tekstiasukohta. Teksti ja noolte vastastikune vahekord häälestatakse vahekaardiga FIT. Seal saab muuta teksti sobivamaks, et see paremini ära mahuks. Põhiühikud häälestatakse vahekaardiga PRIMARY UNITS. Selle käsuga saab muuta pikkusühikute formaatik, pikkusühikute kümmendkohtade arvu ehk siis mitu kohta pärast koma kuvatakse, saab muuta ümardamistegurit, suffixi ja prefixiga saab panna erinevaid märke mõõtude ette või siis taha. Alternatiivühikud (erinevalt põhiühikutest kirjutatakse need nurksulgudesse) häälestatakse vahekaardiga ALTERNATE UNITS. Seal saab näiteks muuta meetrid, jalgadeks või tollideks. Tolerantse häälestatakse vahekaardiga TOLERANCES . Tolerantside meetodeid saab muuta ning saab anda ka ülemisi ja alumisi piirväärtusi. Seal käsus saab samuti muuta kohti pärast koma. Mõõtmestamist on mugavaim käivitada ikoonilati DIMENSION ikoonidelt, seetõttu on kasulik, et vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud.
b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp Mõlemal puhul tuleb kasutada ülakoma O. Wilde O.Wilde'ile O. Wilde'i (kelle oma) Bordeaux Bordeaux'sse Bordeaux' inimesed Camus Camus'lt Camus' teos Meursault Meursault'lt (kellelt) Camus'd teost lugenud Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine · Tuletis kirjutatakse väikese algustähega · Mitmest nimest koosnev tuletis kirjutatakse kokku üheks sõnaks · Tuletis võib ülakomaga eralada käänetest Bonn bonn'lane / bonlane Bordeaux bordeaux'lane/ bordeauxlane Camus camus'lik / camuslik Ferdinand de ferdinand-de- Saussure saussure'lik/ferdinand-de-
- guasid guasse tibu tipu tippu saapad vaipu lagi laki lakki puuki kõike rada ratas rattad paati lauta KONSONANTÜHENDI ÕIGEKIRJAREEGLID 1. REEGEL KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE KÕIK HÄÄLIKUD ÜHE TÄHEGA. nt raske, vendade · kaks tähte võib olla liitsõna liitumiskohal (nt pannkook, metallraha, võrkkiik) liite -gi/-ki ees (nt lillgi, kammgi, kappki) liidete liitumiskohal, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõna (nt õhk+kondõhkkond, moder+nemodernne) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt pulss, pimss, kirss) 2
Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad nt veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev,
Dialoog- kahekõne 6.Kõik omad joped ja kotid võib jätta garderoobi. Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10.sõidukinimed jm nimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1
5. Lõik lõpetatakse klahviga "Enter". Maitsesta hakkliha tugevalt soola ja pipraga. Soovi korral lisa pressitud küüslauku, hakitud sibulat, kappareid või soolakurki. Vormi kätega biifsteek, aseta taldrikule, vajuta keskele lohk ning pane sinna toores munakollane. Võid kaunistada hakitud punase sibula, ansoovise ja soolakurgiga. Serveeri röstitud või praetud saiaga. Retsept mõeldud neljale. inimesele. 6. Tavaline tekst kirjutatakse suurusega 12, Times New Roman - Tere 7. Pealkirjad kirjutatakse Arial fontiga (Suurused on 24, 16, 12) - Pealkir3 Pealkiri2 Pealkiri 1 8. Sõna vahel asetatakse tühimärk. Mädanenud banaan. 9. Enne ja pärast mõttekriipsu () asetatakse tühimärk () Haritud, lahke ja tark - selline peaks iga õpetaja olema. 10. Sidekriipsu () eest ja päarast tühimärk ei asteta Aasta-aastalt, Lõuna-Euroopa, C-vitamiin.
2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 5. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 6. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. 7. Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 8. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel. 9. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud objekti tegelikku suurust, s. t
1.2. 3,5x2y3z ; 2 3 -2,7 x y z ; x2y3z - sarnased üksiilmed 5 6 1.3. 6 x2y- a3bc5+1,6xyz -hulkliige (üksliikmete summa) Hulkliikme kordajad 1.4. Korrastatud hulkliige ehk normaalkujuline hulkliige on hulkliige,kus liikmed on asetatud astmenäitajate summa kahanevasse järjekorda. 1.5. Kõige viimaseks kirjutatakse alati vabaliige. 1.6. Hulkliige, mis on kahe üksliikme summa nimetatakse kaksliikmeks. 1.7. Hulkliige, mis on kolme üksliikme summa nimetatakse kolmliikmeks. 2. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine 2.1. Kõigepealt tuleb avada sulud ja seejärel koondada sarnased liikmed. 2.2. Kehtivad reeglid: 2.2.1. - märk sulu ees... 2.2.2. Sulu ees oleva arvuga tuleb... 3. Hulkliikme korrutamine üksliikmega 3.1
buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, sokolaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole. ÜKS TÄISHÄÄLIK aktsionär kormoran restoran alkohol leegionär revisjon
aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras. Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid on eestikeelsed
1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja kirje on tiitellehel keskjoondatud. Tähesuurus tiitellehel on 16 24 pt. 3. Sisukord Sisukord (vt. LISA 2) on töö alguses, tiitellehe järel
aidata. Palun abi sõna duplikaat või dublikaat, keeleliselt korrektse kasutamise kohta. Teie kontaktid sain Tartu ülikooli kodulehelt ja kuna Teie eriala on eesti keel, siis loodan, et saate mind minu murega aidata. Teie poole pöördun palvega, et aidata oma emal vormistada korrektne avaldus pensioniametile uue pensionitunnistuse saamiseks. Probleem seisneb selles, et varem kirjutati avaldusele sõna dublikaat, kuid olen näinud, et seda sõna kirjutatakse ka tugeva p-ga ehk duplikaat. Kahtlust tekitab asjaolu, et vanemad inimesed väidavad üsna kindlalt, et õigesti kirjutatakse see sõna nõrga b-ga ehk dublikaat. Soovin, et ema avaldus saaks grammatiliselt õigesti vormistatud ja seetõttu loodan, et saate mulle selgitada, kumb variant kõne all olevast sõnast on korrektsem ja sobilikum. Olen Teile väga tänulik, kui aitate mind selle probleemi lahendamisel. Olen alati ka ise valmis teisi aitama ja koostööd tegema
) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, n-i, r-i järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik jõhvikamorssi. Kaashäälik ehk konsonant: Kaashäälikud 1. - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) 2. - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, Š, Z, Ž, X, Y)
. Õpetajate lehes 26. aug. 2017 a. Õpetajate Lehes 26. aug 2017. a ilmunud artiklis .. ilmunud artiklis ..; parem: 2017. a 26. augusti Õpetajate Lehes ilmunud artiklis ..; Õpetajate Lehes 26.08.2017 ilmunud artiklis .. Kuupäeva puhul peab sõnaga kirjutatud kuu nimetus olema alalütlevas käändes. (Kirjalikus pöördumises kirjutatakse suure algustähega ainult `Sina' ja `Teie', aja- ja kohamääruse vahel koma ei ole.) Vigane Õige Olete Meie poole pöördunud Olete meie poole pöördunud sooviga osaleda täiendkoolitusel, sooviga osaleda täiendkoolitusel, mis toimub 1-3 mai käesoleval mis toimub 1.-3. maini käesoleval aastal, Tallinna koolituskeskuses. aastal Tallinna koolituskeskuses. .. mis ilmus 25. august 2017 .. mis ilmus 25. augustil 2017
doc ja salvestage see jälle dokumendi lõpus uuel lehel. Ülesanne Nr.3. Töö joonisega. Vormista joonis vastavalt näidisele Ülesanne Nr. 4. Tiitellehe koostamine Luua dokumendi alguses uut lehekülge. Koostage tiitelleht vastavalt näidisele, mis on antud lõputöö vormistamise juhendil (http://www.vk.edu.ee/oppimine/oppetegevuse/loputoo_vormist_2010.pdf) lk. 26. Kasuta vajalikku joondust. Kasulik teada! Tiitelleht Tiitelleht koostatakse eesti keeles (ka sel juhul, kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles). Kõik vajalikud elemendid paigutatakse eraldi ridadena ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta. Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus suurtähtedega: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL (paksus kirjas Bold, kirja suurus 12 punkti); Virumaa Kolledz (Bold, kirja suurus 12 punkti); autori ees- ja perekonnanimi (Bold, kirja suurus 12-14 punkti);
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust
kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus, arv, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU
Kogupikkus : 4 870m - - Joonis 3.2 Elektriliinide skemaatiline planeerimine. Dokumentide vormistamine. Eesti Vabariigis haldusdokumentide vormistamise põhinõuded peavad vastama EV-ST 3- 92-le. Sellest tulenevalt on avalduse ja ametliku kirja kirjutamiseks omad reeglid. Kirja kirjutamise reeglid: Kirja alustatakse saaja rekvisiitidega: saaja nimi ja aadress. Rekvisiitidega kohakuti paremasse serva kirjutatakse kuupäev. Kasutatakse numbrilist või sõnalisnumbrilist järjestust: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Rekvisiitidest paar rida alla poole kirjutatakse kirja pealkiri, mis peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatavalt dokumendi põhisisu. Märgitakse nimetavas käändes ja punktita. Pealkirjale järgneb kirja sisu. Tekst peab olema lühike, täpne, keeleliselt ja stiililt korrektne.
segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas. Igal,ka kõge väiksemal arvamusel, mida avaldatakse meedias kõvahäälselt, on suur mõju ka laiema üldsuse arvamusele . Lähtudes arvamusliidrite soovitustest ning arvamusest ollakse väga mõjutatavad. Ühiskondlikus perspektiivis on ajakirjanduse tähtsus väga suur, sest aastast aastasse suureneb interaktiivne suhtlemine ning teabe kasutamine. Meedias kajastatav on inimestele väga oluline. Ajakirjanduses kirjutatakse õigetest ja valedest käitumisnormidest ning suhtumisest ühte või teise ühiskonda läbivasse teemasse. Tihti kirjutatakse just sellest, mida inimesed sisimas ootavad ja millest lugeda tahaksid, mitte aga sellest, millest tegelikult oleks vaja kirjutada. Ajakirjanduses üritatakse leida vastuseid paljudele ühiskonnas esilekerkivatele probleemidele. Kuigi samas ei pruugita jääda objektiivseks ning kaine mõistuse juurde, siis püütakse anda vähemalt mingigi positiivne toon asjale
leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid · Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega
Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse'' kirjutatakse sellest, kuidas solist, riigi-ja ärimees Aivar Riisalu leidis kolm kuud tagasi armastuse. Igati rõõmus sündmust, kuid paljud kommenteerijad on vägagi negatiivselt häälestatud. Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist.
RAVIMITE VÄLJAKIRJUTAMINE Ühele retseptile (v.a. EL retsepti korral) võib kirjutada ja ühe retsepti alusel võib väljastada: Vali üks: 1. neli ravimit 2. kolm ravimit 3. ühe ravimi 4. kaks ravimit Mittenarkootilise ravimi retsept on kehtiv pärast väljakirjutamist (kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega): Vali üks: 1. 120 päeva 2. 180 päeva 3. 60 päeva 4. 30 päeva Ravim kirjutatakse välja, kasutades selleks: Vali üks: 1. ravimpreparaadi nimetust 2. ravimis sisalduva toimeaine nimetust Toimeained ja abiained kirjutatakse retseptil: Vali üks või enam: 1. vene keeles 2. ladina keeles 3. eesti keeles 4. inglise keeles Etüülalkoholi on lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni: Vali üks: 1. 200g 2. 50g 3. 150g 4. 100g Kontrolli
puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti. Tänapäeval kasutusel olevat flööti täiustas Müncheni õukonnakapelli flöödimängija Theobald Böhm. Tänapäeva flöödil on ulatus c1-d4, pilli heli on õrn, kerge.Pill on in C häälestuses ehk kõlab sama koha pealt kus mängib ka klaver. Noodid kirjutatakse viiulivõtmesse. Flööte valmistatakse peamiselt metallist. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole, heli tekitamiseks vajalikku õhku puhutakse pilli sisse küljel olevast pisut kõrgendatud äärtega august erinevalt teistest puhkpillidest mida puhutakse otsast. Orkestris kasutatakse tavaliselt kahte flööti ja ühte pikoloflööti. PIKOLOFLÖÖT on puupillide rühma kõrgeim pill. Omades suure flöödiga peaaegu võrdset diapasooni, kõlab ta sellest oktaav kõrgemalt
· ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia maad Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Liittegusõnad · Mingi sõna ja tegusõna lahutamatu püsiühend, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2. Ühend- ja väljendtegusõnad · Tavaliselt kirjutatakse lahku: Välja sõitma, üle doseerima, silma torkama 3. Täiendi rollis nii kokku kui lahku: (+ märgib kokkukirjutamise võimalust) · v-kesksõna ära+minev külaline · tav-kesksõna ette+võetav töö · nud-kesksõna aset+leidnud sündmus · tud-kesksõna vastu+võetud otsus · mata-vorm korda+seadmata paberid 4
8. Millise laiusega on plangi veerised? 9. Millal vormistatakse ametikirjale koostaja andmed? 10. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 11. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? 12. Milline dokument on vajalik (soovitatav) kehtestada organisatsiooni dokumenditöö reglementeerimiseks? 13. Millises dokumendis määratakse kindlaks asjaajamisperioodi pikkus? 14. Mitu korda võib dokumenti dokumendiregistrisse kanda? 15. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? 16. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? 17. Kui pika aja jooksul peale e-kirja saamist on tarvis vastata, et firma maine püsiks laitmatu? 18. Mis on digitaalallkiri? 19. Mis on autentimine? 20. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 21. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? 22. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? 23. Protokolli koostamise eesmärk ja sisu. 24
järeldused või omapoolne arvamus refereeritava teose autorist ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. Tiitellehele järgneb sisukord. Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekita
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de
pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2). 8 3.1.3 Sissejuhatus Selles põhjendatakse teema valikut, aktuaalsust ja uudsust ning antakse ülevaade probleemi senisest käsitlusest. Samuti tuuakse välja materjali kättesaadavus ning objektiivsus. Seejärel sõnastatakse töö eesmärk.. Tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkideks liigendamist). Lõpuks antakse ülevaade peamistest allikatest. Sissejuhatus kirjutatakse tavaliselt pärast sisupeatükkide valmimist, kuid selles ei tohi esitada töö tulemusi, mis kuuluvad kokkuvõttesse. Sissejuhatus on 1-2 lehekülge ega tohi olla üle 1/10 töö mahust. 3.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosas esitatakse kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järeldusteni. Töö põhiosa maht on 2-6 lehekülge ning peab koosnema vähemalt kahest peatükist. Töö põhiosas on teema käsitlus, mida liigendatakse 2- kuni 3-astmeliselt:
Mänd Kord läks Taevapealik Tähe juurde ja küsis: ,,Tere,Täht! Kas sa tahaksid tähti õppida?'' Täht selle peale: ,,Hmm... Miks ma peaksin tähti õppima, kui mul on need juba selged?! Te ise õpetasite need mulle. Tähtsamate nimed olid Auriga ...'' Täht ei jõudnud enam jätkata, sest Taevapealik segas vahele: ,,Ei! Ma ei mõtle neid tähti, mis asuvad taevas!'' ,,Mis tähtsa Te siis mõtlete?" küsis selle peale Täht. ,,Ma mõtlen neid tähti, millega kirjutatakse! Näed siin on mõned laused paberile kirjutatud. Kas tahad neid õppida?" ,,Eee... Need pole mingid tähed! Need on lihtsalt mingitest kriipsudest kokku pandud kujutised." Vastas jahmunult Täht vastu. Pealik üritab kuidagi veel Tähele selgeks teha, mis tähti ta mõtleb: ,,Mängid sa lolli või oled sa loll!? Sa ei mõika ikka üldse!Need on tähed millega kirjutatakse, mitte need tähed, mis asuvad taevas. Ka sina oled see täht, mis asub taevas
hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekitanud
Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse sabloone - lekaale. Jooniste vormistamine Kirjanurk ja raamjoon Mõõtkava Eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5
Peaprobleem: Missugused sotsiaalsed probleemid meid ümbritsevad? Peamõte: Noorte tulevik oleneb mitmetest asjadest, eelkõige töötahtest, haridusest ja õnnest. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse missugused probleemid meid ümbritsevad ja peamõttes kirjutatakse noorte tulevikust. Peatees: Riik ei saa eksisteerida probleemideta, sest igal inimesel on oma arusaam maailmast. Peamõte: Üheskoos saab muuta rohkem. (Kõik probleemid on lahendatavad.) Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse, et riik ei saa eksisteerida probleemideta, aga peamõttes kirjutatakse, et kõiki probleeme saab lahendada. Peaprobleem: Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda? Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu. Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse liigsest tarbimisest ja selle mõjust inimesele ja keskkonnale aga peamõttes hoopis inimesest. Peaprobleem: Millised on 21. sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis? Peamõte: Eestis on 21
Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused
hüdroksiidid hüdroksiidioone Oksüdatsiooniaste (v.a vesi soolade eraldamiseks · Leelised Vees lahustuv püsiva · ... + happeline oksiid vesilahusega puidust tugev alus oksüdatsiooniastmega) sool ja vesi FeCl3 + 3KOH kirjutatakse Fe(OH)3 + 3KCl · ... + soola vesilahus roomanumbriga Oksiidide uus sool ja uus
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 5: mäluasutuste kogud Andmebaas DEA - http://dea.nlib.ee 1. Leidke, mis väljaanne on “Pagganatte ö ja koit“? Millal see ilmus? Kuidas otsisite? „Pagganatte ö ja koit“ on ajalehe Perno Postimees ehk Näddalileht lisa. See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number
(väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet). · Töö tegemise koht ja aasta (all keskel). Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg.
korrektuurimaterjal s8stematiseeritakse ja s2ilitatakse kriniloogilises j2rjekorras · kodusadamas antakse 3 grupi kaardid korrigeerimiseks tavaliselt selleks etten2htud asutusse navigatsioonikotta Korrektuur laevas · Laevas peab olema hoiustatud kahe eelneva aasta korrektuurmaterjalidearhiiv ja jooksva aasta TM de kaust · Korrektuuri juures on v2ga t2htis t2psus · Koordinaatidega ei tohi eksida mitte mingil juhul · Kapitaalsed korrektuuritekstid kirjutatakse kaartile punase tussiga ja selgeltloetavalt · Ajutised korrektuurid tehtakse tavlalise pliiatsiga · Pikemate tekstide tarvis on korrektuurimaterjalis valmistekstid, mis v2lja l6igatakse ja kaartile v6i teatmikusse kleebitakse Kaartide korrigeerimine laevas · Eelseisva reisi kaartidest korrigeeritakse esmaj2rjekorras suure m66tkavaga kaartid · Korrektuuri alustatakse k6ige viimasest TM/st ja liigutakse kronoloogiliselt tagasi varemsaabunud tm/de poole
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet n...
· kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool · Ametlikkuse näitamiseks suurtäht : Riigikohus, Vana Põhikool · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond · Allüksuste või allühenduste nimetused väikse tähega ( Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond)
detsembril kirjutati Elu24 portaalis, et noorte infomessil Teeviit esinenud Vaido Neigausi kuulasid ainult pingviin, põder, hunt ja kapten Trumm ja juurde oli veel lisatud video esinemisest. Tuleb välja, et meedia poolt üles tõstatatud teema uuest lauljast ei olnud nii populaarne ja nüüd proovitakse lugejaid saada laulja mahategemise arvelt? 21. sajandil ei olegi kuulsaks saamine nii raske, tasub minna mõnda realityshowsse, seal millegi silmapaistvaga hakkama saada ja peagi kirjutatakse sinust internetis, ajalehtedes ja räägitakse isegi raadios. Eestis on nii mitmedki "staarid" saanud kuulsaks just telesaadete kaudu, näiteks võiks tuua baari-Madis, bussi-Birjo, kapotti-Kalev, farmi-Gabriel ja muidugi ka nõia-Ints. Kas see on selline tuntus, mida igaüks meist tahaks? Pigem suhtutakse sellistesse staaridesse negatiivselt ja kirjutatakse ainult nende halbadest külgedest. Mina arvan, et staariks
mõju suurendamiseks mingit abi), uksed-aknad hoitakse hoolega kinni ning sigaret suitsetatakse ära viimse piirini (erinevalt tubakasigaretist, mida üldjuhul filtrini või näppude kõrvetamiseni ei tõmmata). Vähi ja mitmesuguste hingamisteede haiguste soodustamiseks on sellest kõigest rohkem kui küll. (www.narko.ee/kanep/) 3.2 Kirje: Kanep, URL: www.narko.ee/kanep/ 9.03.2015. 4. Teadmeteos 4.1 Mõtteviide: Sõnaühendi komponentide algustähtedest moodustatud üldtuntud lühendid kirjutatakse kokku, kui seejuures tekkiva täheühendiga ei alga eesti keeles ükski sõna: jne., jj., jms., vm (ÕS 1980). 4.2 Lõiguviide: Sõnaühendi komponentide algustähtedest moodustatud üldtuntud lühendid kirjutatakse kokku, kui seejuures tekkiva täheühendiga ei alga eesti keeles ükski sõna: jne., jj., jms., vm. Kui kokkukirjutamine põhjustaks arusaamatusi, s.o. kui tekkinud täheühendit võiks pidada sõna kõrvuolevaiks
dokumendid, kurndi ja hoone asendiplaanid, eksperthinnangud, toote näidiste fotod, tellimuskirjad, turu-uuringud jms. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Äriplaan on äriidee detailne lahtikirjutus soliidse dokumendina, mida vajab ettevõtja: · Eelkõige ise oma äriidee tasuvuse hindamiseks ja tegevuse planeerimiseks. · Rahastajale esitamiseks · Tegevuse plaanipäraseks arendamiseks Rahastajale esitamisel kirjutatakse äriplaan rahastaja poolt etteantud struktuuri järgi ning igal rahastajal on oma äriplaani struktuur koos erinevate rõhuasetustega. Äripaan on kaheosaline: · Sõnaline osa · Finantsosa Sõnalises osas kirjeldatakse äriideed ja selle teostamisega seotud tegevusi ning idee realiseerimiseks vajalikke ja olemasolevaid ressursse. Äriplaan kirjutatakse lahti äriplaani struktuuris toodud teemade lõikes: · Tiitelleht
koolitust koolitust 1. Mida rohkem on lauses tegusõnu, seda kergem on seda lugeda. Ei 2. kui ja nagu ette ei panda kunagi koma. Pannaks e koma 3. muud kui + da- tegevusnimi eraldatakse keskelt komaga. Ei 4. ne- ja line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva arvuga kokku Ei 5. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse suure algustähega. Ei 6. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga Ei ühendites. NN DIAGNOOSTÖÖ: Paranda kõik vead 1. Sellega lõi Euroopa Liit endale võimaluse piirata assotsieerunud maade kaupade ekspordi liitu ka pärast üleminekuaja lõppemist. 2. Projekteerimistöö ,,Maa Ja Vesi" telefoninumber on muutunud. 3
allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitelleht Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele. Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu lehekülje keskele rasvases kirjas, tähesuurus 20-22 . Pealkirja alla märgitakse töö liik (referaat). Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva. Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele. Sisukorras antakse ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest.
(tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid kirjaplangil? Alumises veerus on soovitatav paigutada plokkidena 6. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 2eksemplaris:originaal ja ärakiri 7. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 1 v.a viisad 8. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? Kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus sõnaga. 9. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? Üldplangile ühes eksemplaris 10. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? Toimumise kuupäev 11. Kus viidatakse protokolli lisadele? üldplangil 12. Kes allkirjastab protokolli? Koosoleku juhataja ja protokollija 13. Mitu korda võib dokumenti dokumendiregistrisse kanda? 1 korra 14
Suured arvud Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin siis mida nimetatakse suurteks arvudeks, kuidas neid tähistatakse, kus neid kasutatakse, mis on gugol? Mida tähendab lõpmatus? Mis on suured arvud? Suurteks arvudeks loetakse arve, millel on järke palju ja neid kirjutatakse tavaliselt kas arvu astmena või arvu standardkujul. Suuri arve ei kirjutata pikalt välja, sest nii on neid tülikam kirjutada ja lugeda. Lihtsustamiseks kasutatakse astmeid. Kus kasutatakse suuri arve? Suuri arve kasutatakse näiteks väikeste esemete loendamisel, maa ümbermõõdu, massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel, valguskiiruse arvutamisel jne. Suured arvud on asendamatud keemias, füüsikas ja matemaatikas. Gugol
LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal
100 aastaga Muinas-Eestist tänapäeva Moodne kirjandus on tänapäeva eestlase üks suurimaid kaaslasi üleskasvamisel. Eriline roll on iga inimese jaoks aga kodumaisel kirjandusel, mida hoitakse ja edasi arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
