Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool.
Loomadel on ka kõiki neid elemente vaja, ehkki nende koostis loomade ja taimede puhul on veidi erinev. Näiteks Na ja kloori vajavad loomad –ka inimene- üsna palju, taimed aga vähe, või üldse mitte. Na ja Cl koosneb keedusool. Vahel pannakse metsa või karjamaale soolakive “lakusool” (jahimehed panevad, talumehel on soola loomade jahu sees. Soolavajadus on ka põhjus, miks näiteks põder veetaimi sööb, isegi sukeldub. Mägedes lakuvad kitsed kaljusid, et saada soola. Inimene nagu teisedki loomad ei sõltu taimedest ainult energiarikaste ühendite ja toitainete osas, vaid sõltub ka seetõttu, et saadakse taimedelt ühendeid, mille valmistamine käib meile üle jõu. 17. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Kõrbetaimedel on kuivuse
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
Kui Katrina ja Matt Ruhve saarele jõudsid ja oma kompsud võtsid, siis Matt Ruhve näitas, et need kompsud on paganama rasked, käis selg küürus, et mitte välja näidata, et Katrina oli vaene. Külla jõudes oli elu nagu ikka- lapsed mängisid, naised tegelesid käsitööga. Kotta jõudes vahetab Matt Ruhve oma riided ning lahkub ilma mingite juhiste andmata, jätab Katrina oma kompsudega sinna lihtsalt seisma. Katrina pani kah riided selga ning läks lauta, ta nägi lehmasid kes olid nagu kitsed ning ta puhkes nutma. Pulmad pidid toimuma Katrinal ja Matt Ruhvel aga sügisel, sest siis on kombeks. Pastoraat, kus nad oma nimed kirja said panna asus külast pisut eemal. Ta on piiratud pärnadega ja kivist taraga. Kui kalurid pastoraati läksid, jäävad nad värava taha seisma , võtavad oma mütsid peast ning siluvad oma juukseid. Nad on oma pühapäevastes riietes, milleks on helehallid villased ülikonnad, mille ääred on palistatud musta läikiva paelaga
Imetajate puhul tähendab see seda, et paaritumine peab aset leidma nii palju enne soodsat aastaaega kui palju kulub loote arenguks. Fotoperiood – mitu tundi päevast on valge. Käbikeha melatoniin mõjutab nii gonadotropiinide sekretsiooni. Pikemad päevaaega vajavad hobused. Hobustel sünnivad varsad kevadel või suve alguses (tiinus 340 päeva). Lühikese tiinusega loomadel on jooksuaeg kevadel ja siis pojad sünnivad suvel. Lühemat päevaaega vajavad kitsed ja lambad. Koertel ja kassidel (isastel) on aastaläbi aktiivsed. Emastel koertel on jooksuaeg rohkem kevadel, aga on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused. Kassidel, jänestel, kaamlitel kui ka minkidel on vajalik eelnev paaritumine, et esile kutsuda ovulatsiooni. Nendes liikides on ebapiisav kõrge östrogeeni tase, et tõsta GnRH sekretsiooni. Erinevad signaalid (nt
Kolm allpiirkonda: Mesopotaamia, Vahemere idarannik, Anatoolia. Lähis-Ida neoliitikum algas u 90007000 eKr, sõltuvalt allpiirkonnast. 10 0008000 eKr intensiivne areng, koguti metsikuid vilju. Asustus laienes. U 10 000 eKr kliimamuutus, mis soosis suureseemneliste viljade kasvu (oder, nisu). Suurte jahiloomade kadudes kasvas koriluse tähtsus. Selle perioodi Lähis-Ida tavalised leiud: sirbid, uhmrid, jahvekivid, säilitusaugud. Jahiloomadena tähtsad lambad ja kitsed, võimalik, et esines juba algelist loomapidamist. U 10 0009000 a eKr elati Zawi Chemi Shanidar asulakohas Zagrose mäestiku jalamil Zabi jõe ääres tänapäeva Põhja-Iraagis. Siin oletatakse keraamika-eelset neoliitikumi (jääb mesoliitikumi ja neoliitikumi kihtide vahele). See ei ole otseselt üks ega teine, kuigi temas on jooni mõlemast. Seal Karim Shahiri kultuur. Iseloomulik sesonaalne 54 nomaadlus, tegu sesonaalse avaasulaga
kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus
Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
Taimede kasvatamiseks peab looduses seda taime piisavalt palju esinema. Need taimed peavad andma piisavalt palju saaki, et selle kasvatamisega vaeva näha. Viljelusmajandus tekib u 9000 eKr Lähis-Idas viljaka poolkuu alal ning jõuab peagi viljakasvatamise oskus Euroopasse üle Balkani või Kreeka. Euroopas on u 7000 eKr esimesed märgid Euroopas viljakasvatamise kohta. Võtab aega, enne kui viljelusmajandus levib põhja poole. Karjakasvatus u 9000 eKr Anatoolia piirkonnas. Esimesteks loomadeks kitsed või lambad. Lõnga tegemise ja rõivaste valmistamise kohta selged teated veel puuduvad. Veised on olnud ühed olulisemad ohverdamise loomad. Siis võidigi mõni veis kinni püüda juba eelnevalt, et ohvri toomise päeval ei peaks enam metsa minema. Veiste ja sigade kodustamine võib olla mõne võrra keerukam. Siga kui segatoiduline metsloom võis inimeste juurde tulla ka ise. Inimeste elupaiga lähedale tekkis igasuguseid jäätmeid, sead harjusid seal toitu otsima ja
hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal. Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi keeles (torsdag), inglise keeles (thursday), saksa keeles (donnersdag), hollandi
Seda vk k. o Uuele hõimule oli iseloomulik veel: nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. o Matmiskombed- maassekaevatud aukudesse suruti külili, tugevasti käkerdatud asendis, põlves vastu rinda surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal. o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed.
teise jala sügavamalt mutta kui eelmise ja saab aru et ta on jõudnud vana kraavini mis oli vargamäe eluallikas olnud. Ta liigub umbropsu edasi kuni jõuiab männin mis talle tutav on. Sel oli ta väiksena kiikumas käinud, üritab samale oksale ronida aga ei suuda ja hakkab seda oksa teise kaikaka peksma kuid vana kuivad puu on tugevam kui idrek. Edasi minnes liab ta metsasalu kus vanast oli metsised kitsed ja põdrad aga praegu või näha ainutl metsiseid. Hiljem näeb ta jalgratturid kui ta hindipalu maale jõuab ja küsib et kas siin põtru ka on mille peale too poiss vastab et ei ole üthki kui laseb maha , kuna muidu teevad seda salakütid. Metsas nägi ta ka veel okastraati ja talle meenud köstri sõnad kes ütles et puult puule viiv okastraad on ilus luule... III Inderk läheb koju ja küsib kus saunamadise labidad on , leiab need ja mõistab et need on ära
ilmusid ka lehmasuurused taimetoidulised imetajad. Eotseeni ajastikul toimus jätkuvalt imetajate mitmekesistumine. Imetajate sugukondade hulk kahekordistus peaaegu 100ni, lähenedes sellega tänapäevasele hulgale. Ilmusid esimesed kaasaegsed sõralised. Enamus seda sorti loomadest on tuntud kui kabjalised ja neid 14 jagatakse liigvarbaga kabjalisteks (nt. hobused, tapiirid ja ninasarvikud) ja lamevarbaga kabjalisteks (nt. veised, antiloobid, lambad, kitsed, sead, biisonid, kaamelid ja nende sugulased). Liigvarbaga kabjalised levisid enne kui lameda varbaga kabjalised, kuid primitiivsemad lamevarbad olid juba esindatud Vara- Eotseenis. Kaasaegsed lamevarba tüübid on kaamelid ja nende sugulased ning tänapäevased hirved, kes ilmusid enne Eotseeni ajastiku lõppu. Varajaseim elevantide selts ilmus Vara-Eotseenis.Vanim perekond Moeritherium, kes on hästi tuntud tänu fossiilidele, oli suur loom, umbes 3 meetrit pikk, tal olid algelised kihvad
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
· Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku koduloomadest Mesopotaamia, Egiptuse ja teistelt Vahemere kultuuridelt, kuid osa koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama,
Jumal lausus, et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja poisid mõõgateradega maha löönud, ainult tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Samal ajal tuli teine käskjalg ja ütles, et Jumala tuli tuli taevast ja põletas lambad, kitsed ja poisid ja tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Tuli ka kolmas käskjalg ja lausus, et kui ta pojad ja tütred olid oma vanima venna kojas söömas tuli kõrbe poolt suur tuul ja lammutas maja ja lapsed surid rusude all ja, et tema üksi pääses ja sai tulla rääkima seda kurba uudist. Siis Iiob tõusis, käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi
vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta. Vasikad 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Kopli suurus 0,4-0,5 ha 4. Rühma suurus kuni 30-50 vasikat 5. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. Karjatada 6-8 korda suve jooksul 7. Koplis 3-5 päeva 8. Kopleid 8-12 koplit 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad ja kitsed 1. Karjamaa peaks olema kuiv 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karjatamisperiood 180-190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Koplite arv 7...8 7. Grupi suurus piiramata 8. Rohi madal 10-13 päeva liigirikas teeleht, kortsleht, 9. Rohutagavara 3-5 tonni hektarit Hobused 1. Võivad olla ühes koplis veistega 2. Eraldi karjatada 4-6 päevas ühes koplis 3. 1 ha kohta 2..3 hobust 4
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
· Sead on vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel · Veised on arvestatavad SST indikaatorid · Sead on arvestatavad SST võimendajad Sümptomid · Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. · Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina "tiigersüda". · SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Hobused ei nakatu SST. · Palavik Lonkamine · Anoreksia · Depressioon Sekundaarne bakteriaalne · Piimatoodangu langus nakkus · Stomatiit, matsutamine · Salivatsioon Kõrge haigestumus (kuni · Vesivillid (aftid) lõhkevad 24 tunni jooksul100%) · Erosioonid (narmendav serv) Täiskasvanud loomade
Jumal lausus, et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja poisid mõõgateradega maha löönud, ainult tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Samal ajal tuli teine käskjalg ja ütles, et Jumala tuli tuli taevast ja põletas lambad, kitsed ja poisid ja tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Tuli ka kolmas käskjalg ja lausus, et kui ta pojad ja tütred olid oma vanima venna kojas söömas tuli kõrbe poolt suur tuul ja lammutas maja ja lapsed surid rusude all ja, et tema üksi pääses ja sai tulla rääkima seda kurba uudist. Siis Iiob tõusis, käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Iru Linnapära rahvapärane nimetus, mis pärineb hilisemast ajast. Pirita jõe kaudu on ta ühendatud merega. Iru kindlustuse asula hoone juures on näha, et ehitati juba rõhtpalkhooneid katus toetus seintele. Selline elamu peab väga hästi sooja. Pronkskirvega on võimalik maha raiuda juba jämeidaid puid, seetõttu hakati ehitama ka selliseid maju. Inimesed on elatist hankinud maaviljelusega, samuti on leitud ka loomade jäänuseid, kelle huls valitsevad kitsed ja lambad, kuid on leitud ka veiseid. Kindlustatud asulate kõige huvitavam leid on seotud pronksi valuga. Neis asulates on intensiivselt tegeletud pronksist uute esemete valmisega. On leitud palju pronksi valuvorme. Tõenäoliselt on pronksivaluks kasutatud vanu katkisi pronksesemeid, mida on ka sisse ostetud. Pronksesemete tegemiseks on toodud toorainet Lõuna-Skandinaaviast. Eliidi võimu kohta informatsioon puudub. Saaremaa ümbruskonnast pole leitud väga tihedat
Kuna Eestis elab hulgaliselt metsloomi, siis näiteks piiratakse nende arvukust väga jõhkralt. Lohakas maaomanik, kes ei suuda ehitada oma kartulipõllu ümber aeda, näeb ainsa võimalusena loa taotlemist, mis võimaldaks hävitada kõik lähiümbruse metssead, kes käivad tema saagi kallal. Leidub omavalitsusi, kus möödunud aastal lubati küttida peaaegu kõik sead. Nimetatud paikkond kuulutati seavabaks! Mõnigi metsakasvataja tapaks meelsasti kõik kitsed, kuna need söövad ära puuistikud. Haned hävitavad orase. Hülged rebivad katki kalavõrgud ja kalurid neid 19 kassinäolisi loomi teatavasti salaja ka notivad. Loomad ei saa aru majandustegevusest, süües sealt, kus on mugav ja maitsev. (Pilvre 2007) Loomad on Eesti inimesele sageli vaenlased, kellest vabanemiseks kasutatakse tugevama õigust ja luba tappa. Loomadeta loodus oleks mugav ja rahulik, mõnus keskkond majandustegevuseks
- Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit - Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha - Koplite arv 8-10 - Pullmullikaid karjas 30-50 looma - Rohukamar väheviljakas Vasikad - Karjamaa vajadus 0,08 ha - Rajada lauda lähedale - Kopli suurus 0,4-0,5 ha - Rühmas 30-50 vasikat - Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohke - Karjatada 6-8 korda suve jooksul Lambad ja kitsed - Karjamaa peab olema kuiv - Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist (punane aruhein) - Karjamaaperiood 180-190 päeva - Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta - Koplis 3-5 päeva - Koplite arv 7-8 - Grupi suurus piiramata - Rohi madal 10-13 cm Hobused - Veistega ühes koplis - Eraldi karjatatakse 4-6 päeva ühes koplis - 1 ha kohta 2-3 hobust
Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja- Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna- Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4
Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Sigimine - Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on
aasia. põhja aafrika ja praegune sahaara kõrb olid üks esimesi loomade kodustamise kohti kust koduloomad edasi levisid niiluse orgu. 5000-4000 ekr oli egiptuses juba arenenud loomakasvatused, kus koer siga kits veis ja hani olid tuntud koduloomadena. hiljem kodustati antiloobid eeslid ja kaamelid. tigrise ja eufrati jõgikond aasias (iraak) oli mesopotaamia kultuuride levikuala. nende jõgede lääne ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed lambad sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. 9. Veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veis: eelased ürgveis ehk tarvas, seebu ; sugulased: veised, jakid , kaguaasia veised ehk pühvlid, piisonid lammas: eelased- mufloonilaadsed uluklambad (sugulased: lühisabalised jämevillalambad nn. maalambad ja pikasabalised lambad nn. meriino lammas) ja argalilaadsed uluklambad (sugulased: rasvõnnar ehk kurdjukk ja rasvsabalambad. 10
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
piirkondadest, otsima tööd ja paremat elu. Võib ette kujutada, et mõnele Tallinna kalmistule koguneb mitu miljonit inimest, kes ehitavad varemetele või olemasolevatele hoonetele kättesaadavatest materjalidest veel mõned korrused peale. Neil ei ole kommet käia surnuaias inimesi mälestamas nagu meie teeme. Kui inimene on surnud läheb nende elu edasi, see võib-olla tavaline vaatepilt kui surnuaedadel jooksevad ringi kitsed ja lapsed mängivad palli. Kandetool (lk 35) toolikujuline kandevahend inimeste kandmiseks (tänapäeval veel idamaades). Väiksemad kandetoolid näevad välja nagu avatud toolid või voodid, mida kannavad kaks või enam meest. Suured kandetoolid, nagu näiteks Hiina keisrite omad, võivad olla isegi väikesed ruumid platvormil, mida kannavad õlal tosin või rohkemgi meest. Teine raamat
kasvanud. Inimasustuse laienedes on pidanud tagasi tõmbuma suurkiskjad. Põllupinna suurenemise ja metsaraie intensiivistumisega seoses on rikastunud metskitse toidulaud. (Randveer T 1989 Metskits Tallinn:Valgus 112) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. (Wikipedia 2011) 26 Põder (Alces alces) Põder (Alces alces) on kõige suurem hirvlaste (Cervidae) sugukonda kuuluv loom. Ühtlasi on ta Eesti metsade kõige kogukam loom. Põdra levila ulatub parasvöötme metsavööndis Põhja-Euroopast Ameerika ja Aasia põhjaosani. Põdra arvukus Eestis on viimastel aastakümnetel tugevasti kõikunud, praegu
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
ühe pesa sipelgad. Kolooniast eraldatuna isendid hukkuvad. 11) Populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis elavad karpkalad on üks populatsioon. Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on suguline paljunemine. 12) Liik populatsioonidest koosnev organiseerituse tase. Üheks liigiks on nt mesilased, kitsed jne. Loomade käitumist uuriv teadusharu nimetatakse etoloogiaks. Iga liigi organismidel on iseloomuli sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale. MLB 6001 Üldbioloogia 3 13) Kooslus ehk ökosüsteem erinevad liigid ühel alal. St ühisel erritooriumil
Francisella, Brucella Üldist. Brucella. Väga väike G- kokobatsill. Range aeroob, mittefermenteeriv. Vajab in vitro kasvuks kompleksset söödet, pikka inkubatsiooniaega. Retikuloendoteliaalsüsteemi intratsellulaarne patogeen. Francisella. Väga väike G- kokobatsill. Range aeroob, mittefermenteeriv. Vajab spetsiaalsöötmeid, pikka inkubatsiooni. Epidemioloogia. Brucella. Loomreservuaarid on kitsed, lambad, Ameerika piisonid, sead, põhjapõdrad, koerad, rebased, kojotid. Infitseerib erütritoolirikkaid kudesid – rinda, emakat, plasmat, munandimanust. Levib üle maailma, eriti Ladina- Ameerikas, Aafrikas, Vahemere ümbruses, Lähis-Idas, Lääne-Aasias. Karjade vaktsineerimine vähendab esinemissagedust. Sesoonsuseta. Kõrgeim risk pastöriseerimata piimatoodete tarbimisel, otsesel kontaktil infitseeritud loomadega, laboritöötajatel. Francisella
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport. Peamised põllukultuurid: talirukis, oder, hernes, naeris, lina Peamised koduloomad: härg, lambad, kitsed, sead, kanad, haned Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamisi adramaarevisjonide kaudu. 1783 tehti pearahamaks, mille tõttu hakati korraldama hingeloendusi. Talurahvas oli suhteliselt vaene. Toimus talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
ühed koplid on uttedele, teised talledele. Rohu kasutuse efektiivsus suurem, sest teatud koplitest saab teha talvist sööta heina või silo näol. Suuremad kulutused tarastusele (vaja ka koplite sisepiirdeid), väravatele ja joogikohtadele. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). Kui lambad veistega, siis veised enne, sest söövad rohtu kõrgemalt. Kui lambad kitsedega, siis kitsed enne. Igal aastal vahetatakse rohumaid järgmises rotatsioonis. Kõige suuremaks terviseprobleemiks lammaste karjatamisel on lammaste nakatumine siseparasiitidega, erinevatest mineraalainete puudusest tingitud ainevahetushaigused ning lammaste puhitused, mis tekivad suure koguse liblikõieliste rikka värske rohu söömist. Sööda seedimisel tekivad gaasid, mida loom ei suuda ise väljutada. Mineraalainete defitsiidist tingitud puudushaigused võivad karjatamisel olla põhjustatud
- Vajadus hoiad häid suhteid nendega jõududega - Vajadus hoolitseda ümbritseva eest - Suhe maa ja olenditega rajatud jagamisele - Loodus ei ole metsik ega kodustatud. Loodus ei ole metsikum kui teised inimesed ja samas ei ole see ka inimese jaoks allutatud. - Suhe loodusega on usaldussuhe Rändkarjakasvatus – pastoralism. Kitsed, lambad, väike loomad, hobused, kaamelid, veised. Kariloomadel palju ülesandeid kui lihtsalt toidus, vahendavad ka sotsiaalseid suhteid, on tööjõud ja transport. Loomad annavad eluajal rohkem kui surnult (sõnnik, piim), kõige viimasena alles looma tapmine ja liha. Loomad on riskide vastu kindlustamise viis ja on inimese jaoks omandivorm, vastupidiselt korilastele. Suhe loodusega domineerivam. Sisaldab inimeste vahelisi, loomadevahelisi ja
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees ...
lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis. Kopleid 8-12. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta. Koplis 3-5 päeva. Grupi suurus piiramata. Rohi madal -13cm. Liigirikas rohi. 3-5t hektarile Hobused Võivad olla veistega ühes koplis. Eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis. 1ha kohta 2-3 hobust. Karjatatakse vanemat rohtu. Sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt. Ühele emisele 0,08-0,1ha
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus põõsastike taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged karvad, mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks". Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja varakevadel ning heidetakse maha novembris. Sarvede esmane funktsioon ei ole kindlasti kaitsta kiskjate eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita:
Ameerikas. Homo sapiens oli väga tark, et suutis taibata, et teatud taimede eest hoolitsemisel on võimalik saada teatud toiduainete varusid. Kodustatavad taimed pidid enam-vähem ühel ajal valmis saama, muidu pudeneks osa ära. Maaviljeluse algus lähisidas umbes 10k eKr. Sel ajal toimusid neis taimedes juba teatud muutused. Esimene loom, kes kodustati peale koera, oli lammas. Üsna pea kodustati ka kitsed. Neid kasutati esialgu peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Kodustamine toimus nii, et mingi aeg kõiki loomi ära ei tapetud vaid neid hakati jälgima loomad harjusid inimestega ära. Võib-olla kütiti vaid nõrgemaid neist hoolitseti karja eest. Veiste kodustamine käis võib-olla teistmoodi. Nad olid paljudel rahvastel pühaloomad. Neid kasutati ohvriandidena. Võib-olla püüti kinni veis, pandi aeda ja kui vaja oli teda, siis ohverdati. Sead võisid ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
