ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Nee...
rebane Koostas: Kristiina Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult k...
Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt karu. Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja kaslased. Kuna nende saagiks langevad enamasti kiiresti sigivad liigid (närilised) ja haiged või vigased loomad, siis on neil suur tähtsus teiste loomade arvukuse reguleerijana looduses. Suurim kiskja on jääkaru. Isased jääkarud võivad kohati kaaluda koguni 650 kg. Kõige väiksem kiskja Eestis on mink. Mink on kõigest paarikümne cm pikkune ja isegi sellest u pool moodustab saba. Üks kardetumaid kiskjaid on Amuuri tiger, sest see kiskja suudab süüa ära koguse, mis on kuni kaks korda suurem kui ta ise. Kõige kiirem kiskja on gepard, kes suudab joosta kuni 100 km/h.
HUNT Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamis...
Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud Mäger on kiskja POJAD Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2...4 poega Nägijaiks saavad nad kuuvanuselt, kahekuuselt hakkavad juba urust välja käima Esimese talve veedavad koos emaga
Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talval on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju inimestele rahaliselt), konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajaduse rahuldab ta taimse toiduga nagu näiteks marjadest ja kõrrelistest. LK 2 Toidupuudumisel esineb kannibalismi, mis tähendab, et ta sööb enda liigi kaaslasi.
Bioindikatsioon-selle abil saab määarata veekogude puhtust Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Nugiahel-parasiittoiduahel Bilateraalne sümmeetria-kui keha pooleks lõigata, siis osad on üksteise peegelpildid. Heterotroof-saab energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Nematoodid ehk ümarussid. Hõõrel- see osa, millega teod toitu lahti kraabivad.
Lihtne sulandumine keskkonnaga kannab nime krüptilisus (crypsis). Kõige lihtsam variant on kaitsevärvus, st olemine seda värvi (või ka mustriga) mis substraatki, nii on paljud lehtedel elavad putukad rohelised, mitmed muud jäljendavad samblikku puutüvedel jne. Igaüks võib selliseid näiteid ise juurde mõelda. Lisaks värvile võib jäljendada ka konkreetseid keskkonnas leiduvaid, kuid kiskjale huvi mitte pakkuvaid objekte. Vahe kaitsevärvusega on selles, et kiskja küll näeb saaklooma, aga ei identifitseeri teda sellisena. Tuntuimad näiteid on ehk puuoksteks maskeeruvad liblikaröövikud, aga ka samaga tegelevad linnud (nt öösorr). Väga paljud putukad jäljendavad lindude väljaheiteid (on valged mustade laikudega). Levinud on muidugi ka lehtede (roheliste elusate või pruunide kuivanud selliste) jäljendamine, kusjuures sageli üritatakse jätta ebasümmeetrilist
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või
metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talvel hall, suvel roostepruun isasel sarved taimetoiduline elab hõredas metsas
produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. · Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. · Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks. · Parasiididnugilised, organismid, kes elavad teistes
olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde. Semantiline on mälu üldistest teadmistest maailma kohta ja see materjal pole seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis kaasneb episoodilise mäluga, mitte erinevat tüüpi informatsioon. Semantilisel teabel on tõeväärtus kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetse harjutamise käigus ning teoreetilised teadmised mingi teema kohta ei anna inimesele veel
1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaitse alla ja mis kategoorias? 9
• Puhkepauside ja kogunemiste ajal (lae relv tühjaks, kui oled koos teistega) • Relva transportimine liiklusvahendis • Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti) • Võõrkehad relva rauas Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt. SUURULUKID Karu; hunt; ilves; metssiga; punahirv; põder; metskits; hallhüljes KARU • Eesti metsade suurim kiskja. Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru: 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit)
kontrollimise abil. Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Mandzuurias ja Põhja-Koreas. Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond.Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses. Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Suurus Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid. Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg)
Organismidevahelised suhted • Milliseid organismidevahelisi suhteid looduses leidub? • Mil moel erinevad organismid üksteist mõjutavad? Konkurents • Kõigile osapooltele negatiivselt mõjuv suhe nii liigisiseselt kui erinevate liikide vahel. • Konkurents tekib, kui organismid on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda ...
muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv muuseumiskäik tõi mulle mõtte, kirjutada sellest ilusa karvkattega ja huvitava käitumisega loomast veidi pikemalt. Seda enam, et olen metsnugist ka ise mitmeid kordi oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud. Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda ja nugise perekonda kuuluv üksikeluviisiline kiskja. Teda võib kohata pea kõikjal Euroopas, erandiks on vaid Skandinaavia põhjaserv ning Hispaania. Ida suunas võib metsnugist kohata kuni Ob´i jõeni. Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks siin umbes 4000 isendit. Ümmarguste kõrvadega ning koheva ja pika sabaga metsnugis on suuruselt võrreldav koguka kodukassiga, olles umbes poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Karvastik on tal pehme ja sile, värvuselt pruunikas
Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest.
maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Manžuurias ja Põhja-Koreas Kogu maailmas arvatakse Amuuri tiigreid olevat tuhatkond Nad on kõikjal looduskaitse all SUURUS Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse kõige suurem kaslane, suurem ka lõvist Massi poolest jääb ta alla jääkarule, kuid kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on Amuuri tiiger ikkagi suurim kiskja Isasloom võib kaaluda 180-306kg, emasloom 100-167kg Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid
murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus
Juhul, kui talle mõni juur juhtub ette jääma, närib ta selle lihtsalt läbi. Vombat on peamiselt ööloom, seetõttu magab ta suurema osa päevast urus. Uru sissepääsu juurest võib sageli leida madala augukese, milles vombat päikeselistel hommikutel mõnuleb. Vombatid on eraklikud loomad, kuigi kaevanud mõnikord urge üksteise ligitusse, vahel on nende ehitised omavahel ühendatud. Kaks isendit kasutavad küll ühte ja sama urgu harva. Kui vombat mõni kiskja tagaajab, põgeneb ra urgu, jättes oma tagakeha sissepääsu tõkestama. Tema paksust nahast ja peaaegu olematust sabast on ka teravhambulistel kiskjatel raske kinni haarata. Eriti kui talle samal ajal jalgadega võimsaid lööke jagatakse. Üks periood, mil vombat oma erakuelust loobub, on in-naaeg, mis vältab aprillist juunini ajal, mil Austraalias on sügis. Vombat on monogaam. Pärast mitmenädalast tiinust sünnitab emane turvalises ja mugavas urus ühe poja
sisekaemu. Hoolimata mõistuspärasusest ja tõhusast tegutsemisest ei taheta tunnistada tõsiasja, et inimese üle valitsevad väljaspool tema kontrolli paiknevad jõud. · Elu on lahinguväli, on seda alati olnud ja jääb selleks ka tulevikus. Kui see poleks nii, jõuaks meie eksistents lõpule. ,,Igas inimeses peitub kiskja" Igas inimeses on miski, mis teda tõeliselt ajab ,,hulluks". Teatud tegevused ajendavad veelgi muutuma hullumeelseks. Kiskja peitub igas inimeses, see on kindel, sest pole olemas inimest, keda jätavad kõik maailmaasjad külmaks. Isegi kõige igavamas ja tuimemas isiksuses elutseb elajas, kes otsib väljapääsu. Raamatutegelane on ka selline ilmetu kuju, kuid temas peitub selline kiskja, mis ei lase tal magadagi. ,,Igas inimeses on komplekse" Igas isiksuses on kooskõlastamata mõtteid ja komplekse. Need tavaliselt ei kao elu jooksul, kuid neid saab tasahaaval lihvida ja sobitada isiku ja hingega. Keegi ei ole
5. Parasvöötme rohtlad Preeria- rohtla Põhja-Ameerikas. Stepp- rohtla Euraasias. Pusta- rohtla Ungaris. Pampa- rohtla Lõuna-Ameerikas. Mustmullad- rohtlas elevad kõige viljakamad mullad. Metsastepp- jõgedevahelise alal stepp. Piison- rohtlas elavad suured elukad. 6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad Pruunmullad- parasvöötme metsades olevad mullad. Pesukaru- Põhja-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas elav kiskja. Pöök- suvehaljas puu. Skunk- mustvalge väike loom, kes laseb tagumikust haisu välja. Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel.
Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane Rebane ehk punarebane on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga heakuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom
HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. * * ÖKOTOOP - elupaik / keskkond * KOOSLUS - eri liigid ühel alal * POPULATSIOON - ühe liigi isendid ühel ala, peavad vabalt ristuma. (nt. uruhiired) * TOIDUAHEL moodustavad toitumise seoste alusel reastunud organismid (parasitism, herbivooria, taimtoitlus) Taim taimtoiduline loom loomtoiduline loom tipp kiskja * TOIDUVÕRK moodustavad ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad. Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil. * Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirus * LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid)
·isendite arv pinnaühiku kohta ·tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, prasiitismist, vaenlastest, haigustest jne. ·Eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest. Populatsioon võib olla: 1.stabiilne- sündimus ja suremus tasakaalus. 2.kasvav- sündimus suurem kui suremus, arvukus suureneb 3.kahanev- suremus suurem kui sündivus, kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus.
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad.
muld,vesi,mineraalid,kliima konsumendid- tarbiajd Esmased konsumendid e taimetoidulised: redutsendid-lagundajad Organismid, kes toituvad ainult taimedest Omnivoorid kõigisööjad(taimi kui loomi) Teised konsumendid e lihasööjad:kasutav. Parasiidid-nugilised,organismid,kes elavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. teistes organismides(endoparasiidid) või I astme kiskja fütofaagi sööja nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad II astme kiskja fütofaagi sööja sööja nende koostis või toitaineid. III astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja Obligaatparasiidid-peavad elutsükli tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. jooksul tingimata mõnd aega peremehe Fakultatiivparasiidid-parasiteerivad ainult arvel toituma.
Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli Tarbija – organism, kes toitub otse või teiste organismide kaudu tootjate loodud ainest Lagundaja – organism, kes lagundab orgaanilise aine anorgaaniliseks aineks (süsinikdioksiid, vesi)
B. Amensialism C. kommensalism 59. Populatsioonidevahelise nn miinus-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. Kommensalism 60. Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents? A. Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu B. konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega 61. Kas kiskja ja parasiit erinevad: A. Elu ajal toiduks tarvitatud organismide arvu ja tarbija/saagi kehasuuruse suhte poolest? B. Toiduobjekti taksonoomilise kuuluvuse poolest? C. Saakorganismi suuruse poolest? D. Selle poolest, millisele troofilisele tasemele kuulub saakorganism? 62. Kas Mülleri mimikri on: A. Varjevärvuse eriliik? B. Segava värvuse eriliik? C. Ehmatava värvuse eriliik? D. Hoiatava värvuse eriliik? 63. Milline lause on õige? A
IMETAJAD NIIDUL Marten Meibaum Väikesed imetajad Mutt Kärp.Kärbi sabaots on aastaringselt must. Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Halljänes Suuremad imetajad Metskits Metssiga Põder Rebane Imetajad niidul : eluviisid Ükski suur imetaja ei ela püsivalt niidul, sest neil pole seal varjupaiku. Küll aga tulevad õhtupimeduses niidule põdrad, metskitsed ja metssead. Niidul elab palju närilisi. Uruhiir teeb kamarate sisse pikki käike, mis on kohati lihtsalt liikumiseks.Uruhiiri kütivad rebased. Allikad Google.ee pildiotsing Vikipeedia, vaba entsüklopeedia
Tänapäevased lemmikloomadena peetavad merised on tõenäoliselt lihaloomana kasvatatud kodustatud merisea järglased. Metsikud merisead elavad haaremikarjadena ning nende päevane aktiivsusperiood langeb hommiku ja õhtutundidele, kui kiskjad on vähem aktiivsed. Seega on merisead videvikuloomad. Meriseal on efektiivsed kaitseinstinktid. Esiteks ta hüppab ärrituse või ehmatuse peale instinktiivselt õhku ja teiseks põgenevad kõik karja liikmed kiskja rünnaku korral eri suundades, mis kiskja segadusse ajab ja paremal juhul kõik sead päästab, halvemal juhul langeb kiskja saagiks vaid üks. Kui kiskjat pole lähedal, hoiavad merisead instinktiivselt üksteise lähedale ja suhtlevad pidevalt erinevate häälitsuste abil. Haaremikarja emaste vahel valitseb kindel võimusuhete süsteem. Karjas on ainult üks isane. Kui isased pojad saavad suguküpseks, siis visatakse nad karjast välja ja nad peavad moodustama oma. Vastsündinud merisead on avatud silmadega, karvased ja
putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari.
Leopard Leopard on suur üksildane kiskja , kes võib küttida nii savannis kui metsas,nii maismaal kui puude otsas.Teda märgates põgenevad ahvid kohe kõige peenemate okstega puu otsa , kuhu leopard vaid oma raskuse tõttu ei pääse.Leopard on üüratu jõuga loom , kes võib endaraskuse saaklooma ,näiteks antiloobi vedada kõrgele puu otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid
..........................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka 2 märgata paaril rohumaal. Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid metsi ja metsapiirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe. Irbise iseloomulikud omadused on talvekarvastik, mis on suvekarvastikust heledam, pea, käpad ja tagajalad. Tema tagajalad on
5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot 17. Paljud rohttaimed on lühiea taimed II Koosta väljavalitud tunnuste põhjal jutt rohtlate iseloomustamiseks. Jutu pikkuseks vähemalt 10 lauset (jutt peab olema loogilises järjekorras)
Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos
Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS Inimtegevusest Ühisel terriotooriumil Lihatoiduline loom, kiskja. Organismidele mõju tulenevad tegurid, mis elavad ühe ja sama avaldavad eluta looduse avaldavad mõju liigi isendid KARNIVOOR tegurid. organismidele. ANTROPOGEENSED POPULATSIOON ABIOOTILISED TEGURID TEGURID
,, Minu elu kiviajal" Ma ei olnud mugav alustada, sest seal on infotehnoloogia, mis on meie tänases maailmas. See oli ohtlik olemas hinnaklass dzunglis, metsloomade otsivad toitu, mis võib igal hetkel rünnata ja muud ohud. See ei oleks viha, kadedus, pettust, paha inimese, mis on maailmas. Ma elan kiviajast koos sõprade ja perega. Kogu meie toimetulekut sõltus edukas hunt. Üldiselt me sõime kala, liha ja igasuguseid erinevaid maitsetaimi. Kuigi täiskasvanud kütiti ning jahti meie toit, mängisime erinevaid mänge, maalitud seinad. Me magasime telgis, varjupaigaks seal loomanahku, see oli soe. Meil on olnud palju vahendeid. Ilma nendeta me ei saa teha. Igal õhtul saime tule ümber ja räägib igasuguseid lugusid, sõi küpsetatud kala, et täiskasvanud teevad tuleriidal me .Eli käed, istub ja magab kohapeal. Parim asi kiviajal, see on väga huvitav tulla erinevaid mänge, hunt loomad, kuulata lugusid õhtuti ja teha tö...
See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud võivad söögi saamiseks ekslema minna. Ohtu põhjustas ka küttimine. Tuhandeid aastaid küttisid varem artikas elanud inimesed jääkarusid naha ja liha pärast. Karude küttimine oli nende kultuuri tähtsaks osaks. Tänapäevak kontrillitakse küttimist pidevalt. Lisaks oli peale II Maailmasõda järele läänud vaid 5000 isendit. Nüüdseks hinnatakse jääkarude populatsioon umbes 25 000 isendile. Kuna jääkaru on suurim kiskja maismaal, siis looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. Huvitavaid fakte · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.
idarannikul on väga viljatud ning neid ei saa kasutada põllumajanduses, kuid nad on palju tootlikumad metsamajanduses, mis on üks riigi suurimaid tööstusharusid. Põhjaranniku mullad on väga happelised, kuid nende äärmiselt soodsad füüsikalised omadused teevad need laialdaselt kasutatavaks piima-, veise- ja söödakultuurideks. TASMAANIA KURAT Pärast Tasmaania tiigri väljasuremist eelmise sajandi algul on Tasmaania kurat (nimetatud ka kui kukkurkurat) ainus algupärane kiskja lõunamandril. Armas valge kaelusega toakoera suurune loomake paljastab oma tegeliku olemise, kui avab nõelteravate hammastega tulipunase suu. Neil on tugev pea ja kael, mis teeb nende jaoks kontide närimise hõlpsamaks. Karjas elavatest loomadest liigub Tasmaania matkajate seas mitmeid õuduslugusid. Kriiskava ja võika häälega loom on tuntud selle poolest, et hävitab oma ohvrid jäljetult. 6 Kokkuvõte
kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis
Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot Resursse toote tööväärtus Senill Riidesort: Hirss taim Strets ... Revans kaotuse tasategemine Zürii ... Buns korporandist õpilane Saakal Kohtunike kogu Ainuõõsne loomade hõimkond Sesoon kiskja Nonsenss mõttetus,rumalus Session hooaeg Marssal kõrged Revolutsioon tööperiood Filigraanne ametnikud Põhjalik muutus, Suveräänne peenelt Koalitsioon ümberkujundus Grandioosed töödeldud revisjon Ühinemine;liit Vasall iseseisev Revideerimine,
harja kehatemperatuuri reguleerimiseks: kõigusoojaste loomadena said nad oma öösel alanenud kehatemperatuuri hommikul kiiresti tõsta, lastes päikesel soojendada läbi harja tsirkuleerivat verd. Sel viisil suutsid nad muutuda aktiivseteks enne oma konkurente või saakloomi. Peaga päikese poole pöördudes jäi hari varju ja üleliigne soojus sai eralduda, aidates vältida ülekuumenemist. Pelükosauruste hulka kuulunud dimetrodon oli oma maailmas suurim kiskja Hari esines nii liha- kui ka taimetoiduliste pelükosauruste liikidel.
18. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Tuli, temperatuur (elu võimalik -200 kuni 100 kraadini), kiirgus, vesi, temperatuuri ja niiskuse interaktsioon, atmosfääri gaasid, makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus (Makrod: N, P, K, Ca; Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi), tuul ja hoovused (olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust), toksilised ühendid, inimtegevus, organismide vastastikused suhted (nt. kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut) 19. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid *Üldsuurus *Tihedus: N/m2 *Elumus (ellujäävus): Lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x *Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x *Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses *Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px) *Demograafilised tabelid
kisklus ja parasitism) märksa vähem tähelepanu. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1); Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Kõige lihtsam võrrandisüsteemi mudel kiskja-saaklooma dünaamika kirjeldamiseks on Lotka-Volterra tüüpi mudel. Sellel süsteemil on kaks komponenti: C- kiskjate ehk tarbijate arv/number ja N- olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus
variant organismide kooselust, mille puhul üks organism kasutab teist organismi oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 28. Mis on kisklus? Näited. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. 29. Mis on taimetoidulisus? Näited. Taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. N: rohttaimed, võrsed, oksad ja põder. 30. Mis on konkurents? Näited.
SININE PURI (1918) // on tihedalt kokkusurutud sõnad; põhiteemaks kunst VERIVALLA (1920) Kõik on muutunud väga koledaks ja jubedaks. Kirjeldatakse MURELIKU SUUGA (1943) toob esile ebaloomulikku maailma, kus inimesed rahvusliku ja poliitilise külje; kirjeldused on surnud ja elu kiskja liialdused. masendavad ja nukrad Piiblimotiivid. SÄDEMED TUHAS (1954) palju protesti oma rahvale osaks saanud ülekohtus; pole PÄRISOSA (1923) // ülekaalus patriootiline luule; hakkab meenutama ja jagab elutarkusi, samas jätaks nagu hüvasti.
Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiiralt teda maalis ?! Kes julges tiigrile läheneda ning tiigri käppi sättida ? Kasutatud kirjandus http://www.viinistu.ee/site/pages/kunstimuuseum.php http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt https://www.google.ee/search
KOIOTT Koiott ehk preeriahunt on kiskja. Ta kuulub koerlaste sugukonda. Koiotid elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Koiott on kollakaspruuni karvaga. Sabaots on must. Koiott võib kasvada kuni 75-87 cm kõrguseks ja kaalub keskmiselt 7-21 kg. Koiotid elavad väikestes karjades, aga jahti peavad enamasti paarikaupa. Koiotid on peamiselt öise eluviisiga, kuid neid võib sageli näha ka päevasel ajal. Perekonnas on tavaliselt 1-19 kutsikat, keskmiselt on perekonnas kuus kutsikat. Tavaliselt s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
