· Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm · Luukalad, kahepaiksed · Pangea hiidmanner · Ajaloo suurim väljasuremine Karbon · Osjad, kollad, sõnajalad · Kivisöelademed · Putukad, roomajate ilmumine Devon · Kalad, molluskid · Kaladest arenesid neljajalgsed Kriit · Õistaimed · Suurte roomajate kõrgaeg
Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tuge...
Kevadises pesakonnas on tavaliselt poegi vähem kui suvises. Eestis on keskmiselt kolm poega pesakonnas. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Areng Pojad on sündides hästi arenenud. Imetatakse poegi umbes kuu aega. Pärast seda pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad nad esimese eluaasta lõpuks. Koht Halljänesel on palju vaenlasi: keskmised ja suured kiskjad, ökosüsteemis suured kullilised. Poegi ohustavad ka varesed ja rongad. Tugevat negatiivset mõju avaldavad ka põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Ohustatus ja Jahiloom, keda võib küttida hagija, hurda või urukoeraga kaitse 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt. Erinevus valgejänesest Ta on valgejänesest suurem
Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Neid rohumaid kutsutakse Ameerikas pampadeks ja Aafrikas savannideks. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi, kes rändavad kuival aastaajal kui süüa pole, nendele rohumaadele, kus sajab vihma ja kasvab noor rohi. Rohusööjatele loomadele peavad jahti kiskjad ning maapinnal teevad koristustööd arvukad putukad.
Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegi sünnib 1 5. Piima imevad pojad 2-3 kuu vanuseni. Pojad jäävad esimese eluaasta lõpuni ema juurde. Ilvesed elavad enamasti üksikult, kuid ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas- ja isasloomad koos. Emasloom ei poegi igal aastal. Ilves sööb kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Ta murrab toiduks peamiselt jäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Ilves sööb oma ohvrit esialgu silmadega, seda hüpnotiseerides, vahel ohvriga mängides. Ilves lamab ja püherdab ohvri peal ka pärast söömist, soovides sellele oma lõhna jätta ja hakata ise saaklooma moodi lõhnama. Kui ilvesel on kõht täis, võib ta ikkagi jahtida haavatud jänest, et vaadata, ega see talle kuidagi kasulik ei saa olla. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna või inimese poolt nurka surutuna
Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal. Seal leidub ka päris palju mineraalveeallikaid. Saksamaal kasvab rohkesti õistaimi- neid on vähemalt 2500 (!) liiki. Saksamaa loomastik ei ole kuigi mitmekesine; pole säilinud ka selle põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu metssiga, hirv , nirk, mäger, kobras ,põder ,metskits, hunt ja rebane. Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad on hävinud Sakslased Saksa rahvas on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Kuigi igas piirkonnas on kohalikul rahval säilinud oma kombestik ja eneseteadvus, seob neid kõiki tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaa elanikkond rikastunud sisserännanud võõrtöölised eelkõige Türgist,Itaaliast ,Balkanimaadest ja Hispaaniast. Usutunnistustel on umbes 45% katoliiklased; on ka islami- ja juudiusulisi
Nende selgroog on väga painduv, võimaldades loomadel vee all kiireid pöördeid sooritada. Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad. Viimased toestavad laiu loibasid. Hülglased kasutavad ujumiseks oma tagaloibi ning tüürivad esimestega. Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad aga tüüriks. Sigimine Hülged väljuvad kevadel veest, et poegida. Nad koonduvad suurtesse poegimisseltsingutesse ehk lesingutesse paikades, kuhu kiskjad ei pääse. Kuivamaalesilas toovad emased ilmale pojad, kes kasvavad rasvase piimaga kiiresti. Varsti on emased paaritumiseks valmis. Paljude liikide puhul võitlevad isased, et lesilas oma territooriumi hõivata; seal paaritab isane temale jäänud emaseid. Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse ettejäänud pojadki surnuks. Koobas lumes Viigerhülged (Phoca hispida) poegivad ja kasvatavad järglasi triivjääle rajatud lumekoopas
Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. India skulptuur, valitsevaks vormiks on reljeef. Maalikunst
kullerkupud, tulbid. 5. Nimeta kaks olulist põhjust, miks on tulekahjud kasulikud rohtlatele. 1) See takistab metsastumist 2) Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakata enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud 6. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamuses hävitatud, ülemäärane kontrollimatu küttimine ning mitmed erakordselt karmid talved. 7. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukur (Cynomys) on Põhja-Ameerika rohumaadel elavate näriliste perekond, mis kuulub oravlaste sugukonda. Rohtlahaukureid on viis liiki. Sarnased loomad Euraasia mandril on suslikud ja ümisejad. Eesti keeles on levinud ka nimetus preeriakoer. https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtlahaukur#/media/File:Kissing_prairie_dogs2.jpg 8
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning
kõhu pealt. Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad. 3. Miks otsivad metskitsed ja põdrad toitu just õhtuhämaruses ja varastel hommikutundidel? V. Sest siis on vaenlasi vähem ja nii ohutum. 4. Miks paljud lagedatel rohumaadel elavad rohusööjad toituvad ja liguvad suurtes karjades? V. Sest nii on ohutum ja kiskjad ei julge suurt karja rünnata. Igal karjal on ka oma vaht kes jälgib, et vaenlast ei tuleks. 5. Mille poolest erineb hobuse ja veise toitumine? V. Veis on mäletseja , ning ta sööb suurem osa rohtu. 6. Kuidas valmistuvad meie lähialadel elavad pärisimetajad talveks? V. Koguvad toitu ja energiat.
Muutuvad troofilised suhted: taimedtaimtoidulisedlihasööjad (kiskjad)lagundajad. Esialgu jääb vähemaks taimtoidulisi loomi ja neist toituvaid kiskjaid. Looduse tasakaal häirub. Teisalt aga tõstab süsihappegaasi rohkus atmosfääris fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Jällegi sünnib rohkem taimtoidulisi loomi ja sellest tulenevalt paljunevad ka kiskjad. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure, nagu tatart, maisi jne. KeskEuroopas on oodata talviti rohkem lund ja uputusi. Suviti, temperatuuri kasvades, suureneb aurumine pinnase veevarud kahanevad. Taimedel tekib veestress, mis viib taimestiku liigilise koostise muutumisele. Veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada
putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Kasutatud kirjandus
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus ...
mudapõhja, · Kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. · Laia ökoamplituudiga on ahven, kes elab väga erinevates veekogudes: järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Seega on keskkonna suhtes vähe nõudlik ja seepärast on tal ka nii suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on
Kuidas jääda ellu ja olla kõige edukam? On loodusseadus, et ellu jäävad need liigi isendid, kes on kõige tugevamad. Evolutsioon on kujundanud tänapäeva loomade eellastest, need kes elavad praegu maapeal, täiustanud neid ja kohandanud elukeskkonnaga, keskkonna mõjudega, igati loogiline, et kui kõik meie ümber areneb, ei saa jääda ka meie arenemata. Esmapilgul võiks öelda, et kel jõud sel õigus tugevamaõigus. Kuid kas ikkagi on alati nii? Kuidas saab mõõta, kas edukam on lõvi või hamster? Öeldakse küll, et lõvi on loomade kuningas, võib-olla tõesti. Sõltub ju edukus mitmest aspektist: looduslikest vaenlastest, toitumisviisist, rändest või näiteks ka keha omapäradest, püsi-või kõigusoojalisusest. Ka siin on valikuid äärest ääreni, imetajad on võrreldes teiste loomadega arenenuimad, kuid looduses on nad siiski väga suures vähemuses. Selge on, et edukust ei saa mõõta isendite koguarvus, sellisel juhul peaksid kõige edukamad olema j...
väiksem on tõenäosus, et tema kiskja rünnaku ohvriks satub Kasutatakse eluslooduses väga sageli, näiteks meelitavad jaanalinnud teise pesakonna poegi enda omasse, et nende oma poegadel oleks suurem tõenäosus ellu jääda Efekt võib toimida nii ruumis kui ajas elavad gruppides, ajastavad sigimise ühele ja samale ajale (putukad, tsikaadiliigid) Koloniaalsed linnud kombineerivad, pesitsevad tihedates kolooniates enam-vähem korraga Katteefekt Kiskjad ründavad esimest ettejuhtuvat, isendil on suures grupis end kergem varjata Mitme looma püüdmine on keerulisem, saakloomade sagimine hajutab kiskjate tähelepanu Aktiivne kaitse Ühiste jõupingutustega on väikesed ja nõrgad loomad grupis tugevamad Koos võivad pesitseda ka erinevate liikide isendid, et suurendada kaitsevõimet (näiteks pardid ja kajakad) Avaliku info kasutamise võimalus Ala kopeerimine uues paigas liituvad isendid seal juba elavate isendite grupiga;
Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). Vihmametsad Gambia jõe kallastel Loomastik Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutangid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad javõrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda
b. liigisisesest olelusvõitlusest loomadel: Huntide võitlus territooriumi või toidu pärast. Isashirvede võitlus emahirvede pärast. c. liikidevahelisest olelusvõitlusest taimedel: Puu juurestik kasvab nii suureks et sööb välja seda ümbritsevad põõsad, kui puud suuremaks kasvavad jäävad põõsad neile alla ja ei saa enam piisavalt valgust. d. liikidevahelisest olelusvõitlusest loomadel: Kiskjad, kes jahivad sama saaki peavad selle eest võitlema(lõvid ,gepardid jne) e. võitlusest elutalooduse tingimustega taimedel: külm talv paratamatult saab saatuslikuks paljudele taimedele. Liiga kuum päike kõrvetab suvel paljud taimed ära. f. võitlusest elutalooduse tingimustega loomadel: metsloomade võitlemine paksu lumega nõrgemad võivad hukkuda. Too näiteid kohastumistest: 2 näidet kohastumistest taimedel
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut...
Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. http://web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/kobras2.jpg LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- alade veereziimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. INIMTEGEVUS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud
fotosünteesi nii vara kui võimalik. o Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. Pruunkaru Loomad Hunt • Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on Kobras paksu karvkattega kiskjad Jänes (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri Grisli puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised.
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõ...
FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.)
Taimestik – peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. Loomastik PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Peamiselt imetajad, kes liigivaene. Peamised toituvad seemnetest, loomad on paksu pähklitest ja karvkattega kiskjad. Nad tammetõrudest. Mõned toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude jäävad talveunne. ääres elab ka kopraid. Kiskjaid vähe, kuna Linnud toituvad kütitakse palju. käbideseemnetest, Põhilised loomad: rändlinnud on enamasti metssiga, pesukaru, putuktoidulised. Põhised nugis, hirv, naarits, loomad: karu, põder, hunt,
kasulik, teisele kahjutu s.t. ei ole sest kasu ega kahju. Näiteks: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.t. parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise kasu ja tekitades peremeesorganile kahju. Näiteks: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus ehk karnivooria – on kiskja (karnivoori) ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata. Kuid kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja – toiduahela tipplüli. Näiteks: hunt murrab haige loomad maha, siis ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria – on taimetoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) Näiteks: jänes sööb talvel puukoort.
alustavad selle jälitamist. Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest loomadest jänestest kuni hiirelaadsete närilisteni. Jahile lähevad nad karjas, harva üksinda. Karjal on looma kergema tabada. Venitatud vali ulgumine annab märku kiskjate kohalolekust. Erineva hääletooniga teatavad teisi kiskjaid. Hundid on osavad ja tugevad kiskjad. Piirkondades kus tegeletakse karjakasvatusega on hundid kahjuks. Selts Kaslased Väliskujult on kõik kaslased ühetaolised, kuid erinevad üksteisest suuruse poolest. Sellesse sugukonda kuulub nii kodukass kui ka sellised suured loomad nagu tiiger ja lõvi. Kaslastel on ümmargune pea suurte silmadega, millega nad närvad hästi nii päeval kui öösel. Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma
Kohati võib tekitada kahju kalamajandusele. Ohustatus ja kaitse Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Poegi ohustavad pehmed talved, kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal. Kuulub kaitstavate liikide teise Vaenlased Hüljestel ei ole palju vaenlasi kuid näiteks kiskjad, üheks kõige suuremaks vaenlaseks on inimene, kes tahab saada nende nahka ja liha ja, et nad ei lõhuks kalameeste võrke. Hallhüljest 9 ohustavad kõige rohkem keskkonna saastatus , sest kõik see ladestub tema kehasse. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Paaritumine ja sigimine
peal. Nad on nii head vees varjajad, et uurijatel on tekkinud vaidlus selle üle, kui kaua suudavad nad püsida üleni vee all osad väidavad, et ainult 15 sekundit, kuid siiski enamus on täheldanud et neil on võimalik sukelduda vee alla lausa 5 minutiks. Igal juhul nende võime pikka aega olla vees, on tõestanud väga hea ellujäämise mehhanismina. Lisaks puumale ohustavad neid veel erinevad metsikud koerad, anakonda, erinevad kaslased ja muud suuremad kiskjad. [] Joonis 6 Suurim näriline ujumas (http://www.amersol.edu.pe/ms/7th/7block/jungle_research/new_cards/23a/cpybarasity.jpg ) KAPIBAARA SEKSUAALNE KÄITUMINE Kapibaarad on seksuaalselt dimorfsed, kus isastel on suuremad ja erinevad lõhnad. Nende seksuaalses käitumises mängivad olulist rolli lõhnad. On täheldatud, et kui emane on paaritumiseks valmis, siis tema lõhnad muutuvad ja sellest saavad aru pea koheselt kõik isased
KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA OKASMETS Parrasvöötme mandriline kliima, Okasmetsad, sood, Liigivaene, Paksu Leedemullad, Vähe sobivaid maid Külmade tõttu Kaevandatakse:Rootsis Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd.
joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. Võlurimäng Eesmärgid: arendada kehalist aktiivsust ja tähelepanu Mängu käik: Juhtmängija on võlur. Lapsed kõnnivad võluri selja taga, jäljendades tema liikumist
Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvi kuni kollakas. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Sabaots on must. Eluiga Ilves elab loomaaias 20-25 aastat. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, harva 14-17 aastat. Toitumine Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Ilvesed ei püüa terveid tugevaid loomi. Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. 1 Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi. Ilvesed
energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes või tuumaenergiat kasutades. Paleogeen - Põrkus india laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja. Üks peamisi evolutsioonilisi sündumusi, mis leidis aset paleogeenis oli rohu teke. Jätkus kiire imetajate areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised,vaalalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Suured maismaa kiskjad, kes arenesid Varase-Eotseeni jooksul. Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad. Esimene primaat e. esikloom Eosimias(varane ahv), peetakse Vana-Maailma ahvise eellaseks. Suurim imetaja on INDRICHOTHERIUM. Erilisemad olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
Ekvatoriaalne loomastik Vihmametsadele tüüpilised vihmamets loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb Aasias orangutangid ja makaarid) palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude puumad), linnud (tuukanid ja keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi koolipriid), maod (anakondad, või enam ja aastas langeb sademeid boad ja võrkpüütonid). Loomastik harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata on rikas ka maapinnal. Seal suurest sademetehulgast on aurumise elutsevad massiivsed loomad intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu paksu nahaga: metsead, pühvlid,
Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid olid kahepaiksed, kes asusid maale elama. Nende põhiliseks toiduks olid kalad. Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad
ta vallutanud koduroti endised levikualad, kodurott on muutunud haruldaseks. Ka põldhiirte hävitamine on küllalt tülikas, kuna nende eluviis erineb oluliselt koduhiire omast. Närilised levitavad nakkushaigusi, mis võivad kahjulikud olla nii loomadele kui ka inimestele. Paljudes maailma maades pööratakse närilistega võitlemiseks palju tähelepanu, USAs on sellega seotud umbes 80 erinevat firmat. Suuremat kasvu närilised Suuremad närilised elavad rohkem metsades. Neid ohustavad kiskjad, kärbid, saarmad, rebased, röövlinnud, inimene jt. Ondatraid näiteks kütib inimene väärtusliku karusnaha pärast. Koprad ja ondatrad on poolveelise eluviisiga. Koprad ehitavad jõgedele, ojadele ja kraavidele tammesid, langetades puid (vt. Joonis 3). Ka ondatra ja mügri on head ujujad. (Joonis 3 Kopra poolt töödeldud puu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras) Näriliste erinevused Pisematel närilistel, nagu on hiired ja rotid, on korraga rohkem poegi kui suurematel närilistel
eriti pingsalt ei jälgi. · Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga. · Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima, ega jänes ei saa talle kuidagi "kasulik" olla. · Ilves nagu kiskjad üldse on värvipime. · Ei ole täpselt teada, kui pikk on ilvese mälu (väited kõiguvad kahest nädalast kümne aastani). · Ei ole uuritud, kas ja kui palju võtavad ilvesepoegade kasvatamisest osa isailves ja aasta vanemad õed-vennad (esineb vastuolulisi väiteid). · Pole teada ilvesepoegade iseseisvumise vanus ehk emast sõltumise perioodi pikkus (väited kõiguvad poolest kahe aastani). 4
katab tihe karvastik kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad: loomad, inimtegevus, keskkonnaprobleemid 1. LOOMAD . Rohtla loomadele on alles jäänud väga vähe elupaiku, sest enamus rohtlatest üles haritud. Loomastik liigivaene. rohusööjad (enamuses väiksemad, suurtest Ameerikas piison ainult kaitsealadel) kiskjad eriti rikkalikult närilisi, väikesed närilised leiavad kaitset rohus, urgudes; mõned neist elavad kolooniatena (näiteks suslikud, rohtlahaukurid, kes head mulla kobestajad) palju madusid ja sisalikke linnud, mitmeid röövlinde kotkad, pistrikud Osata nimetada 6 looma/lindu vt esitlused, mis eelmise tunni faili alguses 2. INIMTEGEVUS Asustus hõre ehk rohtlates elab vähe inimesi. Nüüdseks on rohtlad suuremas osas haritud põldudeks. Miks?
Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni 5°C Rohtlaalade maastikku iseloomustavad kuivalembesed ja lühikese kasvuperioodiga rohttaimed Rohtlad ei moodusta ümber maakera pidevat vööndit, kuna nende levikut mõjutavad mäestikud ja maailmameri sajab aastas 200-400 mm Rohtlates elab palju taimetoidulisi loomi, kes omakorda meelitavad kohale kiskjad üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja-Ameerikas preeria; Lõuna-Ameerikas pampa; Lõuna-Aafrikas veld 27.12.12 Kõrbed ja poolkõrbed 27.12.12 katavad umbes 1/5 maakera pinnast Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...
• Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. • Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest). • Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta. Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised, roomajad, väiksed kiskjad ja röövlinnud. Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa
Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 10. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? - Ökoloogilise mitmekesisuse vähenemine - Vee, pinnase ja õhu reostus - Haritava maa puudus
Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad: · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad, karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks Lagundajad: Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)? · Konkurentsi suurenemine,
kahjutu(+/0) on piiratud(-/-)(liigisisene toit, Rohevetikas/hüdra, elupaik, sigimine)(liigiväline erakvähk/veenusekorv toit, elupaik) Sinitihane/sootihane 4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6
rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad. Mets katab 30% riigist, sellest omakorda kuulub riigile üle 35%. Ülekaalus on okaspuud (männid) aga leidub ka tamme-, kase- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse
Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 4 LOOMASTIK Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Vihmametsade veekogudes elavad paljud kalaliigid(piraajad), arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Ekvatoriaalsed vihmametsad pakuvad loomade eluks väga erinevaid tingimusi.
pruunide kuivanud selliste) jäljendamine, kusjuures sageli üritatakse jätta ebasümmeetrilist muljet - orienteeruvad ju putuktoidulised linnud (ja ka siinkirjutaja liblikakogujana) sageli just sümmeetrilistele laikudele puutüvedel jms substraatidel. Sellist mittesöödavate objektide jäljendamist võib nimetada ka maskeraadiks (masquerade). Disruptive colouration (DC, katkestav värvumus (?) - ootan häid mõtteid eestikeelse termini osas). Paljud kiskjad tunnevad oma saaklooma ära viimase piirjoonte järgi. DC kui saaklooma kohastumuse eesmärgiks on muuta isendi näivaid piirjooni selliselt, et kaoks visuaalne kujund, millele kiskja saaki otsides ja tuvastades orienteerub (search image). Selleks on kaks peamist võimalust. Esiteks võib näivad piirjooni tekitada värvuskontrastide abil (nt ebakorrapärased silmatorkavad jooned keha pinnal). "Sobivalt valitud"
lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
