kuid kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. Ta on ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. ◦ Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer, mis on taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Siia võib tuua ka kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID Heteropolüoosid ehk heteropolüsahhariidid. koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide "plokkidest" ja need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega.
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
VIKERKAARE NÄIDE 15) LAINEOPTIKA Interferents on (koherentsete) lainete liitumine, ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemine tähendab automaatselt faasi erinevust. Näited: CD plaadi kirju virvendus, õli laik poriloigus, seebimulli virvendus. Looduses on nt paabulinnu sule, putukate kitiin kest. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygens'i Fresnel'i printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete (sekundaarlainete) interfereerumise
Bioloogia LKT-14 10.11.14 Elusate süsteemide olemus, koostis Elavad süsteemid koosnevad elusatest molekulidest. Elav molekul on selline, mille keemilised sidemed võimaldavad temal omada erinevat tüüpi ülesehitust ja kus ehituse kaudu on võimalik luua eri funktsioone. Seega elav süsteem on funktsionaalselt elavate molekulide süsteem. Elavad süsteemid ise on suuremas osas ainulaadsed (seda ka keemiliselt), kuid mingisugustes osades on funktionaalseid kokkulangevusi. Kõik süsteemid 1) On ehituselt kas rakud või rakusüsteemid- rakk n ainus võimalus eristada väliseid molekule seesmistest funktioonidest, 2) On ise võimelised end varustama energiaga rakendades selleks neile omaseid ainevahetusradu ja käitumist, 3) On võimelised analüüsima oma lähisväliskeskkonda ja nad on võimelised selle info alusel kas muutma ainevahetust, käitumist või hakkavad end kaitsma 4) On paljunemisvõ...
süsiniku aatomite arvu on enamasti 3-6-ni. (Joonis 1) · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organsimides moodustunud kahe või kolme monosahhariidi ühinemisel. Nt: sahharoos, laktoos, maltoos. · Polüsahhariidid e liitsuhkrud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Nt: Tselluloos, tärklis (taimne varusuhkur), klükogeen (loomne varusuhkur), kitiin. Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2) · Lihtlipiidid e rasvad nt vahad (kaitsevad taime või looma. Nt: männiokaste vaha, mesilasvaha) · Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. Nt: fosfolipiidid.
on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsükkel jaotatakse kolmeks osaks:
on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsükkel jaotatakse kolmeks osaks:
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast
suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud. Täidavad järgmisi funktsioone: 1) Struktuuri moodustav tugiaine Tselluloos, hemitselluloos ja pektiin taimedes. Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades. 2) Assimileeruv varuaine Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes. Glükogeen loomades. 3) Vettsiduvad ained Agar, pektiin ja alginaat taimedes. Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid, mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites, pärmides, vetikates ja seentes rakuseinamaterjalina)
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele kahjulik, maapirnis, päevalille seemned) 2 Struktuursed: (polüsahhariidid) a. Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass, koosneb klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne) b. Kitiin (koosneb abiinosuhkrutest, kiitiinist putuka kestad ei seedu, ) Valgud (monopeptiidid, oligopeptiidne aine- kärpseseene mürk) (monomeerid ja polümeerid on valgud) 1 Ülesanded a. Struktuur: kollageen (nahas, kõõlustes, organismi sees), keratiin (juustes, küüntes, sarvaine- sarvedes), siid (putukad, ämblikuvõrguniit tugevus on suurem kui terasel,), rakku sisestruktuuri koostavad ained b
Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend
Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 2.Lipiidide lühiiseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid
Redutseeriva oligosahhariidi määrab vaba hemiatsetaalsne OH, st vaba redutseeriv ots. Sahharoos ei ole redutseeriv (taandav) suhkur. Olulisemad disahhariidid: maltoos, laktoos, sahharoos, tsellobioos, isomaltoos. 5. Polüsahhariidid e polüüsid koosnevad väga paljudest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. Funktsioonid: energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin. Struktuurne e ehituslik: tselluloos, kitiin, ksülaan, galaktaan. Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid. Tärklis on glükoosi varu taimedes. Sisaldab 2 tüüpi glükoosi polümeere, millest 10-30% on amüloos ja 70-90% amülopektiin. Glükogeen on glükoosivaru loomades. Energiavaru, mis moodustab kuni 10% maksa ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis ühendatud (1,4)-glükosiidsidemetega. (1,6)-glükosiidsidemega hargnemised iga 8-12 jäägi järel.
magusam.Fruktoos. Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur. Sahharoos - peedi- või roosuhkur. Fruktoos - sahharoos - glükoos - maltoos - laktoos. Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes. Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend; taimsete kiudude põhikomponent; inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis.
(atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) 3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1. Energeetiline funktsioon – esmane energiaalikkas (1g sahhariidi lagundamisel vabaneb 17.6 kJ energiat) 2. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes 3. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades, seentes ning tärklis ja inuliin taimedes 4. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest 5. Ligimeelitamise funktsioon – õige magus nektar meelitab putukaid ligi. Süsivesikud jaotuvad kolmeks (nii mono- kui ka oligosahhariide kutsutakse suhkruteks, kuna nad on magusamaitselised) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti 3 kuni 6 süsinikust.
Redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid. Olulisemad disahhariidid (struktuur: sahharoos). Oligosahhariidid ehk disahhariidid koosnevad kahest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist. Trisahhariidi koosnevad kolmest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist. Sahharoos: 5. Polüsahhariidid mõiste, funktsioonid. Varupolüsahhariidid tärklis ja glükogeen, nende struktuuri erinevused. Struktuursed polüsahhariidid tselluloos ja kitiin. Polüsahhariidid sisaldavad sadu-tuhandeid monosahhariidide jääke. Nad on energiavaruks, struktuurseks rolliks. Homopolümeer koosneb ühesugustest monosahhariididest, nt glükogeen, tselluloos. Glükogeen loomne varuaine, säilitatakse peamiselt maksas ja lihastes. Tärklis taimne varuaine, esineb amüloosi ja amülopektiinina. Tselluloos taimede struktuurne polüsahhariid, rakuseina osa. Kitiin ja mannaan monomeerideks muud suhkrud 6
Teiseks on kerjakujulised, milleks on näiteks antikehad ja ensüümid. 7) Nimetage ja selgitage 2 sahhariidide funktsiooni organismis. Sahhariidide ülesanded organismides on: 1. Energeetiline glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, tärklis, glükogeen. Glükoos on inimese organismi kõige tähtsam energiaallikas. Glükogeen on varuaine, mida inimese organismis säilitatakse maksas ja lihastes. 2. Tugikude tselluloos (annab taimedele tugevuse), kitiin esineb lülijalgsete skeletis ja seentes. 8) Nimetage ja selgitage 3 lipiidide funktsiooni organismis. Lipiidide ehk rasvade ülesanded organismis: 1. Energeetiline ülesanne, sest rasvad on põhiliseks energiaallikaks. Näiteks talveuniakuks valmistuvad loomad koguvad sügisel naha alla paksu rasvakihi, mis on nende energiaallikaks. 2. Kaitse liigse jahtumise eest. Kuna nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb see temperatuurimuutuste eest
Vakuoolide ülesandeks on: 1. Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid; 2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L
II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed - Ei lahustu vees - Lahustuvad orgaanilistes ainetes I Lipiidid ehk neutraalrasvad * Vedelad rasvad(taimsed õlid) * Tahked rasvad(loomsed rasvad) * Vahad(Taimsed, loomsed) II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid
molekulidega, moodustades pikki ahelaid. Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur
4. Kickxellomycotina (Osa endisi Kl. Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1
/ monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariidid lihtsuhkrud 2-3 monos-st polümeerid 3-6 C sahharoos= fr+gl koosnevad riboos (5C) maltoos= gl+gl monos-st: desoksüriboos(5C) laktoos = tärklis glükoos (6C) gl+galaktoos tselluloos fruktoos (6C) glükogeen kitiin Ülesanded: *energeetiline varustab energiaga (tärklis) *ehituslik rakukesta koostisaine(tselluloos) * kaitse rakukestas, välisskeletis (kitiin) 7 LIPIIDID / lihtlipiidid liitlipiidid rasvad glütserool fosfolipiidid õlid vahad gl ei ole!
a) üldnimetus Lipopolüsahhariidid b) keemiline koostis PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid. O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") c) bioloogiline roll moodustab gram-negatiivsete bakteritel katte (on osa rakukestast) 6. Moodustage paarid (polüsahhariid - bioloogiline roll) POLÜSAHHARIID BIOLOOGILINE ROLL a. Glükogeen II. Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) b. Kitiin komponent I. Koorikloomade eksoskeleti tugevdaja c. Peptidoglükaanid III. Bakteri rakuseinte komponent d. Proteoglükaanid IV. Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Lipiidid 1.) Lipiidid suur heterogeenne ühendite rühm, mida iseloomustab estersidemete esinemine molekulides, sest nad on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või
a)nt: disahhariidid · sahharoos= glükoos+fruktoos, · laktoos = glükoos+galaktoos, · maltoos = glükoos+glükoos, · trehaloos(seenesuhkur) = glükoos+glükoos, b)nt: trisahhariid · rafinoos 3. polüsahhariidid 5C->pentoosid ühendid, nukliinhapetes, siia kuulub ka puidusuhkur(arabinoos) ainult süsivesinukest koosneb · 10(astmes4)...10(astmes7) monosahhariid jääki glükosiidside: a)ehitusüksuseks glükoos: teslluloos taimedes, kitiin lülijalgsetes ja seentes, b)ehitusüksuseks on fruktoos: korvõielistes inuliin. SU + muu osa · Su(süsivesikud+valgud - limad 4. Heksoosid 6C ühendid, näiteks on glükoos, puuviljasuhkur, galaktoos Süsivesikute füüsikalis, keemilised omadused Omadus Mono- ja disahhariidid polüsahhariidid 1) hüdrofiilsus + + 2)lahustuvus + -
moodustuvad spoorid (nim. ka koniidid või artrospoorid). Streptoverticillium · Õhumütseelil paiknevad männastena lühikesed hüüfiharud, mille tipud keerduvad spiraalina ja mis sisaldavad spoore. Spooriahelat ümbritseb tupp, mis on helikaalse struktuuriga. Sugukonna Streptomycetaceae ökofüsioloogia · Muld on nende põhielupaik. Miks nad domineerivad mullas? 1. Aktiivsed hüdrolüütikud ( tärklis, kitiin, pektiin, valgud, lignotselluloos, isegi ligniin ja kumm). Üks tüvi on võimeline kasutama kuni 50 erinevat C-allikat. 2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3. Arengutsükkel spoor-mütseel-spoor võimaldab kohaneda muutuvate tingimustega mullas (niiskus, aeratsioon jne.). Üldiselt taluvad v. hästi kuivust ja seetõttu on neid palju kuivas õhustatud mullas
- Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline - struktuurne (kitiinist kest, tselluloosist taimeraku kest) - ligimeelitav varuaine (tärklis, glükogeen) - kaitsefunktsioon (taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitse ära külmumise eest) - toitefunktsioon (laktoos) - biosünteetiline (lähteaine teiste ühendite süntesimisel) - bioregulatoorne (sahhariidid koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse)
. or faking else. PET polüetüleenterefosfaat plastiktaara. Levinud on PET-st joogipudelite ja topside valmistamine. PET on peaaegu lagunematu. Lagunevate polümeeride hind on väga kallis ja ei suuda võistelda naftast toodetud polümeridega. Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem.
(glükoos+fruktoos) tugevaks) heksoosid maltoos (kaks glükogeen (glükoos, fruktoos) glükoosijääki) pektiin ligniin kitiin 5. Lipiidid, nende jaotus, omadused ja tähtsus. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mitte lahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Talveuneks valmistuvad loomad koguvad naha alla korraliku rasvakihi, mis kevadeks peaaegu kaob. Veelise eluviisiga imetajatel pole rasvakiht vaid energiaallikaks,
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4. Elusorganismides toimub pidev kor...
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Polüsahhariidid - On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest, nt tselluloos, tärklis, kitiin. Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest. Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos - eluslooduse enim levinud biopolümeer olles taimede rakukesta
· Polüsahhariidid ehk polüoosid (tärklis, glükogeen) Monosahhariidide D,L-isomeeria Oligosahhariidid Glükosiidsidemed jagunevad -1,4 ja -1,4 sidemeteks. Redutseerivad oligosahhariidid sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme loomisel. Polüsahhariidid Jagunevad homopolüsahhariidid või heteropolüsahhariidid ja lineaarsed või hargnenud. · varuained tärklis, glükogeen · struktuurimolekulid tselluloos, kitiin · molekulaarne äratundmine - rakupinna polüsahhariidid Tärklis Sisaldab kahte tüüpi glükoosi polümeere amüloos (lineaarne, (1,4)sidemed) ja amülopektiin (hargnenud, (1,4) ja (1,6) sidemed). Amüloos lahustub vees halvasti. Amülopektiini hargnevus võimaldab sealt kiiresti glükoosi deponeerida. Glükogeen Organismi energiavaru, mis moodustab 10% maksa massist ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis on omavahel ühendatud (1,4)-sidemetega
Tsükli ehituse järgi (tsüklilise vormi puhul) püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga) furanoosid (formaalne sarnasus furaani tsükliga) Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust (2,3,4...) mono- sahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. Polüsahhariidid e. Polüoosid koosnevad tuhandetest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi (monoosi) molekuli jääkidest * Lineaarsed ahelad- tselluloos, amüloos, pektiin, kitiin * Hargnenud ahelaga - glükogeen, amülopektiin Klassifikatsioon funktsiooni järgi ja esindajad · Energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin · Struktuurne e. ehituslik: tselluloos, kitiin, mannaan, ksülaan, galaktaan, peptidoglükaanid (bakterite rakukestades) · Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid (glükoproteiinid, proteoglükaanid, lipopolüsahhariidid)
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...
· Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Polüsahhariidid: · Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). · Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest). Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. · Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). · Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes LIPIIDID EHK RASVAD Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel
6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt. maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen Süsivesikute tähtsamad ülesanded: 1. Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen) 2. Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos) 3. Kaitse (putukate välisskelett kitiinist) · Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (38,9 kJ/g) Lipiidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline (nt. talveuneks valmistuvatel loomadel) 2. Hoiab püsivat temperatuuri
>osaleb organismide termoregulatsioonil >täidab kaitsefunktsiooni, pisarad, vesikest jne >osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides. SAHHARIIDID >monosahhariidid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), riboos, desoksüriboos >oligosahhariidid: sahharoos; maltoos (linnasesuhkur); laktoos (piimasuhkur) >polüsahhariidid: tärklis (taimede glükoosivaru); tselluloos; glükogeen (loomade energeetiline varuaine); kitiin. Ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos ja kitiin), varuenergeetiline (tärklis ja glükogeen), toiteülesanne (laktoos imetajate piimas), liigimeelitav (putukaid), kaitse (taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu), biosünteetiline (lähteaineks teiste ühendite sünteesil). LIPIIDID Rasvad lahustuvad orgaanilistes lahustes. Liitlipiidid: glükolipiidid ja fosfolipiidid Neutraalrasvad: rasvad, õlid.
rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle monomeeriks on lämmastikku sisaldav suhkur. III Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel; ENERGIA SAAMINE. Laktoos ehk piimasuhkur- koosneb glükoosist ja galaktoosist. Maltoos e
Need on: tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa – rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid:
Alamäe ATPd sünteesida. Päikesepatarei! Muu kujuga baktereid Ruudukujulised bakterid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Ka on looduses neil seentega analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) on kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine Tselluloos , kitiin – taime või seenerakkude rakukesta koostises Glükogeen – loomne varuaine, mida talletatakse maksas ja lihastes 29. Endoplasmaatilise retiikulumi (tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus … on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. Jaguneb siledapinnaliseks (lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt lipiidide sntees) ning karedapinnaliseks, kus paiknevad ribosoomid ja toimub valkude süntees. 30. Lüsosoomide funktsioon
Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomades. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toit: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab energiat) Kaitseks 2. Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk, viimane takistab nende lahustumist vees. Liipide võib jagada neljaks rühmaks:
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
5) Vesi kui viljastuskeskkond. Vesi kehavälise viljastamise keskkonnana Biokeemia Süsivesikud ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside 3) Polüsahhariidid (polüoosid) 104-107 monoosijääki. a. Ehitusüksuseks glükoos: tärklis, tslluloos, kitiin, glükogeen b. Ehitusüksuseks fruktoos: inuliin c. Heteropolüoosid: bioloogilised limad Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused: Tunnus Suhkrud, mono- ja Polüoosid disahhariidid Lahustuvus vees + - Reaktsioonivõime Suurem Väiksem Molekulmass Väiksem Suurem
Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella. Levinuim rauabakter. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini. Elukeskkond on muld- sobiv elukeskkond, sest et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus lagundavad orgaanikat. Taluvad hästi muutlikke tingimusi (moodustavad paljunemisrakke e. koniite). Hüüfid eritavad eksoensüüme orgaanika lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad kaua seal töövõimelisena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
