Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kisklus" - 255 õppematerjali

kisklus – röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Antibioos – organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
thumbnail
7
docx

Ilves

Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Saba on neil lühike ja laia musta otsaga. Kõrvaotstes on umbes 2 cm pikkused tutid, talvel pikemad, kuni 4 cm. Kõrvatutid on mustad ja silmatorkavad ning tagavad ilvestele ülihea kuulmise. Ilvesel on esikäpad tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad...

Ökoloogia
36 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Niilus

Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Troopiline vihmamets

Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest. Sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa, ilma et see möiraahve mõjutaks. Parasitism Kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama. Allapoole jõudes hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu ­ valgus Viigipuu vs palm ­ juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator ­ toit Tuukanid ­ emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti...

Keskkond
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted/spikker

Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromo...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Põhimõisted

97. Kahjustamine ­ täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. 98. Dominant ­ mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 99. Koaktsiad ­ organismide vastastikused suhted 100. Konkurents ­ isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline 101. Kisklus ­ röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese kohanemisvõimega isenditehävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. 102. Parasitism ­ ehk nugilisus. eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism ­ parasiit e. nugiline ­ toitub teise organismi ­ peremehe ­ kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust...

Ökoloogia
73 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Antibioos ­ organismide mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastatikune mõjutamine keemiliste ühenditega ning see võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Kisklus ­ röövlus. Antagonismi iseloomik juht: üks loom sööb teisi. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism ­ eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt või perioodiliselt kogu elu vältel ning kahjustab teda, põhjustades nakkushaigusi ja vaevusi....

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Bioloogia eksami kordamiseks

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele....

Bioloogia
370 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...

Keskkond
11 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse

10.2009) 2.Konnade kaitse 2.1.Kaitse vajadus Fossiilsed leiud näitavad, et Uus-Meremaal elas 7 liiki konni enne inimeste tulekut 1000 aasta eest. Elukoha muutuste ja võõrliikide sisse toomise pärast on neist 3 suurimat välja surnud. Järele jäänud 4 liigil on vähenenud levila ja isendite arvukus. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.Ohud konnadele 2.2.1.Sisse toodud võõrliigid Sissetoodud liikidega kaasnev elukohtade hõivamine ja kisklus on üks põhjuseid, miks alles jäänud 4 liiki on vähenenud. Peale võõrliikide sisse toomist muutus konnade levila väiksemaks ja nüüdseks elavad 2 konna liiki ainult imetajatest vabadel saartel. Kuigi täpsed andmed puuduvad kuidas sisse toodud liigid on konni mõjutanud, on teada, et laevarotid (Rattus Rattus) on maha murdnud Acheyi konni ja Hocstetteri konni. Samuti tekitavad konnade elupaikadele kahju sellised liigid nagu sead ja kitsed. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation...

Ökoloogia
8 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia 1. töö

Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja...

Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Eesti luhad

Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Madalsood

Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fi...

Loodus õpetus
33 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega

Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus , fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist-...

Bioloogia
254 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos ­ vastastikku kasulik kooselu. Kommensalism ­ erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele kasulik, teisele neutraalne. N inimese soolestikus elavad bakterid. Parasitism ­ erinevat liikide kooseluvorm, mis ühele osapoolele kasuli, teisele kahjulik Kisklus ­ röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Herbifooria ­ taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe Konkurents ­ sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm Troofilised tasemed: produtsendid > I astme tarbijad (rohusööjad) > II astme tarbijad (kõigesööjad) > III astme tarbijad (lihasööjad) Ökoloogilise püramiidi biomassi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist....

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised ­ eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus , herbivooria, konkurents. Abiootilised ­ eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed ­ inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

85)Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus . 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
131 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...

Bioloogia
1779 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos ­ taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine ­ Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt ­ põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...

Ökoloogia ja...
157 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ökoloogia KT nr. 4

(Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5...

Bioloogia
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun