Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kitsed" - 317 õppematerjali

kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.
thumbnail
6
doc

PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS

• Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud 2) Põllumajanduse osatähtsus maailmamajanduses on vähenenud, sest tehnoloogia on arenenud 3. Kuidas jaotatakse põllumajanduslikku maad kasutuse seisukohalt? Tooge näide 2+2p PÕLLUMAJANDUSLIK MAA...

Põllumajandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kask

klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi............................................................................................... 4 Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis................................................................................. 4 Kask rahva seas...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põllumajandus 10 kl

struktuur sõltub ­ looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus ­ põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj ­ loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine ­ eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

1696-1697 ­ Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad ­ kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad ­ riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid ­ väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport. Peamised põllukultuurid: talirukis, oder, hernes, naeris, lina Peamised koduloomad: härg, lambad, kitsed , sead, kanad, haned Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamisi adramaarevisjonide kaudu. 1783 tehti pearahamaks, mille tõttu hakati korraldama hingeloendusi. Talurahvas oli suhteliselt vaene. Toimus talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

Lähisekvatoriaalne kliima, kõrrelised, imetajaid, termiidid, Kuival ajal punane Kasvatatakse toidu nappus, Liigne mussoonmets. aastaringselt soe. kasutavad suurema Karjad rändavad. lateriitkiht. maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed , veised. puuvilla, Töö Kõrrelised ja palmid loodusparkides. taluvad põlenguid. KÕRB Troopiline kliima, Õhk on kuiv, Kasvavad Rasvavaru: küür ja Hall muld, sest on Hõredasti asustatud, Haritaks põlluks Datlipalm, Mereäärsed...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Odüsseia kokkuvõte

Selle jutu peale raputasid teised kükloobid pead ja hakkasid ära minema:,,Kui keegi sulle häda ei tee, siis oled sa lihtsalt purjus ja sonid, Polyphemos! Palu Poseidonit, oma isa, et ta sind aitaks!" Ja nad läksidki ära. Meeleheites Polyphemos kutsus neid kaua, kaeveldes, et Eikeegi on ta pimedaks teinud, ja hirmunud kitsed ja lambad määgisid nii et koobas kõmas üleni metsikutest häälitsustest. Lõpuks sai see kohutav öö otsa. Koidikul asus Polyphemos väljapääsu juurde, mille eest ta rahnu oli ära lükanud, ja jäi sinna passima, mõlema käe sõrmed takistamas, et koos kitsede ja lammastega ei lipsaks välja ka meie. Mida teha? Kuidas välja pääseda? Siis tuli mul hea mõte. Lasksin oinad vitstega kolmekaupa kokku siduda: kõik mehed klammerdusid keskmise looma kõhu alla...

Ajalugu
292 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Konspekt-10. klass

Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja poisid mõõgateradega maha löönud, ainult tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Samal ajal tuli teine käskjalg ja ütles, et Jumala tuli tuli taevast ja põletas lambad, kitsed ja poisid ja tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Tuli ka kolmas käskjalg ja lausus, et kui ta pojad ja tütred olid oma vanima venna kojas söömas tuli kõrbe poolt suur tuul ja lammutas maja ja lapsed surid rusude all ja, et tema üksi pääses ja sai tulla rääkima seda kurba uudist. Siis Iiob tõusis, käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi...

Kirjandus
356 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad t...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed , veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad ­ Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik ­ peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik ­ lambad, kitsed , sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik ­ väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed ­ tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde ­ parasvööde 2. Kliima ­ temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad ­ Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika...

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kapibaara ja ta käitume

Nad toituvad suvisel ja talvisel perioodil erinevatest taimetest, kuna suvised taimed on suurema osa oma toiteväärtusest kaotanud talveks. Kapibaarad asustavad alasid peamiselt, kus taimede proteiini sisaldus on keskmisest kõrgem. Kuid nad suudavad suhteliselt väikese faunaga aladel edukalt hakkama saada, sest neil on väga hea seedesüsteem, mis suudab omastada rohust palju paremini toitaineid, kui näites erinevad kitsed . [] Neil on sarnane seedimissüsteem lehmale, kuid neil pole kahte magu, vaid nad mäluvad toidu ära, siis neelavad alla, kuid siis nad väljutavad toidumassi uueasti maost suhu ning jätkavad selle mälumist ja peale seda neelavad uuesti alla. See aitab tal palju suurema protsendi omastada taimsest massist toitaineid. Sarnasel jänestele, söövad nad kahte erinevat tüüpi liike: ühed on proteiini rikkad ja teised omavad keskmiselt 37% esimeste toiteväärtusest. Teisest...

Psüholoogia
43 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nimetu

Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...

80 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Horvaatia

Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade viljakate muldadel kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille ja tubakat. Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed , orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust. Naftajuhe kulgeb Omisalji naftsadamast naaberriikidesse. Naftajuhe pikkus on 583km. Kaevadamine Kaevadatava kivisöe ja rauamaagi hulk ei rahulda ka siseturu vajadusi....

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Spikker

Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek jooksul. Imemise sünkroniseerumine Võõrutatakse 4-5 nädalaselt Lambad Võimaluse korral eralduvad karjast. Enne poegimist söömine ja mäletsemine lakkab. Pärast talle sündi lakub lammas talle kuivaks ja see tegevus soodustab ka nende omavahelise sideme tekkimist. Talled imevad ca 22 korda päevas, üksikud talled 6-14 Kitsed Kitsed eralduvad enne poegimist karjast. Kui talled sünnivad, siis kits lakub nad kuivaks. Kitsed jätavad oma talled peitu ja liituvad ise karjaga ning käivad siis neid mitu korda Lehmad Üldiselt karja juurest ei lahku Tavaliselt poegivad pealelõunasel või õhtusel ajal Lootevedelike eraldumisest kuni vasika sünnini kulub ca 1,5 tundi Lehm lakub vasika kuivaks Võimaluse korral sööb ära päramised Vasikad imevad 5-7 korda päevas Võõrutamine Lehmvasikad ca 8 kuud...

Etoloogia
51 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Viljasaagikus tänapäeva mõistes väike. Keskaja saagikus 1,8 tera, mõnedes kohtades 7 ­ 15 seemet. Hiliskeskajal keskmiselt umbes 3 ­ 4 tera. Taludel lisaks põldudele heina ­ ja karjamaad, aidad, metsamaade kasutusõigus. Küla ühiskarjamaa ja ­ mets. Tähtsal kohal kaunviljad, lina ja kanep, viinapuud, õlipuud. Majapidamises: veised, sead, lambad, kitsed . Inglismaal 12 miljonit lammast. Transpordiloomaks hobune, kes tahab kaera süüa aga seda Vahemere maades ei kasva ja nii kasutatigi Vahemere maades muula. 17.sajandi Itaalias veis 220 kg, tänapäeval veis 620 kg. Käsitööharud, mis tootsid tellijale. Suur tekstiilitoodang. Vill Inglismaalt, värv Idamaadest. Käsitöö ja kaubandus areneb käsikäes. Töötati töökodades, ettevõtlus tähendas, et ettevõtja ostis tooraine ja jagas selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja...

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsink - Zn

Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). Tsingitarve Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised, lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid....

Keemia
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemid

ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...

Ökoloogia
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun