EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast
hoone, vana ei taastatud), millega algas elukutseline teater. Maja projekteeris soomlane Armas Lindgren. Teatri esimene juht ja lavastaja oli Karl Menning (1874- 1941), kes teatritegemise õppimiseks müüs oma maja maha. Lavastas palju Kitzbergi ning tegi näidendeid vahel ise ümber. Tõi Eestisse realismi. Rahvas aga soovis üldiselt komöödiaid. Menning pettus ja töötas pikka aega diplomaadina. Vanemuise põhiline dramaturg oli August Kitzberg (1855-1927) Estonia muutus kutseliseks teatriks samuti 1906. aastal, maja valmis 1913, arhitektiks samuti Lindgren koos esimese tunnustatud Soome naisarhitekti Wivi Lönniga. 6 Estonias puudus selline juhtfiguur nagu Vanemuises, aga siin olid jällegi karismaatilised näitlejad: Paul Pinna (1884-1949) (ka lavastaja) ning Theodor Altermann (1885-1915). Estonia repertuaaris oli rohkem Euroopa kui Eesti
nii pea. Legendi järgi peab sissetulnu mulgi staatuse saamiseks vähemalt kümme aastat Mulgimaal elama. Kas siis teda omaks võetakse, oleneb tulijast endast, sellest, kuidas oskab ta mulgiga läbi saada ja kombestikuga kohaneda. Samas hoolimata kõigist negatiivsetest iseloomuomadustest, mis mulgile külge on poogitud, ei vaadata talle kunagi ülevalt alla, vaid ikka lugupidavalt, tuues esile tema kavalust ja nutikust. Seda on oma näidendites välja toonud ka August Kitzberg. 5.2. Rahvakombed ja pärimused Tõenäoliselt kõige rohkem on Mulgimaal säilinud muistendeid ja legende vanapaganast (kuradist). Just Mulgimaad ja mulke võib pidada ka sandimängimise / jooksmise traditsiooni algatajaks. Pärimustest on teada, et Mulgimaal liikusid hingedeajal ringi hingesandid (vallasandid, kehvikud, vaesem rahvas), kellele jäeti laudapealsele või lakka toidupoolist (nagu oleks jäetud koduskäivatele hingedele)
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
ja meeleolud, kõige isiklikumad hirmud ja ängid. Luuletused on ühteaegu pihtimused ja eneseselgitused; näib nagu elaks autor neis oma valu välja iseendaga kuuldavalt rääkides. Vähe säilinud armastusluuletused ,,Üle vee" lembelüürilika ilusamaid näiteid. Loodusest räägib Liiv alati konkreetsete piltide kaudu. Eestilik kõla on saavutatud rahvaluulevõtete kasutamisega. ,,Luuletused", ,,Väike luuleraamat", ,,Kümme lugu" · Kutselise teatri sünd, Kitzberg, Menning · E. Vilde elu ja komöödiad (Pisuhänd, Tabamata ime) (1865-1933) tuntuim eesti kirjanik, kes elatas end kirjutamisega. Töötas ajalehes ,,Virulane". Vilde tõi draamasse linnamiljöö ja eesti haritlaste probleemid. Tema huvitavasid kunstniku positsioon kodanlikus seltskonnas ning kunsti ja äri, vaimsete ja aineliste väärtuste vahekorrad. ,,Tabamata ime" seostub ,,Noor-Eesti" algatatud mõttevahetusega Eesti ja Euroopa üle
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
kirjutatud ja aasta hiljem "Vanemuises" lavastatud "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (trükis 1881), "Muru Miku meelehaigus" (1882), "Varastatud vorst" - matkivad tugevasti Koidula näidendeid. "Kroonu onu" (1885) kuulub eesti näitekirjanduse õnnestunumate teoste hulka. Näitekirjanikuna esindas Kunder selgesti meie näitekirjanduse järgmist, mitmeti kunstitaotluslikumat arenguetappi. Uut tõusu hakkasid oma komöödiatega rajama Jakob Liiv, Jüri Orgusaar, August Kitzberg. 23. Rahvusromantilise ajalooproosa esteetika ja hoiakud: E. Bornhöhe (,,Tasuja" jm), A. Saal, J. Järv jt. 1880. aastate proosa kõige iseloomulikumaks ilminguks oli rahvusromantiline ajalooline jutustus, kandvaks autoriks Eduard Bornhöhe (1862-1923), väga noorelt kirjutas ajaloolise jutustuse "Tasuja" (1880), mis on meie esimeseks ja tähelepanuväärseks algupäraseks eesti ajaloo aineliseks jutuks
people. In Karksi Nuia is on gymnasium , kindergarten, few shops and big cultural centre. In culture centre there are café, library, parish government etc. There take places acting lessons, theatres, parties and other activities. There is music school also. This is for children's, but older people can learn there too. Karksi Nuia has many interesting places to visit and look. One of them is Maies farm, few kilometers from city centre. There you can visit the birth place of A. Kitzberg, famous Estonian writer. There is skiing mountain too, it is opened in winter when there is a lot of snow. Near Karksi Nuia are many lakes, capes, nice parks and mansions, Near the Karksi is beautiful ruins of castle, what was built in 13 century and destroyed by wars and attacks many years later. There is and church too. It is Karksis Peters Church. If you want to relax and enjoy summer, then you should go camping to lake Mäeküla, what is about 10km from Karksi Nuia. There
emake loodus, öö võttis linna oma hõlma, tuulesellid; ja me läheme läbi mere / mis tõuseb me vastu tige (PE. Rummo) Sümbol ehk võrdkuju (kreeka k märk, tunnus) on stilistiline termin, kus üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist. Nähtuste, eseme või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. Nt J. Krossi romaan ,,Taevakivi". Mõtlemiseks sümbolpealkirjad: J. Liiv ,,Vari", A. Kitzberg ,,Libahunt" Allegooria ehk mõistukõne on abstraktse mõiste esitamine piltlikul, asjastatud kujul, nähtuse esitamine mõistu. Nt Eesel rumaluse, lõvi julguse ja jõu kehastusena, kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele
aastate teisel poolel ja 1950. aastate esimesel poolel itaalia kirjanduses (ka filmikunstis) valitsenud suund, mida iseloomustab lihtsate inimeste elu kujutamine, tõepära ja ühiskonda arvustav laad. Näiteks Carlo Cassola (1917) ja Pier Paolo Pasolini (19221975) looming. "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku
Realism taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19.saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Samuti on nimetatud seda kriitiliseks realismiks(rõhutava hoiaku tõttu). Esindajad: Vilde, Kitzberg, Liiv. Luule 19sa.-20 vahetusel Võimust hakkas võtma venemaa ning eestimaa venestati. Selleks ajaks olid surnud üldtunnustatud luuletajad, kirjanikud nagu Kreuztzwald, Koidula, Jakobson. Kirjandus seltsid Eesti Kirjameeste Selts Eesti Üliõpilaste Selts Tartus
jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja soomerootsi moderniste (Diktonius, Turtiainen). Jaan Kross ajakirjanikuna "Stalinismi sitkusest" ja "Tähtis päev". Erilised artiklid ja mõned tsitaadid neist. "Vahepeal tuli muidugi Jakobson, kes pidas meile küll kolm isamaakõnet ja tegi mitmeid vägevaid asju. Aga kelle kohta vist August Kitzberg on ütelnud kuldsed ja rasked sõnad: ta suri oma au ja hiilguse kohta üliõigel ajal. Sest pisutki hiljem oleks tähendanud, et v e n e s t u s oleks teinud temast oma tööriista ja tal oleks olnud põrgulikult raske ajaloo ees oma rollist pääseda." ("Tähtis päev") "Kas meie saamatute protsent on tõesti viimaks halvavalt suur? Või peame end hoopis paremateks ja selles on kogu küsimus?! Et m e i l pole Euroopa Liitu vaja?! Nii tobe enesehinnangu liialdus ei saa ju olla kuigi üldine
Tuglas lahkus vabatahtlikuna linnakoolist. Lõpetaks eksternina, see jäigi tema ametlikuks hariduseks. Järgnes pagulus. 1905. Noor-Eesti loomise aasta. Plaanisid ,,kiirte" 4. Albumi väljaandmist 1903, see viibis. Kui N-E esimene algus 1905 ilmus, oligi pealkiri ,,Noor- Eesti". Miks muutus Kiired Noor-Eestiks. Ilmselt eeskujuks teistes riikides olnud noored liikumised. Suits, Mihkelson, Tuglas, Aavik, Linde, Grünthal, Kitzberg. Kitzberg oli ainus vanemast kirjanike seltskonnast. N-E olid radikaalsed, aga Kitzberg leidis nendega ühise keele. 1905 I album - Seal Suits sõnastanud 2 kuulsat loosungit ,,Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri", ,,Olgem eestlased, aga saagem ka euriiplasteks". Esimeses albumis Suitsu saateartikkel ,,Sünnisõnu". Suits meenutab seal ka minevikku. Ilmus luulet, proosat, ei kujutanud endas programmilist albumit, oli kokku pandud teostest, kus olid esindatud erinevad kirjanikud
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal. XIX sajandi lõpul hakati kirjutama realistlike romaane - Vilde. Tuntud luuletaja Liiv ja tuntud tegija draama alal Kitzberg. Murranguks oli 1905 "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse asutamine - Suits, Tuglas, Aavik. Loosungiks "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Muusika Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Esimesed mitteprofessionaalsed heliloojad olid Cimze seminari kasvandikud Kunileid-Soebelmannid, vennad. Sajandi lõpus olid tegijateks, konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. 1900 asutas Aleksander Läte esimese kutselise sümfooniaorkestri.
kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja
*ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid, vanapaganad, kodukäijad, puraskid, puugid, veevaimud, sänid, naksikesed, pärglid ja teised. Niisuguste tegelastega jutte võiv kitsamalt nimetada tondijuttudeks. ''Pombi ja Üdsimärdi nõiad'' 1932, Realism lastekirjanduses
Selle tegevuse eest kandsid hoolt haridusseltsid. Avati ka teatrimajad, mis olid üsna esinduslikud. Ka kirjanduses oli muutusi. Edu- ning ka nooruslikult mässumeelsed õppurid moodustasid ,,Noor-Eesti". Sellesse kirjanduslikku rühmitusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik jpt. Gustav Suitsu öeldu: ,,Olgem eestlasedm aga saagem ka eurooplasteks!" Noote kõrval seisid juba 19. Sajandil loometeed alustanud Eduard Vilde, August Kitzberg. Eesti rahvas oli Esimese maailmasõja puhkemise ajaks valmis ära kasutama tema ees avanevaid uusi võimalusi.
Prantsusmaal 1900. aastal. Wilde ütles, et tema elus oli ,,kaks suurt pöördepunkti" siis, kui isa saatis ta Oxfordi ja kui ühiskond saatis ta vangimajja. Wilde´i eredaim oli viimane luulepuhang, vanglas kirjutatud ballaad ,,Readingi vangla ballaad", allkirjaga C 33, sest ta nimi oli endiselt keelatud. ,,Selleks et tänapäeval parimasse seltskonda pääseda, tuleb viimast kas toita, lõbustada või sokeerida see on kõik!" ,,Tähtsusetu naine" Draamakirjanikud August Kitzberg (1855-1927) alustas näidendite kirjutamist XIX sajandi viimasel kümnendil, mil eesti dramaatikas polnud veel välja kujunenud dramaatika põhizanre. Esimesed näidendid olid mõeldud isetegevuslikele näiteseltsidele. Olustikukomöödiad "Punga Mart ja Uga-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903) paistavad silma huvitavate karakterite poolest. Loomingu kõrgperioodi jõudis kirjanik alles keskeas, mil kriitilisemaks oli muutunud ka tema ellusuhtumine
Stseen lavateose väikseim terviklik osa, mille vältel näitlejate koosseis laval ei muutu. Dialoog kahekõne 13 Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Tragöödia kurbmäng, lahendamatul konfliktil põhinev draamateos, lõppeb peategelase surmaga. Nt W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet"; A. Kitzberg ,,Libahunt" Komöödia naljaka sisuga näidend. Naljamäng. Nt O. Luts ,,Kapsapea" Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Dramatiseering eepilise teose draamavormi seade. Proosateksti lisatakse remargid, jaotatakse vaatusteks tekst ja ette kantakse dialoogivormis. Stsenaarium filmi, lavastuse, saate vms üksikasjalik kavand. MEEDIA ajakirjandus
sugemeid. Draamatekstide hulgas ülekaalus lühivormid nagu skits, kavand, miniatuur vms. Karl Rumor (Ast) 1928 Valge naine sümbolistliku suuna tipnemine. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) psühholoogiline draama. "talupoja poeg" 1925 Kindrali poeg ekspressionism. Rahulolematus võimu- ja rahajanus ühiskonnaga ning kõlbelise uuestisünni nõue. Aleksander Antson ekspressionism. Uue humanismi, uue inimese nõudlemine vana maailma varemeil. Sophia Vardi (Marta Lepp) August Kitzberg "Neetud talu" ajakriitiline komöödia. ... 7 A. H. Tammsaare 1921 Juudit tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel.
Teatrilava ettenäitamine põhistseenis; tühi lava masinatega jne. ,,maailma sisemine masinavärk" kujundlikult. Retseptsioon vastuoluline. 33 etendust, mitme aasta vältel. Konflikt suurelt jaolt põlvkondlik. Noored vaat et jäägitu vaimustus; ametlik ajakirjandus vähe arvustusi (ülikooli ajalehtedes leidus). Vanemad skepsis, nördimus jne. Eeskätt probleemid vormiga modernistliku kunsti/teatri vormis. ,,eesti rahvusliku traditsiooni langus" III - Kitzberg ,,Laseb käele suud anda" Vanemuine, lavastas Jaan Tooming. Kunstnikud Meeri Säre, Andres Tolts. Evald Aavik (Ants), Raine Loo (mõisaproua), Kuno Otsus, Herta Elviste, Jaan Kiho, Raivo Adlas, Mare Puusepp jt. ,,Enne kukke ja koitu" originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8
ja Heinrich Koppel. Kirjandus -Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud. -Peatselt nägid päevavalgust Jakob Pärna ja Lilli Suburgi jutustused ning 1880. Lisandusid Eduard -Bornhöhe romantilised ajaloolised jutustused. -XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. -Silmapaistvaimaiks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. -Luuletaja omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. -1905.a.astus avalikkuse ette esimene kirjanduslik rühmitus ''Noor-Eesti'', mille juhtideks olid -Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Muusika -Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. .Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine. -Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid-Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri.
erakoole.1906. aastal loodi esimene eestikeelne keskkool Miina Härma Gümnaasium Juba 19. sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse. Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde, Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka Estonia. Esimene mängufilm oli "Karjuhat Pärnumaal" .
Isamaaluule: hümnilik, eleegiline, isamaa ülistuslaulud, luuletaja ja isemaa ühtekuuluvus. Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti" kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor-Eesti (20. saj algus) sümbolistlik, modernistlik, uusromantiline. Poliitiline seisukohavõtt. Seltsi kuulusid Suits, Kitzberg, Liiv, Haava, Under, Aavik, Kallas, Ridala, Tuglas. Taustal oli Freud, Jung, Marx, Nietche. Soovivad muuta kultuuri orientatsiooni. Saab alguse professionaalne kultuur. Kirjanik kui professioon. Autori mõiste saab uue sisu. Traditsionaalne kultuur sünnib linna kontekstis. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. Nooruse ideaal kui edasiviiv jõud. Noorus ei tähendanud vaid vanust. Haagiti end lahti konservatiivsusest, pessimismist. Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust.
On olemas asju, millel denotaate pole. Nime mõte jääb alles, reaalmaailmas ei ole (nt näkineid). Nimi keelelises mõttes. Nimi pärisnime tähenduses ja nimetuses üldnime tähenduses. Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut. Kas inimkond on nimi? Keele seisukohas neid nimeks lugeda ei oska. Definitsiooni tuleb täpsustada, et inimkond oleks välistatud. Nimed võivad olla mitmeosalised, aga on justkui kaks nimi, või üks nimi? Nt August Kitzberg. Üksikobjekti erilised nimed? Vastand on tavaline? Kui Kitzberg on eriline nimi, mis siis tavaline on? Sõnade arv. Nimi võib koosneda mitmest osast, seepärast ei saa nimi olla substantiivi alaliik. Nimi on siiski pigem fraas kui ühe sõna alaliik. Nimed on mitmeosalised (ees- ja perekonnanimi, ajalehed jne). Nimetuse põhitunnus mistahes objekti tähistav keeleväljend. Nimetus võib olla pikk ja kirjeldav, ka lühike ja tabav. Nimed on eeskätt nimisõnafraasid.
