Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kitsed" - 317 õppematerjali

kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.
thumbnail
4
doc

Geograafia esmasektor

kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus mesindus 3. Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga? Umbes 45% 4. Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo varased ajastud, periodiseering

Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed , sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed:...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vanakreeka kunst

krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer ­ rida sambaid ümber templi #dipteer ­ 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria ­ massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia ­ saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas...

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

Eotseeni ajastikul toimus jätkuvalt imetajate mitmekesistumine. Imetajate sugukondade hulk kahekordistus peaaegu 100ni, lähenedes sellega tänapäevasele hulgale. Ilmusid esimesed kaasaegsed sõralised. Enamus seda sorti loomadest on tuntud kui kabjalised ja neid 14 jagatakse liigvarbaga kabjalisteks (nt. hobused, tapiirid ja ninasarvikud) ja lamevarbaga kabjalisteks (nt. veised, antiloobid, lambad, kitsed , sead, biisonid, kaamelid ja nende sugulased). Liigvarbaga kabjalised levisid enne kui lameda varbaga kabjalised, kuid primitiivsemad lamevarbad olid juba esindatud Vara- Eotseenis. Kaasaegsed lamevarba tüübid on kaamelid ja nende sugulased ning tänapäevased hirved, kes ilmusid enne Eotseeni ajastiku lõppu. Varajaseim elevantide selts ilmus Vara-Eotseenis.Vanim perekond Moeritherium, kes on hästi tuntud tänu fossiilidele, oli suur loom, umbes 3 meetrit pikk, tal olid algelised kihvad...

Taime- ja loomafüsioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Etioopia demokraatlik liitvabariik

Samuti on ka natuke metsa. Etioopia impordib: Naftat ja naftasaadusi Kangast Autosid Metalli Toiduaineid Keemiatooteid Kautsukit Etioopia ekspordib Kohvi Köögivilja Toornahka Parknahka Õliseemneid Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike, inimesed tegelevad enamasti põlluharimisega, kohvipuu kasvatusega (Etioopia on kohvipuu kodumaa) või karjakasvatusega. Etioopias on karjakasvatus laialt levinud - põhiliselt kitsed , on ka lehmi. Peamiselt kasvatatakse hirssi ja meloneid. Et tegemist on poolkõrbe alaga, kasvavad puuviljad oaasides. Aegade jooksul on välja arendatud omalaadse põllupidamissüsteemi - mäepealsete põllumaade n-ö treppi töötlemise, mis võimaldab edukalt toime tulla vihmaperioodil. Põllukultuuridest kasvatatakse pisikest banaanipuulaadset taime enseetet, kuue aastaga sirgub puu nelja-viie meetri kõrguseks. Seejärel tõmmatakse taim eesli või hobuse abiga maast välja...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Egiptuse Araabia Vabariik

Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes)....

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Jahindus

Lohakas maaomanik, kes ei suuda ehitada oma kartulipõllu ümber aeda, näeb ainsa võimalusena loa taotlemist, mis võimaldaks hävitada kõik lähiümbruse metssead, kes käivad tema saagi kallal. Leidub omavalitsusi, kus möödunud aastal lubati küttida peaaegu kõik sead. Nimetatud paikkond kuulutati seavabaks! Mõnigi metsakasvataja tapaks meelsasti kõik kitsed , kuna need söövad ära puuistikud. Haned hävitavad orase. Hülged rebivad katki kalavõrgud ja kalurid neid 19 kassinäolisi loomi teatavasti salaja ka notivad. Loomad ei saa aru majandustegevusest, süües sealt, kus on mugav ja maitsev. (Pilvre 2007) Loomad on Eesti inimesele sageli vaenlased, kellest vabanemiseks kasutatakse tugevama õigust ja luba tappa. Loomadeta loodus oleks mugav ja rahulik, mõnus keskkond majandustegevuseks...

Keskkonna kaitse
94 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistis­muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Austraalia kõrbestumine

Merilin Laars 10B Joonis 1 ­ Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed ) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbrit...

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geograafia töö

Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg, esiaeg

Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast)....

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia eksmiks

juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene saab:ravimeid, toitu , sööta , kaktustest saab vett 20.inimesed elavad , tegelevad oaasides (oaas- koht kus põhjavesi tuleb pinnasele lähedale) Kultuurtaimed-datlid , arbuus,aprikoos , virsik , melon , puuvill , nisu , oder Koduloomad-kaamlid , kitsed , lambad , eeslid Mõju ­ jõgede vee kasutamine põldude niisutamiseks , siis vesi kulub Liigne karjatamine ­rohi kaob Naftatootmine ­põhjavesi reostub 21.Paiknevad lähistroopilistes loodusvöönditel Vahemerel P-L ameerika läänerannikul , Lõuna- Aafrikas , Austraalia Kagu ja edela rannikul Kliima- iseloomulik kuum , päiksepaisteline, kuiv , suvi (ligikaudu +25C) Soe ja sademete rohke talv (+10C) Suve mõjutavad troopilised õhumassid talve parasvöötme õhumassid...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
15
sxw

Skandinaavia Mütoloogia

(3) Äikese-, Piksejumal. Thori järgi on nimetatud Kolmapäev (,,Thursday is Thorsday"). Oli eriti populaarne talupoegade seas.(Wilson, 1980) Odini ja Jord-i poeg. Kuulus skandinaavia Jumal Haamriga, tüse, punase habemega äikesetormi jumal.Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed . Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor polnud eriti taibukas mistõttu Loki teda alati ära kasutas, samas said nad alati hästi läbi, olles ise alati valmis virutama obadusi tema vaenlastele. Thor oli abielus Sif-iga(vilja- jumalanna), samuti teatakse et Thoril oli hiiglasnaise Jarnsaxa-ga kaks järeltulijat, Magni ja Modi, Sif iga koos sündis neil tütar Thrud. Magni, jõu ja tugevuse jumal, oli kokkuvõtted tugenam kui Thor ise....

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Huvitavat egiptuse kohta

Juunikuus Niiluse ülemjooksul alanud troopilised vihmasajud tõid kaasa rohkesti muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esmasektor

Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed Polaarkliima Jahe parasvööde- rukis, kartul Mõõdukas parasvööde- nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde- oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari Lähistroopiline- talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline- datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne- hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog...

Geograafia
321 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Konspekt

klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 ­ 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr ­ 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr ­ 1100ekr), noorem pronksia...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaja perioodid

Pronksiaeg ­ pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 ­ 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad ­ kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad ­ karjakasvatus (lambad, kitsed , veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid ­ pronksist). 1 700 ­ 1 500 eKr hüpotees ­ Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg ­ kaubavahetus Roomaga 500 eKr ­ 450 pKr...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata, sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas. Esmane elatusala oli põlluharimine. Peamised teraviljad olid oder ja nisu, kasvatasi ka kaera, hernest, uba ja 11 saj tuli ka talirukis. Loomadest olid eeskätt veised, sead, lambad, kitsed . Küttimine ja kalapüük olid muutunud teisejärguliseks tegvevuseks. Oluline tegevus oli metsmesindus. Muinasaja lõpuks kujunes välja käsitööala, millega igaüks hakkama ei saanud ­ sepatöö - pronksisepp ja hõbesepp. Kui Eestisse jõudis potikeder, muutus pottsepa töö eraldi käsitööalaks. Eestlased tegelesid kaubandusega. Oluline kaubapunkt oli läänepool Ojamaa saar e Gotland, idapool Pihkva ja Novgorod, vahenduskaubandus. Oluline oli raha...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiajalugu

Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajaloolin...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Sahaara Kõrb Power Point

Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme ­ samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO...

Geograafia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun