põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete
Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Kaks põhitüüpi: Karjatusahelad algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjad Laguahelad mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism 0 0 Konkurents likidevaheline või liigisisene - - olelusvõitlus piiratud keskkonaressursside pärast
kergem saak Väljasuremiskeeris protsess, kus erinevad tegurid koos toimides võimendavad üksteist ja põhjustavad pop arvukuse langu kuni väljasuremiseni. Nt ületarbimine, võõrliigid, saaste, elupaikade häving, dem.langus, katastroof Millised tegurid ohustavad väikeste populatsioonide säilimist oluliselt rohkem kui suurte oma: katastroofid, väljasuremine suurem, juhuslike tegurite mõju, geneetiline vaesumine, demograafilised muutused, toidupuudus, kokurendid, kiskjad Populatsiooni elujõulisuse analüüs- ennustatakse, kui suure tõenäosusega liik välja sureb, analüüsitakse kk, toidu, konkurente, ohutegureid. Liigi vajaduste ja ohtude järgi saab leida eluetapi, mis ta on kõige haavatavam. Hinnang, kuidas liiki kaitsta ja kas toimivad kaitsemeetmed on eesmärki täitvad. PVA Mis on populatsiooni pudelikael ja milles seisneb selle oht populatsioonile Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs
põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete
Suveks nendele aladele saabuvad haned, luiged ja pardid. Taigas elab põder, hirv, izjubr, pruunkaru, ilves, soobel, suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe. KOKKUVÕTE Venemaa on pindalat kõige suurem riik. Sellel riigil on palju varasid. Talved on seal külmad ja suved soojad. Inimesi elab seal ka palju tervelt üle 140 miljoni
Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid
oli. [15] Parasitism Näide parasitismist oleks olukord, kus troopilises vihmametsas on sümbioos kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Kisklusest tooksime näiteks alligaatori, kes söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Teiseks jaaguari, kes sööb nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad, kes on ühtlasi ka maailma suurimad maod, söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Servalid, kes on tuntud kui kõrbeloomadena, esinevad ka vihmametsades.
enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. (joonis2.1) 2.2 Kus elavad erinevad loomad Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik .Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Puudel on tavalisteks loomadeks ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad , Aasias orangutangid ja makaagid) laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud ( tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad kellel on paks nahk: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid
tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne. Temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad ja imetajad, kuna kassikakk on võimas kiskja. Kassikakk toitub mitmesugustest närilistest, kärplastest, jänestest ja väiksematest rebastest. Kõikide lindude puhul kehtib reegel- kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikakk haub oma mune umbes 35 päeva ning poegi kasvab enamasti üles kaks. Nad kooruvad munast mai esimese poole lõpus ja kassikaku pojad saavad lennuvõimeliseks juuni teisel poolel. ~5~
ärevushäälitsusi. Hoidu häirimast poegadega loomi/linde. Ärritunud loom võib oma järglaste kaitseks inimest rünnata, kuid võib ka lihtsalt põgeneda ning kui ta järglaste juurde ei naase, saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga. Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale. Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta. Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha.
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
Moodsa kunstivoolud 20.sajandi Euroopa kunstis Kristina Saluste Paldiski Gümnaasium ÕO. 10.klass 20.sajandi alguse maailma kunsti vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Nii linnapildis kui ka muuseumides leidus rohkelt vana kunsti, seetõttu sündis ka seal enamik uusi kunstivoole. Ülemaailma maabus sinna noori kunstnikke, kes soovisid end täiendada või lihtsalt elada kunstist küllastunud keskkonnas, saades osa kunsti uuenemisest. Paljudele neist jäigi Pariis teiseks koduks, sulandudes sealsesse kunstiellu. Impressionism Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel e...
sisalikuliigist. Inimese jaoks pole see hammustus surmav, tekitab aga teravat valu. Zilatjeeelab Mojave ja Sonora kõrbe kuivades põõsastikes. Jahil käib ta öösiti ning püüab väikesi imetajaid, madusid ja teisi sisalikke. KÄBISABASKINK elab Austraalia kõrbetes ning tal on priske ja tömp, kuju poolest pead meenutav saba, mis ajab kiskjad segadusse. Kumba poolt rünnata? Kui vaenlane ründabki kaitsetu pea asemel saba, käänab käbisabaskink end ringi ja hammustab vastast. Käbisabaskingid söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas tigusid, putukaid ja taimede vilju. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile
paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor, kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit. Selle definitsiooni järgi oleks suur osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda, loomad aga saavad. Seega peavad kiskjad (sõna klassikalises tähenduses) oma toitu jälitama või varitsema. Taimtoidulisus ei nõua väledaid jalgu, miks on siis paljud rohusööjad lausa kiiruse sünonüümiks (hobune, jänes jne.) Olla rohusööja või loomtoiduline on alternatiivid.
