Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplo...
lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli 1879. aastal saatsid vanemad haridushuvilise lapse Kodavere kihelkonnakooli (kus Liiv õppis vahedega 1884
Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida
basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus Ehitised:Pisa toomkirik ja viltune kellatorn; Speyeri katedraal Gooti stiil:Keskaja kunstistiil; Oli valdav 12. saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja Prantsusmaalt; Levis üle Lääne-Euroopa; Nimi gooti hõimude järgi; Algselt oli sõna „gooti“ halvustav, võrdväärne „barbaarsega“ Etapid:13. sajand – klassikaline ajajärk
Uurija naine; hiljem Taaveti kuninganna Uurija väepealik; ostis Batseba kui ta oli 13; Kuningas Taavet tapab ta Saalomon Batseba ja Taaveti kuues poeg; tüse; peab lugu viinast ja viigimarjadest; troonipärija Amnon Ahinoami ja Taaveti poeg; tavaline; hea südamega; tal on palju sõpru ja naisi; puuduvad vaenlased Absalom Maaka ja Taaveti poeg; kõige ilusam mees Batseba arvates; kütkestav; suhtleb naistega hädasunnil; kitsad puusad ja võlvjas rinnakorv; paremas kõrvas kuldrõngas, kannab tihti nahkvööd ja mantlit õlal Taamar Maaka ja Taaveti tütar, sama ilus ja kütkestav kui Batseba; põsed kui granaatõunad; hambad nagu äsjaniidetud uttede summ; Amnon võtab tema neitsilikkuse Kokkuvõte Taavet, Iisraeli kuningas, silmab lossiaknast imeilusat Batsebat ja temas tärkab kirg. Et Batseba on väepealik Uurija naine, peab Taavet oma ustava sõdalase surma saatma
Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega ning värviti eredaks. Põhilisi ehituskunsti eripärasid oli kaks esiteks rajati suured ehitised tihti saviplatvormidele, mis täitsid vundamendi rolli, ning teiseks ehitati kõik ruumid piklikud ja kitsad, kuna puudusid pikad palgid laetalade tarvis. Samuti võeti kasutusele Mesopotaamias kaared ja võlvid; ehitusel kasutati savitelliseid. Kujutav kunst oli seotud arhitektuuriga ning reljeefe kasutati peamiselt ehitiste kaunistamiseks. Tihti kujutati valitsejaid kotka peaga, et tekitada hirmu, ning oli ka muid eripärasid kujutis oli profiilis ning täpne, detailne, kuid poos oli alati jäik. Juukseid ja habet ei osatud kujutada
Sissevoolu allikad on sademed, jõgedest ja põhjamere sissevool. Väljavoolu allikad on vee auramine ja väljavool põhjamerre. 4. Miks on Läänemeri mageda veega? Palju sademeid, väike aurumine. Kitsas ühendus Põhjamerega. Suur sissevool jõgedest mis toovad palju magedat vett. Ja kuna Taani väinad on madalad ei tuled palju vett Põhjamerest. . 5. Miks voolab Läänemerest Põhjamerre rohkem vett, kui Põhjamerest Läänemerre? Sest Taani väinad on kitsad ja madalad. 6. Mis on riimveelisus ja kuidas see mõjutab Läänemere elustikku? Riimveelisus on vesi, kus on segunenud soolane ja mage vesi. Seda on peamiselt jõgede-mere segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus,
Materjali pehmus ja kergesti modelleeritavus jätab mulje, et hooned on voolitud või vormitud. Hooned paiknevad tihti nii, et need määratlevad ja rõhutavad maastiku erinevaid elemente ja objekte. Rooma asetseb kahe täiesti erineva maailma vahel: maa-aluste jõeorgude ja klassikalise jumalatele omapärase mägise maastiku vahel. Rooma nende vahel on vahepeatuseks, mis hoiab mõlemad maailmad üksteisest piisaval kaugusel. Roomat lääne küljest piiravad sügavad ja kitsad jõeorud moodustavad tasapinnalisest igapäevasest maastikust all pool asuva teeradade võrgustiku, mis annavad informatsiooni minevikus toimunud muudatustest ja annavad meile aimu, kus on pärit kohalike esivanemad ning kuidas nad elasid. Ida küljest piirab Roomat aga Albani mäed, mis moodustavad muljetavaldava ja hästi piiritletava maastikuelemendi, oma mäejalamitel ja tippudes asetsevate pühamute ja templitega. Mäed moodustasid tähtsa sõlmpunkti pühamute süsteemile.
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist. · Kaupade komplekteerimine peab sujuma häireteta ja paindlikult,kaubad peavad olema paiguldatud oma hoiuko...
Auto täiendkaup on garantii, see omaette koosneb ka hooldudest ja erinevatest tingimustest. Keegi tootjatest enam ei tee autot mis kestab kaua ja on vastupidav. Tehnoloogiat on ammu arendatud, aga nad ei kasuta neid selleks et vähendada kasutaja kulusi peale ostu, pigem vasupidi, sest nad palju rohkem teenivad täiendkaupade pealt kui autost. Ja kõik peavad samad poliitikat. Juhul kui keegi üks teeb teistpidi siis hakkavad samamodi tegema ka teised, ja siis on jälle turuosad kitsad ja kõik kaotavad raha. Ei saa ju niimodi olla et näiteks Toyota muudab poliitikat ja autoostuga inimene saab 5 aastat muretult sõitma kuna ta ei pea midagi seal vahetama või lisaks ostam kuna kõik on sees ja isegi klaasipuhastid hakkavad kestma igavesti. Sel juhul nende turuosa kasvab meeletult. Aga kahjuks kõik teised hakkavad järgi tegema ja lõppuks turuosad on endised aga raha täiendkubadest enam ei tule. Nii see ongi, täiendkaubad valitsevad. Nende võlu ongi kulumises
(kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väga harva- peamisel siis, kui jumalatele ohvreid toodi - väljaspoolt kaitsesid müürid * kasutati oliiviõli 3. Jumalate templid paiknesid all-linnas ja akropolis - mett (maitsestati kooke) 4. Agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein) - kulgesid kiira-käära * valmistati juustu - osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2
kasvavad. Taimed on harilikult kahekojalised, mõnikord ka ühekojalised. On täheldatud kojalisuse muutumist taimel elu jooksul. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuude tähtsus: v Rohelus talvel v Rahulik taust soolotaimedele v
Just rahvarohketes kohtades levib haigus seetõttu, et see nakkab haige inimese taldadelt ja küüntelt eraldunud seenespooride kaudu. Mõningail andmetel püsivad need mikroskoopilised seeneniidistiku osakesed nakatumisvõimelistena kuni 12 kuud. Seenel on hea kasvada ja areneda siis kui tal on soe ja niiske ! Jalaseenest lähemalt Jalaseene teket soodustab soe ja niiske keskkond. Jalaseene arengut soodustavad ka ebamugavad ja kitsad jalatsid, kus soojus ja niiskus panevad seenespoorid kergesti vohama. Jalgade seenhaigus on küll ravitav, kui uuringud näitavad, et 42% juhtudest kipub haigus elu jooksul siiski korduma. Jalaseent on võimalik ravida apteegis müüdis olevate geelide ja kreemidega. Kõõmaseen Kuidas tekib? Liigse hulga surnud naharakkude irdumine põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Kõõma tekkes on
astmiktempel ehk tsikuraat. Sumerite ühiskond oli hierarhiline: 1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5. Orjad Uri linn Peale Uuruki linna oli väga olulone ka Uri linn, mis suutis ühel hetkel ka teised sumerite linnad endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv
Eeslinn asus väljaspool linna müüri ning eeslinnaks oli tavaliselt agul, kus elas lihtrahvas ning linna alamkiht. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ringi staatus sõltus sellest kummal pool müüre ta asus. Niisiis jagasid müürid asustuse kaheks seda, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks toodi. Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Tänavad olid väga kitsad ning peatänavad viisid välja turuplatsile. Tänavad olid väga räpased, kuna aknast visati välja majapidamises tekkinud jäätmed. Mingi aeg hoiti tänavatel ka loomi, kuid see keelati mõne aja jooksul ära, kuna loomad jätsid oma väljaheiteid igale poole. Kuid vaatamata sellele olid ikkagi tänavad väga mustad, räpased ja koledad. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid.
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanadas, Lõuna-
fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn
http://www.abiks.pri.ee Teaduslik meetod mida loodusteadlased uurides kasutavad Teaduslik fakt teadmised, mis on teaduslikult leidnud kinnitust Hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile Korrelatsioon matemaatiline sõltuvus mitme muutuja vahel Teaduse kitsad kohad: 1. protsesside suur kiirus 2. protsesside kulgemise aeglus 3. inimvõimete piirid ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus
EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. ARSTITEADUS KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS LÖÖVE KATSID VÕLVID SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA
Külaskäik keskaegsesse linna (Tallinnn) Keskajal tekkisid linnad merde äärde kuna sealt oli hea mereteed mööda minnes mujale linna kaupa vahetamas käija. Linna tänavad olid kitsad ning sealt võis palju nakkus haigusi saada kuna siis ei olnud prügimägesi nagu praegu on vaid kõk praht visati aknast välja tänavale. Majades pidid inimesed koguma vett kuna tulekahju oht oli suur ja halb oli see, et majad olid kõik kokku ehitatud ning kui üks maja põlema läks siis võisid ka minna teised majad. Inimesed olid seal sõbralikud ega palju tülitsenud, aga turul pidi olema ettevaatlik kuna seal oli palju taskuvargaid
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul
puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda hoidma nüüd veel. Kui ometi kōik nii ükskōik ei oleks (Enno 1998:176) vōiks ümber kōik kōik kedrata kord: (Enno 1998:177) kui ōitsevad puiesteed me kitsad rajad, (Under 1998:296) kus lōpmata tahaks käima minna. Ōhtuti käin metsaserval, (Kareva 1990:53) hulgun läbi linna. Kui piinav nälg mind sunnib tänavale. (Talvik 1998:395) Oh, kui oskaks minna nüüd (Masing 1998:479) Ja leiad minu sest ma seisan siin, (Kareva 1990:33) sa leiad minu leiad mustast ööst. Tead ju kyll, ma pole iialgi olnud vapper. (Masing 1998:501) Kasutu (Kareva 1990:15) Väsinud Vana Kole Naine. Ma olen end tallata lasknud (Liiv 1998:70) ja mōnikord lüüagi…
soojendada või keeta. Nõud võib mõtteliselt jagada kaheks: kasutuse eesmärgil olevad nõud ning erilisest materjalist valmistatud nõud. Kasutuse eesmärgil jagatakse nõud veel üldkasutatavateks, spetsiaalseteks ja mõõtevahenditeks. Materjali järgi jagunevad vastavalt sellele, millest need valmistatud on (klaasist, portselanist, plastmassist, metallist) Praegu räägin ma aga 12. enamkasutatavatest vahenditest. 1) Katseklaasid onn kitsad silindrilised ümara põhjaga klaasnõud. Katseklaasid on kas tavalised või gradueeritud. Samuti võib katseklaasis aineid (lahuseid, vedelikke, tahkeid aineid) soojendada või keeta. Kuumutamisel kasutatakse katseklaaside hoidmiseks katseklaasihoidjat. See on kas puidust või metallist spetsiaalne näpitsakujuline hoidja. 2) Keeduklaasid on õhukeseseinalised lamedapõhjalised silindrilised klaasnõud, mida
• Maailmas kasvab ~18 000 liiki, Eestis ~530. • Samblaid uuriv haruteadus on brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperioodi: 1.Gametofaas – suguline (haplofaas, n) 2.Sporofaas – suguta (diplofaas, 2n) GAMETOFÜÜDI EHITUS VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed
kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas Sumeritel oli palju uhkeid linnriike. Üks neist tähtsamaid oli Uri linn. Uri valitsejal õnnestus ka teised sumeri linnad oma võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega. Perepea oli vanaisa, kes vastutas kodakondsete eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii
● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim ● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid ● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel
Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Nende ümarat nägu kaitseb külma eest nahaalune rasvakiht. Kitsad silma ja nahavolt silmalaugudel annavad tunnistust kohastumisest lumekiirguse ja vingete tuultega. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Europiidid Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad. Need on kolm põhirassi, kuid lisaks on maailmas veel olemas inimesed Ameerikas ja
Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest. Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule.
Ehitustehniliselt kõige raskem ülesanne oli kirikulagede võlvimine- tunti roomlaste poolt kasutule võetud silindervõlvi, millega sai katta aga väga kitsaid ruume, mõnevõrra parandas olukorda ristvõlvi kasutuselevõtt. Selliselt võlvitud laed aga olid väga rasked ja nõudsid ehitistelt tugevaid ja pakse seinu, kuhu ei saanud ka palju ja suuri aknaid teha. Seetõttu iseloomustabki romaani stiili kirikuid massivsus ja raskepärasus, väikesed aknad ja pikad, kuid kitsad ruumid. Skulptuur ja kujutav kunst Romaani ehituskunsti juurde kuulus lahutamatult reljeefikunst- põhiliselt piiblisündmusi ja pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti
kuna see võimaldas katta vaid kitsaid ruume ja oli väga raske. Seega prooviti katta laiemaid lööve ristvõlvidega. Igat traveedi (löövid jagunesid võlvikuteks e. traveetideks) kattis oma ristvõlv. Traveesid eraldavad hoone pikkisuunas vööndkaared. Pikihoonet ja transepti ühendab aga omavahel Rooma arhitektuurist ülevõetud triumfikaar e. võiduvärav. Siiski oli ristvõlv küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövd jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Romaani stiil oli igas riigis omapärase küljega. Nii näiteks on Itaalias täiesti tavaline, et kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst. Norras oli kiriku omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast.
Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia kõrbega. Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit (1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid. Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3.Savannisebra (Equus burchelli) on sebradest kõige tavalisem ja laiemalt levinud liik. Jaguneb neljaks alamliigiks, mida on kerge eristada kaelavöötide arvu
viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.
Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel. 6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed. *maadeavastustega levisid materjalid nt portselan *maadeavastusega saadi teada uutes kultuuridest *levitati uusi asju, nt õlivärvid *säilitati ja viidi edasi antiikkultuuri(sambad, kuplid jne)
Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid
Istanbul 5.Millise põhiplaaniga võib olla tsentraalehitis? Kui selle põhiplaan on ristikujuline, siis kas see on ladina või kreeka rist? Ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, võrdhaarse kreeka risti kujuga Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"? petik: liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid e petikud. Liseen: kitsad püstribad, mis liigendavad seinu BÜTSANTSI MOSAIIGID 4.Pildikummardajad(usulise sisuga piltide pooldajad) on IKONODUULID Pildirüüstajad(usulise sisuga piltide vastased) on IKONOKLASTID Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM
· Koe tüüp: Epiteelkude · Ehitus: Rakud tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe. Rakud on lamedad, kuubi- või silindrikujulised. Ripsepiteeli katavad ripsmed. · Ülesanded Organismis: 1. Keha katmine, kehaõõnte vooderdamine. 2. Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest.; 3. Nõrede eritamine (Närvi-epiteel); 4. Võõrkehakeste välissuunamine organismist (ripsepiteel). · Koe tüüp: Lihaskude · Ehitus: Rakud on pikad, kitsad, kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid: · a) vöötlihaskude · b) südamelihaskude · c) silelihaskude (Vt. lk 11.) · Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine. · Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. · Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja analüüsimine.
tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi
Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu
Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eeskujud ja moeloojad Rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt. Näitleja Clara Bow Näitleja Marlene Dietrich Kirjanik Nancy Cunard Coco Chaneli kitsad seelikud ja avarad jakid muutusid populaarseteks Eeskujud ja moeloojad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nancy Cunard Coco Chanel Marlene Dietrich Clara Bow Soengud
Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1. Kaarikuvägi kuningate ja ülikute jaoks. Nende ees olid nii hobused kui kaamlid. 2. Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest koosnev jalavägi. Haridus Kiilkiri pandi kirja sumerite poolt. Kirjutati savitahvlitele. Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist. Kirjaoskud levis laiemalt ja kiiremalt. Hästi on säilinud Niinivese savitahvlite raamatukogu
said töö eest päevatasu. Eriti palju sõltlasi töötas templi maadel. Vähesel hulgal ka orje. 3.) Kirjelda sumeri linna, näiteks Uri. Uri linn oli kaitsejumala Nanna all. Linnasüdames kõrgunud kuujumala tsikuraat on sumeri astmiktemplitest kõige paremini säilinud. Selle kõrval asusid ka teised, madalamad templid, samuti kuningaloss. Linnasüdant ümbritsesid ühe- ja kahekorruselised elumajad. Enamik tänavaid olid nii kitsad ja käänulised, et vankriga seal sõitma ei mahtunud. Inimesed pidid liikuma jalgsi, koormaid aga tuli kanda eeslite seljas. Tänavate ääres paiknesid poekesed, kus müüdi söögipoolist ja muud tarvilikku. Mitmel pool tänavanurkadel asusid väikesed pühamud, et möödujad saaksid jumalaid austada ja neile tagasihoidlikke annetusi tuua. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Tihti elasühe katuse all vanavanemad ja nende pojad koos oma naiste ja lastega. Tänavalt pääses kitsikusse
Läänemeri Läänemeri on Atlandi okeani sisemeri , mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa , Taani , Rootsi, Soome ning Venemaa . Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati Väin Taani ja Rootsi vahel. Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva , vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis . Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis.
tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad," nendib RKK teadur Emmet Tuohy. European Union Institute for Security Studies vanemanalüütik Nicu Popescu
· Kiire ja jõuline lend. · Toitumise ajal, Paigal lendamine ehk ,,surumine". · Valdavalt suured liblikad. Allikas: http://38.media.tumblr.com/819f00c36265b90b60d704eeb88ab885/ tumblr_miy8ufLTP31rc05ifo1_400.gif Allikas: http://stream1.gifsoup.com/view5/3483746/hummingbird-hawk-moth-o.gif Kehaehitus · Pea, rindmik, tagakeha. · Massiivne, jässakas, tugev, tahapoole ahaneb keha. · Värtnakujulised tundlad. · Eestiivad pikad ja kitsad. · Tagatiivad väiksemad ja lühemad. · Imilondi pikkus mõningatel liikidel kuni 35cm. Allikas: http://media-2.web.britannica.com/eb-media/01/150201-004-21075C01.jpg Kehavärvus · Eestiivad tuhmid, hallikad, rohekad või pruunikad. · Tagatiivad värvirohked. · Kaitsevärvus Eestiibade kiri ja värvus on puukoorega sarnased. Allikas: http://nationalmothweek.org/wp-content/uploads/2015/01/unnamed-11-1024x718.jpg
Isaslind: Kevadel ja suvel silmatorkava sulgkraega, mis muudab ta paksukaelseks ja mida ta mängu ajal laiali ajab. värvilt on need suled : mustad, valged, punased, vöödilised või nende värvide kombinatsioon Nokk ja jalad on isastel siis oranžid. Emaslind kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seega on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Selle kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüves oleks nagu keskelt pisut paisunud; seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid (nn. kannelüürid). Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. · Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. · Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel.
segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud,
õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab. Sajuala on frondi ees. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
