järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi "Kroonu onu" ja Kitzbergi varased rahvatükid. 6. Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - "Pärmi Jaagu unenäo"; Carl Robert Jakobson (1841-1882) - "Arthur ja Anna, ehk Vana ja uue aja inimesed"; Juhan Kunder (1852-1888) - ,,Kroonu onu"; ,,Vallavanema valimine"; Jüri Orgusaar (18571912) - "Inimese hind ja väimehe väärtus", "Suured vaimud"; August Kitzberg (1855-1927) ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 7. Teatritegevus seltsides 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul. Tänu Koidula etendustele oli teatriharrastus populaarsust kogund. Tallinna selts "Estonia" (1865) toimus esimene näitemäng 1871. aastal. Lühinäidendeid tehti veel järgnevatel aastatel, kuid siis kolis teatrharrastus eeskätt 1877 rajatud "Lootusesse". Siiski jäi näitemäng Tartuga võrreldes veel paar aastakümmet juhuslikuks. Suurem muutus tuli alles sajandi lõpukümnendil
Libahundi müüt- kaunis või hirmutav? Vanarahva uskumus, et inimene võib end hundiks muuta, pakub oma salapäras kõne- ja kirjaainet tänapäevani. Müüt libahundist on paelunud ka paljusid eesti kirjanikke, kelle teostes tuleb välja, et inimesed on libahunte nii peljanud kui ka armastanud, mistõttu leiab lugeja end sageli mõistatamast, kas tegemist on hirmutava või kauni müüdiga. Libahunt on ikka olnud inimese jaoks tundmatu ja kummaline, ning sageli kardetaksegi seda, mida ei tunta või ei mõisteta. Eks surmagi puhul kohutab paljusid teadmatus, mis saab pärast seda hingest, ning nii on ka libahundi müüt tundunud inimestele pehmelt öeldes kõhedana. See, et pea igas külas levisid omad nipid enda hundiks muutmise kohta, näitab, et tegelikult polnud rahval libahundist sugugi selget pilti. Pealegi tõendab meeletu hirm olendi vastu juba iseenesest ebakindlust ja eelarvamusi, sest selles süüdistatavaid põletati tules nagu nõ...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt".
Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tragöödia traagilise sisuga näidend ( shakespare romeo ja julia )
09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) Näidend 4 Libahunt ( 29.12.1915 ) Eesti teater ESTONIA August Kitzberg ( alusteose autor ) Jungholz Karl ( lavastaja ) Näidend 5 Sügise viiulid (05.11.1920) Draamateater 5 vaatust Ilja Surgutschev ( alusteose autor) Paul Sepp ( lavastaja ) Kasutatud materjal http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=estonia:2_kutseline http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_%28teater%29
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011.
Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E.
Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale
2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen
· Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski · Piltluuletus- Aleksander Suuman "Rakvere Raibe Dramaatika e. näitekirjandus · Komöödia- Oskar Luts "Kevade" · Tragöödia- Shakespeare "Romeo ja Julia" · Draama- A. Kitzberg "Libahunt" · Jant- Koidula "Säärane mulk" · Libretto-Merimee "Carmen" · Kuuldemäng- Vikerraadio · Monodraama- J. Smuul "Bolkovnikovi lesk" Lüro-eepika · Eepos- Kreutzwald "Kalevipoeg" · Värssromaan- Puskin "Jevgeni Onegin" · Poeem Endel Mallene "Taaselustunud poeem" · Ballaad- M. Under "Rändav järv" · Valm - M. Under "Lapsehukkaja"
· 1913 Tallinnas teater Estonia · XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi · August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises" August Kitzberg 1855 - 1927 Kasutatud materjalid: · M. Hennoste CD "Väike eesti kirjanduslugu koolile" · A. Nahkur, M. Sokk "Sõna võlu", kirjanduse õpik 7. klassile · I. Au, M. Hennoste "Kirjandus 7. klassile"
* Stendhal ,,Punane ja must” * Charles Dickens ,,Oliver Twisti seiklused” * Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu” EESTI KIRJANIKUD : * Eduard Vilde ,,Külmale maale” * August Kitzberg ,,Maimu” * Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi”
- valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
7. Millal ja kelle algatusel loodi Tallinnasse esimene teater? Härra Von Kotzebue algatusel, 1784.a 8. Mitu teatrit asub Eestis praegu ligikaudu? Praegu tegutseb Eestis üle 20 teatri. 9. Nimeta 3 tähtsamat teatrit Eestis. Vanemuine Tartus, Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater Tallinnas. 10.Nimeta mineviku ja tänapäeva olulisemad Eesti näitekirjanikud. A. H. Tammsaare, L. Koidula, E. Vilde, O. Luts, A. Kitzberg, H. Raudsepp, E. Vetemaa ; J. Tätte, A. Kivirähk, U. Lennuk, U. Vadi.