kiskjat aga tuleb mõnikord pikalt jälitada, et tabada paik, kus ta on saagi kätte saanud. Lumel on hästi näha, kuidas näiteks rebane on uurinud rohupuhmaste aluseid või hiireurge. Puittaimedel leiduvad toitumisjäljed on sageli põdra poolt jäetud. Enamik loomi üritab söömise ajal hoiduda varjulisse kohta. Pisinärilised on seega sunnitud vedama oma toidu mõne rohututi varju, käigusuule või mõnda muusse varjulisse kohta. Suuremad loomad ja kiskjad aga toituvad lagedamates paikades, kuna neil ei ole midagi karta. Ka teravale nägemisele lootvad loomad nagu oravad või röövlinnud võivad vaenlast enneaegu märgata. Mis tahes toitumiskoha hoolikas vaatlemine annab loomade kohta alati huvitavat infot. Talvel moodustavad eelkõige noorte puude ja põõsaste pungad, koor ja oksad olulise osa paljude loomade toidust. Üksikute hambajälgede väljanägemise ja suuruse põhjal saab otsustada, mis loom on puud närinud
kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et
Näiteks inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu ning tekitab sellega inimesele tervisehäireid.Parasiidid on a sääsed, kirbud, lutikad ja täid, kes imevad inimese verd. 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2
ja umbrohutõrjevahendid. Õhusaaaste tekib enamasti kütuste põlemisel, kusjuures atmosfääri satub mürkgaase. See põhjstab happevihmasid, millel on tugev kahjustav mõju. Laiemas laastus on see põhjuseks ka globaalsele soojenemisele. Raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid akumuleeruvad kudedes, mistõttu saastatud keskkonnas elavad organismid koguvad kogu eluea jooksul endasse ohtlikke aineid. Toiduahela tipus olevad kiskjad on kõige enam ohustatud, kuna nende organismi jõudev ohtlike ainete kogus on kõige suurem. Saastatud toit satub ka inimese toidulauale. Toksilised ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse reo- ja heitveega, heitgaasidega, leostuda nõuetele mittevastavatest jäätmehoidlatest, lekkida kütusemahutitest või sattuda keskkonda juhusliku õnnetuse läbi. Esineb ka teadlikult seadusevastast käitumist, kui ohtlikud ained
Lutra lutra (L.) · saleda kehaga kärplane · tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm · 8...15 kg · ligikaudu 2000 isendit · Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim · tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate · eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel · üksikeluviisilised loomad · tegutsevad peamiselt videvikus · toidu hangib peamiselt veest · on tippkiskja keda ohustab inimene ning haruharva suured kiskjad · kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse ! EUROOPA NAARITS Mustela lutreola L. · Eesti kõige haruldasem imetaja · tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm · 0,5...1 kg · Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool üksikute gruppidena. · peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja
Peenendamine – osakeste suuruse vähendamine, msi erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt toimub loomade elutegevuse või abiootiliste tegurite toimel. Leostumine – (lahustuvate ainete ülekandmine veega) – puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. ► Ökoloogilised püramiidid. koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle ko...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed -> vihmaussid ->lestad -> bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad – rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad – kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 32. Mis on elurikkus ja kuidas seda hinnatakse? Elurikkus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 33
Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emased ja isased isendid. Olulisem on emaste arv pupulatsioonis, sest see on seotud sündimusega. Iive arvukuse muutmine ajaühiku Kui populatsiooni joon jääbki K peale pidama(keskkonnakandevõime), siis saab öelda, et on stabiliseerunud populatsioon Hulgipaljunemine Limiteerimatu mida suuremaks saab populatsioon, seda kiiremini ta kasvab. Seda looduses ei kasvab. Konkurents, kiskjad parasiidid ressurss saab otsa. Logistiline jõuab keskkonnakandevõimeni ja peaks sinna psima jääma Areaal ehk leviala geograafilised(ruumilise) piirid, milles mingi liigi poluplatsioonid elavad. Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Maismaa- ja veekogude ökosüsteemid Suur skaala : kliima mustrid Kuna ekvaator on Päikese poole kallutatud, siis saavad ka ekvatoriaalsed ja
