molekulidega, moodustades pikki ahelaid. Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: · Energeetiline funktsioon Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. · Struktuurne ehk ehituslik funktsioon tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. · Varuaine ülesanne glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. · Kaitsefunktsioon süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. · Ligimeelitamise funktsioon Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur
Tärklis – Varuainena taimes(fotosünteesi tulemusena glükoosivarud → tärklis) Fotosünteesi lakkamisel lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos – Sünteesitakse glükoosimolekulidest. On taimede rakukesta peamine koostisosa Glükogeen – Varuainena elusolendis. Loomorganism suudab kiiresti tagasi glükoosiks muundada.(Glükoosivarud loomade maksas ja lihastes loomse tärklisena) SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS - Ehituslik(struktuurne) – kitiin ja rakumembraani koostises - Esmane energiaallikas – 60% koguenergiast, süsivesikute lõhustumisel - Varuaine – glükogeenina maksas, tärklisena taimedes - Kaitse – taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine, kaitseb külmumise eest. - Paljunemiseks – õistaimede nektar, putukate ligimeelitamiseks.
Vakuool tugi ül · Vananedes suurenevad , vesi hoiab taime üleval · Noortes taimedes toitained vanades jääkained · Suhrud (seemete levitamiseks) alkaoidid (mürgist eemale hoidmiseks hapu maitse) Seened on heterotroof kasutab energiaallikana orgaanilisi aineid , mida sünteesib (lagundab toitaineid rakuväliselt) on nii päris kui ka eeltuumseid rakke mbritseb membraan ja kitiin (polüsahhariid-tselluloos) paljuneb suguliselt,eostega -surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas) Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku
(tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos) K- Asub raku sees, tagab r...
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
monosahhariidi ühinemisel. Fruktoosi ja glükoosi liitumisel tekib sahharoos. Laktoos e piimasuhkur. Kaks glükoosimolekuli liituvad, tekib linnasesuhkur e maltoos. POLÜSAHHARIIDID Kõrgmolekulaarsed ühendid (biopolümeerid), mille ehituslikeks elementideks e monomeerideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis e taimne varuaine, saab kartulist ja maisist. Loomne varuaine on glükogeen, talletatakse lihastes ja maksas. Tselluloos on taimeraku kestades, ülesanne on kaitsesüsteem. Kitiin on seeneraku kestades, põrnikate kestades. Polümeer palju komponente Monomeer ehituslik üksus SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED: · Annavad energiat, mis tuleb glükoosist. · Ehituslik funktsioon · Glükogeen ja tärklis täidavad varuaine funktsiooni · Ligimeelitamise funktsioon, et ära tolmelda · Kaitsefunktsioon enne külma, taimed tõstavad süsivesiku hulka ja viivad allapoofle külmumistemperatuuri LIPIIDID
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
entaarlülidest. entaarlülidest. 7. http://4.bp.blogspot.com/-2OPJwJmuboY/U-MN4O1wZ5I/AAAAAAAARTo/j02am-nNWLU/s1600/pdiagram.GIF -Dimethyl Terepthalate - dimetüül tereftalaat -Dihydric Alcohol - dihüdreeritud alkohool -Polymerization Reactor - Polümerisatsiooni reaktor -Chips - laastud -Hopper Reservoir - kolureservuaar -Staple Bale - Kiupall 8. Looduslikud polümeerid: nukleiinhapped, valgud, kitiin, polüsahhariidid, polüpreenid (merevaik, tselluloos, tärklis, plastmass, kile). 9. Biodegradeeruv materjal on täielikult sulanduv. Eelised: soojusvahetus väga hea, polümeer saadakse graanulitena. Puudus: väike mehhaaniline tugevus ja gaaside läbilaskvus. Kasutatakse pannidel, näiteks teflon. 10. Diamiini ja dihappe polükondesatsioonil moodustub nailon. Reaktsioonil tekib vesi, mis on iseloomulik kondensatsiooni reaktsioonidele. Vesi eraldub ka polükondensatsioonil. Kuna
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
8. Süsivesikute jaotus ja näited ? Jaotatakse lihtsuhkruteks ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud- (monosahhariidid) kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Lihtsuhkrud on keemiliselt väga aktiivsed. Nt: glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Liitsuhkrud- moodustuvad kahest või enamast lihtsuhkru molekulist. Nt: Sahharoos, Laktoos, polüsahhariid, tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin 9. Süsivesikute ülessanded organismis? Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikud. Suuremad süsivesikud lagundatakse glükoosiks ning glükoosi saavad rakud energiatootmiseks kasutada. Ehitusmaterjal- tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett.
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O ...
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
Samuti leidub seeni, mis toituvad teiste elusorganismide arvel. Neid nimetatakse parasiitseenteks ja nad tekitavad mitmeid taime-, looma- ning ka inimhaigusi. Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi
fruktoos) tugevaks) · glükogeen · pektiin · ligniin · kitiin 5. Miks osa inimesi ei saa rõõska piima juua? Sest paljudel täiskasvanud inimestel puudub selline ensüüm, mis võimaldab laktoosi lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid? Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad vahendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustes nt alkoholis ja eetris.
süsihappegaasi tootmine Meditsiinis: – Antibiootikumide valmistamine: tehakse ainetes, mida teatud bakterid valmistavad – Insuliini tootmine, mis on oluline suhkruhaiguse raviks IV Joonised, võrdlused 19. Võrdle taime-, seene-ja loomaraku ehitust! Märgi +, kui esineb ja –, kui puudub! Tunnus Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest ( kui on, siis millest) – (v.a munarakk) + vesi, org. ained, + kitiin tselluloos, ligniin rakumembraan + + + Vakuool – + – Plastiidid – + – Tsentrosoom + – +/– Varusüsivesik(nimetus!) + glükogeen + tärklis, insuliin + glükogeen
Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke Seened on heterotroofid – saavad vajaliku juba olemasolevast orgaanilisest ainest. Heterotroofid jagunevad biotroofideks (vajavad elus toitu, jagunevad omakorda
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? Skorbuut C vitamiini puudus. Rahhiit D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus. 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõl...
Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid piimanäärmed nektaariumid näärmekarvad SEENERAKK Seeneraku tunnused Eukarüoot tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga rakku katab membraan ja kest, mille peamine koostisosa on kitiin rakud on silindrilised Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks Seeneraku organellid puuduvad erilised erinevused taimerakkudest rakukesta koostis erinev Seeneraku toitumine Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest Seenhaigused inimestel
Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises
Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid – üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt
Oligosahhariidid koosnevad 24 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
Rakukest katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju. Vibur aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga. 23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos? Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome. 25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on
puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. ( Sarapuu: 2003) 1.2. Toitumine Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seenraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe
Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad seosed, mitmed loomad ja ka inimesed kasutavad neid toiduks
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid. 16 Rakukest Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 17 Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d.Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine
molekulist ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud TÄRKLIS GLÜKOGEEN taimne varuaine · loomade ja seente varuaine moodustunud glükoosimolekulidest · salvestub maksa- ja saab kiiresti muta glükoosiks lihasrakkudes leidub taime kõikides osades TSELLULOOS KITIIN kõige levinum ühend taimeriigis · sarnane tselluloosile taimerakkude kestad · lülijalgsete välisskeletis jne mõnedsajad kümnedtuhanded glükoosimolekulid annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on vää...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
• Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum • Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad,
Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks ...
Tselluloosi monomeerideks glükoosi molekulid, mis on omavahel vesinikühenditega kimpudeks seotud. Inimorganism lagundada ei suuda. Maailmas levinuim orgaaniline aine. * maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend:
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
..15% ööpäevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek 20 min Viimases järjekorras kasutuselevõtt 2. ehituslik Rakukestad Nahaalune rasvakiht, Kattevalgud suled, (telluloos rasvadepood (loomadel soomused, vill, karvad taimerakukestades, peamiselt kõhuõõnes) Lihased- annavad kitiin organismile kuju. seenerakukestades, kitiin lülijalgsete välistoeses) Membraanis Membraanis Membraani koostises moodustavad põhiosa 3. varufunktsioon Taimedes tärklis, Taimedes on lipiide varu Seemnetes lina- ja
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie orga...
