elu üle ja ta otsib maailmale tähendust. Mesault teadis, et traditsioonid on teda surunud pinge alla ja ta püüdis igati reegleid eirata. Samas nätab soovi nendega kohaneda: laenab sõbralt lipsu ja leinalindi ema matuste jaoks, kardab, et ei tea kuidas surnuvalvamise ajal käituda jne. Romaanis on ta enamasti siiski pinge all. Seda iseloomustab see, et Mersault ei nutnud kui ta ema suri. Ta ei suutnud nutta. Ta ei soovunud ka, et kirst avatakse. See kõik jättis ta külma närviga ja ei mõjutanud tema tavalist elu. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veedsid aega koos ja mees oli tavaline nagu alati. Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne. Mersault on mees, kellel puudub igasugune huvi asjade ja nende käigu vastu. Samuti kui teda kohtus küsitleti. A ei olnud millegi vastu ja andis napisõnalised vastused. Tundus nagu teda ei huvitakski, mis temast edasi saab.
Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koo...
KÜLMSEADMED Külmseadmete liigitus Temperatuuri järgi: - sisustus jookide jahutamiseks , säilitamiseks temp.+10°...+12° - sisustus TO jahutamiseks, lühiajaliseks säilitamiseks temp. +2°...+6° - külmutatud TO säilitamiseks - -18°C Paigutuse järgi: seinaäärne, saarekujuline, üksikuna, liinikujulisena Külmkapid Kiirestiriknevate toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks Korpus emailitud või värvitud terasplekist, sees alumiiniumplekk -nende vahel termoisolatsioon Uksi üks kuni mitu, riiulite vahekaugus reguleeritav Kapis termoregulaator vajaliku temp.säilitamiseks Temperatuuri kontrollimiseks termomeeter Külmutil võib olla täheke, mis tähistab temperatuuri külmutis Külmkapid * - temp. kuni -6°C ei võimalda TO külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva *** - temperatuur - 18°C, TO säilimisaeg kuni 3 kuud Külmkapp ko...
Surmaga seotud rituaalid varieeruvad oma pisiasjades isegi Eesti eri piirkondades. Veelgi suurem on rituaalide omavaheline erinevus eesti ja venekultuuris. 20. sajandil oli tekkinud ja püsinud kujutlus, et lapsi ei tohiks väga surmaga kokku lasta ning samuti matustele võtta. Lapsed võivad karta täiskasvanute ägedaid reaktsioone matustel, eriti siis, kui lastele ei ole seletatud, miks see nii võib olla. Matuste käigus soovitatakse võimaluse korral kirst avada, kuna isiklik nägemine aitab mõista surma reaalsust ja lõplikkust. Seega on väga oluline, et last valmistaks surnu nägemiseks ette: jutustada , millises ruumis ta on, milline kirst välja näeb, kindlasti peaks rääkima, et surnu näeb oluliselt teistsugune välja. Samuti on levinud rituaalid, mida viiakse läbi mõne aja möödudes või aasta hiljem. Nendel tavadel on väga oluline roll inimestele teadvustamisel , et lein kestab kaua ega lõppe mõnede nädalala järel.
Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Mööblit leidus toas napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates peredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Toas hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga
· Püloon Templi värvavaehitis · Obelisk Sihvakas teravatipuline nelinurkne kivi plok. · Mastaba Koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle koahel asuvast kastitaolisest kiviehitisest. · Egiptuse poos Jalad olid külje peal, keha oli otsevaates pea külje vaates ning silm otse vaates. · Hierogüüf Egiptuse kiri · Muumia Palsameeritud keha · Sarkofaag Vaarao kirst. · Lamassu Mosototaamia kaitsejumal, lõvi või pulli keha ja kotkatiibadega. Püramiidid Sfinks Giza püramiidideväljal. Uri Tsikuraat. Rekonstruktsioon Osa Tutanhamoni kullatu
söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. 3. päeval : Kolmanda pulmapäeva töhtsaim sündmus oli veimevaka jagamine, mille algatas saajarahvas. Veimekirst toodi koos vakarahvaga või käidi eraldi kirstu toomas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees. Enamasti lõpetati pulmad traditsioonilise lõputoiduga, enamasti oli selleks kapsad või kapsasupp.
asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse, peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud
kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silitas habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd oli parem käsi vasaku peal. ,,Elulootus" analüüs · Enne seda kui viimast korda kirst avati ja kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud, kohendas ta lipsu, niisutas huuli ja silitas habet. Siis puudutati kirstu kaant. Käed olid kõhupeal. Keegi ei märganud, et nüüd oli parem käsi vasaku peal. Huvitavat · Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. · Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. · Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980
Enne matmist puudutas preester spetsiaalse instrumendiga muumia suud. See niinimetatud suu avamise tseremoonia pidi elu kehasse tagasi tooma. Selleks, et surnu võiks teises ilmas kõneleda ja süüa. EGIPTUSE MUUMIAD Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad. Nad kuivatasid surnukeha ja mässisid selle linasesse kangasse. Kogu protsess võttis aega ja seda viidi läbi kui tähtsat ja väärikad rituaali. Seejärel asetati muumia puust kirstu, kirst vahel kivist sarkofaagi ning viidi seejärel matmispaika. KEHA BALSAMEERIMINE Kohe pärast surma eemaldati surnukehast sisikond a aju. Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linase riide sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma. KAANOPID
õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles. (Rotid liiguvad ringi ja väike ühes stiilis liikumine ja luusimine ümber auto. Kõik liikuvad justkui kavatseksid iga hetk karata autole kallale.) Jutustaja: ,, Rotid olid peaaegu auto vallutanud, kuid siis äkki juhtus midagi imelikku!
Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid. Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel.Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib.Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande
Keskajainimene ja tema igapäevaelu Keskaeg algas Rooma langemisega (476 p.m.a) ning jaguneb kolme suurde rühma. Esimeseks on varakeskaeg(5.-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli s...
majapidamine ja oma pere. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja toit Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest viinamarju, datleid, viigimarju ja granaatõunu Muumiad ja püramiidid: Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike sooladega ja jäeti 40ks päevaks kuivama, seejärel mässisid nad keha linasesse kangasse misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks.Matused toimusid umbes 70 päeva peale surma. Puust kirst või ,,muumiavutlar'' oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitstuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamgi kirstu sisse. Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunkti kuulsa Cheopsi püramiidi rajamisega. Kokku ehitati Egiptuses üle 80 püramiidi kuningliku püramiidi, need olid vaaraode hauakambriteks ja pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata.
Ta kannatas unetuse, tursunud jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka tugevad valud rinnus. Lõpuks jäi ta ka pimedaks. Teadlased on arvanud tal oli ka gangreen jalgades, kuid peale 3. sajandit on võimatu diagnoosida millesse ta võis surra. Robert Hooke suri 3. märtsil 1703 aastal oma elamus Gresham College'i linnas. Ta oli 67 aastane. Tema kõhnunud keha kubises täidest niipalju, et keegi ei tahtnud teda puudutada. Hooke'i toast leiti ka rauast kirst kus oli aare müntidega ,mis oleks tänapäeva rahas, ligi 1 miljon £. Hooke suri abiellumata ja lasteta ning ta maeti St Helena kirukusse Londonis. Pärand Suure tõenäosusega üks suurimaid 17. saj teadlasi Robert Hooke jättis endast maha kestva pärandi sedavõrd erinevatel erialadel nagu füüsika, arhitektuur, astronoomia, bioloogia, paleontoloogia jne. Peaaegu kõik modernsed mikroskoobid, kellad, autod kõik
Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele neemiklinnus(Rõuge) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus
Kaardistamatu - Poolaku aare Igale seiklusele peab algus olema, kuid selle otsimine lõpuni ilma alla vandumata hoiab tõelist au. Härra Peeter Poolak 1597 piraadid Otsimine oli kestnud ainult paar tundi, kui juba leiti kirst. See lebas merepõhjas koos vetikatega. Paari minutiga oli see laeva peale tõmmatud ja reporter hakkas filmima. `'Ma olen Panama rannikuvetes, kus me leidsime, mis arvame olevat legendaarse Härra Peeter Poolaku surnukirst, kes maeti mere üle 400. aasta tagasi.'' Kirst oli suletud ja lebas paadi põrandal. Rando astus kirstu juurde kangiga ja hakkas seda lahti tõmbama. `'Oled sa kindel, et tahad rüvetada oma esivanema jäätmeid?'' `'Sa teed selle tegevuse nii inetuks
BORN TO BE KING * monarch or sovereign ainuvalitseja või monarh * sole power ainuvõim * considerably reduced power märgatavalt taandatud võim * constitutional monarchy or parliamentary democracy konstitutsiooniline monarhia või parlamentaarne demokraatia * nominally nominaalselt (nime järgi) * commander in Chief of the armed forces komandör relvastatud sõjaväes * their mother's coffin nende ema kirst * funeral procession matusetalitus * the fairytale princess come true muinasjutuprintsess sai tõeks * admired her simplicity and warmth imetlesid tema lihtsust ja soojust * to treat somebody as equals kohtlema kedagi võrdselt * her radiant smile and elegant gowns tema särav naeratus ja elegantne ametirüü * shifting bales of hay liikuvad heinapallid ? :D * 12tunnised vahetused tööl * mucking out sõnnikust puhastama? :D * to study an MA õppima humanitaarteaduse magistriks
meetrit. Matuseplats peab olema orienteeritud lääne-ida suunaliselt. Kirstumatuse puhul peab peatsi jääma suunaga läände. Pealematmine samasse hauda ei või toimuda varem kui 25 aastat, arvates eelmisest matmisest. Matmist takistavate hauakivide või muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja tagasipaigaldamine toimub matja kulul. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Pärast matust korrastab matmisplatsi selle valdaja, samuti korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt viie päeva jooksul pärast matust. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. Omasteta surnud maetakse (selleks eraldatud maa-alale) valla kulul. Nimetatud matmise kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. ...
· Naisega hakkas flirtima prantsuse avantürist Georges d'Anthes, keda naine ei osanud tõrjuda · P kutsus mehe duellile, kuid mees eitas armastust naise vastu ning abiellus P naiseõega, kuid jätkas naisega flirtimist · 8. veebruaril 1837 toimus duell, Puskinit tabas kuul kõhtu, ta piinles suurte valude käes ning suri 10. veebruaril · Puskinit leinas suur rahvahulk, valitsus ehmus · Matusetalitlus pidi toimuma Iisaku katedraalis, kuid kirst viidi salaja Mihhailovskoje lähedale perekonna matmisplatsile
Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring Skandinaaviast hirssi, hernest, uba ja Eesti oli ja selle keskele sissetoodud. lina. hõredamini laotud kirst, kuhu asustatud(avaasul sängitati surnu. ad) Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, aga sageli
Ori inimene, kellel puudus isiklik vabadus ja pidi tasuta töötama oma isanda-orjapidaja heaks. Hieroglüüfkiri märkkiri, mille märgid tähistasid tervet sõna või silpe (kasutusel vanaajal Egiptuses, Hiinas jm). Papüürus 1) Niiluse kaldal kasvav taim; 2) papüüruse taimest valmistatud materjal, millele egiptlased kirjutasid. Papüürusest ehitati nt ka laevu. Palsameerimine surnukehade töötlemine takistamaks nende lagunemist. Muumia palsameeritud surnukeha. Sarkofaag kirst, kuhu paigutati muumia (pildil Tutanhamoni sarkofaag). Hauatagune elu uskumus, et inimese elu jätkub pärast surma teispoolsuses, selleks pandi hauakambrisse kaasa kõik vajalik, hinge tagasipöördumise jaoks pidi ka surnukeha olema säilinud. Amon-Ra Egiptuse päikesejumal, oina peaga. Horos kullipeaga jumal, kes kaitses vaaraode maapealset võimu. Osiris surnuteriigi valitseja, jumal, kelleks vaarao muutus pärast surma. Skarabeus püha sõnnikumardikas.