seltsi maja. 1906. alustas Tallinnas kutselise teatrina tööd ,,Estonia", kus mängisid andekad näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann. ,,Estonia" uus hoone (praegune) valmis 1913. aastal. Veidi varem avati Pärnus ,,Endla" (1911). Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. 1896. aastal osteti K. A. Hermannilt ,,Postimees" ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. Tema juhtimisel sai ,,Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht. Kaastööd tegid ajalehele A. Kitzberg, Anna Haava, K. A. Hindrey jt. Tõnisson toonitas oma kõnedes alati kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. 19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng. Linnas elas iga viies eestlane. Aastal 1897 loendati Tallinnas 60 000 elanikku, I maailmasõja alguseks oli see juba kahekordistunud. 1901. aastal hakkas Põhja-Eestis ilmuna teine eesti päevaleht ,,Teataja", peatoimetajaks Konstantin Päts.
sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. August Kitzberg ,,Libahunt" August Gailit ,,Nipernaadi" Tiina Mari Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning Margus võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei
õigus", Albert Kivikas · itaalia ja prantsue soneti tegutsev kangelane satub ,,Nimed marmortahvlil" värsid jagunevad stroofidesse väljapääsmatusse olukorda jutustus novelli ja skeemi 4+4+3+3 järgi, ja hukkub ebavõrdses romaani vahepealne zanr inglise soneti värsiskeem on võitluses · sündmustiku haardelt 4+4+4+2 · August Kitzberg novellist ulatuslikum, ,,Libahunt", William romaanist tagasihoidlikum LÜROEEPIKA - Shakespeare ,,Hamlet" · ei keskendu ühe peamise Ilukirjanduse segaliik, milles draama tõsise sisuga sündmuse kujutamisele põimuvad lüürika ja eepika; näidend · ei ole sedavõrd jutustava sisuga lüüriline · keeruline konflikt pingestatud nagu novell luule
elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". draamakirjandus üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse
Samuti jätkab ka paguluses. Leida Kibuvits · 1932 Soomustüdruk · 1934 Paradiisi pärisperenaine Vaadeldakse naistegelase psühholoogiat. Kirjutatu üldilme on traditsioonilisem, kuid mingi panus teatavasse naisboheemlusesse tuleb ka temalt. Draama kirjandus Laias plaanis võib öelda, et draama jääb luule ja proosa varju. Tugevat traditsiooni pole Eestis olnud, on pigem olnud, et üksikud autorid tõusevad esile ja tähistavad oma nimega terve ajajärgu. · Koidula · Kitzberg Jt 30ndatel aastatel kujuneb juhtfiguuriks H. Raudsepp. 60ndatel tekib draama uus tõus. Draama areng on teatriga tihedal seotud. Kui esteetikamuutusid vaadata, siis võib draama jagada kaheks allperioodiks: 20ndate aastate draama ja 30ndate aastate draama. Teatriga seotult vaadates, siis võib öelda, et 20ndate draamale ja teatrile annab teatava üldilme seos moodsate ja mitterealistlike kunstivooludega. Teater muutub sell ajal mitterealistlikuks sümbolistliku,
kannatav kirjanik, kes annab tunnistust on õigluse võidulepääsust ja kunsti igavikulisusest. -“M ja M” mütologiseerimise tasandid: parodeeriv ja pühalik eksisteerivad kõrvuti, üleminekute dünaamika, romaani keeletasand (nt. kuradiga seotud vandumine, millel romaanis on samas ka sõnasõnaline tähendus). Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja
- Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine - Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906) Loomingu algusaeg - sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas
Linna ja küla vahele jääb alevitasand. Alevis olid linnalikud hoiakud: küla iseloomustavaid praktikaid seal enam polnud. Linn ongi järgmine tasand. Eesti küla olemuse määrab mõis. Külaelu mentaliteeti ja olemust vormib kirik (koos religiooniga). Kirikul on sama funktsioon mis mõisalgi – kiriku kaudu viiakse täide mõisa mõtteviis, talupojad allutatakse mõisnikele. Kirjanduses kajastusid kohalike meeleolud – külaelu kujutati reaalsena. Eestlaste seas oli populaarne August Kitzberg. „Külajutud“ on jutukogumik muistse minevikuaineliste ja 19.saj kaasaja juttudega. Selles kogumikus on toodud suhted küla-alev ja küla- linn, mis on ka üks raamatu teema: kuidas talupoja mentaliteet põrkub liberaalsema linnaelaniku hoiakutega? Noor-Eesti kultuuri mõõdupuu oli linn koos seal võrsuvate hoiakutega. Euroopas olid külajutud väga populaarsed – Eesti kirjanduses oldi Euroopaga kursis. 1) Romantism
Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. 9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas
viljelnud olevat mõlemaid selle ülavorme, kuigi mitte alati tüüpiliselt puhtal kujul, vahel isegi segunevalt teineteisesse. Kirjanikule omane skeptiline vankuvus puhtate tõdede olemasolu tunnustamisel näib peegelduvat isegi ta tüübistiku suunamisel ühele või teisele poole täiesti. Sellest hulk kujusid, mille humoristlikkus tõestub ainult tükati. Kõige puhtamal kujul leiame realistlikke, õnnestunud lepliku huumoriga käsiteldud kujusid ta kõige varasemas loomingus. Umbes nagu Kitzberg läheneb ta tegelastele sooja sümpaatiaga jutus ,,Kuresaare vanad", kus laisatoimelise vanamehe ja ta käreda, tülitseva eide abieluline kooskõla manifesteerub liigutavalt alles nende peaaegu üheaegses surmas (liigutav huumor). Isegi jutus ,,Kaks paari ja üksainus" kroonib tillukese ühiskonnagrupi jämedatoimelist argielurähklemist lahkukolimispäeva leplik vaim. Järgnevad karakterkoomika suhtes võrdlemisi indiferentsete
juuni 1884 Otepääl, kirikuõpetajaks KolgaJaani; tegutses politsei järelevalve all) Hugo Treffneri Eragümnaasium hariduse saamine eesti Eesti ühiskond sajandivahetusel Aleksander III suri 1894 võimule sai Nikolai II venestamine nõrgenes. Rahvuslikus liikumises tõus. J. Tõnisson (1868?) hariduselt jurist. 1896 Postimees; toimetaja. Uue põlvkonna tegevusse astumine rahvuslikus liikumises. Palju haritlasi, kes kaasa aitasid: A. Kitzberg, K. A. Hindrey (kirjanik), P. Põld, J. Luiga (psühhiaater). Astuti välja baltisakslaste poliitilise ülemvõimu vastu. 1902 Tõnissonist sai Tartu linnavolikogu liige, opositsiooni juht. Tähtsustas eesti keelt ja kultuuri. Majandusele ja ühiskonnale eriti tähelepanu ei pööratud. K. Päts (18741956) 1901(o5) Teataja Tallinna radikaalid (Vilde, Tammsaare, Veski). Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
2. Muinasjutt- "Seitse 2. Värssromaan- 2. Ood- Kristjan Jaak 2. Tragöödia- pöialpoissi ja lumivalgeke" Puskin Peterson "Kuu" Sheakespeare "Vaskratsanik" "Romeo ja Julia" 3. Naljandid ia muistendid- 3. Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5. Eleeqia (kurblaul)- J. 5. Liberto-Merimee Liiv "Sügis" "Carmen" 6
Uued gümnaasiumid. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole. 1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19. sajandli lõpus rohkem proosa ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg. 1095. Noor-Eesti. G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson. Esimene maailmasõda Eestlased ei tahtnud sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa eest." Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised: 1. Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine.
1688) c. Mellini atlas 21. Millal tulid sõnad ,,kaart, gloobus, plaan" eesti keelde? a. Gloobus 1816. a. b. Kaart 1804. a. (talurahva seadus) c. Plaan 1809. a. (talurahva seaduse täiendus) 22. Milline on olnud Eesti kartograafia areng? a. 1805 aabits lugemik b. 1839 Liivimaa skeem c. 1854 Eüroopa ja Palästina d. 1859 Maa Kaardi ramat e. J. Kitzberg esimesed teadaolevad kloobused f. 1882-1883 esimene täpsem eestikeelne kaart !!! g. 1880-1919 Venestamise aeg h. 1920 sõjavägede (1929-1937 kaitsevägede) staabi topo-hüdrograafia osakond i. 1923 uus 1:25 000 topograafiline kaart j. 1935 1:50 000 topograafiline kaart k. 1:10 000 katastrikaardid 23. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? a
Esikohale tõusis kirjandusharrastus, mille kaudu viidi ideid teisteni. Idealistlikest saigi Noor-Eesti, nede hulgas olid Gustav Suits, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, V. Ridala, Bernhart Linde.Neil oli oma põhikiri ja lõid ka kirjastuse, mis jäi. Noor-Eesti ei koosnenud vaid kirjanikest, seal olid ka noored haritlased, mäiteks arstid, advokaadid, üliõpilased. Sinna kuulus Konrad Mägi, kes oli kunstnik. Noor-Eesti abil korraldati rändavaid kunstinäitusi. Laekuriks oli A. Kitzberg, vana kirjanik, kes kaotas töö, sest asjaajamiskeeleks sai vene keel. Noor-Eestiga on seotud ka K. J. Peterspni looming taasavastamine, Peterson elas 1801 1822. Noor-Eesti hoolitsuse all oli haige Juhan Liiv, lisaks säilitasid nad tema loomingut. Alguses arvati, et Liiv on surnud, kuid Linde kohtus temaga Peipsi-äärseid külasid uurides ja tõi ta tagasi Tartusse, kus Liiv pandi Tartu vaimuhaiglasse. Noor-Eesti andis välja viis albumit: 1905, 1907, 1909, 1912, 1915. Kõike olulisem
Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson – kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske – rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik „Eesti rahvalaulud I ja II”. Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg – peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest („Libahunt”, „Enne kukke ja koitu”). M. J. Eisen – rahvaluuleprofessor TÜs. Teos „Eesti rahva mõistatused” koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E. Normann, Ü. Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927
materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik ,,Eesti rahvalaulud I ja II". Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest (,,Libahunt", ,,Enne kukke ja koitu"). M. J. Eisen rahvaluuleprofessor TÜs. Teos ,,Eesti rahva mõistatused" koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E. Normann, Ü. Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927
on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
põialpoissi ja lumivalgeke" Jaak Peterson ,,Romeo ja Julia" Puskin ,,Kuu" 3. Naljandid ja 3. Draama- A. muistendid- Leida ,,Vaskratsanik" 3. Sonet(14 rida)- Kitzberg Tigane 3. Ballad- O. Marie Under ,,Libahunt" ,,Peremees ja Masing ,,Päts" ,,Sinine terrass" 4. Jant- O. Luts sulane" 4. Hõljeton- 4. Valm- M. Under 4. Haiku- Jaan ,,Säärane mulk" ,,Lapse hukkaja" Kaplinski 5
aastal taaselustati Eesti Kirjandus Selts, kes jätkas rahvaluule kogumist ning kirjanduse ja ajaloo uurimist 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva vaimne vara: terbeesemed, ehted, rahvarõivad, kunstiteosed jms 8. Kirjandus Rahvuslik kirjandus sai alguse rahvusromantilisest isamalüürikast Sajandi lõpul kandus kirjanduse raskuspunkt proosale Eestlaste seas oli palju silmapaistvaid kirjanikke: Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg, Eduard Bornhöhe jt 1905. aastal loodi Eesti esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor Essti", mis kujunes ühiskondlik-kultuurilisest noorteringist, kus toimusid mõttevahetused aktuaalsete küsimuste üle ning esitati omaloomingut 13. EESTI ISESEISVUMINE · EESTI ISESEISVUMISE EELDUSED: 1. Majanduslikud eesldused Talude päriseksostmine, mis andis rahvale majanduslikku iseseisvust Tööstuse kiire areng, Eesti oli üks arenenumaid piirkondi Venemaal
Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte intelligentide seas, samas oli neil ka verivaenlasi. Omas ajas on looming lähedased Euroopa luule uutele suundadele. 4 4. August Kitzbergi draamalooming. "Libahundi" ja "Kauka jumala" analüüs. Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920
järgnevad traagilistele stseenidele koomilised. Antiikajal olid tragöödiate vahel koomilise sisuga vahemängud intermeediumid. Draama tekkis 18. sajandi keskel seoses keskklassi esiletõusuga. Ehitatakse palju avalikke teatreid, enne seda toimusid etendused kitsale ringile ülikute majades. Hakatakse kujutama keskklassi elu. Distants elu ja näitekirjanduse vahel vähenes. Draama ja dramaatika mõisted on kokku sulanud. Esimesed suured draamakirjanikud: Ibsen, Strindberg ja Tsehhov, Eestis Kitzberg, Vilde. Draama on muutunud valitsevaks. Seda on püütud liigitada. Võib lähtuda kirjanduslikest vooludest (sümbolistlik, eksistentsialistlik, romantiline); käsitlusalusest: · karakterdraama keskendub paarile tegelasele; · psühholoogiline draama. Tsehhovi Kolm õde, füüsiline tegevus minimaalne; · olmedraama, kaasajal ebapopulaarne. A. Kivirähk Eesti matus; · ajaloodraama. Tragikomöödias on tegelane nii koomiline kui ka traagiline. Kujunes 19. sajandi lõpus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
