fibrille; metalltraati; polükristallilist ja anorgaanilist kiudu pulberarmeeritud, kiudarmeeritud, leht(laminaat)armeeritud 71. Komposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogiad. Metallkomposiitmaterjalides valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogilisi meetodeid: survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat.
ja sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu lendumise vältimiseks niisutada. (1:§3) 1.3 Asbestijäätmete vedu (1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja -tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale- ja mahalaadimise käigus. (2) Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. (3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu
Polüeteene jagatakse mitmesse rühma, aga laeva või paadiehituses kasutatakse ainult suure tihedusega(HDPE) polüeteene. [17] Hea laeva või paadi ehitus materjal, sest tihedus on väiksem kui veel, ei oksüdeeru, kemikaalide kindel, tugev, lihtne parandada ja taaskasutatav. [27] Toodetakse vormi valamise teel. 1.12 Süsinikkiud Materjal mis sisaldab 510 µm diameetriga süsiniku aaromist kiude. Süsiniku aatomid moodustavad kristallid mis joonduvad paraleelselt piki kiudu. Joondumine annab suure tugevuse. Omadusteks on kõrge jäikus, väike soojuspaisumine,venib hästi ja keemiline vastupidavus. Populaarne kosmosetehnoloogias, ehituses, motosporgis ja sõjatööstuses. 18 KASUTATUD KIRJANDUS [1] ,,wikipedia," wikipedia, 11 mai 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Laevaehitus#cite_note-1
ebaühtlane kuivamine hek kaardu kuivamine, tangensiaalsuuna ja radiaalsuuna kuivamise suhe on 2:1le. Puidu tihedus ja eritihedus: • Eritihedus- 1500kg/m3 • Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj
Materjali soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: *mida poorsem ta on *mida rohkem on kinniseid väikesi poore *mida vähem õhk temas liigub (suletud poorid) *mida väiksem on tema poore ümbritsev materjali kelme paksus (seda vähem ta soojust juhib) Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: *puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu *puistematerjali puhul mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on *vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Kasutamise otstarbe järgi jagunevad soojaisolatsioonimaterjalid kahte rühma: *materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks, *materjalid kuumade pindade (katlad, boilerid, kuumad torud jne) isoleerimiseks. Soojusisolatsioonmaterjalidele esitatakse lisaks soojusjuhtivuse nõudele veel mitmeid tervise
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
Okaspuude maltspuit on tunduvalt niiskem kui lülipuit (mööda maltspuitu transporditakse toitaineid ning on seega niiskem), lehtpuudel nii suurt erinevust ei ole. Kui puit seisab pikka aega muutumatu olekuga õhus, tekib temas püsiv niiskus. Niiskusega seotud kujumuutused Puidu kuivamine ja paisumine Puidu kuivamise käigus eraldub kõigepealt vaba vesi. Radiaalsuunas liigub niiskus mõnevõrra kiiremini kui tangentsiaalsuunas (säsikiirte mõju). Piki kiudu liigub vesi aga ligi 15 korda kiiremini kui radiaal- ja tangentsiaalsuunas (juhtrakkude mõju). Sellega on seletatav ka materjali otste kiirem kuivamine. Puidu niiskuse eraldumise kiirus on kujutatud joonisel 44 Kui puidust on eemaldunud vaba vesi, hakkab kuivama rakusein. See mõjutab otseselt rakuseina
e) Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine. f) Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega. g) Fosforiseerimine. Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel. 4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb. Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed. Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele. Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal.
Männi sügispuidu protsendi kasvamisel 21...38%, suureneb survetugevus kaks korda. Aastarõngaste laiuse mõju. Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4, kuusel 0,3...2,0 mm. Säsikiirte mõju. Suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega risti kiudu. Pikikiudu väiksem survetugevus on seletatav sellega, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ja nende side puidukiududega on nõrgem kui seda on kiududel omavahel. Tiheduse mõju. Tihedus, iseloomustades raku seinte massi mahu ühikus, on üheks põhiliseks faktoriks, mis määrab puidu surve- ja paindetugevuse. Tiheduse suurenedes need nimetatud omadused suurenevad. Tamme survetugevus tihedusel 660, 710 ja 770 kg/m3 olid
Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on - Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3
Vaatamata suurele veesisaldusele, on haijassöõdad kõrge Olulisemad võtted on: 1. mullaniiskuse reguleerimine( seiseneb enamasti dreenisuudmete parandamises söödaväärtusega. Noor rohi on proteiini-, vitamiini-, mineraalelementide rikas ja hästi söödav. Kõik see ja kraavide puhastamises) 2. valgustustingimuste parandamine (võsa hävitamine) 3. ratsionaalne väheneb taime vananedes. Optimaalselt peaks haljassööda kuivaines olema 20-25% kiudu, üle 15% väetamine 4. täiendav seemnekülv. proteiini. Väärtuslikest heintaimedest koosnev karjamaarohi vastab eelpool toodud nõuetele ja loomad Pealtparandamisega luuakse mitme võtte koosmõjul väärtuslikele heintaimedele soodasad söövad seda meelsasti. kasvutingimused ja täiendatakse rohustu liigilislt koosseisu
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Valgamaa Kutseõppekeskus KS14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp referaat Valga 2014 SISUKORD LK 3 ...Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid LK 4 ... Lihad ja lihatooted LK 5 ... Liha toiteväärtus LK 6 ... Subprodukt LK 7 ... Liha säilitamine LK 8- 12 ... Lihaliigid LK 13 ... Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele LK 14 ... Tooraine liikumise skeem LK 15 ... Nõuded toiduaine vedamisel 2 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid Suurköögid kasutavad oma igapäevatöös paljusid erinevaid toiduaineid. Kasutatavad toiduained jagunevad toiduainegruppidesse. Igal toiduainegrupil on oma tähtsus toiteväärtuse seisukohalt, üldised säilitamisnõuded ning peamised kasutusvaldkonnad. Suurköökid...
pesuained (väikses mahus). 6. Tahkete jäätmete ladustuskohad, prügilad. Nõrgvees on orgaanilised happed, fenoolid (Kohtla - Järve tuhamäed). 7. Keemiline metallurgia ja metallide pindamine. Reovees on Ni, Cu, Zn, Cr- nitraadid jt soolad, NH4+, mineraalhapped (galvaanika, Sillamäe). 8. Vedelkütuste transport, jaotamine, ladustamine - pilsiveed sisaldavad naftasaaduste jääke. 9. Tselluloosi ja puidumassi tootmine - S-ühendeid (merkaptaan), leeliseid, pleegitusaineid, kiudu. Süvaoksüdatsiooniprotsessid Oksüdatsiooniprotsess, mis toimub ümbritseval temperatuuril ja rõhul ning genereerib piisaval hulgal hüdroksüülradikaale, et mõjutada veetöötlust. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom või molekul,on äärmiselt reaktsioonivõimelised ning väga lühikese elueaga. Kõige tähtsam vaba radikaal hüdroksüülradikaal võib tekkida vee fotolüüsi tagajärjel: H2O + hv= HO* + H ning osooni fotolüüsil:
30%-ni)? Puidu survetugevus väheneb ca 2 korda. 55. Kui suur on puidu deformeeritavus (katkevenivus) tõmbel ja kui suur survel? 56. Milliseid puidu töötlemis- ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus? Kõvadus mõjutab materjali töötlemist, olenedes materjali tihedusest, aastarõngaste laiusest, puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest. ??? 57. Kas naela kinnihoidmise võime on puidus suurem pikikiudu või risti korda suurem kiudu? 58. Kui suur peab olema puidu minimaalne paindetugevus staatilisel paindel sorteerimisel klassi T18? Mis on sellisel juhul lubatud pinge puitkonstruktsioonis? 59. Mis alandab puidu väsimustugevust? Puiduväsimuspiiri alandavad pingekontsentratsioonid okste, lõhede, sisselõigete jne juures. (Koormuse sagedus > 100 Hz oluline, puidu niiskus) 60. Kui suurt väsimustsüklite arvu peab taluma puitsild? Pakkuge välja vahemik.
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saa...
3 tselluloosist. Vahe on selles, et puuvillakiud on lühike, seetõttu tundub puuvillane kangas katsudes 4 käe all krobeline. Viskooskiudu, nagu kõiki keemilisi kiude, on võimalik toota ka pikana, kangas 5 jääb seetõttu siledam ega määrdu nii kergesti. [5] 6 Sõrmitseme sinist pluusi, mis on kootud 77% viskoosist ja 23% elastaanist. Kangas tundub käe all 7 kare. "Siin on kasutatud lühikest kiudu, mis teeb kanga pehmemaks ja jätab mõnusa loomuliku 8 mulje," selgitab Diana. [5] 9 Valge kampsuni küljes olev silt annab koostiseks midagi huvitavat: 100% rayon. "Rayon on 10 viskoosi ameerikapärane kaubanduslik nimetus," pole Diana jaoks selles midagi müstilist. [5] 11 Meie mõlema sümpaatia võidab kohe sinine linane kleit puuvillase voodriga. "Niiskus läheb 12 õhukesest puuvillasest voodrist ruttu läbi, aga linane kuivab kiiresti. Pind on natuke läikivamaks
Kuni 6 tundi tavalises külmikus temperatuuril 2 kuni 2(6) kraadi Liha kasulikkus: · Liha koostis-makrotoitained/vesi 70-75%/valk e. proteiin 20%/süsivesikud väga vähe(glükogeen e loomne tärklis)/rasvad · Liha koostis- mikrototained/mineraalained Liha eeltöötlemine · Pesemine jooksva vee all,tahendamine · Kelmete, kilede,kõõluste,liigse rsava eelmaldamine · Tükeldamine ja(punane)lõikelaud,lihanuga-risti kiudu · Vasardamine,vormine,-portsjontükid vajadusel-toidukile vahel · Marineerimine-maitsestamiseks,hape mureneb · Maitsestamine · Paneerimine · Pikkimine · Hakkliha valimistamine Liha keetmine · Siga,veis,lammas,kana · Keedetakse suure tükina 1.5-2 kg · Kuuma magedasse vette · Keedetakse tasasel tulel · Maitseköögiviljad,(pipar) · Sool 15-20 min. enne keetmise lõppu · Valmis liha viilutakse ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes Hautamine
Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks mõeldud lõikelaual, terava noaga. Pooltooted lõigatakse alati risti liha kiudu, sest siis säilitavad tükid hilisemal kuumtöötlemisel oma kuju ning on muredamad. Portsjoniliste toitude 4 lihatükke vajadusel vasardatakse. Seda tehakse puust või metallist lihavasaraga lõikelaual või elektrilise kobestiga. Hakkliha valmistatakse hakklihamasinaga. Hakkliha valmistatakse kõikidest lihaliikidest, kusjuures kasutatakse ära eelkõige kaela-, kõhu-, külje- ja labatükid.
6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 OC juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele?
Temperatuuril ca 80°C toimub osaline sulatatakse ning temperatuuril 280-300 C vormitakse mis oli suurem kui kõrge surve all varem saadud PE-il polümerisatsioon. Pärast seda, kui polümeeri osakaal kuival meetodil (tardumine inertgaasis) kiud. Temast (0,91-0,93 g/cm3). moodustab 30%, lastakse vedel mass vertikaalse 6- saadud kiudu tuntakse erinevate nimedega: Dacron, NB ! SEEGA MADALAMAL RÕHUL SAAB PE sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas Fortrel, Crimplene, Terylen, Trevira. SUUREMA TIHEDUSEGA JA KÕRGEMAL RÕHUL sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast
..5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C.
4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi Vili on 3-5 pesaline kupar.pesas on seemed koos kiududega Idulehtedes 20-30% taimeõli 32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Kiulina Õlilina 70-125cm 30-50cm Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart 9-12 kupart 30-40 kupart Linavars(pilt konspkt) 33
Sadama tulud suurenesid selle aja jooksul kolmekordselt. Kõige suurem osa kaubast kuulus venelaste transiidile. Narva kaupmehed investeerisid oma raha sadamate ehitamiseks ja sadamate omandamiseks. Narvast reisisid laevad Saksamaale, Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale ja Portugaali. Narvas arenes manufaktuurtööstus. Tööstusettevõtetes valmistati linast ja kanepist kiudu, töödeldi poolfabrikaate. Tähtis osa tööstuses kuulus metsaraiele. Pärast 1601. ja 1659. aasta tulekahju, mis hävitas linna, ehitati Narva uuesti üles. Arhitektuuri juurdusid barokk ja varajane klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autoriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja
paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Villast valmistatud rõivad on õhku läbilaskvad, väga soojad ning kortsuvad vähe. Vill on väga hea soojapidavusega, kuna säbarate kiudude vahel olev õhk on heaks isolaatoriks ning ka valguline struktuur isoleerib hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu). Mustust ja lõhna võtab vill külge väga vähe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