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja"
helilooja Fredrik Pacius. Draama • Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. • Žanrina kujunes draama välja 18. sajandil. • Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Kuulsaid draamakirjanike • Bertolt Brecht • Henrik Ibsen • August Kitzberg • August Strindberg • Andrus Kivirähk • Madis Kõiv • Anton Tšehhov • • Urmas Lennuk Juhan Smuul • Anton Hansen Tammsaare • Enn Vetemaa
Gustave Flaubert. * Inglismaal Charles Dickens, William M. Thackeray, õed Bronted. * Venemaal Lev Tolstoi, Fljudor Dostojevski, Anton Tsehhov. EESTI KIRJANIKUD : Juhan Liiv, Eduard Vilde ja Kitzberg. ÜLESANDED : 1. Tuleta meelde romantismi tunnuseid. Too välja realismi tunnused ja zanrieelistused. 2. Võrdle realismi romantismiga ning leia nende kahe suuna erinevused ja sarnasused.
a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";"Kalevi Kojutulek"; "Armastus Kolme Apelsini vastu";"Kuulsuse Narrid" Draamat iseloomustavad: a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari"
August Kitzberg 14. aprill Libahunt Tragöödia “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka a...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“
oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood
Libahunt August Kitzberg Ühel tormisel õhtul oli ukselävele sattunud perele tundmatu laps. Laps ei rääkinud midagi, kui pere pakkus talle lahkesti süüa ning jättis lapse enda hoole alla. Kümme aastat hiljem, kui Tiina, Mari ja Margus juba täiskasvanud olid, läksid Mari ja Tiina marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli
2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann 11
trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale
talupojad (maatarahvas: palgatöölised, ka käsitöö- ja kaubandusega teg- des). Poliitiline elu 20. sajandi alguses: mida taotlesid "Postimehe", "Teataja" ja "Uudiste" ringkonnad, nende vaadete erinevused ja sarnasused.(Õpik, II osa, lk 7-9) Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts ja Sotsiaaldemokraatia ja ''Postimehe'' ringkond ''Teataja'' ringkond ''Uudiste'' ringkond -juhtuvad jõud:August Kitzberg, -juhtivateks jõududeks -juhtivateks jõududeks Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Eduard Virgo, A.H. Peeter Speek, Mihkel Oskar Kalls jt Tammsaare jt Martna, Karl Ast, Aleksander -eesmärgiks väljaastumine nii -nägid liitlast vene Kesküla jt venestumise kui saksastumise demokraatides -nõudsid õiguse
külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaarja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!)
Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus
Eestis taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-,kiriku- ja maareformi.Eesti kultuuri mõjutas industrialiseerimine ja moderniseerimine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis suunati omariikluse rajamisele. Eestikeelsel kirjanduses ilmusid ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits: rühmitus ,,Noor-Eesti" võttis sihiks viia rahvuskultuur kooskõlla Euroopa arengutega- ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika gi paremale tasemele, järgmiselt: tõstsid
Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust ,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8. Liivi jutulooming ( teemad, pealkirjad ) Realitlik külajuttude looja. ,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9. Kitzbergi teemad kirjutamisel, pealkirjad Kitzberg ei keskenud oma juttudes rahva viletsusele, vaid vaatleb pigem elu päikesepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. ,,Maimu- ajalooline romantiline jutustus. ,,Libahunt","Rätsep Õhk ja tema õnneloos", Veli Henn" ja ,,Hennu Veli" 10. ,,Libahunt"- sisu probleemistik, tähtsus Armastuskolmnurk- Tiina,Mari, Margus. Eluhoiakute konflikt- Tiina ja tammarulased. Avati Endla teater. See on hinnatuim kirjandusteos
Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15.Mis ülesanne on pinge langusel? Valmistatakse ette lõpplahendus. 16.Mis ülesanne on lõpplahendusel? Sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. 17.Kust ja millest on alguse saanud draamakirjandus? 18.sajandil, Vana-Kreekast 18.Mis on tragöödia? Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika
VÄLISMAA DRAAMAKIRJANIKUD norralane Henrik Ibsen rootslane August Strindberg (1849 (1828 -1906) -1912) venelane Anton Tšehhov (1860 sakslane Bertolt Brecht (1898 -1904) -1956) EESTI DRAAMAKIRJANIKUD JA NENDE TEOSED “Tabamata ime”, Eduard Vilde (1865 -1933) “Tuulte pöörises” August Kitzberg (1855 -1927) Anton Hansen Tammsaare “Kuningal on külm” (1878 -1940) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid/9kl_kirjanduse_moisteid_maarja1.htm http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/359078-poeem https://et.wikipedia.org/wiki/Poeem http://entsyklopeedia.ee/artikkel/poeem2
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid
SIURU Loodi 17.mail 1917. aastal Iseloomustus ·luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid ·proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Proosas on tihti valdavaks tige ja irvitav iroonia ·pilkav suhtumine tõusikutesse Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Visnapuu; Tähtis oli oma loova vaimu ·Gailit avaldas "Sinises tualetis Under; avaldamise võimalus. Ei nõutud daam" Adson; publikult tähelepanu, sest loodi ·taastati maailmasõja aastail Tuglas; eelkõige iseenese jaoks ilma kellegi vaibunud kirjanduselu ja käivitati Gailit; muu peale mõtlemata. kirjastustegevus ...
erinevaid tegevuspaiku ja tegelastel on rohkem liikumis vabadust, kasutatakse filmitrikke, põnevaid helisi ja mürasi, saab teha seda mida teatrilaval kastutada ei saa. EESTI TEATRI SÜND Esimene eestikeelne näidend lavastati Tartus Vanemuises 25.juunil 1870. pealkiri oli ,,Saarema onupoeg" ja autor Lydia Koidula Esimene kutseline teater avati tartus Vanemuises aastal 1906, pealkiri ,,Tuulte pöörises" ja autor August Kitzberg. FILM Esimesed liikuvad pildid näidati Pariisis 28 detsembril aastal 1895 ja autorid vennad Lumierid (Louis Lumiere). Filmi kuntstilised väljendusvahendid olid plaanide vaheldumine, rakurssvõte, võttepunkti valik ja montaaz. Esimene Eesti film aastal 1913 ,,Karujaht Pärnumaal" ning filmimehed olid Johannes Pääsuke, Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium
Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde. Pisike tüdruk jäigi pere juurde n...
Tehnika: pastellmaal Teemad: portree ja maastik Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti. Eriti akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. Hoopis vabamalt ja loomingulisemalt käsitses ta modelle, keda ta valis ise. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli Marie Underi naerev portree. Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg (1915). Veelgi hoogsamalt valmis tal "Vana Aitsam" (1904), talupoeg, kes julges kohut käia mõisnikuga. Erinevalt täpsest, nikerdavast, siledast akadeemilisest maalimisviisist on "Vana Aitsami" käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda "Itaalia poisikese" ja "Mia padrona" kohta. Maastikumaalis oli Laikmaa novaatorlikum
· Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. · Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused: · põhineb lahendamatul konfliktil juba loo algul Tuntumad autorid: · William Shakespeare "Romeo ja Julia" "Hamlet" "Kuningas Lear" · Johann Wolfgang Goethe "Faust" · August Kitzberg "Libahunt" Komöödia koomilise sisuga näidend. Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. · Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). · Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused:
,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz ,,Ülem-Austria" (1980) - Astrov Anton Tsehhov ,,Onu Vanja" (1980) - Kreutzwald Vaino Vahingu, Madis Kõiv ,,Faehlmann" (1982) - Karl Moor Friedrich Schiller ,,Röövlid" (1983) - Andres Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge ,,Aeg tulla aeg minna" (1986) - Adolf
Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ekke Moor Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin
võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused: · põhineb lahendamatul konfliktil juba loo algul Tuntumad autorid: · William Shakespeare "Romeo ja Julia" "Hamlet" "Kuningas Lear" · Johann Wolfgang Goethe "Faust" · August Kitzberg "Libahunt" Komöödia koomilise sisuga näidend. Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused: · lõbusa sisuga näidend
nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932-37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia
suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat
16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised? Demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude pärisostmiseks. 17.Miks loodi Eesti Rahva Muuseum? Loodi Jakob Hurda mälestuseks. 18.Kellest kujunes 20.sajandi alguses a)tuntuim romaanikirjanik; Eduard Vilde b)tuntuim luuletaja; Juhan Liiv c)tuntuim draamakirjanik August Kitzberg 19.Kirjanduslik rühmitus, loodi 1905. "Noor-Eesti" 20.Kuidas kõlas rühmituse ,,Noor-Eesti" lipukiri? "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 21.Esimene eestlasest olümpiamängude medalivõitja. Martin Klein 22.Keda Eesti rahvusliku liikumise aja tuntumatest tegelastest kujutati Eestis veel mõned aastad tagasi kehtinud kroonidel? Jakob Hurt
Ühe õnn on teise õnnetus Tihtipeale tekib meis kõigis väike enesehaletsus nähes, et kellelgi hästi läheb. Muidugi ei seostu õnn ainult loterii- ja rahavõitudega, vaid ka armastavate sõprade ja pere olemasoluga ja muude saavutustega elus. August Kitzberg on kas teadlikult või puhtjuhuslikult oma kahele sisult täiesti erinevale draamale ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" ühe seose loonud, kui mitte rohkem. Eks kõik inimesed kogevad kord seda tunnet armuda ja armastada ning kallimaga koos olles unustatakse kõik halb. Kõik on hästi kuni hetkeni, mil tekib juurde kolmas osaline. Keegi, kes suurest armukadedusest ja vihkamisest teise osapoole vastu suurehäälselt vihanooli ja pilkeid loobib
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps
· Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008) · Mees, kelle nimi ei ole Michael - Conor McPherson "Rumm ja viin"(2010) · Paulo - Yves Jamiaque "Härra Amilcar" (2011) · Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) - Kauksi Ülle "Peko" (2011) · Mervyn - Martin McDonagh "Kadunud käsi" (2011) 5 Olulisemad rollid mujal · ajakirjanik Kägu August Kitzberg "Suur Kosjasõit ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Istvan Kadar Férenc Molnar "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Kaj Jevgeni Svarts "Lumekuninganna" (Eesti Draamateater, 2002) · Rudolfo Mart Kivastik ,,Savonarola tuleriit" (Eesti Draamateater, 2002) · Don Leonard Gersche "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
