tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erinevatest asutustest ja firmadest. Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning keskenduda rohkem vajalikule.
Päris suur osa mingi ettevõtmise eelarvest võib tulla just fondidest, sest ilma nendeta ei pruugiks need ettevõtmised üldse teoks saada. Kindlasti annab selline projektide kirjutamise süsteem oma panuse majandusse. Ettevõtted saavad tööpakkumisi, töölised saavad tööd, ettevõtted arenevad ja laienevad ning riik saab koguda rohkem makse. Projektipõhisel rahastusel on aga ka oma varjuküljed. Kui projektiraha on palju, siis seda jagavad inimesed enam ei hooli, millele see läheb. Kirjutatakse projekte, mille panus ühiskonna arengusse puudub või on väike. Eesmärk on lihtsalt teenida raha. Selleks kirjutatakse kahtlase väärtusega sotsiaalseid projekte: koostatakse igasugu küsitlusi ning tegeletakse mingi suvalise teema teadvustamisega, mis kellelegi korda ei lähe. Seda tegevad inimesed aga peavad ju selle eest ometigi palka saama. Võidakse ka luua reaalselt midagi, näiteks ehitada laululava külla, kus sellel puudub igasugune otstarve, sest küla kogukond puudub vms
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne.
3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax)
Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4. Kui nime lõpus on konsonant, mida ei hääldata, siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud.
1. REFERAADI VORMISTAMINE 1.1 Teksti vormistamise nõuded Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral srifti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra
võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed
reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest. Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti. 2. Kirjaliku töö üldstruktuur Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt: 1) tiitelleht; 2) lõputöö ülesanne; 3) sisukord; 4) sissejuhatus; 5) töö põhiosa (jaotatuna peatükkideks ja nende alajaotusteks);
kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
Uurimustöö vormistamise nõuded Uurimustööde vormistamiseks on koostatud mitmeid juhendeid. Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1
sagedus on seda väiksem, mida suurem on tekkinud viga. 8. Mis määrab mõõtarvu pikkuse (numbrikohtade arvu)? Mõõtarvu pikkuse määrab vea numbrikohtade arv. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani, kui viga. 9. Kuidas ümardatakse mõõteviga? Mõõtevea ümardame suurusjärgu täpsuseni. See tähendab, et viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on üks või kaks ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. 10. Kuhu kirjutatakse järguliige ja mõõtühik? Mõõtühik kirjutatakse sulgudes oleva mõõtarvu järele. Järguliige kirjutatakse samuti väljaspoole sulge, kuid enne mõõtühikut.
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama)
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Perioodikaväljaannete nimed Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus selginevad mõistetevahelised seosed. Mõistekaart sobib nii eelteadmiste aktualiseerimiseks, õpetuseks, õpitu kontrollimiseks kui ka koduseks harjutamiseks. Mõistekaardi koostamine: 1. tekstist (probleemist) tuuakse välja kõige olulisem mõiste (mõisted, lause, küsimus); 2. leitud mõiste kirjutatakse lehe keskele; 3. leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas; 4. omavahel seotud mõisted ühendatakse nooltega, kusjuures noole suund näitab lugemise suunda; 5. noolele võib kirjutada verbe ja täpsustusi, joonistada juurde pilte jne. Kontrollimise ja hindamise alla kuuluvad: · Leitud ja seostada osatud mõistete hulk · Seoste hulk ja õigsus ning tegelikkusele vastavus
Nõuanded teksti kirjutamisel ja vormistamisel Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. Kirjavahemärgid (.,;:?!) kirjutatakse sõna lõppu. Peale kirjavahemärki lisatakse tühik. Päike paistab. Ilm on soe. Kes on Henri Tamm? Kas ta on teleseriaali tegelane? Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena.
Teekäija on väsinud. Alati on peied olnud kurvad sündmused. Loomgi hoiab oma nahka. Väikesest riiust võib tõusta suur tüli. Võõrsõnad Võõrsõnad on teistest keeletest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · G, b, d sõna algul · Võõrtäht · Pearõhk järgsilbil · Võõrapärased häälikuühendid Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. Sõna sees olev H õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida,
kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk, klaasikild põranda värvimine leivaviil, saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS LAHKU rohkem kui 2 silpi mä-ge-de tipud õpetajate tuba loomade söötmine kellade helin
jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad;
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige);
I ja J õigekiri Silbi alguses kirjutatakse j: ma-ja, o-ja, ma-tre-jal, ports-jon. Silbi lõpus kirjutatakse i: mai-as, hoi-a, see-ri-a, va-ri-ant. NB! oj-ja, maj-ja, tuj-ju. Ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j: süüa, müüa, püüa, käiatud, saiad, preemia; j võib olla ü ja i järel ainult tegianimes ja liitsõnages: teeni+ja, tuli+ja, müü+ja.
Kõik read tiitellehel algavad suurtähega. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehel (vt Lisa 1) on tekst kirjastiilis Arial Helvetica või Times New Roman ning paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister,
· Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm) · Tiitlit näitav fraas, mida kasutatakse erilise austuse väljendamiseks (Tema Pühadus
Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid
nende senistele sõbralikele suhetele lõpu teha. Raidi sõbralikkus oli seni Mikule väga palju tähendanud, teadmine sellest ilmajäämisest tekitas Mikus mõningast depressiooni. Raamatut lehitsedes ei olnud tal korraga mingit inspiratsiooni. Mikk vajus kummargile ja jäi mõttesse. Harjutus 5. Parandage vead, põhjendage reegliga oma parandusi. Seinakellgi L on heliline häälik, seetõttu tuleb liide gi. Lõplikult Ühe p-ga, sest kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Mootorratas- Õige, sest mootor ja ratas on kaks erinevat sõna ja kokkukirjutades ei kao ükski täht ära. ERAND: liitsõna liitumiskohal. Trepjas- Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Linlane- Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Portugallane- Õige. (mängin) harfi- Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Siinne Õige.
2 x = 3 +2 jätta 2x =5 : 2 4) Lahendatakse tuttava kujuga võrrandit x = 2,5 3 5) Kontrolli tegemine on kohustuslik K : v = 4 2,5-1 = 41,5 = 4 2 = 4 3 = 2 3 = 8 v=p Vastus : x = 2,5 6) Kirjutatakse välja vastus 2. Lihtsustatavad võrrandid (kasutatakse, kui võrrandis on liikmeid rohkem kui 2 ning astendajas on pluss- või miinusmärke) Näide: 5 x +3 -5 x =124 1) Kui astendajas on plussmärk, kirjutatakse 5 x 5 3 -5 x =124 astendajate summa asemel astmete korrutis 5x =t 2) x sisaldav aste asendatakse muu tähega t 125 -t =124
ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast materjalist. 1.5. Kokkuvõte Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused,
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2
Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada. - Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse - Viseerimine latile latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt lugemil i ja vertikaalniit oleks lati vertikaalteljel. - Lugemid kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi niitide järgi ja kirjutatakse andmed väliraamatusse, seejärel lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt ning kirjutatakse ka need väliraamatusse. Kõik latipunktid nummerdatakse ja mõõdistamise käigus aeg-ajalt kontrollitakse, kas numeratsioon väliraamatus ja krokiil langeb ühte. Soovitav on kogu maatüki mõõdistamisel kasutada läbivat latipunktide numeratsiooni. Soovitav on, et käigupunktid nummerdatakse näiteks room anumbritega ja latipunktid araabia numbritega
Algustäheortograafia RIIK JA OSARIIK Riiki ja osariiki võib nimetada 1. nagu asutust liigisõna kirjutatakse suure tähega 2. nagu maad liigisõna kirjutatakse väikese algustähega või jäetakse ära Riigid ja riikide ühendused 1. Saksamaa Liitvabariik Soome Vabariik 2. Belgia kuningriik Monaco vürstiriik Osariigid 1. Texase Osariik, Alam Austria Liidumaa 3. Tasmaania osariik, Põhja Dakota osariik Schleswig Holstein, Alam Austria Emma kumma võimaluse valik oleneb sellest, kas tahame rõhutada riigi või osariigi nime ametlikkust või mitte. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik
saab kasutatada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Meetodi sobivus oleneb uuritavast teemast ja kogemusest, mida tahetakse haarata. Tihti võrreldakse omavahel kvalitatiivset ja kvantitatiivset uuringut, tuues välja nende mõlema puudused uuritava materjali usaldusväärsel analüüsimisel. Stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt; üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; ei liialdata võõrsõnadega. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Töö peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Vältida tuleks:
Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. * Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sisse- juhatusest saab lugeja teada, millest referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. * Referaadi põhiosa võib jaotada teemakohasteks peatükkideks. * Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida tööd tehes ise uut teada saadi ja milline on õpilase arvamus sellest. * Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale töö koostamisel kasutati. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud (vt lisaleht Viitamine). * Lisad (vajadusel) KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? Referaadi kirjutamisel arvutil kasutatakse kirja Times New Roman, tähemärgi suurust 12 ning
Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3-
Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata. Juhul kui number ei ole niisugusele leheküljele paigutatav, võib seda mitte teha, samas peab see olema loendis arvestatud. Sõna ,,Lisa" kirjutatakse rõhutatult (Bold) nii püstpaigutusega kui ka rõhtpaigutusega leheküljele ülevale paremasse nurka, lehekülje servast kaugusega võimalusel ülevalt 25 mm, paremalt
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahk...
Täidisega · Monte Castello Tortelliinid lihatäidisega 250g · Adriana Tortelliinid juustutäidisega 250g Erinevate kujudega pastad · Monte Castello Forfalle makaronid (lipsud) 500g · Adriana Spiraalid 400g Riisimakaronid · Italpasta Riisimakaron Biava 500g · Penam Riisimakaronid 400g 13 Kliendile arve kirjutamine Kliendile arve kirjutamine käib järgmiselt: Ülemisse vasakusse serva kirjutatakse kaupluse/ ettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefon, selle alla maksja nimi, aadress ja registri nr. Seejärel kontaktisiku nimi, ID ja kontakttelefoni number. Arvel tuleb ära märkida ka ,,Kaup väljastatakse" kellele, sinna järgi siis kliendi ees ja perekonna nimi. Paremale serva tuleb AS nimetus üldjuhul. Kindlasti peab arvele kirjutama arve numbri, mille esimesed kolm numbrit on alati sama, järgmised kolm numbrit näitavad mitmes kaup on. Nt
võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= .......................................... lõpp+lik=.......................................... lipp+nik=............................................ pikk+lik=.......................................... kass+lane=........................................ rull+jas=.............................
Suur Trumm Cheremisinov Andrey 7.b • Suur trumm on mõlemalt poolt nahaga kaetud puidust või metallist lai võru. Heli tekitamiseks lüüakse vastu trummi nahkasid nahk- ja viltotstega nuiadega. • Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul • Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodij oonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. • Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. E uroopasse jõudis suur trumm 17.-18.
4 Alapealkiri: Värvifotograafia lk. 5 2004/2005 õppeaasta 8. Alati, kui kirjutad mingit uurimustööd või referaati, näidatakse töös ära ka see, millistest allikatest üks või teine fakt või mõte pärineb. Seda nimetatakse viitamiseks. Ka antud referaadis tuleb viidata erinevatele materjalidele, see tähendab, et iga fakt või lõik, mis on kirjutatud, peab sisaldama lõpus viidet. Viites kirjutatakse tavaliselt autori nimi ja selle artikli või raamatu kirjutamise (avaldamise) aeg-aasta. Näide: Esmakordselt kasutas aldehüüde parfümeeriatööstuses Ernest Beaux, luues Chanel No5 (N. Groom, 2002). Veebimaterjalide puhul kirjutatakse enamasti veebilehe pealkiri (NB! Mitte aadress). 9. Kui kasutad pilte või jooniseid, siis pead iga pildi alla kirjutama selle pildi pealkirja, või siis selle, mida on pildil kujutatud ja ka allika, kust selle pildi võtsid (pildi autori nime). 10
· Eesti keeles on lubatud ilmumis koha lühendid Tallinna (tln) Tartu(Trt) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E, jt. Elktrimontööri käsiraamat, Valgus, 1988. · Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat informatsiooni. · Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekiks viimasele järjekorrale. · Iga lisa alustatakse uutelt lehelt · Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna ,,lisa" koos järjekorra nr-ga ja selle alal sümmeetriliselt tekstiga sisekohane pealkiri. · Vajaduse korral jaotatakse lisa osadeks, mis pealkirjastatakse lisa numbri ja alajaotise numbriga. · Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia nr-ga 2. Kased 3. Pärnad 4. Tammed Väiketähed 5. Kased 6. Pärnad 7. Tammed · Iga loetelu hakatakse uuelt realt.
siiajäämine, teisitimõtleja). ● Deverbaalse liitnimisõna laiendosa võib olla ka omadussõna või selle lihttüvi (nt väärkohtlemine, kiirtöötlus, kiiruisutamine). Rindliitnimisõnad ... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi liikmed ning need kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (nt kööktuba = köök ja tuba, katuslagi, aedkool, saun-suvila, kapplaud, insener-jurist, kirjanik-tõlkija, näitleja-laulja-turundusjuht). Rindliitsõna moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad (nt ööpäev), tuletised (nt näitusmüük), liitsõnad (lasteaed-algkool). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa koosneb kahest eri sõnast (nt juhataja-peadirektori asetäitja). Rinnastusseosega paarissõnad
Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga seisavad koma taga. Ja, ning, ehk, ega, või ette koma ei käi. 6) Suur ja väike täht Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.
kõigest kas 20, 22 või 24 tolli. Suurel trummil on kas üks või kaks nahast või tehismaterjalist membraani. Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul. Suurt trummi mängitakse vildist, puidust, plastmassist või harvem ka metallist nuiaga. Trummikomplektis mängitakse suurt trummi pedaalnuia abil jalaga. Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodijoonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. Euroopasse jõudis suur trumm 17.-18. sajandil janitsaride muusika kaudu.
NUPUTAMISÜLESANDED 5. KLASSILE 1. Kirjuta rooma numbritega arv 46. 2. Poolteist kana muneb poolteise päevaga poolteist muna. Mitu muna munevad kuus kana kuue päevaga? 3. Kasutati salakirja, milles sõna ,,laev" kirjutatakse ,,vale", sõna ,,lamp" kirjutatakse ,,palm". Kuidas tuleb selles salakirjas kirjutada sõna ,,krae"? 4. Nelja klaasi veega saab täita 2 kruusi. Viie kruusi veega saab täita ühe kannu. Mitu klaasi saab täita ühe kannutäie veega? 5. Poeg on 6-aastane. 14 aasta pärast on isa pojast 2 korda vanem. Kui vana on isa praegu? 6. Rätsepal on 28 meetrit riiet. Iga päev lõikab ta 4-meetrise tüki riiet. Mitmendal päeval teeb ta viimase lõike? 7. Kirjuta arv 20 kolme ühesuguse numbri ja tehtemärkide abil. 8
Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma siis, kui tüvevokaal või käändelõpp liitub tummale häälikule. Nimetuletiste moodustamine:
Totalitaarsetele riikidele iseloomulikud tunnused (Nõukogude riik ja Saksamaa) 1. Juhikultus ehk isikukultus kõik positiivne ja õnnestunud kirjutatakse juhi arvele ja ebaõnnestumisest vaikitakse. Juhist kirjutatakse laule, luuletusi, joonistatakse pilte, saavad preemiaid. Juhikultust näitab ka see, kui elavale inimesele püstitatakse ausammas. Nt. Stalini ja Hitleri kultus. 2. Riigi huvid seatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Oluline on mass mitte, mitte 1 inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7
) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
