Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kirst" - 282 õppematerjali

kirst - pink. Kirst pingi huvitavam osa oli tema kitsast puuplangust seljatugi, mida liigutades oli võimalik istmena kasutada pingi mõlemat serva. Niisugune iste oli kahtlemata funktsionaalne, sest selle raskuse tõttu olnuks teda raske liigutada.
kirst

Kasutaja: kirst

Faile: 0
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal...

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine ­ mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus ­ haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed ­ 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst . Laevkalmed ­ ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed ­ sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, -maakonnad.) : 1)mägilinnused ­ rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel...

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul ­ 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all. Toidukapp ja kirst kõige väärtuslikumate asjade hoidmiseks. Enamasti oli olemas ka häll väikelaste jaoks. Kui hakkasid tekkima lisakambrid, siis tekkis ka puhas ruum, mida igapäevaselt ei kasutatud, külaliste jaoks, tähtpäevade pidamiseks, pidustusteks. Talumaja sees hakkas üha rohkem eralduma elamise sfäär ja töösfäär. Töösfäär jäi rehetuppa. Sajandi II poolel hakati rohkem kasutama seljatugedega toole, riidekappe (külatisleri poolt valmistatud), kummutid, püstjalgadega lauad, seinariiulid...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Vana-Egiptus

Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linade riidse sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma. Balsameerimisprotsessi üle arvati valitsevat saakalipäine jumal Anubis. Muumia ettevalmistamise ajal kandis tähtsaim preester Anubise maski. Puust kirst või "muumiaavutlar" oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitsuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamagi kirstu sisse. Aastail 1336-1327 eKr valitsenud noore vaarao Tutanhamoni surnukeha asus kohrutatud kullast kirstus. Amuletid pidi uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne tooma. Palsameerijad panid neid muumiate sidemete vahele. Võim....

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muinasasulad

Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst . Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse, peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Remarque "Läänerindel muutuseta" kokkuvõte peatükkide kaupa

Pihta said hobused, kelle kisa oli seetõttu talumatu. Hobuste eludele tehti piinade vähendamiseks lõpp. Liigutakse "kodu" poole ning jõutakse sõdurite kalmistule. Algab taas pommide eest varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle gaasimaskid ning laseb ühe noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Mürsuplahvatuse tagajärjel lendas lehtrisse kirst . See maandus neljanda mehe käele. Segaduses mees püüab gaasimaski peast rebida, kuid Kropp takistab teda. Mõne hetke pärast kaotab mees meelemärkuse. Kolmekesi vabastati ta käsi ning seoti kinni. Kui gaas on hajunud ronitakse lehtrist välja. Sama nekrut, kes oli Bäumeri juures varju otsinud lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas. Esialgu soovitakse ta piinad lõpetada, kuid kui noored sõdurid teistest lehtritest välja ilmusid, otsustati kanderaam tuua. V...

Kirjandus
2978 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pulmad

Hommikul äratatakse noorpaar laulu, pillimängu või huikamisega. Pesuvee toomine on peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskab noorpaar raha, mis jäi vee välja viiale. Kolmas pulmapäev. Kolmandal pulmapäeval on veimevaka jagamine. Veimekirst tuuakse koos vakarahvaga. Kirstu lahti laulmise algatab saaja rahvas. Vakarahvas nõuab kirstu launastamist. Isamees või peiupoiss peab panema kirstu keskele ja igale nurgale mündi, peale seda avatakse kirst. Raha saab noorik endale Veimed on kirstus veimevaka sees. Pruudivend toob veimevaka pea peal lauale, mille taga istub noorpaar ning isamees ja kaasanaine. Isamees kutsub veimede saajad ükshaaval nimepidi ,,pulma". Veimed ulatab saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka ja kindapaar on täiend anded. Vasakul olev pruut annab kas sukad või kindad, need on pooled anded. Pulma ametimehed saavad suured kimbud, kus on särk, sall, sukad ja kindad....

Perekonna õpetus
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

Kammkeraamika surnuid sängitati asula territooriumile,isegi elamute põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehted eluks teise ilma. Ühele oli pandud kaasa sookure tiivaluud. Nöörkeraamika-kalmistud rajati asulast väljapoole või kõrgemale küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja käed pea all. Arvatakse,et surnu oli kinni seotud. Suur muutus:kiviristkalmed-ring ja keskel kirst ,kuhu pandi surnu. Kirstu maeti tavaliselt mees, maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel. Kivikirstudesse pandi põletatud surnute jäänused. Osa olid maetud maahaudadesse. Eelrooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse. Surnud asetati tarandimüüride vahele,vähem maeti põletatult. Rooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse põletatult. Keskmisel rauaajal maeti tarandkalmetesse. Kaasa pandi esemeid...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõik...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu

Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares sees, vaid õues asuvas suveköögis. Tavaliselt asus õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal rahuldati ka oma loomulikke vajadusi. Talupoegade mööbel elamutes sees Mööblit esines taredes vähesel määral. Peamisteks mööbliesemeteks oli söögilaud ja kirst rõivaste hoiustamiseks. Leidus ka pinke. Paremal järjel talupoegade elamutes leidus ka voodeid. Mõnel pool olid talupojad küllalt jõukad. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega, mis tõttu võisid nad ühes elamus püsida aastasadu. Kehvemad talupojad magasid ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird....

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
8
doc

William Shakespeare " Hamlet "

Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada...

Kirjandus
175 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Luuleraamat

Konstuktivism - on Vene kirjanduses 1920ndatel alguse saanud suund, mis püüab luulet lähendada tehnikale ning kujutab reaalsust geomeetria terminitega. Barbarus suri 1946. aastal.Tema surma asjaolud pole selged. Tegu võis olla enesetapu kui ka poliitilise mõrvaga. Horizontaalne Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti, ­ enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil ­ kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu ­ pakiline een armastus ­ nägematud uned, ­ elutee looklev zik-zakiline:...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee tähest "K"

Kes või mis on kõige parem sõber, mida ihata võib? Selleks on ikka neljajalgne koer. Arvutil pole võimalustki tema vastu ega ka teistel inimestel. Koer kuulab, ei mõista hukka, ootab alati kui koju tulla ning ei räägi saladusi välja. Peamine on, et parimale sõbrale tuleb süüa anda, jalutamas käija ja temast hoolida. "K" nagu "kirst". Meie viimane puhkepaik ei ole kõige mugavam : puust, kõva ja kitsas kirst . Mis nii kui nii laguneb kunagi. Miks mitte visata lihtsalt maa sisse kaevatud auku, võimalik, et see tramatiseeriks väikseid lapsi ka täiskasvanutele ei oleks see meeldiv vaatepilt. Kirst on elusale inimele õudne ese, mille läheduses tekib hirmu tunne. "K" nagu "kool". ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled? Mul on valmis juba pliiatsid ja suled." See lause on teada enamustele esimese klassi õpilastele, kelle ei ole aimugi, mis neid ees ootab...

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
4
odp

Benjamin Franklin

Benjamin Franklin Koostaja:Tanel Kirst Valjala 2009 Benjamin Franklin Sündis 17.01.1706 Suri 17.04.1790 Kuidas ja mida õppis, mida uuris Koolis käis 2 aastat Teadmisi hankis põhiliselt iseõppimise teel Teadusega hakkas tegelema 40-aastaselt Uuris soojusnähtuseid, tegeles okeanograafiaga ja meteroloogiaga Meelistegevuseks kujunes elektrinähtuste uurimine Tähtsamad avastused Avastas elektrostaatilise vastasmõju Leiutas piksevarda Avaldas raamatu "Eksperimente ja vaatlusi elektrist" ...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
sxw

"Mis sinuga juhtus Ann?"

Siis tuli Maya, võttis Annil käest kinni ja lasid koos kodust jalga. Ann pani ette et kui Mayal pole kuhugi minna, siis võiks minna tema juurde. Maya teadis, aga kindlalt kuhu minna. Nad läksid mingi 3. korruselise maja keldrisse. Keldris oli pime ning oli mustad kardinad keset tuba rippumas. Kardinate vahelt paistsid küünlad mis olid purgis. Toa nurgas helendas arvuti ekraan mille ees oli kirst . Ann piilus ettevaatlikult kirstu mille kaan oli pealt ära. Sees oli seal üks poiss. Poiss tõusis kirstust nagu surnu ning suudles Mayat. Ann sai kohe aru, et tegu on Maya poisiga. Seda oli natuke imelik vaadata. Kui Maya tutvustas Anni poisile tuli välja, et Ann teab juba seda poissi. See oli ju Seth kes oligi talle rääkinud langenud inglitest jututoas. Siis tegi Seth neile mõlemale asema ja nad jäid magama....

Kirjandus
112 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Välja hallist argipäevast

Nipernaadi ei kahetsenud oma tegu, vastupidi, ta jäi endaga väga rahule, et sai midagi põnevat teha ning ta oli suutnud vendasid veenda, et omas kodus on ikka kõige parem. Järgmisena kehastas Nipernaadi end muinasteadlasena, põnevuse nimel oli ta võimeline valetama ning jutustas jõe ääres Katile muinasjuttu, kuidas kunagi muinasajal oli sinna jõkke peidetud suur kirst täis imeilusaid pärleid. Ta tahtis koos Katiga seda aaret otsima hakata ja lubas naisele, et kui nad pärlid üles leiavad, siis ehitavad uhke lossi ning lähevad sinna koos elama. Naine ei tahtnud algul meest uskuda, aga jutt muutus nii meeldivaks, et Kati hakkas südames unistama nendest kaunitest pärlitest ja uhkest lossist. Seega tegi Toomas valeliku, kuid samas ilusa jutuga Kati tuju paremaks. Jälle oli mees muutnud enda elu huvitavamaks ja samas aidanud seda teha ka teisel inimesel....

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Keskaja inimene

Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inetjööri ja mööbliajalugu

AJASTU ISTMED VOODI KAPP KIRST LAUD Vana-Egiptus Kasut. Taburette ja Valmist. Puutüvedest ,tekkis Jalgadele tõstetud Tavaliselt väike, plaat järisid,millest vanimad olid parvetaoline lamatis.voodite kast, kaas oli oli ka punutud, puust,...

Disainiajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana Egiptus

See niinimetatud suu avamise tseremoonia pidi elu kehasse tagasi tooma. Selleks, et surnu võiks teises ilmas kõneleda ja süüa. EGIPTUSE MUUMIAD Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad. Nad kuivatasid surnukeha ja mässisid selle linasesse kangasse. Kogu protsess võttis aega ja seda viidi läbi kui tähtsat ja väärikad rituaali. Seejärel asetati muumia puust kirstu , kirst vahel kivist sarkofaagi ning viidi seejärel matmispaika. KEHA BALSAMEERIMINE Kohe pärast surma eemaldati surnukehast sisikond a aju. Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linase riide sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma. KAANOPID...

Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Karl Martin Sinijärv

2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...

Kirjandus
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun