avaldanud. Aga samal ajal võib olla neid faktoreid veel, mille abil võib metsamajanduse mõju võimenduda.“ Tuleb ka alati vaadata ja mõelda teistele mõjuallikatele ning sellele kas on võimalik, et need on ka omavahel kuidagi seoses. Probleemseid allikad ei pruugi alati ainult 11 üks olla, kui me näiteks kaitseme hoolikalt lendoravate pesituspaiku, aga ei pööra sellele tähelepanu, et kiskjad looduses neid arvukalt hävitavad ja nad saagiks langevad, ei ole esimesel tegevusel mõtet, sest neid hävitatakse looduses niikuinii. Siinkohal tulekski võtta abimeetmeid käsitlusele ka kiskjate osas. Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet
avaldanud. Aga samal ajal võib olla neid faktoreid veel, mille abil võib metsamajanduse mõju võimenduda." Tuleb ka alati vaadata ja mõelda teistele mõjuallikatele ning sellele kas on võimalik, et need on ka omavahel kuidagi seoses. Probleemseid allikad ei pruugi alati ainult 11 üks olla, kui me näiteks kaitseme hoolikalt lendoravate pesituspaiku, aga ei pööra sellele tähelepanu, et kiskjad looduses neid arvukalt hävitavad ja nad saagiks langevad, ei ole esimesel tegevusel mõtet, sest neid hävitatakse looduses niikuinii. Siinkohal tulekski võtta abimeetmeid käsitlusele ka kiskjate osas. Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet
aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses fikseeritud kohustus hukata kiskjad ja kullid ning oli lisatud, et ,,seda ei tohi teha kihvtiga". (Randveer 2004) 9 Esimeseks jahimeeste organisatsiooniks Eestis peetakse Eestimaa Jahiharrastajate Seltsi (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mis asutati Tallinnas 9. septembril 1891. Eestimaa Jahiharrastajate Selts ühendas peamiselt tolleaegse Eestimaa kubermangu, st Põhja-Eesti jahimehi. Seltsi liikmeskond oli võrdlemisi arvukas ja see suurenes pidevalt. Kui 1891. a
Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. · Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis) · Loomastik liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. TUNDRA · Kliimavööde lähispolaarne kliimavööde · Kliima 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem. · Piirkonnad Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik
sigida. Tihti esinevad ühekordne nakatamine ja vertikaalne ülekanne koos lõivsuhe selle eest on virulentsuse alandamine. Ka vaktsineerimine mõjutab virulentsust, nt kasvu pärssivad vaktsiinid, levivad need, kes tapavad peremehe lühema ajaga. 9. Mis on eskaleeruv, mis progresseeruv evolutsioon? Kuidas on eskaleeruvat evolutsiooni fossiilide põhjal uuritud? Eskalatsiooni - elukeskkond muutub aina ohtlikumaks. Kiskjad on aina tapvamad ja saakloomad aina paremini kaitstud. Ei parane kummagi kohasus, sest toimib pidev valiku surve teiselt poolt ja tulemuseks igavene võidurelvastumine.Kui hilisemad röövloomad viia ajas tagasi oleksid nad üliedukad. Tigude fossiilide näitel vigastatud ja paranenud välisskelettide sagedus kasvab ajas, suuremad loomad paranevad sagedamini (uuemad kiskjad suudavad vigastada suuremaid kodasid). Muttakaevuvate perekondi on rohkem ja paksenenud kojaavausega
27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide ensümaatilised grupid, makroselgroogsed lagundajad ja kiskjad. Ökosüsteemi insenerid ehk mullaliigutajad organismid, kes mõjutavad mullatingimusi kui teiste organismide elupaika selle segamise ja agregaatide moodustamise kaudu, seejuures mõjutavad ka taime kaudselt. Näiteks sügavaid vertikaalurge kaevavad vihmaussid. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid on: mulla struktuuri säilitamine, hüdroloogiliste protsesside reguleerimine, gaasivahetus, aineringed, orgaanilise aine lagundamine, kahjurite, parasiitide, haiguste
Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja. Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani. Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul. Mügri ei kuulu looduskaitse alla. Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured. Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge
Kuidas nimetatakse ladina keeles perekonda, kuhu kuuluvad karud? See on Ursus 4.2. Vaata ülesande kaardilt, kus jääkarud elavad. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Jääkaru ja pingviinide levila. Põhja- poolkera, 4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele. Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad, kes toituvad peamiselt merejääl elavatest hüljestest. Mida kauem on meri kaetud jääga, seda paremad on jääkarude toitumisvõimalused. Teadlased on kogunud andmeid jääkarude populatsioonide arvukuse kohtaja mõõtnud satelliidipiltidelt Arktika merejää pindala. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Arktika merejää pindala. Selgitus: Allikas http://www.ijis.iarc.uaf.edu/en/home/seaice_extent.htm 4.4
kohtlevad kõike nagu neil oleks hing, Uutšö lausa vastas, et kuulis Ekke saabumise kohta kividelt. Uutšö röhutab harmooniat haldjate, loomade ja loodusega. Mehed söövad siis forelli ja löhet ning Uutšö lahkub. Järgmine hoomik kui Ekke käed telgist välja sirutab, et ulatuda kellegi tundmatu poolt alati ta telki ette jäetud piima anumat leiab ta hoopis kohaliku kadetust tekkitavat jahi oskustega Jürga. Too ei suhtun Ekkese kenasti, väidab, et tema telgi ees on luusinud kiskjad ning ta peab ettevaatlikum olema. Kui ekke ka oma telgi ümbrust uurib keiab ta über visatud anuma ja mõistab, et Jürga on siin tüli norimas, lausub talle, et siin pole mingeid loomajälgi ja ta on petis kes siin terve hoomik on luusinud. Ekke ähvardab söödikud talle peale nõiduda kuid Jürga karjub ära joostes, et ta juba tema peale on. Lüpsmine pole ültse lihtne porodega neile ei meeldi isegi oma vasikaid toita, sa pead olema osav ja välkkiire kui tahad head
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
ressursi korral. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka liikide vahel. Kui looduses konkureeritakse eluliselt vajalike asjade pärast ja võitlus on möödapääsmatu, siis inimesed võivad tekitada konkurentsi mille suhtes iganes. Karuputk ja teised taimed konkureerivad elukoha, valguse ja toitainete pärast. Ameerika naarits ja Euroopa naarits konkureerisid elukoha ja toidu pärast. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad (karnivoorid) on loomad, kes söövad teisi loomi. Ilves on karnivoor, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi. Rebane murrab ja sööb näiteks kanu ja väikseid linde. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lehmad söövad karjamaal rohtu. Pandakarud söövad bambuse lehti. Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Vetikas ja seen samblikes
) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne
o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel.
· Mikrobentos läheb läbi 0,05mm suuruse sõela. INFAUNA - kaevuvad põhjasetete sisse, neil on ainult väike osa mudast väljas. EPIFAUNA - kahepoolmesed molluskid kinnituvad kõva substraadi külge ja filtreerivad vett, setete peal, sisse ei lähe. Molluskid on kinni, liikuvas vees - ained kantakse nendeni. Harjasuss - ookeanis Väikeharjasuss magevees PRODUKTSIOONI KONTROLL VEES · alt ülesse (valgus, toitained) · ülevalt alla (toitujad, kiskjad (herbivoorid)) Ülemise taseme tarbijad: aerjalalised, vesikirbulised Fütoplanktonit söövad putukad, vastsed, kalad hülged, vaalad · Keha suurus keskkonnas - ainevahetus, pind/ruumala - mida ümaram keha, seda paremini, mida pisem seda kiirem, ka järglaste saamine. Põhja-Gröönimaal - kõige noorem vesi Beringi väinas - kõige vanem vesi. · Mis moodi kaltsiumkarbonaat lukustub Täna lubjakivile. Soodustavad kaltsiumkarbonaadi settimist.
mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid, stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad, algas kiskja-saaklooma "võidurelvastumine". Elu leidus ainult meres. Kivistisi: trilobiidid jt lülijalgsed, teod jt molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
Olid olemas hammastega ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine väljasuremine, seekord saurused. Hakkasis arnenema katteseemnetaimed. Nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, kriit KAINOSOIKUM ( 65 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärimetallidemaagid PALEOGEEN, E,( 65-35,5 miljonit aastat tagasi) toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Lõpupoole ka primaadid ja Austraalias kukkurloomad. Pruunsüsi, nafta. Viimane suur merepealetung NEOGEEN, N, (35,5-1,75 miljonit aastat tagasi) loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. Metallimaagid, kips, nafta, lubimudad, liivad, savid
valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine).
Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine on niisama mõttetu ja võigas nagu nende priiskaminegi. Nagu kiskjad heledasti valgustatud puuris kangastub kord Indrekule ühe peo keerises. Ka intelligents on reetnud ausad eetilised ja esteetilised põhimõtted ning kohanenud tõusikkodanluse tavadele ja maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast.
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
savannis. Australopithecus boisei kolju peal oli luuhari. Selle kohta oli teooria, et selle luuharja külge kinnitusid võimsad lõualuu lihased. Australopithecused olid esimesed, kes hakkasid kasutama ka lihatoitu. Tööriistade tegemiseks pidi kahel jalal kõndima, nii et esijäsemed olid vabad. Miks hakkas australopithecus kahel jalal kõndima? Savannis oli kõrge hein ja püsti seistes näeb kaugemale ja seda kus kiskjad on. Kahel jalal olles on kõht avatud kiskjatele, neljal jalal olles on kõht peidus. Australopithecus võis lapsi põgenedes süles hoida. Võis esijäsemeid hakata ka teatud tööriistade jaoks kasutama. Nende juurest pole leitud asju, mida nad oleks võinud valmistada, kuid on olnud asju, mida nad võisid kasutada. Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud
No mis sina's nüüd? Sinule on keegi midagi ütelnud või? MARGUS (pureldes). Kas sa ei näe siis, et teisele inimesele liiga tehakse! Kuskilt pimedast lendab vana viisk Tiina jalgade ette ja jälle kõlavad pilkesõnad. Susi, säh, silmapaik! Kui sa meie karja tuled, pane see silma ette - susi, säh, silmapaik! TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, teie ju teisti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!... Ja arvate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba -teeb, mis
et linn on ümbritseva keskkonnaga sümbiootilises vahekorras. Kokkuvõttes, linna võib pidada normaalselt funktsioneerivaks ökosüsteemiks ainult siis, kui me arvestame sinna sisse ka sisend- ja väljundkeskkonna. Elukeskkond ja selle osad Elukeskkond Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused füüsikalised Muud liigid: kiskjad keemilised parasiidid konkurendid mutualistid saakloomad Liigikaaslased: paaritumispartnerid, järglased
· väljendab isiku suhtumist, eelistusi, reguleerib suhtlust. Positiivne tundmus on isemotiveeriva olemusega. Emotsioonid reguleerivad õppimises positiivset ja negatiivset kinnitust. Midagi ei õpita kui ei saada positiivset tundmust. Emotsioon omab kinnitavat mõju. Võib saada eesmärgiks omaette. Amükala ehk mandeltuum- oluline lüli kogu koorealuses tegevuses. Oluline roll neg emotsioonide tekitamises. Tekib praktiliselt automaatselt kui keskkonnas tekib midagi ohtlikku. Kiskjad, ähvardavad näod jne. Valdavalt hirmu ja põgenemise ettevalmistaja. Osaleb ka mujal- positiivsete intensiivsete suhete 21 puhul. Toimingute pidurdamises. Multimodaalne- nii nähtavatele, kuuldavatele, kombitavatele mõjudele reageerib. Mida kõrgemad emotsioonid, seda suurel roll ajukoore alusel tegevusel. Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada
tuleb selliseid olukordi väga harva ette. Metsinimene elab koos loomadega ning peab end seetõttu juba väga varakult nendega võrdlema. Avastades, et tema osavus kaalub üles loomade jõu, õpib ta neid mitte kartma. Pange karu või hunt lõksu koos tugeva, väleda, julge metslasega (sest nimelt niisugused nad ju kõik on), kes on relvastatud kivide ja tubli teibaga -- siis näete, et hädaoht on vähemalt vastastikune ja pärast korduvaid katsetusi ei kipu kiskjad, kellele sugugi ei meeldi üksteist rünnata, enam kallale inimesele, kelle nad on leidnud olevat sama metsiku kui nad ise. Mis puutub loomadesse, kelle jõud reaalselt ületab inimese osavuse, siis nendega silmitsi seistes viibib inimene samas olukorras kui teised nõrgemad liigid, kes pole sellest hoolimata välja surnud. Pealegi seisneb inimese eelis selles, et ta suudab joosta sama hästi nagu loomadki, ja kuna ta võib leida puu otsas peaaegu kindla pelgupaiga, saab ta alati ise
Pühakuks Daniil 17. sajandil. Moskva vürstiriik on 13.. sajandi lõpuks territooriumi poolest suht väike, Tver on suurem. Sest onul polnud järeltulijat, jättis maa Daniilile. Ivan I ja tema järglaste ajal Moskva vürstiriik kasvama. Juri Daniilovits Moskva teine vürst 1303-1325. Juri Moskva vürst, kes kasutas võitlust Tveri vürsti Mihhailiga kui Vladimir-Suzdali suurvürst. Juri konkureerima Mihhailiga (1305-1316). Võitlus ei olnud avalik. Moskva esimesed vürstid kui kiskjad, kes nuusivad ringi ja võimalusel krabavad saagi endale. Juri on Kuldhordis mitu aastat, sel ajal on khaan Uzbek. Kuldhordi üks tugevamaid khaane. Juril hea läbisaamine temaga, abiellub Uzbeki õe Kontsakaga (monomahhi müts). Juri tagasi Venemaale koos naisega ja see ei meeldi Tveri vürstile, kes võtab ta oma sõjaväega vastu, lahing. Juri pääseb lahinguväljalt aga Kontsaka võetakse kinni ja viiakse Tveri, seal sureb salapäraselt. Juri tormab
Selline dP/dt = 0 => fa’NP = qP => fa’N = q => N=q/fa’ tihedus, mille puhul on mõlemad populatsioonid korraga nullkasvus Stabiilne olek – punkt, mis rahuldab mõlemat võrrandit. Üldjuhul süsteemid sinna punkti ei jõua. P r/a’ q/fa’ N Kui jänesed ja kiskjad saavad 1. Korda kokku, ei hakka kõik liikuma tasakaaluasendi poole, vaid tasakaal käib mööda ebaühtlast rada. SAAKLOOM KISKJA Mida pikem vektor, seda tugevam tõmme. Nt: Süüa vähe, langeb ruttu. SUMMAARNE FAASIPORTREE – kujutab süsteemi muutumist ajas, puudub ajatelg. Oranž – resultant. Summavektor. Näitab süsteemi liikumissuunda
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine on niisama mõttetu ja võigas nagu nende priiskaminegi. Nagu kiskjad heledasti valgustatud puuris kangastub kord Indrekule ühe peo keerises. Ka intelligents on reetnud ausad eetilised ja esteetilised põhimõtted ning kohanenud tõusikkodanluse tavadele ja maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast.
Enamus gla-d olid väljaõpetatud vabatahtlikud, nende seas oli peremehe poolt välja õpetatud orje. Kurjategija võitlus pandi söögipausi ajale, sest see ei pakkunud huvi inimestele, väljaõppinud meeste võitlus olid huvitavam. Enne võitlust oli kindlaks määratud, milleni võitlus läheb, kas esimese veretilgani, kuni üks meestest palub armu või surmani. Selle hulka kuulub ka inimeste võitlus metsloomadega, väljaõppinud mehed või kurjategijad. Metsloomadega stseenid, nii kiskjad kui muud loomad, võisid võtta õõvastavaid jooni. Kui keegi mängud hukka mõistab, siis mõistab hukka kõik mängud, ka teatrikülastust. Suhtumine muutub radikaalselt kristlusest 313 a, keiser constantinus pöördus ise sellesse usku. Hakkab toimuma jõulisem võitlus kõikide vaatemängude vastu. Seda eelkõige, et krislaste üks 10-st käsust on: sa ei pea mitte tapma. Kristlane ei tohtinud tapmisi ka pealt vaadata. Sisemine moraal- ei tohi teha, vaadata, mõelda. Teatrietendused olid
