Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kiskjad" - 411 õppematerjali

kiskjad – kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) • looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) – kabuhirmus põgenemine • sama liigi dominantsed isendid – taandumine, alistumine • neofoobia, häirimine – uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees).
thumbnail
8
doc

Koaala

7 3.Kokkuvõte................................................................................................................................8 3 1. Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad. 4 2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam....

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia

Elus ­ biotsönoos. Toiduahel ­ toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad ­ rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad ­ toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad ­ surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela. Laguahel ­ laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega)...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Jääkaru

Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks....

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur ­ inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos ­ Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism ­ Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus ­ On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus ­ näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sebra

Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. Üks kahest sebra alamliigist ­ Equus zebra hartamannae on juba peaaegu väljasuremise äärel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna läheduses asuvas rahvuspargis Lõuna- Aafrika vabariigis. Järk-järgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Miks on sebral vöödid? Vöödid sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Väidetakse, et need ajavad kiskjad segadusse ega suuda saaklooma välja valida. Kasutatud kirjandus: Anne Niin Loomariigis 8.r Tunne loomi...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Parasiidid on a sääsed, kirbud, lutikad ja täid, kes imevad inimese verd. 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2...

Bioloogia
187 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ökoloogia konspekt

GPP ­ gross primary productivity ehk summaarne primaarproduktsioon. Osa GPP-st kulub kohe ära taimedele(hingamiseks), see mida teised loomad sellest saavad on NPP ­ puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse näiteks J/m2a või g/m2s. Ookeani summaarne produktsioon on umbes kaks korda väiksem kui maismaal. Ökoliigiline püramiid Energia püramiid: Tippkiskja Sekundaarsed tarbijad - kiskjad Esmased tarbijad - herbivoorid 1 troofiline tase ­ taimed Ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub 10% energiast. DOM ­ surnud orgaaniline aine. Energia liikumine läbi püramiidid on toiduahel. Toiduvõrgustik. Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele e=mc2 Pn-1, In(sisend, input), Fn(fekaalne kadu), An(omandatud energia, assimileeritud energia), Rn(hingamine) In/Pn-1 =CE(tarbimisefektiivsus), AE=An/In(kui hästi suudetakse seedida),...

Ökoloogia
190 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laanemets

Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad , sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Okasmetsad (konspekt)

Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad . · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. · Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. · Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. · Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad....

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa kui süsteem

Paleogeen - Põrkus india laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja. Üks peamisi evolutsioonilisi sündumusi, mis leidis aset paleogeenis oli rohu teke. Jätkus kiire imetajate areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised,vaalalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Suured maismaa kiskjad , kes arenesid Varase-Eotseeni jooksul. Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad. Esimene primaat e. esikloom Eosimias(varane ahv), peetakse Vana-Maailma ahvise eellaseks. Suurim imetaja on INDRICHOTHERIUM. Erilisemad olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metabolism, fotosüntees

Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi:...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Röövlinnud

Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne. Temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad ja imetajad, kuna kassikakk on võimas kiskja. Kassikakk toitub mitmesugustest närilistest, kärplastest, jänestest ja väiksematest rebastest. Kõikide lindude puhul kehtib reegel- kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikakk haub oma mune umbes 35 päeva ning poegi kasvab enamasti üles kaks. Nad kooruvad munast mai esimese poole lõpus ja kassikaku pojad saavad lennuvõimeliseks juuni teisel poolel. ~5~...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

Erosioon toimub siis, kui mullas ei kasva taimi ja tuul ja vesi uhuvad mulla ära, jättes maha viljatu ala. _____________________ Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomasid nimetatakse röövloomadeks. Saakloomadel puudub tihti kaitsevõime, sageli kasutavad nad enesekaitseks sarvi ja jäsemeid. Kiskjatele on iseloomulik kiskhammas. Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi. Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad. ______________________________________________________________________ _____ 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine....

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Teadustöö vormistamise juhend

Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika...

Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hobused

Kallihinnalised tõuhobused, eriti võidusõiduhobused ja takistussõiduhobused veedavad iga päev väsitavaid tunde intensiivsel treeningul. Võidusõidul alluvad hobused oma karjainstinktile ja järgnevad esimesele hobusele; kaasa aitavad ka piitsalöögid, mis mõjuvad nii, nagu ajaksid hobust kiskjad taga. Peale võidu- sõidu või takistussõidu on iidsemaid spordialasid hobustel jahipidamine. Peale jahi osalevad ho- bused paljudel erinevatel spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahu- tuse nii ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlustel kui klassikalises ratsutamiskunstis ehk koolisõidus. Kasutatud kirjandus: 1. J.Clutton-Brock ,,Hobused" Suurbritannia 1992 63 lk. 2. J...

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Väike karihiir

Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad , kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid). 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks rohkem vaeva nägema, sest saak võib eest ära joosta, herbivooridel on toidu hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt...

Bioloogia
2075 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Imetajad - KT küsimused ja vastused.

Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad. 3. Miks otsivad metskitsed ja põdrad toitu just õhtuhämaruses ja varastel hommikutundidel? V. Sest siis on vaenlasi vähem ja nii ohutum. 4. Miks paljud lagedatel rohumaadel elavad rohusööjad toituvad ja liguvad suurtes karjades? V. Sest nii on ohutum ja kiskjad ei julge suurt karja rünnata. Igal karjal on ka oma vaht kes jälgib, et vaenlast ei tuleks. 5. Mille poolest erineb hobuse ja veise toitumine? V. Veis on mäletseja , ning ta sööb suurem osa rohtu. 6. Kuidas valmistuvad meie lähialadel elavad pärisimetajad talveks? V. Koguvad toitu ja energiat....

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Niidu-Uruhiir

13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkusest. Niidu-uruhiir on levinud igal pool Eestis ning ta asustab igasuguseid metsi ja ka avamaastikke, kuigi viimastest eelistab niiskemaid ja rohurikkamaid alasid. Niidu-uruhiir võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimedeNiidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkuses...

Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun