Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist. Kantavate tulekustutite liigitus 1) vesikustutid; 2) vahtkustutid; 3) pulberkustutid; 4) süsihappegaaskustutid; 5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid. Tulekahjude liigitus: A-klassi tulekahjud orgaanilised materjalid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); B-klassi tulekahjud põlevvedelike ja tahked sulavad ained (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); C-klassi tulekahjud gaaside (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); D-klassi tulekahjud metallid (alumiinium, magneesium jms) TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÕI TOOTMISTEGEVUSE TULEOHU LIIGITUS 1. Tuleohuklass: tinglikud tuleohud või vähese tuleohuga toimingud.
· Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. · Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned toidukiu liigid nagu pektiin võivad bakterikasvuks soodsa keskkonna loomise teel mõjutada selliste ksenobiootikumide toksilisust, mis vajavad metaboolset aktiveerimist jämesoole anaeroobse mikrofloora poolt. · Aeroobsed mikroorganismid on võimelised lõhkuma ka aromaatset tuuma, mistõttu
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Diagnoosimine: Vaatlus, rektaalne palpatsioon ja anoskoopia. Tuleb alati kahtlustada muude kolorektaalsete haiguste esinemist (sh vähk). Pärasoolt tuleb uurida vähemalt 15 cm ulatuses enne invasiivset ravi (sigmoidoskoopia). Sõltuvalt haige vanusest ja riskifaktoritest, tuleb alati kaaluda koloskoopia vajalikkust. Ravi: Nii seesmiste kui välimiste hemorroidide puhul on tähtis konservatiivne ravi anaalhügieen, defekatsiooniõpetus (põlved kõrgendatud asendis), kiudained toidus, piisav vedelikutarbimine, leiged vannid, kreemid ja küünlad. I ja II staadiumi seesmiste hemorroidide puhul üldiselt kirurgiliselt ei läheneta, kasutatakse skleroteraapiat (näiteks alkoholiga), paigaldatakse kummiligatuurid hemorroidi kaela, et vähendada verevarustust, või koaguleeritakse elektri, infrapunalainete, krüoteraapiaga. III ja IV staadiumi seesmiste hemorroidide puhul on näidustatud operatsioon (efektiivsed, aga valusad ja pika taastumisega).
t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N2, CH4, HCl, CH3COOH). Tahkete ioonkristallvõredega ainete puhul molekule ei eksisteeri. b) struktuurvalem
Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas
Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned toidukiu liigid nagu pektiin võivad bakterikasvuks soodsa keskkonna loomise teel mõjutada selliste ksenobiootikumide toksilisust, mis vajavad metaboolset aktiveerimist jämesoole anaeroobse mikrofloora poolt.Aeroobsed mikroorganismid on võimelised lõhkuma ka aromaatset tuuma,
20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N 2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b) Molekulvalem/Struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; TÄHTEDE JA NUMBRITE KOMBINATSIOON – idetifitseerida käsiraamatutest (El00-E199 toiduvärvid)
Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas 1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida.Nn
t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH 3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N 2, CH4, HCl, CH3COOH). Tahkete ioonkristallvõredega ainete puhul molekule ei eksisteeri. b)
Tunne mõnu), abista seedimist ja jäta osa maost tühjaks. 3. Söö võimalikult palju värsket! Juur-, puu-ja kaunviljad, terad jne. on väga väärtuslikud organismile, Värske annab vitamiine, abistab seedimist, aitab kehakaalu säilitada normi piires. Vähemalt 5 korda päevas puu-ja köögivilju NB! Tea,et toortoit seedib aeglasemalt kui hautatud jt. 4. Toit peab sisaldama 7 komponenti: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained ja vesi joo toidu kõrvale vett ( päevas tarbitakse suu kaudu 1,5 1 vett ) 5. Tarbi rasvu mõõdukalt! toiduainetes on 55% varjatud rasvu (näiteks paljud ameeriklased viskavd ära ka grillkananaha, sest naha all kolesterool ja rasv), eelista taimeõlisid. 6. Hinda valke! valgud on rakkude ehitusmaterjaliks ja organism vajab kogu aeg materjali kasvamiseks taimsed valgud esinevad juur- ja puuviljades, loomsed piimas,munas,lihas jne. 7
Põhilisemad poorbetoontooted Silbet tooted Aeroc tooted Toodete nomenklatuuri kuuluvad plokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused (armeeritud). 36. Kipstooted- tootmine, pos. ja neg. omadused, tooted Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: *tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust *hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus *suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsil ja kipstoodetel on paljude teiste kivimaterjalide ees järgmised eelised: *kipsi kiire tardumine kiirendab tootmistsüklit, *kuna kips kivistumisel ei kahane, siis on temast võimalik valmistada väga täpse kuju ja suurusega tooteid, *valatud kipstoodete pealispind on võrdlemisi sile ja viimistlustööde maht seetõttu väheneb,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali-
Tavaline vee kogus ööpäevas, mis roojaga väljutatakse on 100-150 ml, mis jääb rooja alles, pärast seda kui suurem osa vett on tagasi imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid). Selle võiks kätte saada koos süsivesikutega 200 grammiga (nt. hernes, uba, kaalikas, puuviljad (eriti ploomid))Ülearu palju kiudaineid ei ole kasulik. Need kiudained seovad enesega kaltsiumi, mis võib põhjustada kaltsiumipuuduse. Defekatsioon(rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
1998 määrus nr 19 ,,Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus." Eksamiks valmistumisel töötada läbi Lisad 1, 2 ja 3.) Kantavate tulekustutite liigitus 1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon" järgi: 1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).
organismi pääsedes takistavad naissuguhormooni östrogeeni tekkimist. Paljudes epidemioloogilistes uurimustes on märgatud, et rohkesti köögivilja ja kiudaineid sisaldava toiduga kaasneb madal vähirisk. Toidust on leitud mitmeid ühendeid, mis testides on osutunud antikantserogeenseteks. Tuntuimad toidu kemopreventiivsed ühendid on antioksüdandid -karoteen, A-vitamiin, askorbiinhape (C-vitamiin), -tokoferool (E-vitamiin), Se, kiudained, Ca ja D-vitamiin. Eriti palju neid ühendeid on kaunviljades (eriti sojas), kapsas, porgandis, linaseemnetes ja tsitrusviljades. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni asjatundjate arvates aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Enamik mürgistustest leiab aset arengumaades. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Seda on leitud mullast, taimedest, kaladest,
siseministri 30. juuni 1998.a määruse nr 19 juurde Kantavate tulekustutite liigitus 1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon" järgi: 1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 59 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
