Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises. Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses.
lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; philine mass imendub peensoole piires; vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE:
Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse ka kiudainete nime all. Nad jagunevad vees 5 lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi.
Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva. Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna veeslahustuvad kiudained vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Veeslahustuvad kiudained parandavad glükoosi taluvust, see tähendab, et taimset päritolu toidu söömisel ei tõuse vere glükoosisisaldus väga kõrgele. Seepärast sobib see suhkurtõve, eriti II tüüpi suhkurtõve, puhul. Taimetoitlased eelistavad vähetöödeldud toiduaineid, toortoidu osa nende menüüs on küllalt suur. Seepärast sisaldab taimetoitlaste toit rikkalikult C-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning antioksüdante
Tselluloosi kiu pikkus on kuni 50mm, Tselluloosil on kristalne struktuur. 13.Tärklise ja tselluloosi hüdrolüüsi tähtsus on värvainete saamine, nendest saab valmistada ka liimi. 14.Tärklist ja tselluloosi kasutatakse hüdrolüüsidena värvainete ja liimi valmistamise, tärklist kasutatakse toiduaine tööstuses, tselluloosi aga paberi tööstuses, odava paberi saamisel lisatakse tselluloosile suurel määral puitu. 15.Keemilised kiudained, ning nende head ja vead jagunevad kaheks: tehis kiudained ja süntees kiudained. Keelmilisedkiudained on sellvõrra paremad, et need on vastupidavamad. Amiinid. Aminohapped. 1.Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui ammongaagi derivaate, milles üks , kaks, või kolm vesiniku aatomit on asendunud süsivesiniku radikaaliga (alküülradikaaliga) 2
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostas M. Kolga Biokeemia Tinglikult saab toidu polüooside hulka lugeda ka toidu kiudaineid (kestained, ballastained) Kiudaineid jagatakse kahte suurde rühma polüoossed ja mittepolüoossed. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad omakorda kaheks: 1.vees lahustumatud põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Sisaldab 3 000 - 10 000 monoosijääki. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos ja hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles
( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde. Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained.(2) 1.3 Vale toiduvalik põhjustab stressi Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab. Stressiga peab võitlema, sest stressihormoonid avaldavad halba mõju kõigile elunditele, enim aga südamele. Õige toiduvalik aitab sellest kõigest hoiduda. Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
Homopolüoosid: Glükoos loomne päritolu, glükoosi lühiaialne reserv organismis, talletub maskas, lihastes, südames. Tärklis Tselluloos- vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis,organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorika. Heteropolüoosid: - Võivad sisaldada mittesüsivesikulisi aineid - Organismis esinevad koos valkude ja rasvadega Tinglikult kuuluvad toidupolüooside hulka ka toidu kiudained, mis jagunevad: Polüoosed Süsivesikute ainevahetuses: Teab rahuldama 50-60 % koogu organismi energiavajadusest Tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides Süsiveskute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine... Ainevahetuse regulatsioon Muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Oluline osa kesknärvisüsteemil
on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas, suur osa toodangust läheb ekspordile. Metallidest toodetakse veel vaske, alumiiniumit ja tsinki; rauamaaki saadakse põhiliselt impordist. Äärmiselt oluline on Poola jaoks keemiatööstus. Toodete hulka kuuluvad väävelhape, soolad, väetised, sh. lämmastikväetised, mille suurim maailmas tehas asub Pulawys, plastained ja kunstlikud kiudained. Keemiatoodang läheb enamasti ekspordile. Masinatööstusest saadakse mitmesuguseid tooteid, nendeks on näiteks laevad, transpordivahendid, põllutöömasinad ja tööstuses vajalikke masinaid. Olulisteks ekspordiartikliteks on vedurid, veokid, autod, traktorid ja laevad. Teatud koht Poola majanduses on olemas ka tekstiilitööstusel, mis tegeleb lina- ja puuvillatoodete valmistamisega. Majanduslikult tähtsaimaks transpordivahendiks on Poolas raudtee, mille pikkuse poolest on Poola 5
NEKTARIIN Referaat Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 2. NEKTARIINI KIRJELDUS.............................................................................................................4 3. NEKTARIINIDE KEEMILINE KOOSTIS.....................................................................................4 4. KASVUPIIRKOND JA KLIIMATINGIMUSED............................................................................5 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA..............................................................5 6. RETSEPTID.....................................................................................................................................6 7. PUUVILJADE TÄHTSUS MEIE TOIDULAUAL.........................................................................8 8. KOKKUVÕTE................................
kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Orgaanilised ühendid Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt
Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. Orgaanilised ühendid 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb
kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Orgaanilised ühendid Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekes...
mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere jt veeökosüsteemide ning neid hõlavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust." (ENVIR. 2009). Ka meie oleme osa elurikkusest, ilma selleta ei saaks me eksisteerida. Elurikkus pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid, nagu näiteks puhas vesi ja õhk, viljakas muld, toit, kütus, kiudained ja ravimid, puhkevõimalused jne (ENVIR. 2009). 2. Bioloogilist mitmekesisust ohustavad tegurid Bioloogilist mitmekesisust ohustavad mitmed tegurid, kuid peamised probleemid on siiski põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Elurikkust ohustavad tegurid saab laias laastus jagada kaheks: kaudsed tegurid ning otsesed ohud. Kaudseteks tegurites on maailma rahvaarvu kasv, majanduskasv, sotsiaalpoliitilised mõjud, kuluurilised ning usulised tõekspidamised ja teadus- tehnilised tegurid
Oma töös kirjeldan mõlema kaubarühma koostist, sisaldust, materjali, kasutamist, hooldust, säilitamist, ohutust, suuruseid, mahte, massi, kvaliteeti, päritolu. Kirjeldan tooterühma arengut, tootjad, ka maailmas, kaupade käitlemist, müüginõudeid. 2 Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs 1.Kohv 1.1 Kohvi keemilisse koostisse kuulub: Kofeiin 0,6-4% Kiudained Suhkur Rasv Valk Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) Orgaanilised happed Parkained Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus päritolu maa järgi: Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust, Vietnam- suurim Robusta tootja. Kohvi saab liigitada ka kofeiini sisalduse ning jahvatusviisi järgi alusel järgmiselt : 1.2 Liigitus kofeiini hulga järgi Kofeiinirikas- üle 2%
Kohv Kohvitootjad. Suurimad kohvitootmise piirkonnad on Brasiilia, Columbia, Indoneesia, Etioopia. Tuntumad ettevõtted, kes tegelevad kohvitoodete tootmise ja turustamisega on Paulig, Löfbergs Lila ja Jacobs. Lahustuvaid kohvisid toodab põhiliselt Nestlé. Pauligi ajalugu algab aastast 1876, kui Saksamaalt Soome tulnud immigrant Gustav Paulig asutas oma äri. Gustav Paulig alustas oma äri soola, kohvi, vürtside, jahu, portveini, konjaki jt koloniaalkaupade maaletoomise ja müügiga. 1904. aastal laiendas Paulig oma tegevust – lisaks hulgimüügile hakati tegelema ka toiduainetööstusega. Pauligi kohvitehas, mis oli esimene kohvitehas Põhjamaades, alustas tegevust laohoones Helsingi Katajanokka linnaosas. Paulig Espresso Originale on traditsiooniline Põhja-Itaalia stiilis röstitud õrnalt aromaatne espressosegu. Pisut robustat muudab kohvi maitse täidlasemaks ja annab tugeva aroomi. Maitse on pisut magus ja kohvil o...
Rakvere Ametikool Marek Runga K12 Iseseisev töö Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted): Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid ...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
2.2 II tüüpi diabeetiku toitumine II tüübi diabeetik peab jälgima oma toidu koguseid, piirama rasvase toidu söömist ja sööma kiudainete rikast toitu. Rasvaseid toite ja toiduaineid tuleb vältida (vorstid, viinerid, pasteedid, pekk, rasvane liha, rõõsk- ja hapukoor, majonees, või, pirukad jne.), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa
Sulle võib küll meeldida su praegune eluviis, kuid võib garanteerida, et tervislik eluviis muudaks selle veelgi meeldivamaks. 3 Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. (1) Ei pea olema toitumisspetsialist, et nentida: sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Kes kahtleb, võib teha katse: sööb ühel tööpäeval lõunaks kartulit koos kopsaka lihatükiga, ujutatuna üle rammusa kastmega, teisel päeval aga kala või kana koos köögiviljasalatiga ja joob juurde värskelt pressitud toormahla. Pärast esimese päeva lõunasööki tikub uni silma; maos seeduks justkui suur kivi nagu
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt. 7. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame- veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. 8. Kiudained on taimedes tselluloosina, see on seedumatu polüsahhariid, aitab siduda soolestikus vett ja mürkaineid ning aitab toidumassil sooles edasi liikuda. 9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid 10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini
pannkoogid. Magustoit. Suhkruhaige ei pea magusast täielikult loobuma, kuid jälgida tuleb päevast süsivesikute hulka. Kui süüakse suhkruga magusamaks tehtud rooga, peab vajadusel vähendama vastavas koguses muud süsivesikuterikast toitu. Vastasel juhul on tagajärjeks energia ülejääk ja veresuhkru kontrollimatu tõus. Magustoidud on mõeldud söömiseks peale põhisööki, sest koos põhitoiduga sattub organismi süsivesikute imendumist aeglustavaid toitaineid - kiudained, valgud, rasvad. 22 Tervislikud toidu valmistamise võtted Pese köögi- ja puuvilju hoolikalt. Ka neid, mille koor pole söödav, sest noaga lõigates satuvad võimalikud haigustekitajad ja toiduainete töötlemiseks kasutatud keemilised ühendid viljaliha peale. Soovitav oleks kasutada köögivilju ja puuvilju koos koorega.
Rasva osakaal, E% 25-40 25-35 Küllastatud rasvhappeid, E% < 10 < 10 Monoküllastumata, %E 10-20 10-20 Polüküllastumata, %E 5-10 5-10 Valgud, %E 10-20 10-20 Süsivesikud, %E 50-60 50-60 Saharoos, %E >10 >10 Kiudained, g 25-35 g/p 25-35 g/p Makrotoitained - valgud Soovituslik vahemik 10-20% toiduenergiast Toiduenergia alla 1900 kcal peab valkude % toiduenergiast suurenema Valguvajadus eakatel (>65-aastased): 15-20 % toiduenergiast Valkude bioväärtus - toidu asendamatute aminohapete rohkus ja nende inimkeha valkudele võimalikult lähedane vahekord Loomset päritolu valgud (kala, muna, piim, liha) -kõrgem bioväärtusega, hea seeditavus
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritava...
Jõhvi Gümnasiuum Loomsed kiud ja nende kasutamine Referaat Koostaja: Laura Grigorjan Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD
see magus. Oranži osa maik võib olla ka mõrkjas. Tamarillo passib magustoiduks ning kooritult puuvilja- ja aedviljasalatitesse. Tamarillo’t on lihtsam koorida, kui kasta see hetkeks keeva vette. Hoida külmas, 2-5 soojakraadi juures. Sisaldab A, B, C ja K vitamiine Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta › Vesi 81 › Valgud 1,5 Rasvad 0,79 Kiudained 4 http://www.youtube.com/watch?v=COr8D7MtcRE& RAMBUTAN Rambutani nimi tuleneb vilja koorest, mis oleks justkui kaetud karvadega. Metsikult kasvavad need viljad Malaisias, haritult laiemalt Kagu-Aasias. Rambutani sisu on valkjas või roosaka varjundiga, maitse on magus ja samal ajal kergelt hapukas. Oluline on teada, et vilja sees on ovaalne kivi, mis on mürgine. Rambutane tarvitatakse värskelt, aga ka moosi või kompotina.
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tulekustutusained-ja vahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KODUSED TULEKUSTUTUSVAHENDID.......................................................4 1.1 NIPID TULE KUSTUTAMISEKS.......................................................................4 2. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID........................................................5 2.1 TULEKUSTUTID.................................................................................................5 2.2 TULEKUSTUTITE LIIGITUS TULEKUSTUTUSAINE JÄRGI................
peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eestlase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja kiudaineid. Kiudained on põhiliselt terakestades. Terade koorimisel eraldatakse seemnekestad (kliid) koos nende külge jäänud idu- ja toitekoeosakestega ning ka suure osa vitamiinide ja mineraalainetega. Toidupakenditele on märgitud reeglina ka kiudainete hulk. Päevas peaks inimene saama 25 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad. Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonit köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100g
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. ...
Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja 2. Tulekustutisvahendid · Esmased · Mehhaanilised · Statsionaarsed Tuletõrje vesivarustus · Automaatsed Sprinklerseadmed Drentserseadmed 2.1 Tulekustutite liigitus A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms) C-Klassi tulekustuti - Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid vesikustutid; vahtkustutid; pulberkustutid; süsihappegaaskustutid halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid 3
painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA OMADUSI ISELOOMUSTAVAD MÕISTED : *KIU PIKKUS *KIU JÄMEDUS(PEENUS) *KIU RASKUS *KIU TUGEVUS TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS), MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid) *KIU VÄRVUS JA LÄIGE *ELASTSUS *KIU TERMILINE PÜSIVUS MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES
muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda saadakse toiduga. Kui organism saab toiduga liigselt toiduenergiat, ei kulutata seda ära ning see talletub rasvadepoodesse. Pikapeale kujuneb ülekaal ja rohkem süüakse lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Uuringud on näidanud, et südame-veresoonkonnahaiguste riski ja vere kolesteroolisisaldust mõjutab enam toidurasva rasvhappeline koostis kui rasva üldhulk toidus. Oluline on ka süsivesikute (tärklis, kiudained, mono- ja disahhariidid) vahekord ning erinevate mikrotoitainete allikate (nii loomsete kui taimsete) olemasolu toidus. Äärmiselt tähtis on haigusteriski vähendamisel ka normaalne kehamass ja kehaline liikumine. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja kana, väherasvast piima ja kaunvilju, peaks tähelepanu juhtima ka muudele
piimatooted. Püramiidi tipus on suhkur, maiustused, karastusjoogid ja lisatavad toidurasvad. Toiduained sisaldavad toitaineid. Igal toitainel on organismis oma ülessanne. Toitained on: süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained ja vesi. Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb neid süüa igapäev. Süsivesikud on olulised lihaste ja aju töös. Kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku, aitavad kiudained ära hoida kõhukinnisust. Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad ainevahetust. Organismis tekkivad valgud transspordivad elutähtsaid aineid ning kaitsevad inimest haigestumise eest. Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust. Toidu valmistamisel säilitavad nad toid värvuse ja lõhna. Vitamiine vajab organism ööpäevas küll väga väigestes kogustes, kuid normaalseks elutegevuseks on need hädavajalikud.
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesin...
Tartu Ülikool SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE Referaat Annika Liiv Füsioteraapia Tartu 2011 Suhkrust... Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks puuviljades, köögiviljades, mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on lisatav suhkur püramiidi tipus, see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel suhkruroost mahla väljapressimisel, selle puhastamisel ja kristalliseerimisel. Rafineerimise käigus er...
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju
Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel:
· Nii saavutab vere glükoosisisaldus peaaegu esialgse taseme ca 2-3 t möödudes Soovitused kiudainete tarbimiseks · Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses · Toidukiudained on süsivesikute osa, mis ei seedu ja väljuvad enamasti täpselt samal kujul, kuid on väga vajalikud organismi normaalseks seedetegevuseks · Kiudained suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles · Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett · Kiudaineid leidub ainult taimedes: köögi- ja puuviljades, täisterades, pähklites, kaunviljades Vee ülesanded organismis
Tavaliselt suhkru sisaldus moodustab 10% tema kaalust, aga see suurus sõltub kõvasti suhkru liikidest, lõikusajast ja kasvatamise asukohast. Reeglina, 100 tonni suhkruroogu hektarilt annab 10 tonni suhkrut. 1 Suhkru tootmisel saadakse esmaselt suhkrust suhkru mahla. Paljudes vabrikutes suhkruroog tükeldatakse, mahl eraldub ja suhkru kiudained pannakse eraldi. Samas rakendatakse suhkru tootmisel suhkrupeedist. Saadud suhkru mahl on piisavalt must, kuna sinna sattub ka põldudelt mulda ning osa kiudainest ja lehtedest saadud ekstraktid. Vabrikus saadud mahl puhastatakse kustutatud lubja abil, Seejärel tehakse siirup, selleks mahl tihendatakse auruga. Viimase etapina siirup keedetakse, valmis kristallid kuivatakse kuuma õhuga kuni täieliku valmimiseni. 2.1.2 Suhkrupeedist Kõige levinum suhkru tooraine on suhkru peet
Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Põhjus on lihtne, sest söömine on eluks vajalik. Tervislikud toitumisharjumused mõjutavad meie heaolu ja juba väikesed muutused toitumises aitavad kaasa tervise parandamisele ning elukvaliteedile. Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad toiduained ja jälgid, et menüüs oleks toiduvalik 7'st toidugrupist. Siinjuures on piim ja liha toiduained, mida võid menüüst ka välja jätta. Kindlasti joo iga päev 8-12 klaasi vett ja tarbi palju rohelist. Kui teed valikuid, siis ter...
rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just e...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
Noorsportlastel vajab toitumine erilist tähelepanu (kasv ja areng nõuab lisaenergiat) Sportlaste puhul on toitumise tähtsuseks: Organismi varustamine toiduga Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja
meeleoluhäireid, näljasööstusid ja liigsöömist. Atkinsi dieedi idee on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele (lipolüüs). See protsess algab, kui kehas tekib kättesaadavate süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi järgi aitab ketoos kiiremini rasva põletada. Dieet piirab just nende süsivesikute tarbimist, mis mõjutavad veresuhkru taset; arvestusest jäetakse välja alkohol ja kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga. Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud. Dieedi esimene faas, mis kestab kaks nädalat, on kõige rangemate piirangutega süsivesikute tarbimist piiratakse 20 grammini päevas, et organism läheks kiiresti ketoosiseisundisse. Lubatud on süüa kala, liha (eriti lahjemat liha, sh linnuliha), koort, juustu, veidi lehtsalatit ja vähesel määral teatud muid aedvilju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