5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sarkofaag-kivist kirst 14) noom- haldusüksus või väikeriik Egiptuses 15) šaduff,- veetõstuk 16) niisutuspõllundus,-jõgedest vee juhtimine põldudele 17) jumala värav- Ištari värav Vana-Babüloonias, printsessile, peavärav 18) jõgede vaheline maa,-Mesopotaamia 19) Paabeli torn-Marduki temple tsikuraat, 7-kordne 20) rippuvad aiad-Semiramie rippuvad aiad Pärsia printsessile Uus-Babüloonias 21) maat-õiguse, tõe ning maailma harmoonia maailmakorraldus
aasta veebruaris. Terasest suled - sümboliseerides rahvuslikus monumendis tasakaalu küsimust viimasel kahe sajandil vaheldunud sõja ja rahu vahel. Vaherahu päeval aastal 1920 süütati sealne igavene tuli. See põleb mälestuseks surnutele, kes ei ole kunagi I ja II maailma sõjas intentifitseeritud. Algselt otsustati aastal 1919 matta tundmatu sõduri säilmed Panthéon´i, kuid avaliku kampaania tulemusel otsustati ta matta Triumfikaare alla. Kirst pandi kaare kabeli esimesele korrusele 10. novembril 1920. aastal ja plaadi oma viimasele puhkepaigale sai 28. jaanuaril 1921. Plaadi peal on kirjas : "Siin peitub Prantsuse sõdur, kes suri isamaa eest 1914-1918". 1961. aastal avaldasid austust USA president John F. Kennedy ja esimene leedi Jacqueline Kennedy Tundmatu sõduri haual, koos Prantsusmaa president Charles de Gaulle´ga. Pärast 1963 president Kennedy mõrva, palus proua Kennedy meenutades igavese tule
Rauast valmistatud tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Kuna rauast valmistatud tööriistad-relvad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ei suutnud nad luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Kalmed ja kultusekivid. Kui varem maeti inimesimaasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Kui kalmes oli mitu maetut, siis keskel oli perekonnapea ja ülejäänud paiknesid keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Eesti üks vanimaid kivikirstkalmete rühmi pärineb IX-VIII saj. eKr. See avastati Jõelähtmes Tallinn-Narva maantee ääres. Kivikirstkalmed olid valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini pKr
Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha.
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõik...
Kuid siis tõusis laine ja noorema Javeli käsi jäi nööri ja pardaserva vahele. Vanem Javel keeldus nööri läbi lõikamast, sest sellega oleks ka laev läinud. Ta käsi purskas verd ja Javel kannatas kohutavalt. Lõpuks suutsid nad verejooksu peatada ja ta käsi rippus ainult mõne lihasega keha küljes. Et gangreeni ei tuleks, kästi seda tal veega loputada. Kuid siis märkas ta oma käel gangreeni märke ja ta lõikas oma käe otsast. See pandi soolveetünni ning randudes tehti sellele kirst ja matused. 2) ???? Oli sügis ja päike sillerdas taevas. Üks umbes 40 aastane, välimuselt vaevas, väsinud ja vana, astus aiast sisse. Talle tuli ukse peale vastu tema kõhn, kondine naine. Talus oli aset leidmas üks kurb sündmus nimelt naise isa oli suremas. Ta oli juba tükk aega olnud sellises seisundis, et ei liiguta ega räägi. Preester ennustas raugale, et ta ei ela enam seda ööd üle. Nad
paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarnaneb kivikirstkalmele. koosneb laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud, kivide vahel on üks või mitu kivist kirstu kuhu inimene maeti põletatuna tarandkalme-korrapärane ristküliku kujuline, kividest laotud müür, sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale muistne põld- Kaali meteoriit-Paik kuhu oli langenud meteoriit, seda peeti pühaks , arvati et see on "päikese haud"
· Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks · Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega · Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. · Veimekirst toodi koos vakarahvaga. · Veimede jagamise algatas saajarahvas. · Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. · Pruudivend tõi veimed lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma" VEIMEVAKA JAGAMINE · Pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. · Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - pulmade lõhki tantsimine. · Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp
Püha Eligius. 1449 16 17.10.2011 Dirk Bouts (u. 1420 1475) Püha Sakramendi altar. 1464-68 Quentin Massys (1466/67- 1530). Rahavahetaja ja tema naine. 1514 17 17.10.2011 Mööbel Korpusmööbli juures domineerisid arhitektuursed elemendid Kirst jätkuvalt enim vajatud ja universaalne cassone cassapanca 18 17.10.2011 Dekoor ja ornamet Nikerdused; intarsia, antiikornament (meander, hammaslõige, munavööt, pärlinöör, akantuseväänlad, liiliad jne. Grotesk: sümmeetriline
aasta kohta paarsada päeva, millal tuli tahtmatagi istuda, käed süles. Aga milline kahju see oli! Kui keegi linnas pulmi ilma muusikata pidas või Sahkes Jakovit ei kutsunud, siis oli see samuti kahju. Politsei- ülevaataja põdes ja kidus kaks aastat, ning Jakov ootas kannatamatult, millal ta sureb, kui ülevaataja sõitis kubermangulinna ennast arstima ja võttis kätte ning suri seal. Ja ongi sul jälle kahju vähemalt kümme rubla, sest kirst oleks tulnud teha kallis, hõberiidega. Mõtted kahjudest vaevasid Jakovit eriti öösiti; ta pani viiuli enese kõrvale voodisse, ja kui igasugune rämps pähe tükkis, puudutas keeli; viiul tõi pimedas kuuldavale hääli, ja tal hakkas kergem. Möödunud aasta kuuendal mail jäi Marfa äkki haigeks. Hingas raskelt, jõi palju vett ja taarus jalul, kuid küttis hommikul ometi veel ahju ning käis isegi vett toomas. Õhtu eel heitis aga pikali
Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: "Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ja piduliku tseremooniaga saadeti jumalate juurde läinud "päikesepoeg" viimasele teekonnale. Mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Preestrid ja vaarao sugulased hoolitsesid selle eest, et lahkunut ei ähvardaks hauataguses elus mingisugused hädaohud ja et jumalad võtaksid ta vastu kui omasuguse. Selleks oli püramiidi ruumide ustele ja seintele kirjutatud palve- ja nõiasõnu
Kofunitesse matmise traditsioon lõppes budismi levikuga16. 1.1 KOFUNITE ÜLESEHITUS Varajased kofunid olid rajatud looduslikult esinevatesse küngastesse, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakati kofunite jaoks tehiskünkaid rajama17. Kofunite ülaosas oli kivist matmiskamber, mille läbimõõt oli kuninganna Himiko hauakambri järgi algselt 100 sammu18. Kirstude materjale oli erinevaid: leidus nii puidust kui ka kivist kirste19, vahest puudus kirst sootuks20. Kivist kambri ehitamiseks kaevati künka tippu auk, mille külgedele laoti kivid ja mille põhja pandi savist plaat, millele asetati kirst. Siis laoti peale laekivid, mis kaeti mullaga21. Kofuneid oli neli erinevat tüüpi: lukuaugukujulised, kadilise lukuaugu kujulised, ümmargused ja kandilised (vt. lisa 1)22. Neist levinuimad olid ümmargused ja kandilised kofunid23. Professor 14 Henshall; Valgus 2010, lk 28 15 Soramitsu projekti kodulehekülg
Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning ,,surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: ,,Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju.... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ning mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Vaarao sugulased ei unustanud ka hauataguses elus elamiseks vajaminevaid esemeid. Erilistesse varakambritesse ja ruumidesse pandi rikkalikult aardeid ning mitmesuguseid vaaraole kuulunud esemeid. Kui leinaaeg oli lõppenud, lõikasid inimesed esimest korda juukseid ja pesid näolt mustuse
Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada
1.1 Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuk...
Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. Rooma: tüüpilised tarandkalmed olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu
aitas neil tulekahju kustutada ja lahkus vendade poolt edasi oma eluteele. Nipernaadi ei kahetsenud oma tegu, vastupidi, ta jäi endaga väga rahule, et sai midagi põnevat teha ning ta oli suutnud vendasid veenda, et omas kodus on ikka kõige parem. Järgmisena kehastas Nipernaadi end muinasteadlasena, põnevuse nimel oli ta võimeline valetama ning jutustas jõe ääres Katile muinasjuttu, kuidas kunagi muinasajal oli sinna jõkke peidetud suur kirst täis imeilusaid pärleid. Ta tahtis koos Katiga seda aaret otsima hakata ja lubas naisele, et kui nad pärlid üles leiavad, siis ehitavad uhke lossi ning lähevad sinna koos elama. Naine ei tahtnud algul meest uskuda, aga jutt muutus nii meeldivaks, et Kati hakkas südames unistama nendest kaunitest pärlitest ja uhkest lossist. Seega tegi Toomas valeliku, kuid samas ilusa jutuga Kati tuju paremaks. Jälle oli mees muutnud enda elu huvitavamaks ja samas aidanud seda teha ka teisel inimesel.
5000 aastat. Ornament. Egiptuse ornamendi loomisel kasutati mitmesuguseid motiive - lootost, papüürust, palmetti, päikeseketast, skarabeust, madu, kotkast jne. Egiptuse pinnakunsti üheks koostisosaks oli hieroglüüfidest kiri, kus pikad korduvad read moodustasid ornamentaalse mõjuga rütmi. Mööbel. Varasemate perioodide mööblist saab ettekujutuse seinamaalidelt ja -reljeefidelt. Mööbli tüübid - madal taburet, kirst, suhteliselt lihtsa vormiga, pealemaalitud kaunistustega. Konstruktsioon loogiline ja lihtne. Tänu rüüstamata Tutanhamoni hauakambrile (avastati 1922) on säilinud palju mööblit uue riigi perioodist. Nõgusa põhjaga taburetid ja toolid, kokkukäiv taburet (klapptooli varaseim prototüüp), seljatoega toolid, troonid, voodid, kokkupandavad voodid, peatoed magamisasemetele, troonid, kirstud, lauad. Istmete põhjad olid tihti punutud nahkrihmadest,
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need ol...
Isand oli Dionysonhanes, kes pidi varsti maale sõitma. Maal oli Dionysonhanesel aed, mida hooldas Lamon. Lampis peksis aia segamini lootes, et nüüd ei saa Chloe ja Daphnis abielluda. Aga õnneks võttis Isanda poeg süü oma peale, öeldes, et tema hobune peksis aia segamini. Vahepeal oli Daphnis jumalatelt abi palunud, et ta saaks abielluda Chloega. Unes nägi ta nümfe, kes käskisid tal minna mere äärde, kus methymnalaste laev põhja läks, et kaldale olla uhutud kirst rahaga ja selle raha pidi ta andma Dryasile, et ta saaks Chloega abielluda. Kui Daphnis ja Chloe koos karjas käisid, siis nad suudlesid ja lebasid alasti üksteise kõrval, kuid lõpuni nad ei osanud minna. Siin tuli appi Lykaimon, kes õpetab Daphnist ja magab temaga. Kui linna tuli isand Dionysonhanes, rääkis Lamon talle, kuidas ta oli Daphnise leidnud ja näitas väärisesemeid, mis olid koos Daphnisega. Tuli välja, et Daphnis oli Dionysonhanese ja Kleariste laps
pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg(u 1100-500 eKr)-Kiindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed-laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast
juba etenduse alguses aru, et seal elavad rikkad inimesed. Kuna lavakujundus oli selline, mille järgi võis arvata, et selles majas on väga palju ruume, oligi mõistlik, et teisel korrusel elavad üürnikud, mis muidugi ei pidanud väga paika, ainult Norman oli üürnik. Mulle meeldis see, et kõik tähtsamad sisekujunduse elemendid olid siiski elutoas, näiteks see uksepeal olev kapp, kust Linda võttis pappkasti, milles olid naiste riided, siis see, et samas elutoas oli see suur kirst, kuhu pandi onu George sisse, kui ta oli nn surnud. Lavastuse kunstnik oli Pille Jänes. Etenduses jutustatakse Eric Swan’i rikkast elust, täpsemalt kuidas ta üldse oli nii rikas. Just siis kui ta tahtis jätta kuritegevuse, nimelt saades kõikvõimalikke erinevaid sotsiaaltoetusi, külastas teda sotsiaalametnik, kes vajas ühe väljamõeldud üürniku allkirja, aga kuna teda polnud olemas, tuli kellelgil mängida üürnikku, see aga ajas kõik segadeusse, üks isik
rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p
ak0.pinimg.com/236x/2a/2e/b6/2a2eb6ff549b255 54a9d54a00e831bbb.jpg Pantril seisev Tutankhamun. http://www.artsjournal.com/culture grrl/TutBefore.jpg Tutankhamuni kirst. http://www.touregypt.net/images/touregypt/ivory4.jpg Vaas stendil. http://www.furniturestyles.net/ancient/egyptian/im/vase-
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
