Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend................................................................................................................
Demeter Viljakus- ja põllutööjumalanna Kronose ja Rhea tütar Persephone oli tema tütar Eelkõige naiste jumalanna (naised tegelesid enamasti viljasaagiga) Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Persephone Hades röövis Persephone, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et a...
Kalliope ja jõejumal Oiagrose poeg, kreeka laulik Orpheus haaras reisil argonautidega oma lüüra ning mängis nii selgesti ja võimukalt, et lämmatas saatuslikud ahvatlevad hääled, mille suunas meresõitjad seilama olid hakanud. Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid ,,Argo" eemale ohtlikust paigast. Kui Orpheus poleks argonautide hulgas olnud, oleksid need jätnud oma luud-kondid sireenide saarele. Ithaka kuningas, tark ja kaval Trooja sõja kangelane Odysseus teadis nõid Kirke jutu järgi, et tema laev pidi mööduma hurmavate lauljate sireenide saarest, mille kaldal vedelesid terved hunnikud koltunud luid jäänused neist, kes olid ahvatlejaid kuulama jäänud. Odysseus rääkis oma meestele sireenidest ja õpetas, et ainuke võimalus hukutajatest mööduda ja ellu jääda, oli kõrvad vaha täis toppida. Tema ise aga otsustas sireene kuulata ning käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks
halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust- inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud- heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................
Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia" Odyssusel, kreeklaste nupukaimal ja kavalaimal vägilasel kulub kümme aastat et Trooja alt koju jõuda. Teda karistab merejumal Poseidon selle eest, et Odysseus tema pojal võitluses silma välja torkas. Poseidoni vastutuulte mõjul satub ta nõid Kirke saarele. Nälja tõttu tapavad nad veiseid päikesejumal Heliose karjast ning tormis hukkuvad kõik ta kaaslased. Odysseus pääseb nõid Kalypso saarele, seal on ta 7s vangis. Odysseus otsustatakse koju saata, nõiutakse tema naiselt Penelopelt kellegi väljaarvamist endale meheks ja Ithakale kuningaks. Eepos kulmineerib ülbete kosilaste tapmisega. KREEKA DRAGÖÖDIAD Aischylos -vanim antiikkirjanduse meister -on Ateena demokraatliku riigikorra tekkimise ja õitseaja kirjanik
õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees elav mereelukas, kelle kutsumus oli neelata iga päev kolm korda alla merevood Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab ette topeltriski, on sattunud Skylla ja Charybdise vahele.
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja. IV Nõid Kirke saar. Nõiaga kokkupuutel muutuvad mehed sigadeks. Hermes annab Odyssseusele nõu, nii et Kirke temasse armub ja seaks ei nõiu. Odysseus kasutab oma võimu ära ja saab ka ülejäänud meeskonna päästetud. Lõpuks veedavad nad seal terve aasta ja enne lahkumist käib Odysseus ka allilmas, et kuulda, mis tulevik talle toob. Kõik, mida ta teada saab, on see, et ta ei tohi Heliose loomadele midagi teha. Pärast Kirke juurest lahkumist purjetavad nad mööda sireenide saarest.
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab. · Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Inimtüübi eitus, keda on seni kõrgeimaks peetud (heasoovilik, heategev inimene), teiselt poolt eitab kristlikku moraali (dekadentlikku moraali). · Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Vaid dekadent loeb kaastunnet vooruseks. Nõrk ja elukartlik. · Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu.
7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11. laul Odysseuse käik Hadesesse, kohtumine Teiresiase varjuga 12. laul Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad. Torm ja lavahukk. 13.laul Faiaagid viivad Odysseuse Ithakale 14. 17. laul Odysseus teeb seakarjus Eumaiosele ja pojale Telemachosele oma saabumise teatavaks ning kohtub Penelope kosilasega 18. laul konfliktid kosilasega 19. laul Eurykleia tunneb Odysseuse ära 20. laul valmistatakse ette lahingut 21. laul ambumisvõistlus 22
Saare kuningas võtAlkinoosab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide(vanakreeka mütoloogias rahvas, kes elas ühel saarel Põhja-Aafrika lähedal ning toitus erilisest narkootilisest lootoslillest, mis tekitas inimestes apaatiat.) ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose( ühesilmne hiiglane kelle koopasse nad sattusid, kus oli juustu)juures, tuultejumal Aiolosesaarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
moraali Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid
Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv.Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik Odüsseuse kaaslased. Tal endal õnnestub jõuda Kalypso saarele, kuid nõid ei lase teda enam vabaks. Pärast seitsmeaastast vangistust pääseb Odysseus jumalate loal lõpuks koju, seal on aga ees tema naise Penelope palumata kosilased, kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks
Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud). ,,Telegonia" Odysseuse ja nõid Kirke pojast (Telegon), tapab Odysseuse teadmata, kes ta on. Teeba küklos: ,,Oidipodeia" ,,Kuningas Oidipuse" eellugu. ,,Thebais" Oidipuse laste lood, kes jäävad linna võimu jagama. Kaks venda võitlevad omavahel, Polymeikes sureb. Sealt saab ainet Sophoklese ,,Antigone" (Polymeidese õde). Seotud ka Aischylose ,,Seitse Teeba vastu". 5. saj näitekirjanikud ammutavad eepostest ainest. ,,Epigoonid" Teeba linna hävimislugu. Polymeikese pojad tulevad kättemaksuga. See, et need on 7. 6
Peale lahkumist langenud Trooja alt ekslesid Odysseus ja tema kaaslased mere peal, kuni jõuti kükloopide saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli. Varsti sattusid nad Aeoluse saarele. Aeolus andis neile anuma soodsa tuulega, mille abil oleksid nad kiiresti koju jõudnud, kuid meeskond avas anuma ning puhkes torm, mis viis nad väga kaugele. Kirke saarel puutusid nad kokku nõiaga, kes mehi sigadeks muutis. Nad möödusid sireenidest, kelle laulu tahtis Odysseus kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata. Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli
Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus. O täitis kerjusena Penelope soovid (lasta noolega läbi kõik kirved). Lõpp ikka õnnelik. · Puskini elu ja looming, ,,Jevgeni Onegin"
aastast, nn. Achilleuse viha, mis lahingutegevuse ajutiselt peatas. Teosesse on koondatud hulk muistendlikku ainest erinevatest perioodidest; karakterid on tugevasti individualiseeritud. "Odüsseia" koosneb ~12100 heksameetrist, jutustab Odysseuse vintsutustest ja seiklustest tagasiteel Troojast koju (10 aastat). Ainestik olustikuline ja muinasjutuline (kohtutakse igasuguste imeelukatega kükloop, sireenid, nõid Kirke, lotofaagid laistrügoonid jne.) 31. Küklilised poeemid. Homerose hümnid. Eepose paroodiad Küklilised poeemid poeemirühmad, mis moodustavad suletud ringi e. küklose. Tuntumad on Trooja ja Teeba küklos. Trooja küklosesse kuuluvad poeemid "Küpria" (Trooja sõjakäik kuni Iliase alguseni), "Aithiopis" (Iliase jätk), "Väike Ilias" (Achilleuse matus; Odysseuse ja Aiase tüli Achilleuse relvade pärast, mis lõppes Aiase enesetapuga), "Ilioni hävitamine"
halva välja viskamine. Seega seondus ta ka menstruatsiooniga. Koeraohver, koer oli Hekate lemmikohvriloom. Ta on seotud ka merega. Tema partnerid võisid olla Triton ja merekoletis Phorkys Skylla. Ta oli õudsa alatooniga näkineid, madujad merekoletis oli Hekate järglane. Üldjuhul seondub öise ja allilmselga. Ta oli Tartarose laps, öö tütar. Kui Persephone allilmast üles tõusis, võttis Hekate ta vastu. Teda on nim ka Hadese abikaasaks. Ta on seotud ka nõidusega, st teda sostatakse Kirke ja Medeaga. Mõlemad nõiad olid väga erootilised tegelsed Hekate on natuke Aphrodite ja Artemise vahepealne ja seotud öise nõidusega, eriti aga armunõidused. Sealt edasi läks tema seos viljakusele ja abiellule. Genetyllis- sigitaja. Demeter ja Persephone Ema ja tütar kuuluvad tihendalt kokku. Kultuskohtades on Demeter soetud Poseidoniga. Arkaadia kultuspaikades ei öelda Persephone nime välja. Üldlevinud mütoloogias on Persephone isa Zeus. Demetril oli veel üks järglane
Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale Ost. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Ole kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda
Pepsiine-Mercedese emal oli ise kallis kingitus oma ärahellitatud lapsele valmis ostetud, aga kuna ta jonnis ja tahtis Maria kingitust-osavat nukku, siis vanematel ei jäänud muud üle, kui nukud ära vahetada ja Maria , sai endale lisaks punastele kingadele ka väga kalli nuku koos nukumajaga.Maria pere aitas ka jõuluvanal selga ravida oma imekreemiga. Lepatriinu faksiga Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike
mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda. Hiljem teevad mehed veistele liiga ja Helios purustas välguga laeva. Ainult O pääses. Järgmisel päeval toimetavad heldinud faiaagid Odysseuse Ithakale (faiaagid, „Odüsseias”
Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju)
Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2) Kreeka mütoloogia
kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välja. Nad olid juba peaaegu et kodus, kuid kotist tuli välja vastutuul ja puhus nad merele tagasi. 5 Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju)
Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2
and Harrington, John. The Spa Book: The Official Guide to Spa Therapy. London: Cengage Learning EMEA, 2005, 1959 p. 14. Cur- und Seeband Pernau in Livland. Pernau, 1898. (saksa keeles) 15. Dimanche, Frederic. Conceptual framework for City Tourism Competitiveness. WTO Forum: New Paradigms for City Tourism Management. Istanbul, Turkey, 01.03.06.2005. [http://www.skema.edu/en/pdf/Faculte/dimanche-skema.pdf]. 03.05.2011. 16. Dorbek, Ingrid, Kits, Kirke, Maripuu, Tiina, Metsamägi, Fia, Mikiver, Kadri, Müristaja, Heli. Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse alase infovõrgustiku kont- septsioon. Pärnu, 2003. [http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=227] 03.05.2011 17. Eerme, Karl. 100 aastat Pärnu kuurorti. Pärnu ja ta kuurort. Pärnu, 1939, 95 lk. 18. Eesti spaahotellide kategooriad ja järgud. Eesti SPA Liit, 2007. [http://www.estonianspas.eu/et/Spaa-hotellide-jargunouded]. 01.11.2010 19. Elliott, James
ei avanegi, seal toimub isetolmlemine. Õitseb juunist septembrini. Viljaks on piklikud viiepesalised kuprad, mis valminult on rakumahlast pingul ja puudutamisel avanevad välkkiirelt; viljakesta sektorid keerduvad kokku ning paiskavad seemned mitme meetri kaugusele (paisklevi). Kasutamine: värked lehed on nõrgalt mürgised. Taim on botaanika õppevahendiks kooliaedades. HARILIK NÕIAKOLD Circaea alpina, nimi tuleneb sõnadest Kirke kreeka mütoloogias haldjas, kes nõidus Odüsseuse kaaslased sigadeks ja alpina Alpidel kasvav. Sugukond pajulillelised. Kasvukoht: niisketes varjulistes ja samblarohketes kuuse- ja segametsades ning lodumetsades, ka lagunenud sammaldunud kändudel. Moodustab tihedaid kogumikke. Harilik nõiakold on mitmeaastane, niitja risoomiga ja võsunditega rohttaim. Vars tõusev või püstine, 5-25 cm kõrge, veidi lihakas, õrn. Lehed
Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas- tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Kärdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo, Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks,
«Te vajate kahtlemata puhkust ja mä lahkun.» «Ei, mitte sugugi,» ütles mileedi, «vastupidi, jääge, härra d'Artagnan, teie meeldiv seltskond lahutab mu meelt.» «Oi-oi,» mõtles d'Artagnan, «ta ei ole kunagi olnud nii kena; olgem umbusklikud!» Mileedil oli ülihell ilme ja ta pani oma sõnadesse kogu võimaliku sära. Samal ajal andis ärevus, mis oli temast hetkeks lahkunud, uuesti läike ta silmadele, jume põskedele ja puna huultele. CArtagnan leidis taas oma Kirke, kes oli teda kord juba täesti võlunud. Tema arvates juba kustunud armastus oli vaid uinunud ja ärkas uuesti ta südames. Mileedi naeratas ja d'Artagnan tundis, et ta on valmis hukkuma selle naeratuse eest. 392 Hetke jooksul tundis ta midagi südametunnistusepiina taolist. Vähehaaval muutus mileedi jutukamaks. Ta küsis d'Artagnanilt, kas tal on armuke. «Mu jumal,» vastas d'Artagnan väga sentimentaalse ilmega, «kas te võite olla nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