paar ümaraid karvase nahaga kaetud sarvi. Suured silmad on varusatud pikkade ripsmetega. Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase ja leebe väljanägemise. Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda. Sebra Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma
3 Toitumine ja jaht Hunt on kõige tüüpilisem kiskja, kes sööb taimset toitu ainult oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks või parema toidu puudumisel. Samuti on täheldatud lõunapoolsetel aladel huntide leidlikkust tarvitada näiteks arbuuse ja meloneid janu kustutamiseks. Peamisteks saakloomadeks on tavaliselt siiski metskits, metssiga ja jänesed. Suvel võivad toidumenüüsse lisanduda ka temast väiksemad kiskjad, hiired, linnumunad, putukad ja konnad, aga otsivad oma toitu ka prügi hulgast. Koduloomadest on lemmikuks lambad. Põhisaagiks on antud paikkonna arvukaim loom, kes võib eri aastatel muutuda. Nälja korral on täheldatud ka kannibalismi. On aegu, kus eluinstinkt ei luba isegi liigikaaslasele armu anda saagiks langevad enamasti haiged ning viletsad loomad. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab
Seetõttu on rohtlad enamustes ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. · Põlised rohtlad- kunagised rohtlad, kus inimese mõju praktiliselt puudus. Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad: Põhja-Ameerikas piisonid, Aafrikas elevandid, Austraalias kängurud. Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamustes hävitatud. · Metsastepp-üleminekuala rohtlavööndi ja metsavööndi vahel, kus kase-, haava-,tamme- või männitukad vahelduvad niidu- ja rohulaikudega. · Rohtladid nimetatakseerinevatel mandritel erinevalt: 1. Euraasias - stepp; 2. Ungaris - pusta; 3. Põhja-Ameerikas-preeria; 4. Lõuna-Ameerikas-pampa; 5. Lõuna-Aafrikas - veld; · Pampad- tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed e. Niiske
TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - 1,6 x 0,04 mm - 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 m - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse
tulemuseks on väiksemad kalasaagid. Merelõvide pojad kannatavad nälga. Kannatavad ka nn lehtadrude metsad, mis on suure pruunvetikate taimestiku tihedusega veealuselised alad. [13, 17] La Niña’l on tavaliselt positiivne mõju lääne Lõuna-Ameerika kalatööstuele. Upwelling toob külma, toitaineterikka vee ookeani pinnale. Toitained sisaldavad planktoni, millest toituvad kalad ja koorikloomad. Kõrgema taseme kiskjad, sealhulgas ka väärtuslik kalaliik nagu mereahven, omakorda kütivad koorikloomi.[16] 13 3.2. Loomade liikumine Upwelling mõjutab loomade ja nende liikide levimise liikumist. Pisikesed kullesed – paljude kalade ja selgrootute arenevad vormid. Sõltuvalt liigist saavad nad triivida hoovusteega nädalaid ja isegi kuid. Upwelling võib ranniku lähedal elavate täiskasvanud mereolendite kulleseid viia nende loomulikust elukeskkonnast kaugele
REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel
arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlemad vanemad. (T.Randala 1976) Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni. Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts.
keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - ♂ 1,6 x 0,04 mm - ♀ 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 μm - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10- 30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad
Seda tehakse orgaanilise ainena. GPP gross primary productivity ehk summaarne primaarproduktsioon. Osa GPP-st kulub kohe ära taimedele(hingamiseks), see mida teised loomad sellest saavad on NPP puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse näiteks J/m2a või g/m2s. Ookeani summaarne produktsioon on umbes kaks korda väiksem kui maismaal. Ökoliigiline püramiid Energia püramiid: Tippkiskja Sekundaarsed tarbijad - kiskjad Esmased tarbijad - herbivoorid 1 troofiline tase taimed Ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub 10% energiast. DOM surnud orgaaniline aine. Energia liikumine läbi püramiidid on toiduahel. Toiduvõrgustik. Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele e=mc2 Pn-1, In(sisend, input), Fn(fekaalne kadu), An(omandatud energia, assimileeritud energia), Rn(hingamine) In/Pn-1 =CE(tarbimisefektiivsus), AE=An/In(kui hästi suudetakse seedida),
on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugis on levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Päeva veedavad nad peamiselt kuskil puuõõnes või muus varjatud kohas magades. Ta on tihedalt metsadega seotud loom, keda lagedal võib kohata ainult saagijahil. Eelistab ta vanu risustunud okas- ja segametsi. Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal. Edasi liigub peamiselt maapinnal, kuigi on võimeline ka puult puule hüppama. Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta
teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saavat organismi nimetatakse parasiidiks. Parasiidid on näiteks inimese verd imevad sääsed, kirbud ja täid. Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3
kajakas ja kaur. Suveks nendele aladele saabuvad haned, luiged ja pardid. Taigas elab põder, hirv, izjubr, pruunkaru, ilves, soobel, suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe. INFRASTRUKTUUR Transpordi võrgustik Venemaal on üks maailma kõige ulatuslikum. Riiklikud teed, raudteed ja lennuteed kokku on ligi 7700 km pikkused. Venemaa on vastu võtnud
kujutamine kunstis. 10. eripära India loodus on kontrastne Väga kõrgetasemeline (kõledad kiltmaad, viljakad tarbekunst. Metallitöö, orud, kivised kõrbed, nikerdused, tikandid, email, vohavad troopikametsad, lakk, portselan, graafika. igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas Brahmanism - On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende
nendest rohkem teada saada. Esimeses peatükis räägin ma loomade tutvustusest. Teises peatükis räägin ma KES ON LOOMAD? Praeguseks on määratletud peaaegu 2 miljonit loomaliiki ja veel rohkem on neid, mis ootavad avastamist. Seega on loomad kõige mitmekesisem nähtus meie planeedil. Nad on üle miljardi aasta kohastunud nende ümber muutuva maailmaga ja ellujäämisvõitluses välja arendanud hulgaliselt erinevaid elulaade. Üheks äärmuseks loomade seas on kiiresti liikuvad kiskjad, nagu haid, suured kassilised ja röövlinnud. Teiseks äärmuseks on loomariigi jäänuste silmatorkamatud sorteerijad ja läbisõelujad, kes elavad nähtamatult mullas või sügaval merepõhjas. Koos moodustavad nad loomariigi tohutu elusolendite kogumi, keda seob ühine bioloogia ja kellele kuulub maapealses elus juhtroll. LOOMADE ISELOOMUSTUS Loomi on muudest eluvormidest harilikult kerge eristada, sest suurem osa neist suudab liikuda
fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse detridofaagid esmasteks- toituvad otseselt Detroidist ja teisteks jne. 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks
Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha) Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada
Nende objektide teatud omadused võivad käitumise esilekutsumisel olla olulisemad kui teised. Esineb valikuline reageerimine ärritajatele. Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. Perifeersed filtrid (konna nägemise ja kuulmise näitel). Konna silm selekteerib paljudest ärritustest, mida tema retseptorid tajuvad, välja ainult tema jaoks kõige olulisemad: potentsiaalsed toiduobjektid(väikesed liikuvad objektid), potentsiaalsed kiskjad (suured servad ja ootamatud varjud). Emane konn kuulab vaid talle olulist heli, st kombinatsioone ja sagedusi, mis talle midagi tähendavad. Perifeerse filtermehhanismi puudus ja piiratus. Meeleelundite tasemel esinevaid filtreid nim. perifeerseteks filtriteks. Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast esineb perifeerne täppisfiltreerimine enamasti lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel
Linnukasvatusega tegelevate ettevõtete probleemidena võivad esile kerkida ka võimalikud lindude haigused ja epideemiad. Selle riski maandamiseks tuleb rangelt kinni pidada lindude söötmis-, vaktsineerimis- ja ülalpidamistehnoloogiatest. Praksi Vabafarmis toimub vastav tegevus range veterinaararsti kontrolli all. Samuti mõjutab mu ettevõtmist valuutarisk, kuna olen märkinud oma koostööpartneriteks Hiina tootjad. Ka kiskjad on kanafarmile üheks ohuallikaks, selle ohu ellimineerimiseks plaanime ehitada tugevast PVC kattega 2m kõrgusest võrgust väliaiad. Tuleviku perspektiivis on plaan kogu farmi ala ümbritseda aiaga. CV Hinnapakkumised Tunnistuse koopia Pildid
suuremad käpad ja tihedam karusnahk. Samuti on isastel ja emastel erinev käitumine: isased on enamikul juhtudel rohkem peremehesse kiindunud, emased on sõltumatumad, kuid kuulekamad ja mänguhimulisemad. Vaatamata sellele, et tuhkrute metsikud sugulased on öise eluviisiga, kohanevad kodustatud tuhkrud oma peremehe elurütmiga kergesti. Nad magavad kaua 12-18 tundi ööpäevas, seejuures talvel tunduvalt kauem kui suvel. Eluviisilt on tuhkrud . poolurulise eluviisiga kiskjad, kes toituvad peaaegu eranditult loomset päritolu toidust. Neil on hästi arenenud meeleelundid, mille seast on suurema tähtsusega haistmis- ja kuulmismeel. Seoses öise poolurulise eluviisiga on nägemismeel nõrgemalt arenenud ja mängib väiksemat rolli; on olemas andmed selle kohta, et tuhkrud on üsna lühinägelikud. Tuhkrute nahk sisaldab rikkalikult rasunäärmeid, mis eritavad nõret, mis on vajalik
