Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika
maisi, teravilja ning juurvilja. Samuti on ka natuke metsa. Etioopia impordib: Naftat ja naftasaadusi Kangast Autosid Metalli Toiduaineid Keemiatooteid Kautsukit Etioopia ekspordib Kohvi Köögivilja Toornahka Parknahka Õliseemneid Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike, inimesed tegelevad enamasti põlluharimisega, kohvipuu kasvatusega (Etioopia on kohvipuu kodumaa) või karjakasvatusega. Etioopias on karjakasvatus laialt levinud - põhiliselt kitsed, on ka lehmi. Peamiselt kasvatatakse hirssi ja meloneid. Et tegemist on poolkõrbe alaga, kasvavad puuviljad oaasides. Aegade jooksul on välja arendatud omalaadse põllupidamissüsteemi - mäepealsete põllumaade n-ö treppi töötlemise, mis võimaldab edukalt toime tulla vihmaperioodil. Põllukultuuridest kasvatatakse pisikest banaanipuulaadset taime enseetet, kuue aastaga sirgub puu nelja-viie meetri kõrguseks. Seejärel tõmmatakse taim eesli või hobuse abiga maast välja
(Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat,
mõistavad vanarahva iidset tarkust ussikeelt, mis lahutamatult metsaelu juurde käib. Ärgu keegi arvaku, et selle keele ainus kasutusvaldkond on ussidega vestlemine, kuigi ka see on oluline, sest ussid eriti rästikud on ju ühed targad olendid ja nendega juba maksab vestelda. Ei, see keel annab võimaluse valitseda kõigi metsloomade üle, nõnda et jahti pidada pole vajagi ja igapäevane toidus ehk põdrad ja kitsed tulevad ise inimese juurde ja lasevad alandlikult kõri läbi lõigata. Ussikeele õppimise juures on aga selline väike konks, et seda peab alustama väga varases nooruses ning pudrust ja leivast rikutud keelega seda enam selgeks ei saa.Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi
9 sekundit 45. koht. 10 meetri õhupüssis Maya Kyapchaki Kvalifikatsioonis skoor: 380, 46. koht , finaali ei pääsenud. Traditsioonilised mängud: Nepalis pole ametlikult rahvuslikke mänge. Küll aga mängitakse pulkadega, mis on üks traditsiooniline mäng. Mängu, mis on populaarne eelkõige siseriiklikult, mängitakse lõbu pärast ja tal ei ole kindlat reeglistikku. Mängitakse ka strateegiamängu Kitsed ja Tiigrid, mis on tuntud ka kui Bagh Chal ja , mis meenutab kabe ja male. Kitse ja tiigri tükke , mis on valatud messingist võib hoida mängides messingist või puidust pardal. * Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam.
äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument kasutab puu kirjeldamisel abessiinlaste tolleaegset nimetust buna, mis alles sajandite pärast asendus araabiakeelse ja tänaseni käibel oleva sõnaga gahwa.
Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul teeb rauas ühe täispöörde ümber oma telje. · Kuul kaliiber X kesta pikkus · Täismantel kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista. · Poolmantel kuul läheb kehas laiali (tapab selle, kellele pihta läheb). METSKITS · Tagumikul laik (kuidas talvel ära tunda?): emasloomal laiguga ka teist värvi tutt, isasloomal laigul tutt puudub. · Hädaohu korral ajavad kitsed tagumikul olevad laigukarvad turri, et ka teised märkaksid. Suurimad ligi 2x. · Septembris karvavahetus: kasukas muutub hallikaks, selle ajal (võib-olla natuke hiljem) hakkavad ka sarved langema (ennem vanemate loomadel, siis noorematel). · Sokk on kuri loom! Võitleb kõigiga, keda ta ei karda. Näiteks ka põõsastega. · Mais, juunis sünnib tall. Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid.
KOHV Koostajad: Gristi Adrat Kaja Maiste Marite Vendel Juhendaja: Ülle Tamsalu Rühm: TTP-10 Ajalugu Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida.
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirves...
Kui rääkida näiteks metsloomadest, siis üks või teine liik paljuneb jõudsalt, kui tal on selleks soodsad tingimused piisavalt süüa ja vähe vaenlasi. Karmil talvel metsloomade toitmine ja läbi selle nõrgemate elushoidmine tundub humaanse tegevusena ja aitab ka elujõuetumatel ellu jääda, kuid ühel hetkel saab loomi liiga palju ja nad hakkavad inimest kimbutama. Metssiga tuleb ja tuhnib kartulipõllud üles, kitsed ja põdrad söövad ära noored metsaistikud. See teeb maaomanikele suurt meelehärmi. Täna me maaomanikku uluki toidujahi eest korralikult kaitsta ei suuda. Siin on tasakaalu ja kompromisside leidmise koht. Kui palju on liiga palju või kui vähe on liiga vähe? Kui inimene on neid asju reguleerima asunud, võttes endale looduse politsei rolli, ei saa me mingi hetk kõrvale astuda ja lasta kõigel omasoodu kulgeda.
Vene ehk paatkirves lihvitud auguga. 5. Pronksiaeg: Asva kultuur, kindlustatud asulad ja avaasulad. Elatusalad. Matmiskombed. Kivikirstkalmed. Üksiktalulise asutuse kujunemine, eraomand, varanduslik ebavõrdsus. Orjad, ülikud, vabad lihtkogukondlased. Hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Rannikuvööndist teatakse nelja-viit sellist kindlustust, mis pärinevad 9-16 sajandist eKr. Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, v...
_________________________ _________________________ _________________________ Elatusalad muinasaja lõpul: peamiseks eestlaste tegevusalaks oli maaharimine. Künnipõllunduse arengut soodustas keskmisel rauaajal kasutusele võetud rauast teraga ader. Muinasaja lõpul hakati senise kaheväljasüsteemi kõrval kasutama ka kolmeväljasüsteemi. Põlluharimise kõrval tegeldi veel loomakasvatusega (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Kõrvalelatusallikateks olid küttimine, kalastamine ja metsmesindus. Omaette käsitööerialadeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine (n rauatootmiskeskused Virumaal ja Saaremaal) ning koos potikedra kasutuseletulekuga 11.saj savinõude valmistamine. Aktiviseerusid kaubanduslikud suhted naabermaade hõimude ja riikidega. Kauplemine toimus peamiselt vahetuskaubandusena (kaup kauba vastu). Kasutades Eesti
Nad küsisid: ,,Miks sa nii kõvasti karjud, Polyphemos? Mis sul viga on?" ,,Eikeegi tahab mind ära tappa!" halas kükloop. Selle jutu peale raputasid teised kükloobid pead ja hakkasid ära minema:,,Kui keegi sulle häda ei tee, siis oled sa lihtsalt purjus ja sonid, Polyphemos! Palu Poseidonit, oma isa, et ta sind aitaks!" Ja nad läksidki ära. Meeleheites Polyphemos kutsus neid kaua, kaeveldes, et Eikeegi on ta pimedaks teinud, ja hirmunud kitsed ja lambad määgisid nii et koobas kõmas üleni metsikutest häälitsustest. Lõpuks sai see kohutav öö otsa. Koidikul asus Polyphemos väljapääsu juurde, mille eest ta rahnu oli ära lükanud, ja jäi sinna passima, mõlema käe sõrmed takistamas, et koos kitsede ja lammastega ei lipsaks välja ka meie. Mida teha? Kuidas välja pääseda? Siis tuli mul hea mõte. Lasksin oinad vitstega kolmekaupa kokku siduda: kõik mehed klammerdusid keskmise looma kõhu alla
Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed Polaarkliima Jahe parasvööde- rukis, kartul Mõõdukas parasvööde- nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde- oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari Lähistroopiline- talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline- datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne- hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog
· Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. · Taimetoiduliste loomade koosluse muutumine mõjutab ka lihasööjaid ja nii, kaskaadidena üle erinevate troofiliste tasemete, kogu elustikku. Ülekarjatamine - kõrbestumine Kuivades piirkondades ohustab karjamaid ülekarjatamine. Näljased kitsed akaatsia kallal. Liivade liikumise takistamiseks rajatakse tuuletõkkeid. Võõrliikide sissetoomine · Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas. · Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo lahutamatu osa. · Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. · Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksia...
Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Tervituseks ikka namaste või namasgar. KOHALIK TRANSPORT Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed, sõidavad jalgratturid ning härjakaarikud, sihitult jalutavad igatsugu koduelukad (lehmad, kitsed jne), nende vahel sõidavad pidevalt signaali andvad (s.t 1 min jooksul 10-20 korda) suured veoautod, bussid, sõiduautod, mopeedid, moto- ja velorikshad. Seetõttu on bussi keskmiseks kiiruseks kuskil 35 km/h ning mägedes veelgi vähem. Bussireisi üheks iseärasuseks on veel, et ükski buss ei liigu enne paigast, kui ta on puupilgeni rahvast täis. KULTUUR Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo.
Põltsamaa Ametikool KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE Referaat Autor: Meriliis Laarmaa Õppegrupp: K13K Juhendaja: Elle Kohv Kaarlimõisa 2014 Sisukord Sisukord……………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………….3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi k...
Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad. 5 Arseeni tähis keemiliste elementide tabelis Arseen looduses Arseeni aatomi mudel 6 KOKKUVÕTE Käesolev referaat andis ülevaate elemendist nimega arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, elusorganismides jne. Kui referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist
Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas). Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit tonni), puuviljadest mango, ananass ja banaan. Loomakasvatuses on juhtkohal sigade arv (7,9 miljonit), riigi majanduses on oluline ka veisekasvatus (6,4 miljonit), järgnevad pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015) Tai ekspordi ning impordi kohta on infot kogutud erinevatest allikatest: The Observatory of Economic Complexity (OEC) kodulehekülg, Top Thailand Exports, NSTDA kodulehekülg, Trademap lehekülg. Riik ekspordib kaupu 225,4 miljardi dollari ja impordib 219 miljardi dollari väärtuses. Seega on ülekaalus eksport. Eksporditavatest kaupadest on esikohal masinad (pumbad, mootorid) ja arvutiosad (kergetööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine), oluline on ka
alguses toimuval käärimisel tekivad eeterlikud õlid, mis annavad kohvile aroomi. Kohvisegusid tootes lisatakse kohvile teravilja, tammetõrusid või sigureid. Viljakohvi tehakse teraviljast ja erinevatest lisanditest (näiteks soja, sigur või pähklid). (Paulig - Kohvi kasvatamine ja liigid, 2013) 2. KOHVI AJALUGU Esmakordselt avastati kohv Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette,
KOOPAMAALID Referaat Üldine Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks seda tehti, ei oska tänapäevanigi keegi öelda. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haa...
Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid rymr tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis,
· Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused, jt kaamelid, kitsed jt · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? · Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduse osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine;
(võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus. Läänerannikul on suvel soe ja niiske ning talvel vihmane. Anatoolia kiltmaal on aga mandriline kliima. Seal on kuum suvi ja külm talv. Taimestik on säilinud eelkõige Egeuse mere rannikul. Mujal on põllumaad ja lõhnavate rohttaimede rikkad põõsastikud. Peale nende kasvavad veel männid, küpressid ja tammed. Türgis on tüüpilised kodustatud loomad kaamelid, angoora kitsed ja pühvlid. Metsloomadest kohtab seal hunte, metssigu, hüääne, saakaleid, rebaseid, hirvi ja karusid. Ankara vana nimi oli Angora. 90 % Türgi rahvastikust on türklased, kelle esivanemad on türgi hõimud. Need rändasid Anatooliasse 11. sajandil Kesk-Aasiast. Armeenlaste kallal toime pandud tapatalgute ja kreeklaste väljasaatmise tagajärjel kaotas Türgi peaaegu kogu oma ristiusulise rahvastiku. 99 % türklastest on islamiusulised. Idas elavad kurdid
• Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Muud loomad hobused, • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt kaamelid, kitsed jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari • Siidiussikasvatus jt • Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? • Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; • põllumajandusliku maa osatähtsus; • põllumajanduse osas SKP-s; • põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis;
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
koolkonda. Pariisi koolkonna kunstnike ühendab see, et nad polnud prantslased kuid nad õppisid , elasid ja töötasid Pariisis. A. Modigliani teosetele on iseloomulik elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud fihuurid, eriline nukker meeleolu ning pruunjasoranz või tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte. M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked, katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar. E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama. E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule. Naivism/Popkunst/Fotorealism Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta. H. Rousseau'd hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik.
Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad - hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus · Agrokliimavööde Kasvatatavad kultuurtaimed Polaarkliima - Jahe parasvööde Rukis, oder, kartul Mõõdukas parasvööde Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein Soe parasvööde Riis, soja, mais, päevalill, viinamari Lähistroopiline Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline Datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Meie oleme oma metsas teinud sanitaar-raiet, istutanud juurde uut metsa ja pannud maha sihte. Taimed ja loomad Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks. Loomadest asustavad metsi kitsed, rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega.
2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4. Ühendas ei olnud prantslased, elasid, õppisid, töötasid Pariisis, veendumus tugines uuema aja prantsuse kunstile. 5. A.Modigliani elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu, pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed, kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et tiigreid on rohkem kui üks: kassi ja kaskedega on ka. 9. Viiralt on maetud Pariisi Pere-Lachaise`i kalmistule. 10. Pariisis kujunes välja täiesti omanäoline stiil, eristub selgelt temaga Pariisis koos tegutsenud kunstnikest. Suur meisterlikkus kõigis graafikatehnikates.
piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008. Leibkonna sissetulek ja väljaminek. Tabel 1.1; 1.2. 3. Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi 2000-2007, Statistikaamet Majandus Palk ja tööjõukulu-Statistika andmebaas-Aastastatistika [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus mesindus 3. Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga? Umbes 45% 4. Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed
Seetõttu sobib ta ideaalselt aluspesuks igal aastaajal. Mahepõllunduses toodetud merinovill saadakse lammastelt, keda on ainult looduslike vahenditega söödetud ja hooldatud. Nii on tulemuseks tervislik vill loomuliku rasvasisaldusega. VILLAFLIIS Valmistatud puhtast lambavillast, eriti tihe ja kohev. Väga hea sooja omadusega ja samas väga kerge ja pehme. Väga harva saadav kõrge kvaliteet. CASHMERE VILL See pehme ja siidiselt läikiv vill saadakse Cashmere kitsedelt. Need kitsed kasvavad Kesk- Aasias. Villa saadakse ainult üks kord kevadel, kui talvekasukas on maha tulnud. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Ühe kampsuni saamiseks kulub 4-6 kitse vill. Eriliselt elegantne, pehme ja vastupidav. VILLAHEIE Villaheie näeb välja nagu vatt ja sobib ideaalselt haavade paranemiseks. Väga pehme punetavale pepule. Teda ei saa pesta! Paar korda saab teda päikese kätte panna, et vill saaks oma raviomadusi taastada.
-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu. d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal. Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · sunnismaisus koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti · teokoormised sõltusid üles vakuraamatutesse vähenes mõisnike omavoli mõisniku suvast
b) Uuendused: · kindlustatud asulad (Asva, Iru) · kivikirstkalmed (Jõelähtme) maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega. · muinaspõllud (Saha-Loo) kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe. · kultuskivid (Tumala) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe. d) Vanem rauaaeg:
Põlluharimine sai alguse korlilusest, mille käigus oli kogutud teadmiseid erinevate looduses leiduvate taimede kohta. Metsarikkamates piirkondades kasutati alepõllundust. Peamiseks põlluharimise riistaks oli kuni IV at eKr kõblas, seega oli esimeseks põlluharimise viisikd kõplapõllundus. Karjakasvatus omakorda sai alguse küttimisest, mille käigus kinni püütud noorloomi säilitati elusa lihatagavarana. Esimesteks kariloomadeks olid lambad ja kitsed, hiljem kodustati ka sead ning veised. Paljudes vähemviljakates piirkondades (ka Eestis) ei tõrjunud põlluharimine ja karjakasvatus pika aja jooksul küttimist ja korilust kõrvale, vaid need jäid täiendavateks elatusallikateks. 3.2. Varaseimad põlluharijate asulad: Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi see enesega kaasa suuri muutuseid. Põlluharimisest saadud saagid võimaldasid toita
1946. aastaks oli USA'l juba üle 10ne aatompommi. Kasvas ka tahtmine neid vaenlase laevastiku vastu proovida. Crossroad oli tuumakatsetuste seeria, kus lõhati kolm tuumapommi Marshalli saarestikus Bikini atollis. Tuumakatsetused sundisid 167 elanikku oma kodukohta vahetama ning Bikini atoll muudeti radioaktiivsuse pärast mitmekümneks aastaks elamiskõlbmatuks. Sinna viidi ligi 100 laeva. Mõõtmiseks tuumapommi mõju laevastikule. Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed, meisead, rotid, hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele. Bikini atolli avastas oma ümbermaailmareisil Tallinnast päris maadeavastaja Otto von Kotzebue. (Vaher, 2012) 3. Izdelie 202 (Tsar Bomba) Maailma võimsaim termotuumapomm, mida on lõhatud, on venelaste pomm ''Izdelie 202'' (toode ehk asi 202). Izdelie lõhati 30. oktoobril Novaja Zemljal. Seda pommi kutsusid tehnikud omavahel ka Ivaniks
kvaliteetne nahk. Naha kvaliteet on hea, sest naha mälv on õhuke ja vastupidav. Nahal on omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise. Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel
Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits kuldvits paradiisilinnulill
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu.
D 32-Püsikultuurid Puuvilja- ja marjaaiad, muud püsikultuurid 34 Mitmesugused püsikultuurid kombineeritult E 41-Piimatootmine Piimakari F 42-Loomakasvatus Lihaveised 43 Piimakari, lisaks lihaveised 44 Lambad, kitsed, muud karjatatavad loomad G 50-Sea- ja linnukasvatus Sead, linnud H 71-Segatootmine Segaloomakasvatus, peamiselt karjatatavad loomad 72 Segaloomakasvatus, peamiselt sead ja linnud 81 Segataimekasvatus, lisaks karjatatavad loomad
· Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed:
Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused, veised, kitsed, koerad, kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega.
KÕRBETES põhjustab KÕRBESTUMIST- viljatu pinnas kantakse tuule poolt viljakale pinnale peale ( nt. SAHEL ja oaasipindade vähenemine kõrbes) Soodustab ka ülekarjatamine ja taimkatte hävitamine ROHTLATES- liigne põlluharimine ( suured põllud), puuduvad metsakaitseribad 1. Kuidas kaitsta rohumaid ülekarjatamise eest? rohumaal peetava karja suurus peab vastama toidu kogusele, mida see suudab pakkuda. Ohtlikud on kitsed. 2. Mida tähendab, et erosiooni tõke on: künda mulda ümber pööramata? eelmise aasta kõrred jäetakse alles, uus seeme külvatakse põllupinda veetud madalatesse nõgudesse. 3. Mulla kaitsmise võimalused hekid, puudeistutamine metsakaitseribad- tuuletõkked terrasspõllud, kündmine risti nõlvaga Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
