Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel. 97. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. 98. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 99. Koaktsiad organismide vastastikused suhted 100. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline 101. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese kohanemisvõimega isenditehävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. 102. Parasitism ehk nugilisus. eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust
mikroorganismidele tagatud püsivad keskkonnatingimused - Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed, kajalokatsioon ultraheliga nahkhiired, mürk saagi paralüseerimiseks rästik, kombineeritud jahipidamine ehk rollijaotus hundid, kiire rõhumuutusega saagi
Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Saba on neil lühike ja laia musta otsaga. Kõrvaotstes on umbes 2 cm pikkused tutid, talvel pikemad, kuni 4 cm. Kõrvatutid on mustad ja silmatorkavad ning tagavad ilvestele ülihea kuulmise. Ilvesel on esikäpad tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ...
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem
Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja
ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus Kisklus +/- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks
ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. KISKLUS- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. PARASITISM-eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab
inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. 35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki? Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit
edifikaatoriks. Koaktsiad organismide vastastikused suhted. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e ruumikonkurentsi. Võib olla liigisisene või liikidevaheline. Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Parasitism e nugilisus. Eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt fakultatiivne (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel obligaatne (laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Antibioos organismide (pms) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub
kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. · Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. · Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust
kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit e. nugiline – toitub teise organismi – peremehe – kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab
koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised/füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus
8 kuna kütitud isendite hulk ei ületa juurdekasvuvõimet. Tänu paarile raskele talvele võib kährikute juurdekasvu võime olla häiritud ning kevad-talvise küttimisega on kährikute arvukus võimalik ehk kontrolli alla saada (Männil et al.2011). Kopra (Castor fiber) arvukus on viimasel kolmel aastal kergelt langenud kui on siiski stabiilne. Kopra arvukusele hakkab ilmselt üha enam mõju avaldama kisklus, kuna metskitsede arvukus on tugevasti langenud (Männil et al.2011). Halljänese (Lepus europaeus) arvukus on püsivas languses ning arvukuse parandamiseks peaks rohkem küttima liigi suurimat vaenlast, rebast. Küttimise osakaal halljänese suremusele on väike (Männil et al.2011). Valgejänese (Lepus eimidus) arvukus on samuti langev (va. Hiiumaal, Järvamaal, Valgamaal ja Viljandimaal) mida näitavad nii kütitud isendite arv, ruutloendus kui ka jahimeeste hinnang arvukusele
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
22.Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 23. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?) Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk „neelas“ alla teisi, mis sümbiondina tegutsemise järel kaotasid aegamööda iseseisva rahuelu ning
22. Olelusvõitluse välistamise printsiip s.t., et 2 või enam liiki, mis võitlevad täpselt samade ressursside eest, ei saa eksisteerida koos lõpmatuseni. Koos saavad elada, kui igal liigil osa oma nissist ka olemas. - teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nissi - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism, taimtoidulisus, mutualism sümbioos või mitte, kisklus. 23. Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda
Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega. Näiteks loomade sooles elavatel paelussidel pole silmi, seede- ja liikumiselundeid. Parasiitidel on ka palju suurem viljakus kui peremehel. 17. Kisklus ja konkurents. Kisklus on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomi nimetatakse röövloomadeks. Selleks, et toitu saada, peavad nad ründama ja kinni püüdma teisi loomi saakloomi. Konkurents isenditevaheline võitlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast. 18. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses. Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu
Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele liigile on kasulik, aga teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saajad on parasiidid. Sääsed, kirbud, täid. Parasitismi nimetatakse ka nugiluseks. See on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit ehk nugiline- toitub teise organismi – peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja on ilves, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Taimetoidulisus Näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud
Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) · Kooselavate liikide vahelised suhted · Neutralism 0 0 · Konkurents - - · Amensalism - 0 · Parasitism (A- parasiit) + - · Kommensalism (Akommensaal) + 0 · Kisklus (A- kiskja) + - · Sümbioos (mutualism) + + · Protokooperatsioon + + · Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) · Nimetage alternatiivsed energia allikad (nende eelised ja
50/100 pKr muutub maaviljelus järjest tähtsamaks ja inimesed jäävad paiksemaks. 5 Mis on??? Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale.
o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits) Herbivoor osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii valivad Mükorüsa taime ja seene kooselu Mügarbakterid liblikõiega taime juurtel elavad Ökosüsteem
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. o Kooselavate liikide vahelised suhted. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Üldtuntud on parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
liikidevahelised suhted. 14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 14.1. Kisklus (kiskja – saakloom) – esinevad populatsioonilained ( saaki palju = kiskjaid palju; saaki vähem = kiskjaid vähem). Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 14.2. Herbivoorlus e fütofaagia (taimtoiduline organism – taim) – taimetoidulisus, kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades on palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad.
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
19.4. Too näiteid divergentsi kohta a) õistaimedest – üheidulehelised, päriskaheidulehelised b) b) imetajatest – hammaste mitmekesisus erinevat tüüpi toidu 19.5. Nimeta 3 abiootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist kuivus, temperatuur, soolsus 19.6. Nimeta 4 biootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist- konkurents emaslooma ja/või toiduallika pärast, elupaiga pärast ja kisklus (toiduallika pärast) 19.17. Selgita mimikri nähtust ja too selle kohta näide- mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud.Tooge selle kohta 2 näidet Kohastus võib olla kasulik vaid ühtedes tingimustes, teistes aga mitte. Nt 1
• Abiootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilistest maailmast (nt kliimategurid) II. Mis on antropogeenne tegur? • Biootiline tegur – inimtegevusest tulenev mõju b) Ökoloogilise teguri toime graafik (väike õpik lk 141). Osata kirjeldada, nimetusi juurde lisada • Alumine taluvuslävi, optimum, ülemine taluvuslävi, a ja ü vahepeal on ökoloogiline amprituud c) Sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus, herbivooria teada tähendust ja osata näiteid tuua. • Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad neilt vastu magusat eritist • Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele kahjutu – mõned putukaliigid elavad sipelgapesas, pesa pakub neile kaitset ja toitu, sipelgatele pole sellest aga ei kasu ega kahju
konverentsil Taanis Århusis. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asustustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. (biootilistest tegurid: parasiitlus, kisklus ja konkurents). Populatsiooni vanuseline struktuur: Kasvav populatsioon, Püsiv populatsioon, Kahanev populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias Parasitism – üks organism (parasiit) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kurnab peremeest kuid tavaliselt ei tapa teda. Kisklus – üks loom (kiskja) sööb teisi loomi (saakloomi)
Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 2. Ökoloogilised tegurid, nende jaotus Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) · Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus 3. Ülesanne suguliiteliste puuete pärandumisest NR 12 1. Rakuteooria põhiseisukohad · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas · Kõik organismid on rakulise ehitusega KAKS : Viirused. Viiruste ehitus
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
Sellist anumat saab veega täita vaid kõige lühema laua ülemise servani. Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine). 5. Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid. Sümbioos +/+ eri liiki isendite kasulik kooselu, parasitism +/- tavaliselt toitumisega seotud, kisklus +/- kisja ja saakloom, taimtoidulisus +/- herbivoor ja taim, kommensalism +/0 ühele osapoolele ei kasu ega kahju, konkurents -/- piiratud eluruumi või toidu pärast. 6. Autotroofsed ja heterotroofsed organismid. Fotosünteesi üldine valem. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Heterotroofid ei saa sünteesida
Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
- Amensalism selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. - Parasitism (A- parasiit) Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus. - Kommensalism (Akommensaal) on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades - Kisklus (A- kiskja) kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. - Sümbioos (mutualism) on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks, mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja
html 04.10.2009) 2.Konnade kaitse 2.1.Kaitse vajadus Fossiilsed leiud näitavad, et Uus-Meremaal elas 7 liiki konni enne inimeste tulekut 1000 aasta eest. Elukoha muutuste ja võõrliikide sisse toomise pärast on neist 3 suurimat välja surnud. Järele jäänud 4 liigil on vähenenud levila ja isendite arvukus. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.Ohud konnadele 2.2.1.Sisse toodud võõrliigid Sissetoodud liikidega kaasnev elukohtade hõivamine ja kisklus on üks põhjuseid, miks alles jäänud 4 liiki on vähenenud. Peale võõrliikide sisse toomist muutus konnade levila väiksemaks ja nüüdseks elavad 2 konna liiki ainult imetajatest vabadel saartel. Kuigi täpsed andmed puuduvad kuidas sisse toodud liigid on konni mõjutanud, on teada, et laevarotid (Rattus Rattus) on maha murdnud Acheyi konni ja Hocstetteri konni. Samuti tekitavad konnade elupaikadele kahju sellised liigid nagu sead ja kitsed. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation
nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon. Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Antagonismi iseloomulik juht üks loom (predaator, röövloom) sööb teisi (saakloomi). Kiskja võib ise olla ka mõne teise liigi saakloomaks. Sel viisil moodustub toiduahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks võivad taimtoidulisi loomi söövad väikesed kiskjad olla saakloomaks endast suuremale kiskjale. Kisklus ei ole iseloomulik ainult selgroogsetele. Kisklus on tavaline okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Haigete loomade ärasöömine parandab saakloomade populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikeste kohanemisvõimetega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. Kiskja kitsamas tähenduses karnivooria on kasutusel imetajate klassi lihatoiduliste loomade tähenduses. Herbivooria e
omavahel pidevalt võitlema · Koloonia- üht liiki organismide suur grupp · Taimetoidulisus- organism, kes toitub ainult taimedest · Kisklus- organismide vaheline võitlus · Kiskja- murrab teisi loomi · Röövloom- püüab ja sööb teisi loomi · Saakloom- loom, kes langeb röövlooma saagiks 33.teab toitumissuhteid, toob nende kohta näiteid · Toitumissuhted-taimetoitlus, kisklus, parasiitsus · Toiduahel-organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad. · Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum · Aineringe-ained liiguvad organismis · Tootja-organism,kes toodab ainet · Tarbija-organism, kes tarbib aineid · Lagundaja-organism,kes lagundab aineid 34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid Inimene, kliima 35teab ja kasutab mõisteid populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär
2) [ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju. 3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa). Parasitism kommensalism mutualism (soolekepike) 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine;
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ke...
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist-
moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.) 2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. (Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.) 3. Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. (Näiteks paeluss koera soolestikus.) 4. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib osutada suhe hukatuslikuks. 6. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. 7
Nendeks võivad olla keemilised (benseen, raskemetalliühendid), füüsikalised ( UV-kiirgus) ja bioloogilised tegurid (viirused). 2.Ülesanne: Ristati omavahel valge- ja mustakarvalisi hiiri. Järglased olid kõik musta karvavärvusega. Nendega viiakse läbi analüüsiv ristamine. Milliseid tulemusi võib sellest oodata? Pilet 16 1.organismidevahelised suhted. Sümbioos. Kommensalism. Konkurents. Kisklus. Herbivooria. Organismid võivad mõjutada üksteist. Sümbioos kahe organismi kooselu vorm ja mõlemad organismid on üksteisele kasulikud. (mükoriisa, seenehüüfid + vetikad = samblik) Kommensalism organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele neutraalne (algloomad soolestikus) Parasitism kahe organismi kooseluvorm, mis on ühele kasulik teisele kahjulik (verd imevad putukad, paeluss organismis) Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe
Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik Koaktsiad on orgamismide suhted Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis.
välisehitus kasvades oluliselt muutub. Pidev kasv-organism kasvab kuni surmani Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel Piiratud kasv-kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. ÖKOLOOGILISED TEGURID Eluta looduse tegurid-valguskiirgus, temp. , sademed, tuul, ph, õhustatus, toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk tuli.- mõju organismide elutegevuses. Eluslooduse tegurid-sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. ELUSLOODUSE 5 LIIKI! 1.Bakterid- LOOMARAKUL pole, aga TAIMERAKUL on: 1.Kloroplastid-neis toimub fotosüntees 2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. 3.Rakukest-kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