teistmoodi inimestesse) või antropotsentrismist (inimese huvide eelistamisest). Mõnedki esmapilgul enesestmõistetavana tunduvad seisukohad võivad põhjalikumal uurimisel osutuda kaheldavaiks. Näiteks on levinud seisukoht, et loomi tuleks pidada võimalikult looduslikes tingimustes, kuid majanduslikult on see enamasti võimatu. Looduses on haigused, kiskjad, nälg ning loomade suremus tavaliselt suurem kui vangistuses. Tavaliselt leitakse, et loomi tuleks kindlustada piisava vabalt kättesaadava toiduga, kuid katsetes on leitud, et kui ühes puuri otsas on toit vabalt kättesaadav ja teises tuleb selleks vajutada klahvile, veedavad loomad päris palju aega klahvi vajutades. Kas ja kuidas oleks aga objektiivselt võimalik hinnata loomade tegelikke vajadusi, et pakkuda neile just seda? Üheks paremaks näiteks on majandusteadusest
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
Clovise kultuuri kadumine oli ootamatu. Samal ajal toimus jääaegsete suurulukite väljasuremine. Väljasuremine toimus ka mujal maailmas, ent mitte nii järsult ja nii ulatuslikult. Ameerikas suri välja u 75% suurtest ulukitest, mis olid olnud inimeste jaoks olulised. Kadusid: kaamel, hobune, mammut; säilis piison. Miks, ei teata. Probleemiga tegelevad zooloogid, palju arvamusi. 1. Ületapmise hüpotees. Ameerikas puuduvad suured kiskjad, inimeste jahiloomad ei suutnud kohaneda küttimisega. Teooria kriitika: osa liike kadusid enne, kui neid inimeste poolt massiliselt küttima hakati; kadus ka selliseid loomaliike, kes ei olnud küttimisobjektiks. Lisaks oli inimeste toidus nii suur osakaal taimedel, et tapmine ei pidanud viima paljude liikide väljasuremiseni. 41 2. Väljasuremise võis põhjustada kliimamuutus. Kuivem ja soojem kliima üldine
ja kes see enam nõudis aru, Tuntud valmimeistrid: mis kurja oli teinud karu · Aisopos või teised võimumeeste tõust! · Jean de La Fontaine Taud, millel õudus kannul käib, · Ivan Krõlov Nüüd selgus, kiskjad ja ka harilikud krantsid taud,· millegaMart me patte Raudnäib peas otse pühapaistet kandsid. · Jakob Tamm vist oma vihas karistavat taevas, Siis Eesel pihtis: "Kloostri aasa pealt katk (öelgemJutustada,,Katkuhaiged välja), millest ainsal ööl loomad".
Jastiin kirjutas noaga pehmele kivile mingis võõras keeles teksti ja me liikusime edasi. Kõik olid mornid ja me valasime Johni pärast pisaraid. Ma tundsin end kohutavalt. Me kõndisime kiiresti edasi. Kell oli just löönud kolm. Me jõudsime kella poole neljaks koobasteni. 19 Koobastes Koopad olid suured. Kabrevitsi juhatas meid ühe eriti suure koopaava juurde. "Me läheme nüüd esivanemate kaugete aegade tagusesse elamisasemesse. Seal all on väga jahe, aga sinna ei pääsenud kiskjad ja märg ligi. Lähme aeglaselt ja ettevaatlikult alla. Mina ees, Andres, Jasmiin ja Jastiin kõige lõpus. Nii, eks asume siis teele. "Aaa! Ettevaatust tillukeste allikatega! Need asuvad kivide all ja vahel. Nii, et hoiduge sisse kukkumast!" ütles Kabrevitsi ja me asusime aeglase rongina teele. Alguses oli koobas valge, aga varsti muutus nii pimedaks, et tõrvikud olid seintele kinnitatud. Kabrevitsi ja Jastiin võtsid mõlemad tõrvikud. Sammusime aeglaselt ja ettevaatlikult edasi.
traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine on niisama mõttetu ja võigas nagu nende priiskaminegi. Nagu kiskjad heledasti valgustatud puuris kangastub kord Indrekule ühe peo keerises. Ka intelligents on reetnud ausad eetilised ja esteetilised põhimõtted ning kohanenud tõusikkodanluse tavadele ja maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast.
sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine on niisama mõttetu ja võigas nagu nende priiskaminegi. Nagu kiskjad heledasti valgustatud puuris kangastub kord Indrekule ühe peo keerises. Ka intelligents on reetnud ausad eetilised ja esteetilised põhimõtted ning kohanenud tõusikkodanluse tavadele ja maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast.
Kuid risk ei tohi olla ka nii suur, et see muudaks ettevõtluse lausa lootusetuks-ohtlikuks. Välistehingutes tekib täiendav risk, sest eksportööri kodumaa ja potentsiaalse sihtriigi vahel valitsevad erinevused poliitilis-õiguslikus, sotsiaal-kultuurilises ja majanduslikus süsteemis. Globaalselt edukad ärimehed püüavad oma riske maandada või olematuks teha. Suurärimehed on ju oma tüübilt kiskjad. Aga kiskjad ju ei armasta üldjuhul riskida. Vastupidi, nad püüavad jahti pidades riske igati vältida, otsides vanu, haigeid ja karjast eraldatud ohvreid. 1.4.3.3. Eetilised aspektid TTÜ majandusteaduskonnas loeb dotsent Mari Meel õppeainet “Ärieetika”. Käesolev punkt, mis osaliselt põhineb ka dotsent Mari Meele vastavatel õppematerjalidel, annab probleemist lühiülevaate vaid majanduspoliitika kontekstis. 72
Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine on niisama mõttetu ja võigas nagu nende priiskaminegi. Nagu kiskjad heledasti valgustatud puuris -kangastub kord Indrekule ühe peo keerises. Ka intelligents on reetnud ausad eetilised ja esteetilised põhimõtted ning kohanenud tõusikkodanluse tavadele ja maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast.
A: Jah. Kas inuakid elasid sel ajal sama vanaks? D: Ei, kõige vanem olend planeedil oli 40-50 maist aastat. A: Kas Inua oli siis samasugune nagu praegu? Mõtlen siin kliimat, reljeefi... 32 D: Tol ajal sõltus Inua ilma kapriisidest. Äikesed olid ebatavaliselt tugevad kuid lühiajalised. Nagu aru olen saanud, olid olemas talved ja need olid väga külmad. Olid mäed, künkad ja tasandikud kuid mitte seal, kus need on praegu. A: Kas ohud olid? Kiskjad loomad, taimed? D: Kõige suurem oht varitses vees. Seal elasid olendid, sarnased ülisuurtele kroko- dillidele, kes aegajalt roomasid pinnale ja hävitasid elanikkonda. Seepärast harjusid inuakid magama kaljude otsas või puudel. Nad ehitasid endale hütid liaanitaolistest nööridest ja magasid seal. A: Aga kas loomad olid? D: Jah. A: Kas neid tapeti ja kasutati toiduks? D: Jah. A: Toitu valmistati? Kas tuli oli olemas? D: Jah, kuid mitte nii nagu praegu
meid! III 1. Armasta oma ligimest olevat ülim seadus. Kuid milline võim selle nii seadis? Millisel mõistlikul alusel armastuse kummardamine põhineb? Miks ei peaks mina oma vaenlasi vihkama? Kui ma neid armastan, kas ei heida see mind nende meelevalda? 2. Kas teineteisele head teha on vaenlaste loomu järgi? MIDA TÄHENDAB HEA? 3. Kas suudab verine räsitud ohver armastada verest nõretavaid lõugu, mis tükk tüki haaval tema ihu rebivad? 4. Kas me pole siis loomult kiskjad? Kui inimesed ei kohtleks üksteist röövsaagina, kas suudaksid nad siis ellu jääda? 5. Kas pole iha tõesem väljend kirjeldamaks armastust inimrassi jätkumist silmas pidades? Kas pole armastus lipitsevates kirjatükkides vaid ilus väljend suguakti kirjeldamiseks? Või oli suur õpetaja kohimeeste ülistaja? 6. Armastada oma vaenlasi, teha head neile, kes sind põlgavad ja ära kasuavad kas pole see end peksja ees selili heitva koera põlastusväärne filosoofia? 7
Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine on niisama mõttetu ja võigas nagu nende priiskaminegi. Nagu kiskjad heledasti valgustatud puuris kangastub kord Indrekule ühe peo keerises. Ka intelligents on reetnud ausad eetilised ja esteetilised põhimõtted ning kohanenud tõusikkodanluse tavadele ja maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast.
seda meie õnnelikus olevikus enam uneski ei mõisteta näha. Ka Viljandi talurahva rõõmuallikad olid nii ara kuivanud, et mehed ilma Villuta kergesti naermise ja naljaheitmise ara oleksid võinud unustada. Nende igapäevane elu oli raske orjus vuhisevate vitste ja laksuvate piitsahoopidega. Puhkamise ja meelelahutamise ajad olid need, mil talupojad oma käredate isandate või röövivate naabrite eest laantesse ja rabadesse pakku jooksid, kus nälg, katk ja kiskjad elajad neile lahkesti paremat põlve pakkusid. Kas see ime on, et niisugusel ajal inimeste naljasooned kuivaks jäid ja naeruriistad, harjutamata jäädes, nõnda ära roostetasid, et peaaegu enam liikudagi ei tahtnud? Meeleheide kattis nagu tihe ämblikuvõrk eestlaste elu. Seda lõbusam oli muidugi ämblikkude põli. Sepp Villu ei olnud aga ei saksa ega taani soost mõisnik, ei ordurüütel ega piiskop, ei
V. fischeri'l on kaks eluvormi planktiline ning kinnitununa kalmaari (Euprymna scolopes) valguselundis. Planktilised rakud ei helenda, samas kui kalmaari valguselundis bakterid on võimelised helendama. Kalmaar pakub bakterile turvalist keskkonda ning pidevalt toitaineid. Bakteri helendamise abil varjab kalmaar ennast süvakiskjate eest, kes jahivad pinnakihtides ujuvaid saakloomi nende tumedana näiva silueti järgi heleda taeva taustal. Bakterite helendamise tulemusel ei märka kiskjad kalmaari siluetti. Hulgatunnetuse abil aktiveeritavad fenotüübid (kõik tüüp I signaalmolekulid). Organism Signaalmolekul HT Fenotüüp geenid Pseudomonas 3-okso-C12-HSL lasI-lasR Virulentsusfaktorid, biofilm aeruginosa (alginaadi ekspressioon), rhlI-rhlR liikumine (tüüp IV piilid,
pole hädavajalik. Koostame valemi: Murdjatel on kihvad. P+aM– Hundil on kihvad. S+aM– Hunt on murdja. S+aP– See on II figuuri süllogism. Ühtegi eelduste reeglit pole rikutud. Kuid süllogism ei ole kehtiv, sest kesktermin (M) peab esinema vähemalt ühes eelduses täies mahus. (II figuuri puhul peab olema üks eeldus eitav.) Ü6.1. Analüüsige liitlause kujul esitatud süllogisme. 6.1.1. Lõvid on kiskjad, sest lõvidel on kihvad ja kiskjatel on kihvad. 6.1.2. Mõnedel loomadel on kihvad, sest lõvid on loomad ja lõvidel on kihvad. 6.1.3. Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad. 6.1.4. Mõned araablased ei ole fanaatikud, sest mõned araablased ei ole natsionalistid ja kõik natsionalistid on fanaatikud. Tüüpülesanne 6.3: lühendatud süllogism koosneb eeldustest. Puudub lõppjäreldus. Analüüsida süllogismi. Tuletada järeldus.
millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid (primaarne—primaarne konsument—sekundaarne kosnument—tertsiaalne konsument) I astme tarbijad- rohusööjad e herbivoorid II astme tarbijad- kõigesööjad e omnivoorid III astme tarbijad- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduahelad jaotatakse: karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kiskahel) laguahel ehk detriitahel nugiahel ehk parasiittoiduahel Näited: viljatera—põldhiir—rebane—ilves Autotroof—heterotroof—heterotroof—heterotroof Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni püramiid (ökoloog Charles Eltoni järgi)) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina
Koostame valemi: Murdjatel on kihvad. P+aM Hundil on kihvad. S+aM Hunt on murdja. S+aP See on II figuuri süllogism. Ühtegi eelduste reeglit pole rikutud. Kuid süllogism ei ole kehtiv, sest kesktermin (M) peab esinema vähemalt ühes eelduses täies mahus. (II figuuri puhul peab olema üks eeldus eitav.) Ü6.1. Analüüsige liitlause kujul esitatud süllogisme. 6.1.1. Lõvid on kiskjad, sest lõvidel on kihvad ja kiskjatel on kihvad. 6.1.2. Mõnedel loomadel on kihvad, sest lõvid on loomad ja lõvidel on kihvad. 6.1.3. Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad. 6.1.4. Mõned araablased ei ole fanaatikud, sest mõned araablased ei ole natsionalistid ja kõik natsionalistid on fanaatikud. Tüüpülesanne 6.3: lühendatud süllogism koosneb eeldustest. Puudub lõppjäreldus. Analüüsida süllogismi. Tuletada järeldus.
neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval:
neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
