Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kiskjad" - 411 õppematerjali

kiskjad – kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) • looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) – kabuhirmus põgenemine • sama liigi dominantsed isendid – taandumine, alistumine • neofoobia, häirimine – uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees).
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte kiskjate kohta

Kiskjad Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest. Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid, stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad , algas kiskja-saaklooma "võidurelvastumine". Elu leidus ainult meres. Kivistisi: trilobiidid jt lülijalgsed, teod jt molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Venemaa

Taigas elab põder, hirv, izjubr, pruunkaru, ilves, soobel, suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest ­ kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe. KOKKUVÕTE Venemaa on pindalat kõige suurem riik. Sellel riigil on palju varasid. Talved on seal külmad ja suved soojad. Inimesi elab seal ka palju tervelt üle 140 miljoni...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Globaalne soojenemine ja selle mõju maailmamerele

-- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala käia, jalgrattaga sõita, et mitte paisata mootorsõiduke mürgiseid gaase õhku Aitäh!...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Talvel mõjutab troopiline kliimavööde, mis on väga kuiv. Puhuvad passaattuuled (troopikast ekvaatorile puhuv aastaringne tuul). Sademed puuduvad ning on põuane. Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja ­hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Merisiga

Merisigade päriskodu on Lõuna-Ameerika mägistel aladel, kus nende eellased elasid nii rohumaadel kui ka üsna kõrgel Andide mäestikus ja merisead taluvad seetõttu ka üsna madalaid temperatuure. Tänapäevased lemmikloomadena peetavad merised on tõenäoliselt lihaloomana kasvatatud kodustatud merisea järglased. Metsikud merisead elavad haaremikarjadena ning nende päevane aktiivsusperiood langeb hommiku ja õhtutundidele, kui kiskjad on vähem aktiivsed. Seega on merisead videvikuloomad. Meriseal on efektiivsed kaitseinstinktid. Esiteks ta hüppab ärrituse või ehmatuse peale instinktiivselt õhku ja teiseks põgenevad kõik karja liikmed kiskja rünnaku korral eri suundades, mis kiskja segadusse ajab ja paremal juhul kõik sead päästab, halvemal juhul langeb kiskja saagiks vaid üks. Kui kiskjat pole lähedal, hoiavad merisead instinktiivselt üksteise lähedale ja suhtlevad pidevalt erinevate häälitsuste abil....

Loodusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Kliimavööndid

Iseloomulikumad oleks paksu Okasmetsad Natukene külm talv. Vett tuleb võttes kaasa vajalikke suvehaljas lehis. Siin-seal on ka lehtpuid karvaga kiskjad kes peavad jahti põhjapolaarjoonest aasta läbi. orgaanilisi aineid. See on (kask, haab). Tume taiga(kuusk, nulg). taimtoidulistele loomadele. Linnud allpool. On enamasti leetumine. Heletaiga(mänd, lehis). Näide: mänd, toituvad käbide seemnetest. Näide: sisealadel...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rakuõpetus

Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon ­ kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad....

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad .Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e.produtsendid-rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud org. ning lõpeb mikroorg.( seente,bakterite või protistidega). Toiduvõrk- nim. Omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused....

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased...

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Savann

Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan Laste geograafiaentsüklopeedia lk 44-45...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat dinosaurustest

Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad ­ saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhja-Ameerika põlisalad

Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond...

Kultuurilugu
16 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Meriroosid

Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine: · Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad . Nende põhitoiduks on kalad ja väikesed selgrootud. Allikad: · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teem a/loodus/meriroosid.htm · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/t · http://4.bp.blogspot.com/_0Rld2wobi0s/SsZD kJgf_VI/AAAAAAAAAv8/DzsJfpwSO- o/s320/P9260062.JPG...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Madalsoo referaat

Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Peamised ökoloogilised tegurid

Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond ­ kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised ­ organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ­ ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2....

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun