y selgitab immuunsuse kujunemist ja tähtsust; y viib arvutikeskkonnas läbi uuringu selgrootute loomade kasutamisest bioindikatsioonis keskkonna puhtuse määramisel või teeb lihtsamaid biotehnoloogilisi katseid bakteritega; y toob näiteid loomadest, kellel esinevad pere, perekond, kari, parv või koloonia ning selgi- tab nende moodustumisega kaasnevaid eeliseid populatsiooni seisukohast; y toob näiteid organismidest, kelle vahel esineb sümbioos, parasiitlus või kisklus ning selgi- tab nende tähtsust mõlemale osapoolele; y analüüsib erinevate organismide taimede, loomade, seente, bakterite toitumissuhteid ökosüsteemis; y leiab uuringu abil seose röövloomade ja saakloomade arvukuse vahel loomade erinevate rühmade näitel; y leiab seoseid ökosüsteemi (biosfääri) asustavate elusolendite mitmekesisuse ja eluta kesk- konna eripära vahel; y leiab uuringu abil, kuidas sõltub organismirühmade populatsioonide arvukus ökosüsteemis
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Konkurents- mõlemile kahjulik sest kasutatakse sama ressurssi. Taimedel vahendid konkurentsist vabanemiseks: kiirem ülekasvamine, varjutamine (naat ja võilill), külgmine mahasurumine. Loomadel: tülikonkurents (üks osapool tõrjutakse agressiivselt välja), ruumikonkurents (hõivatakse strateegiliselt olulised piirkonnad (paljunemiseks, toitumiseks), sama toiduobjekti kasutus. Kisklus/taimtoitlus/parasitism- valdavalt realiseerunud läbi toitumissuhete. Kunagi ei ole ainult ühepoolsed. Kisklus: kiskjate kohastumused- täpne keelepüük (kahepaiksed, roomajad), mürk (mürkmaod), ultraheli kasutus kajalokatsioonis (nahkhiired), saakloomade kaitsekohastumused: mürgised kehaeritised keha pinnal (kärnkonn), ebameeldiv lõhn (tuhkur, skunk), surnu teeskelmine (kährik, opossum). Herbivooria: kuna taimedel on palju kõvasid kudesid siis mälumis-süsteem, mis aitab edukalt peenestada kudesid, paljudel ka mikroorgansmid, mis aitavad
Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu · troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal · generatiivsed paljunemise pinnal Liigisisesed tegurid · kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus, hävituslik) · võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