tselluloos ja glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse säilitusorganites (mugulad, sibulad jne) tärklise kujul. Kui fotosüntees lakkab (nt. talvel), siis lõhustavad taimed tärklise uuesti glükoosi molekulideks ja saavad sealt energiat. Glükogeeni säilitatakse maksas ja lihastes loomsetärklisena. Süsivesikute ülesanded: · Energeetiline ühe grammi süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. · Struktuurne kitiin ja tselluloos täidavad struktuuri ehk kesta ülesannet. · Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligitõmbamiseks. · Varuaine talletatakse taimedes tärklise ja inuliinina. Ning loomades ja seentes glükogeenina. · Kaitsefunktsioon taimedes raku tsütoplasma suhkrustamine. · Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas · Biosünteetiline lähteaine teiste ühendite sünteesil. (süsivesikud = lipiidid, riboos ja
Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seenede rakukest koosneb valdavalt kitiinist. Kitiin on polüsahhariid. Seente toitumine Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe.
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
d organismides. ehituslik ülesanne. kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Riboos C5H10O5 Maltoos ehk Desoksüriboos Tärklis linnasesuhkur Tselluloos Näited C5H10O4 Sahharoos Kitiin Glükoos C6H12O6 Laktoos ehk piimasuhkur Fruktoos C6H12O6 · Valgu molekuli ehitus ja ülesanded Valgu molekul koosneb peptiidsidemetega omavahel seotud aminohapete reast (aminohape moodustub aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist). Valgu omadused määratakse ära aminohapete järjekorrast: kuigi viimaseid on ainult 20 erinevat, on lõputute järjestamisvariantide tõttu erinevaid valke tuhandeid
JAGATAKSE Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis taimedes energeetiline varuaine. Leidub mugulates (kartul), sibulates, viljades (nisu, riis) Tselluloos tuhanded omavahel ühinenud glükoosimolekulid. Taimede ehitusmaterjal (nt. taimede rakukestad) Kitiin koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. · ÜLESANDED Energeetiline esmane energiaallikas,ehituslik Struktuurne selgroo välistoes, taime, seeneraku kestas
50. Suhkrute lühiiseloomustus. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku , vesinikku ja hapnikku . Süsivesikud on energiarikkad ained. Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Jagunevad: 1)MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) 2)Oligosahhariidid (maltoos, laktoos, sahharoos). Koosnevad 2-3 monosahhariidist. 3) Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen) 51. Milleks rakk vajab suhkruid? Taimerakkudes moodustavad suhkrud rakuseina. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õigete rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. 52. Polüsahhariidide lühiiseloomustus. Koosnevad monosahhariidide jääkidest, mis on seotud pikkadeks ahelateks glükoosisidemetega. Neil on suur molekulmass
Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond. Näevad välja nagu hallitusseened. Kõige olulisemad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Aktinomütseetidel on palju suuri genoome. Nende kolooniapind on hüdrofoobne. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist.
- Eukarüoodsed päristuumne 14 - Rühmitatakse a) üherakulised, - ümarad päristuumsed rakud nt. Pärmseened hulgatuumalised vaheseinteta rakud (nutthallitus) , b) hulkraksed - Hüüf seeneliit - Mütseet seeneniidistik Eukarüoodsete rakkude võrdlus loomarakk taimerakk seenerakk 1.kest Puudub v.a. Tselluloos, ligtiin, kitiin munarakk pektiin 2.vakuool Väiksed Suur keskvakuool Väiksed lipiidi lipiidivakuoolid vakuoolid 3.tsentrosoom On alati On vetikatel, Osades rakkudes puudub kõrgem. taimedel 4.varusüsivesik glükogeen tärklis glükogeen 5
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
Taimeraku kest: Rakukest: · Mitoosi anafaasis, alguses moodustub kiudjas moodustis fragmoplast · Pektiinaine ladenemise tõttu moodustub vahelamell, mis jääb rakke siduvaks aineks · Kummagi tütarraku tsütoplasmad moodustavad primaarse rakukesta · Koosneb pektiin, hemitselluloos, tselluloos ja glükoproteiidid Sekundaarne rakukest · Rakukest kasvab edasi seestpoolt · Täiendavalt ladenevad: ligniin, suberiin, kitiin, pektiin, mineraalained (Ca, Si) · Rakukestade modifitseerumisega kaasnevad olulised rakkude talitluse muutused, neist oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