5 kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
org] Kanadas on lõksudega püüdmise tõttu välja surnud merimink (Neovison macrodon), sama oht ähvardab ka väledat rebast (Vulpes velox).[7] Üldjuhul ei huvitu vanad või haiged loomad lõksu juurde pandud peibutussöödast, seega satuvad lõksudesse elujõulised ja terved isendid, ning see mõjub halvasti populatsiooni 4 genofondile. Lisaks kõigele eeltoodule võib ka lisada, et tavaliselt on karuslooma püüdjate sihtmärgiks kiskjad, ning kuna nad asuvad toiduahela tipus, kasvab kiskja saakloomade arvukus [6]. Sellised loomad nagu ahm ja ilves paljunevad väga aeglaselt, kuid samas leidub ka kiskjaid, kelle puhul on täheldatud, et lõksuseadmise tõttu on nende arvukus suurenenud, kuna elusolevate loomade arv väheneb ning seeläbi on konkurents toidu ja elukoha pärast väiksem. Texases läbiviidud uuringu kohaselt on piirkondades, kus lõksudega loomi ei püüta, keskmine koioti kutsikate arv 4,3 pesakonna kohta
ja põhjapõder. Väga kõrge arvukuse korral tekib lemminguil stress, mis kutsub esile ränderahutuse ja enesekaitsereflekside pärsituse- seetõttu rändavad nad oma sünnipaigast välja ületades mägesid ja jõgesid. (Randla 1990, Lk 119) Lumekakk oli vanasti tundrarahvaste tabu , teda peeti nõiduslikuks olevuseks. Lapi kaku e. habekaku näo kujutis võeti eeskujuks šamaani maskide meisterdamisel. Lumekakk , karvasjalg- -viru ja jahipistrik on Kaug –Põhja sulerüüs kiskjad. Söövad lemminguid, linde, hiiri, jäneseid. Lumekakud võivad toiduta elada kuni 24 ööpäeva. Lumekakku ehk öökulli võib kohata põhjamaal kõikjal. Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele. Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala. Mida suurem on linnulaat, seda vähem ohustavad pesitsejaid röövkajakad ja ännid, kes hangivad saaki koloonia äärtelt. 1930 laastas tirgukolooniaid
Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12.Heterotroofide rühmad. Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Nugilised ehk parasiidid – organismid, kes elavad teistes elusolendites või nende pinnal ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Röövloomad – siia kuuluvad kiskjad ehk röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad. Nad toituvad saakloomadest, kes tüüpilisel juhul surmavad. Taimtoidulised ehk herbivoorid – elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad. 13.Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Loomad, seened, enamus baktereid: päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Vt.eelnevalt vastatud küsimust. 14.C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele
Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad lagunemisele ja seda teevad lagundajad ehk destruendid. On mitmesugused toiduahelad nt. laguahel alab elutegevuse jääkidest e. surnud organismidest ning lõppeb alati lagundajaga. nt. kõdunenud lehed, vihmaussid, lestad, lesti söövad bakterid ja mkroseened. Nugiahel, see on parasiit, seened, lehetäi, sööb organismilisi ained, õunapuuleht. Nugiahel, kiskjad ise osutuvad saakloomadeks, kusjuures viimane lüli on tippkiskja. Iga järgmise toiduahela lüli e. troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. AINERINGE BIOSFÄÄRIS Süsiniku ringe C on biofiilne aine, ta on kõikides organismilistes ainetes, olgu need valgud, rasvad või süsivesikud. Süsinik assimileeritakse e. sarnastatakse õhust fotosünteesiga. Taimedes tekib glükoos 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 mis tärklise,
Eesti ökoloogilised kitsaskohad on põlevkivi kavandamine,seoses kaevandamisega on Kirde Eestis kasutuskõlbmatuks muudetut ligikaudu 30 tuhat hektarit põllumaad.Praegu saadakse põlekivi põletamisel üle 95% Eestis toodetavast elektrienergiast. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid.Mõned on kohastunud elavad haruldastel kohtadel(kindlatel saartel)ning koosnevad mõnest populatsioonist.ohustatud on ka suured kiskjad,kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume.Vähesuses on süüdi loomade palju küttimine. Pemiseks ohuteguriks on inimtegevus.Inimasustus on enamjaolt koondunud maakera piirkondadesse,kus kliima on mõõdukalt soe. Rahvastiku kiire kasvamine toob kaasa paratamatult paljude liikide elupaikade vähenemise. Looduskaitse-üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnakaitse-ühiskondlike,riiklike ning rahvusvaheliste abi nõude süsteem looduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
