Kui lootusetu nõue hiljem laekub, kantakse see tuludesse. 6.13. Tulude arvestus Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. 6.14. Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande kirjeid ja ettevõtte vajadust. 6.15. Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. 6.16. Muudatuste sisseviimine Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad EV raamatupidamise seadus, EV Valitsuse
Janek Keskküla 23 Raamatupidamise aastaaruande lisad (RPS § 21) Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Finantsvara ja –kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi.
4. Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama: · selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud; · aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; · selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. 1. Raamatupidaja kutse-eetika Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk on edendada raamatupidaja proffessiooni eetilist kultuuri. Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega. 4 põhinõuet eesmärkide saavutamiseks on: · Usaldusväärsus · Kutsealane kompetentsus
kasumieelarvest. Põhivarade ostmine kajastub taas kassaeelarves, amortisatsioonikulu kasumieelarves. Eelarvelisse bilanssi leitakse põhivarade jääkväärtuse summa järgmise arvutuskäiguga: võetakse viimasest raamatupidamisbilansist põhivarade jääkväärtuse saldo, selle lisatakse uute põhivarade ost ning lahutatakse amortisatsioonikulu. Passiva kirjete hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samasugust meetodit, tuleb aga arvestada ka müügimahu suurenemist tingitud spontaanse finantseerimise tõenäosust. Kreditoorse võlgnevuse suurus leitakse lisades viimasele raamatupidamissaldole tarnete summa ja lahutades tasumised. Analoogiliselt leitakse lühiajaliste laenude uus jääk. Seoses laenudega tekib intressikulu, mis kajastub ühtaegu kasumieelarves, samuti tasumisele kuuluvad maksud.
4.4 Kontoplaan Majandustehingute kirjendamiseks koostab raamatupidamiskohustuslane kontode loetelu - kontoplaani, vastavalt oma ettevõtte spetsiifilistele vajadustele. Kontod on seotud omavahel kahekordse kirjendamisega (korrespondeerivusega). Kontoplaani koostamine bilansiprintsiibist lähtudes on soovitusliku iseloomuga. Bilansiprintsiibilise kontoplaani põhimõtteks on kehtiva bilansi- ja kasumiaruande skeemi kirjete alusel sünteetiliste ja analüütiliste kontode moodustamine. Bilansi aktivakirjetele avatakse vastavad aktivakontod (vara kontod) ja nende reguleerimiseks kontraaktiva kontod (korrigeerides varasid). Bilansi passivakirjetele avatakse vastavad passivakontod (kohustuste ja omakapitali kontod) ja nende reguleerimiseks kontrapassiva kontod (korrigeerides kohustusi ja omakapitali). Kuludele avatakse vastavalt kasumiaruande kasutamise skeemile ja kuluarvestuse
Tehnikagümnaasium põhitegevuseks ( näiteks: arvutilaudade tootmine on põhitegevus, siis vananenud tööpingi müük ei ole ettevõtte põhitegevuseks). Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest.
Tehnikagümnaasium põhitegevuseks ( näiteks: arvutilaudade tootmine on põhitegevus, siis vananenud tööpingi müük ei ole ettevõtte põhitegevuseks). Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest.
Tehnikagümnaasium põhitegevuseks ( näiteks: arvutilaudade tootmine on põhitegevus, siis vananenud tööpingi müük ei ole ettevõtte põhitegevuseks). Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest.
Hinnangu andmata jätmine audiitor esitab küll järeldusotsuse rmp aruannete kohta, kuid kontrolli piiratud ulatuse või muude asjaolude tõttu ei ole tal võimalik anda positiivset järeldusotsust ning samuti ei võimalda kogutud materjalid anda ka teisi järeldusotsuseid. Selline olukord võiks tekkida näiteks siis kui audiitori arvates oleks tulnud sooritada mingid täiendavad protseduurid finantsaruannete kirjete kontrollimiseks, kuid see ei ole mingil põhjusel võimalik.(lao inventuur). Taolise olukorra tekitab ka asjaolu kui audiitori poole pöördutakse liiga hilja ja puuduvad objektiivsed eeldused ajaliselt kontrolliprotseduure läbi viia. Kui selline situatsioon on audiitorile selge enne auditit siis tuleks kliendile selgitada, et ta saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate.
· Hinnangu andmata jätmine audiitor esitab küll järeldusotsuse rmp aruannete kohta, kuid kontrolli piiratud ulatuse või muude asjaolude tõttu ei ole tal võimalik anda positiivset järeldusotsust ning sammuti ei võimalda kogutud materjalid anda ka teisi järeldusotsuseid. Selline olukord võiks tekkida näiteks siis kui audiitori arvates oleks tulnud sooritada mingid täiendavad protseduurid finantsaruannete kirjete kontrollimiseks, kuid see ei ole mingil põhjusel võimalik.(lao inventuur). Taolise olukorra tekitab ka asjaolu kui audiitori poole pöördutakse liiga hilja ja puuduvad objektiivsed eeldused ajaliselt kontrolliprotseduure läbi viia. Kui selline situatsioon on audiitorile selge enne auditit siis tuleks kliendile selgitada, et ta saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate.
· Hinnangu andmata jätmine audiitor esitab küll järeldusotsuse rmp aruannete kohta, kuid kontrolli piiratud ulatuse või muude asjaolude tõttu ei ole tal võimalik anda positiivset järeldusotsust ning sammuti ei võimalda kogutud materjalid anda ka teisi järeldusotsuseid. Selline olukord võiks tekkida näiteks siis kui audiitori arvates oleks tulnud sooritada mingid täiendavad protseduurid finantsaruannete kirjete kontrollimiseks, kuid see ei ole mingil põhjusel võimalik.(lao inventuur). Taolise olukorra tekitab ka asjaolu kui audiitori poole pöördutakse liiga hilja ja puuduvad objektiivsed eeldused ajaliselt kontrolliprotseduure läbi viia. Kui selline situatsioon on audiitorile selge enne auditit siis tuleks kliendile selgitada, et ta saab sooritada vaid finantsinformatsiooni ülevaate.
*Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. · Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. · Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel.
Tingimused: kasutaja peab saama informatsiooni uudistest ja muutustest saidil, ilma et ta peaks selleks saidil navigeerima. Probleem: kuidas saab kasutajat uudistest teavitada. Lahendus: tuleks luua kodulehele eraldi tsoon uudiste jaoks. Ära tuleb märkida saidi viimase uuendamise kellaaeg ja kuupäev. Uudised peavad olema kronoloogiliselt järjestatud ja värskeimad uudised paiknema loetelu alguses. Iga kirje peab sisaldama avaldamise kuupäeva ja avaldatud dokumendi lühikirjeldust. Kirjete loetelus olemise aeg peaks sõltuma kirjes nimetatud dokumendi tähtsusest, tavaliselt ei ületa see ühte kuud avaldamisest arvates. Selle aja jooksul saab "vanemad" uudised asendada uutega, ent tuleks hoolikalt jälgida, et üritusi kirjeldavad uudised jääksid loetellu vähemalt ürituse lõpuni. Uudiste tsoon peaks olema kodulehel hästi nähtav. Sama lahendust tuleks kasutada sekundaarsel kodulehel, arvestades aga asjaolu, et sel juhul puudutab uudis üksnes antud jaotist.
Objektorienteeritud programmeerimine Tutvustus struct-lausega loodud kirjed on mõeldud põhiliselt andmete hoidmiseks ning vajadusel üksikute andmete (nt. sünniaasta abil vanuse) välja arvutamiseks. Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas siiski on hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti vaid mõned alamprogrammid on teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et
Tõenäoliselt oleks mõistlikum luua materjali liigitamiseks veel kolmas klassifikatsioon, sest konteksti etteantud sõnastik ei ole piisav. 2. Metaandmete sõnastikus etteantud õpiobjektide tüübid on ebapiisavad. Näiteks tekkis suur vajadus tüübi “näide” järele. Kuigi enamasti on näited graafilised, ei tahaks graafiku tüüpi kasutada. 3. Sissejuhatava teksti raskushinnang ei ole peatüki keskmine vaid hinnang avalehel asuvale infole. 4. Kirjete järjekorra ja omavahelised seosed määrab identifitseeriv kood. Seepärast ei ole seoste veeru täielik täitmine vajalik. Oluline on täita lahtrid siis, kui õpiobjekt sobib kasutamiseks konspekti erinevates peatükkides. Andmebaasis on kokku 487 kirjet. Tõenäoliselt muutuvad õpiobjektide hulk ja andmed reaalsete õppematerjalide loomisel. Peale andmete sisestamist katsetati erinevaid päringuid: 1. Mõned õpiobjektid korduvad
mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga. Näiteks asendatakse üks aktsia nimiväärtusega 1000 EEK 100 aktsiaga nimiväärtusega a' 10 EEK Kuna käigusolevate aktsiate arv sajakordistus, langes ca 100 korda ka ühe aktsia turuhind. See operatsioon ei too aga investorile kahju, kuna temale kuuluvate aktsiate arv kasvas 100 korda. Fondiemissioon operatsioon, mille käigus suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum; aazio jms) arvel. Äriseadustiku kohaselt võib fondiemissiooni teostada kahel viisil: kas emiteerida uusi aktsiaid või suurendada olemasolevate aktsiate nimiväärtust. Kui ettevõte otsustab kasutada esimest moodust, siis antakse igale aktsionärile tasuta uusi aktsiaid sõltuvalt temale kuuluvate aktsiate arvust. Kui näiteks teostatakse fondiemissioon, mille korral iga olemasoleva aktsia kohta
nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks. Näide: Üks aktsia nimiväärtusega 100 krooni asendatakse 10 aktsiaga nimiväärtusega 10 krooni. Kuna käigusolevate aktsiate arv kümnekordistus, langes 10 korda ka ühe aktsia turuhind. 85. Mis on fondiemissioon ja selle kasutamise vajadus? Teine tuntud aktsiaoperatsioon on fondiemissioon. Selle käigus suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum jms) arvel. Omakapitali kogus selle tulemusena ei muutu. Vajandus seisneb nt omakapitali korrastamises, aktsiatelikviidsuse suurendamises. 86. Võrrelge omavahel raamatupidamisväärtust, teoreetilist väärtust ja turuväärtust. Aktsia raamatupidamisväärtus on määratud bilansis, turuväärtus on noteeritud ettevõtte aktsial olemas börsinoteeringuna, mittenoteeritud ettevõtetel see praktiliselt puudub, kuigi seda on võimalik leida
krüptoräside pööramatuse omadust. · Kasutatud aheldamise võte peab välistama andmete märkamatu vahelt kustutamise. · Kasutatud krüptovahendid peavad vastama HT.52 nõuetele. ____________________________________________________________________ HT.14 Süsteemi tegevuslogide krüptoaheldamine HT.14 Süsteemi tegevuslogide krüptoaheldamine M 4.93 parametriseering Lisaks M 4.93 nõuetele tuleb süsteemi operatsioonide kirjete logide terviklus tagada krüptoaheldamise meetodiga: · Süsteemi operatsioonide kirjed tuleb kronoloogilises järjestuses siduda omavahel krüptograafilise ahelaga (lokaalse ajatempliga), mille juures tuleb kasutada krüptoräside pööramatuse omadust. · Kasutatud aheldamise võte peab välistama andmete märkamatu vahelt kustutamise. · Kasutatud krüptovahendid peavad vastama HT.52 nõuetele.
nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks. Näide Üks aktsia nimiväärtusega 100 krooni asendatakse 10 aktsiaga nimiväärtusega a 10 krooni. Kuna käigusolevate aktsiate arv kümnekordistus, langes 10 korda ka ühe aktsia turuhind. 9 Eesti äriseadustik sätestab aktsiaseltsi minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni. Teine tuntud aktsiaoperatsioon on fondiemissioon. Selle käigus suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum jms) arvel. Omakapitali kogus selle tulemusena ei muutu. Ettevõtetel puudub kohustus maksta lihtaktsionäridele dividende. Otsus võetakse vastu aktsionäride koosolekul häälteenamusega. Kui dividende on otsustatud siiski maksta, võib seda teha kahte moodi. Kõige tuntum võimalus on sularahadividendid. Teiseks võimaluseks on aktsiate tagasiostmine ettevõtte poolt tagasiostupakkumise kaudu (repurchase of common stock by tender offer).
väli ->
Tutvustus struct-lausega loodud kirjed on mõeldud põhiliselt andmete hoidmiseks ning vajadusel üksikute andmete (nt. sünniaasta abil vanuse) välja arvutamiseks. Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et
84 materjal kokku 165.48 9990100 tööjõukulu 4,4 t 220,00 xxxxxxx ehitusmasinate kulu arvestatakse eraldi 00000 Kokku 385.48 Kõige detailsemad eelarved koostatakse ühikhinna kirjete kaupa, kusjuures veergudes tuuakse välja kulukomponendid ülalvaadeldud kuluartiklite kaupa: töötasu, materjalide maksumus, masinate maksumus / alltöövõtt. Arvestus kuluartiklite kaupa teeb võimalikuks kulude juurdearvestamise, mille suurus määratakse protsendina otsekuludest: - sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks töötasust, - materjalide transpordi ja laokulud materjalide maksumusest,
väli ->
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
Sidusettevõtte soetamisel tekkinud firmaväärtus kajastatakse osana sidusettevõtte bilansilisest maksumusest. Sidusettevõtte soetamisel tekkinud negatiivne väärtus kajastatakse koheselt kasumiaruandes tuluna (RTJ 11 § 92). Kapitaliosalusmeetodil tuleb investori bilansis kajastada kõik investeerimisobjekti omakapitali muutused nii sellised, mis kajastuvad investeeringuobjekti kasumis (kahjumis), kui ka sellised, mis kajastuvad investeerimisobjekti muude omakapitali kirjete muutustena (RTJ 11 § 93). Kapitaliosaluse meetodi kasum (kahjum) sisaldab järgmisi elemente: 1) investori osalus investeeringuobjekti (pärast omandamise kuupäeva tekkinud) kasumis (kahjumis); 2) omandamisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsioon; 3) juhul kui omandatud varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglased väärtused ostuanalüüsis erinesid nende bilansilistest väärtustest, siis nende vahede elimineerimine (nt
· varade kogust (need on likviidsed ressursid, et tagada saabuvate kohustuste täitmist) · kulutusi (mis kaasnevad vara konverteerimisel rahaks). (5 lk 16) Nende näitajate abil saab leida vastust küsimusele, kas ettevõte on suuteline täita oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. See puudutab kõige likviidsem osa ettevõte varast ja tema kohustused kõige lühema tähtajaga. Antud näitajad arvestatakse bilansi kirjete põhjal. Varad bilansis on järjestatud vastavalt likviidsusele, ehk sõltuvalt ajast mis on vajalik muutmiseks neid maksevahendiks. Mida kiiremini ja võimalikult väikeste kuludega saab vara muuta rahaks, seda likviidsem see vara on. Ettevõtte likviidsus näitab ettevõtte võime õigeaegselt tasuda oma ettenähtud kohustusi. Likviidsuse vähenemise põhjusteks saab nimetada järgmisi asjaolusid: 1) kui finantsvahendeid ei ole piisavas koguses (ära on langenud mõni ettenähtud
enda aadressile · IP aadressi võltsimine (IP spoofing) - välja saab saata võltsitud lähteaadressiga pakette, vastuseid kätte ei saa, aga saab teeselda, et oled vastuse kätte saanud. · MAC aadressi võltsimine - · ARP võltsimine - Address Resolution Protocol: hei, kellel on selline aadress? vastab ainult üks. Kui ründaja jõuab kiiremini vastata, saab alustada suhtluse. Nt Google'i aadressi küsimisel võib ARP-võltsimise kaudu suunata liikluse Google'i asemel oma serverile · DNS kirjete võltsimine, valed pöördteisendused - pöördteisendused on administraatori kontrolli all · Source ruuting - internetipakettide IP option, mis määrab, millist teed mööda liiklus kulgema peab; saab suunata liikluse oma seadme kaudu · Marsruutimisinfo võltsimine - PGP-ruutimine (nt Pakistan ja Youtube) · Ühenduste kaaperdamine (hijacking) - madalama taseme võrgurünne; ründaja kuulab pealt kaht suhtlevat osapoolt; peab teadma TCP-pakettide järjekorranumbreid; ühele teatab,
Samas negatiivne on see, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha. Tekib inflatsioon. Tööhõivele mõjub ülejääk positiivselt, kuid saab kasutada ainult lühiajaliselt. Maksebilansi defitsiit vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riiidega krediitidest (elab üle oma võimete). See tähendab topeltpingutusi tulevikus. Allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk. Impordi ülekaal ekspordi suhtes. Jooksevkonto kajastatakse kõigi kirjete deebet- ja kreeditkäibed eraldi. Kajastab kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning jooksevülekandeid. Koosneb väliskaubandusbilanss, teenuste bilanss, tulude bilanss ja ülekannete bilanss. Deebetkirje negatiivse märgiga, näitab ressursside kasutamist Kreeditkirje positiivse märgiga, näitab finantsressursside suurenemist Välisnõuded residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete
Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimeste sõnade järgi. · Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. · Kui allikate loetelus sisaldub mitteladina tähestikus kirjeid, on soovitav need transliteerida ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele, kusjuures kirje lõppu tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste kirjete transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid. 9 14.11.2011 Viidatud allikate loetelu (2) · Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule. · Allikate loetelu ei nummerdata. · Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi.
Edasijõudnute osa: Objektorienteeritud programmeerimine Tutvustus struct-lausega loodud kirjed on mõeldud põhiliselt andmete hoidmiseks ning vajadusel üksikute andmete (nt. sünniaasta abil vanuse) välja arvutamiseks. Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks.
vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama: · selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud; · aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; · selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. 8. Raamatupidaja kutse-eetika Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk on edendada raamatupidaja proffessiooni eetilist kultuuri. Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega. Eesmärkide saavutamiseks on neli (4) põhinõuet: Usaldusväärsus Kutsealane kompetentsus Kutsealase tegevuse kvaliteet Kindlustunne
tuuriga mõnede vastuoluliikide puudumise materjalis. Ülalmainitud kontrollimehhanismidega saab sõnastikukoostamise tarkvara koostajat sisestamise ajal täiendavalt aidata. Mõistelise terminibaasi mõte on, et iga mõiste oleks esitatud ühe kirjega, mis loetleb kõik seda tähistavad terminid. Teadmatusest või tähelepanematusest on aga koostajal täiesti võimalik sisestada ühe mõiste kohta mitu dubleerivat kirjet. Kui nende kirjete sisu on täiesti erinev, siis ei ole midagi teha, sest keeletehnoloogia praegune tase ei võimalda usaldusväärselt tuvastada erinevalt sõnastatud tekstide sisulist kokkulangevust. Mingite for- maalsete kokkupuutepunktide leidmisel saab aga koostamisprogramm koostajat hoiatada. Mitmekeelse sõnastiku puhul võiks kontroll töötada kõigi sõnastiku keelte peal, st hoiatada alati, kui ükskõik millise keele termin langeb kokku tolles keeles varem baasis olnud terminiga. Tabelis 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
