Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 3. Täida tabelid andmetega: tabelisse X pane 8 rida, tabelisse Z 15 rida ja tabelisse Y 9 rida. Read peavad omavahel andmete abil ka ilusasti seotud olema (võib ka koledasti aga seos peab olema). (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 4. Muutke tabelis olevate kirjete andmeid. Kõik muudatused võib teha ühes tabelis aga võib iga muudatuse teha ka erinevas tabelis: a. Muutke andmeid ühes kirjes (kirje valiku tingimus peab viitama ühele kirjele) b. Muutke andmeid mitmes kirjes korraga (kirjete valiku tingimus peab viitama mitmele kirjele) c. Muutke korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes (näiteks liitke mingile arv-veeru väärtusele 5; kirjete valiku tingimus peab viitama
Kuupäevakuva vormistuse määramine SET DATE GERMAN SET CENTURY ON Tabelid Visual FoxPros • Andmebaasina (Database) – Sisaldab täiendavat faili, milles hoitakse infot: • tabelite vaheliste seoste kohta (indeksid); • protseduuride kohta (kontrollimehanismid); • väljade vaikeväärtuste kohta (sisestusreeglid); • Jms. • Vabade tabelitena (Free Table) DBase vormingus tabeli mahutavus • Maksimaalne kirjete arv tabelis 1 miljard • Maksimaalne väljade arv tabelis 255 • Maksimaalne tabeli suurus 2 GB • Andmebaasis võib olla palju tabeleid. Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. (Vaba) andmetabeli struktuur Struktuuri vaatamise ja muutmise saab tellida tabeli omaduste kaudu menüüst või MODIFY STRUCTURE käsuga
Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljapin" Esimeses 90, teises 2/50 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke helilooja Arvo Pärdi heliteoseid, mitu tulemust saite? Kuidas otsingut läbi viisite? Search creators ,,pärt", vasakult ,,sound" Tulemusi 10 3
Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet, AÜ Kongressiraamatukogust ei tule ühtegi. Kasutades erinevaid nimekujundeid nagu Shaljaapin, Shaljapin, Shalyapin ei tule AÜ kongressiraamatukogust ühtegi vastet. Kasutades nime vormi Chaliapin saan 12 tulemust koondkataloogist LIBRIS. 2
(from Actors)
Kirje lisamine
<
Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Library of Congress: Esmalt otsisin lihtotsinguga Fjodor Saljapini järgi, aga vasteid ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt mitte midagi. Lõpuks katsetasin ,,Schaljapin" ning tuli 2 vastet. Avasin lingi ,,2 result(s)", et saada rohkem informatsiooni. Sealt näen, et peaks otsima hoopis sellise kirjapildi järgi nagu ,,Chaliapin, Fyodor Ivanovich". Sain 11 vastet.
1012 Tablet Saris SlimPro 29-sept-13 5020 TV 32" Paragon 440 OLED TV 11-aug-13 13-aug-13 5022 TV 32" Paragon 440 OLED TV 17-juuli-13 17-juuli-13 5023 TV 50" Paragon 490L LED TV 01-okt-13 01-okt-13 Total Korrapärane tabel, mille kõikidel ridadel (kirjetel) on ühesugune struktuur. Tegevused Kirjete sorteerimine, filtreerimine, lihtne ridade lisamine Kokkuvõtete tegemine Loomine By Whom 1. Märkida piirkond (valemeid on mugavam Shannon Nguyen sisestada hiljem) Sela Shepard 2. Insert, Table Sofie Ragnar 4. Table Tools, Design käsugrupis Table Style Options määrata, kas on kokkuvõtte Hank Sorenson Kirje rida. Saab muuta vormingu seadeid Jennifer Weiss (Record) Min Seung
Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangute piires), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga. Meenutuseks siis ükskord veel, et kasumiaruande koostame terve vaadeldava perioodi kohta, nt aastaks 200Z, mis siis sisaldab vajalikke näitajaid perioodist 01.01.-31.12.200Z. Sellest saa aru nüüd niimoodi, et terve perioodi kulud ja kulud on siin üheskoos, liidetuna. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande skeeme on kaks. Vabalt võid valida, millisega alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka
Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber. Teist andmebaasi kontseptsiooni tuntakse hüperteksti nime all. See võimaldab iga objekti, olgu see tekst, pilt või film, linkida suvalise teise objektiga. See süsteem sobib suure hulga suvalise informatsiooni organiseerimiseks, kuid ei allu numbrilisele analüüsile
Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse kõigepealt vahemälu. Kui vahemälus leitakse kirje ID-ga, mis sobib otsitud andmeühiku ID- ga, siis kasutatakse andmeelementide vahemälu
h> int i=0; // Globaalne indeksmuutuja int n; // Ridade ehk isikute arv failis double keskm_vanus,keskm_palk,sum_palk=0,sum_vanus=0; #define DEBUG 0 // Silumisinfo kuvamiseks peab muutuja olema 1 /** Isikuandmete struktuur ja muutujate kirjeldus **/ struct isik { char nimi[100]; int vanus; double palk; }; struct isik *palgaandmed; /** Failinimede muutujad **/ char f1[]="f1.txt"; char f2[]="f2.txt"; char f3[]="f3.txt"; FILE *fp1,*fp2,*fp3; /* Funktsioon sisendfaili olemasolu kontrolliks ja kirjete arvu määramiseks failis **/ int sisendfaili_kontroll(void) { char rida[122]; // Maksimaalne tähemärkide arv ühel failireal on 120 märki int n=0,p; // n - ridade arvu loendur, p - ühe failirea tähemärkide arv fp1=fopen(f1,"r"); // Faili avamine lugemiseks if (fp1==NULL) // Kontrollime, kas fail on olemas { printf("Sisendfaili %s avamine ebaõnnestus!n",f1); exit(1); // Programmi töö lõpetamine } else { while (!feof(fp1)) {
suvalise alluva kirje võti (nn pöördkuhi (ingl min-heap)). · Kasutatakse mitut kuhjaliiki, millest igaühe puhul nõutakse lisaks tingimusi puu struktuuri kohta. 4 Eesmärk Kuhjad on mõeldud puhuks, kui ühtedeks põhioperatsioonidest on suu- rima (või vähima) võtmega kirje leidmine ja eemaldamine. Lisaks neile peab olema võimalik odavalt sooritada kirjete lisamist. Sobivad seega eelistusjärjekorra realiseerimiseks. 1 Kahendkuhjad 5 Kahendkuhjad 1 Kahendkuhjad 6 Invariant Kahendkuhja (ingl binary heap) puhul nõutakse kuhjatingimust ja et tegu oleks kompaktse kahendpuuga. 1 Kahendkuhjad 7 Kuhjatingimuse rekurrentne määratlus
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45-47 LISAD 48-50 SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55 JÕUSTUMINE 56-57 VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60 LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte
Input mask - andmete sisestusmall Caption - välja nimetus, mida kasutatakse vormidel ja aruannetel. Default value - väljale vaikimisi antud väärtus Validation rule - kontrollimiseeskiri andmete sisestamisel. Validation text - veateade sisestusvea korral. Required - kas väli peab olema täidetud. Allow zero length - kas nullpikkusega stringid on lubatud. Indexed - kas välja sisu kasutatakse indeksina. Indeksi kasutamine kiirendab tunduvalt kirjete sorteerimist ja otsimist. Iga välja pikkus valitakse vaikimisi välja tüübist lähtudes. Teksti- ja numbriväljade pikkust võib vastavalt vajadusele muuta. Numbriväljade pikkused/Kümnendkohti/Vahemik, millesse välja väärtus võib kuuluda Byte 0 0-255 Double 15 -1797x10308 kuni 1797x10308 Integer 0 -32768 kuni 32768
sees puuduvad korduvgrupid; tegemist peab olema vähemalt kahe tabeliga; tabelite vahel peavad olema seosed; tabelite vaheliste seoste moodustamine osaliselt piiratud; seotud tabeli primary key koosneb ülemustabeli ID-st ja seotud objekti tunnusest; osa seotud tabeliosa välju on loogiliselt seotud ülemustabeli ID-ga osa aga seotud tabeli objekti tunnusega. Esimese normaalkuju anomaaliad: · Kirjete lisamine: Seotud tabelite objekt ei sattu andmebaasi enne, kui teda esimest korda seoses kasutatakse. · Kirjete kustutamine: Kui kustutada ainult üks kord kasutatud seotud tabeli objekt, kaovad kõik tema andmed baasist. · Kirjete uuendamine: Kui seotud tabeli mingi parameeter muutub, tuleb uuendada andmed kõikides nendes kirjetes, kus on tema andmed.
Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress ( http://www. xxx.ee.kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga. Näiteks: Burka, L.P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utpoia.com/talent/lpb/muddex/essay (2.Aug.1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada ka sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näiteks: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acxl@unicorn. Acs.ttu.edu (31 Mar. 1995).
kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi.
varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis) KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22) SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse. *Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse
Normaalne tase 0,2-0,3. •Isiklikult lähtun ettevõtte likviidsuse analüüsil eelkõige järgnevatest märkidest•Sularaha ja likviidsed väärtpaberid bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa
Samuti on Magentos kasutusel objektorienteeritud programmeerimine ning MVC arhitektuur. Installeerimine 1. Laadige alla Magento kõige uuem versioon 2. Paki fail lahti xampp kaustas olevas htdocs kausta 3. Mine localhost/mageto veebilehele ja vajuta Agree and Stup Magento 4. Start Readiness Check. 5. On täiesti võimalik, et tulevad PHP errorid. Sellejaoks tuleb minna xampp kaustas olevasse php kausta ja muuta php.ini faili ja kustutada semikoolonid (;) errorit andnud kirjete eest. 6. Peale faili muutmist ja salvestamist tuleb teha restart (Stop ja seejärel Start) ning minna tagasi localhost/magento lehele ja vajutada Try Again 7. Nüüd peaks kõik korras olema ja võib edasi liikuda 8. Lisa andmebaas. Kindlasti peab muutma andmebaasi nime. 9. Vali sobilikud andmed 10. Loo administaatori konto 11. Installeeri 12. Logi sisse administraatori kontoga Toodete lisamine 1. Vali vasakust menüüst Catalog -> Products 2. Vali Add Product 3
suhtes. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. Bilansi horisontaalanaluus võimaldab analuusida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dunaamikat. Kasumiaruande horisontaalanaluus võimaldab jalgida tulude ja kulude kõikumisi labi aja ja nende muutuste olulisust. Rahavoogude aruande horisontaalanaluus võrdleb mitme erineva perioodi naitajaid ja toob valja erinevate kirjete muutused. Analuus annab ulevaate, kuidas on muutunud ettevõtte rahajaak ja erinevad sissetulekud ja valjaminekud aastate lõikes. Horisontaalanaluusi puudustena võib kasitleda: 1) analuusil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilahedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. Vertikaalanalüüs
to_date('20180101', 'YYYYMMDD')); INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (13, 8, 6, 'ülem', to_date('20150101', 'YYYYMMDD')); INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (14, 6, 4, 'major', to_date('20150101', 'YYYYMMDD')); INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (15, 5, 9, 'sanitar', to_date('20050101', 'YYYYMMDD')); Tulemus 4. Tabelis olevate kirjete andmete muutmine a) Muudan andmeid ühes kirjes - Mari Maasika perenimi muutus abielutõttu UPDATE ISIK SET PERENIMI = 'Mustikas' WHERE ISIKUKOOD = '49204136581'; Tulemus b) Muudan andmeid mitmes kirjes - rolli "sanitar" muutuvad "arst"-iks UPDATE VAEOSAS_OLEMINE SET ROLL = 'arst' WHERE ROLL = 'sanitar'; Tulemus c) Muudan korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes - tabelis VAEOSAS_OLEMINE kommentaar = Eesti Vabariigi väeosa
näha. Post Postituse tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed. PostMedia Postituse media tabel, kus asuvad postituse meedia kirjeldamiseks vajalikud andmed. MediaType Meediatüübi tabel, kus asuvad meediatüübi id ja nimi. Comment Kommentaari tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed. Upvote Upvote'i tabel, kus asuvad upvotemiseks vajalikud andmed. Downvote Downvote'i tabel, kus asuvad downvotemiseks vajalikud andmed. 3. Tabelis olevate kirjete kogused: a. User 300 kirjet b. Post 600 kirjet c. Comment 1000 kirjet d. Upvote 900 kirjet e. Downvote 200 kirjet f. PostMedia 600 kirjet g. MediaType 5 kirjet 4. SELECT * FROM dbo.[User] WHERE Username = 'plauga1i'; *Toob kõik kirjed tabelist dbo.[User], kus kasutaja nimi on võrdne 'plauga1i' -ga. SELECT Username, Name, PostID, Comment FROM dbo.[User] INNER JOIN dbo.[Comment] ON dbo.[User].ID = dbo.[Comment]
tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga,
Lars Olsson Smith, kelle leiutatud uus destilleerimismeetod – rektifikatsioon ehk fraktsioneeriv destillatsioon – võimaldas valmistada väga puhast alkoholi. 1970. a-te lõpul muutis V&S Vin & Spirit AB toote esialgse nime „Absolut Vodkaks”.Alates 2004. a-st on Absoluti nime all müüdavate jookide valmistajad kuulunud maailma kolme juhtiva alkoholitootja hulka. Tea kirjastus 2008, http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=340, 17.02.2014. bibliograafiliste kirjete loend: 1)Raamat Eesti Entsüklopeedia, kõide 6, 1995 2)Erinevate riigieksamite vastused, http://goo.gl/5jg4Yo 3)B. Lewin “Genes” V ja VI väljaanne, http://goo.gl/LM6aOH 4)M. Saar, GAG 2011, http://goo.gl/YZmS0C 5)R. J. Forbes,http://goo.gl/CH4b7s, 6)Fraktionierte Destillation, http://www.uni- protokolle.de/Lexikon/Fraktionierte_Destillation.html, 7)Tea kirjastus 2008, http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=340
iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse kohtumajja Veski tänavale, kus asub siiani Eesti Rahva Muuseumi peamaja. ERM-i peamajas on üle miljoni säiliku, mis on kogutud pika aja jooksul. Kogudest on ligi poole neist kättesaadavad veebipõhiselt kirjete või kujutistena erinevatest andmebaasidest. Peamajas asuvad erinevad hoidlad. Tekstiilihoidla - mütsid, mis on kenasti karpi paigutatud, vööd, mis on rullitud ja kihelkondade järgi järjestatud, leidus ilusat käsitööd, riideid jne. Puukeldris leidus pudelikogu ja õllekannuhoidla – kannu põhja all oli nr ja kindlasti küljes ka silt, punane pael tähistab eset, mis on haruldus ehk rariteet. Teises tekstiilihoidlas nägime, kuidas säilitada
videot, uurimistööd jm)? Loetlege need tunnused. Autor, pealkiri, märksõna, ISBN/ISSN ja kohaviit. 4. Mille poolest erinevad “märksõna” ja “sõnaotsing”? Millisel juhul tuleks eelistada esimest, millisel juhul teist? Märkssõna võimaldab otsida teemat, aga sõnaotsing on laiem. Sõnaotsinguga leiad iga sõna autorite, pealkirjade, ilmumisandmete, märkuste ja märksõnade hulgast. Sõnaotsingut tuleks kasutada nende kirjete puhul millel pole märksõnu. Märksõna tuleks kasutada juhul, kui teada on teema, aga puudub selgetähenduslik sõna. 5. Mis on Liitotsing? Milliste tunnuste abil saab otsingut sooritada ja/või täpsustada/piirata? Liitotsing on teaviku otsing, mis võimaldab ksutada kuni kolme välja. Otsingut saab täpsustada keele, tarviku laadi, eksemplari asukoha ja ilmumisandmete järgi. 6.Millise käsunupu abil saab raamatut tellida
07. 1998. a määrusega nr 50 (RTL 1998, 220/221, 874), jõustunud 12.07.1998, rakendatakse alates 01.01.1998. Viimati muudetud 24.04.2003 nr 63 (RTL 2003, 55, 801) 11.05.2003 (rakendatakse alates 01.01.2003). 13. Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 40 14. Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri 11. juuni 2003. a määrus nr 73 15. Nõuded Tagatisfondi majandusaasta aruande sisule ja koostamisele Vastu võetud rahandusministri 28.04.2003. a määrusega nr 64 (RTL 2003, 55, 802), jõustunud 11.05.2003. Viimati muudetud 12.12.2008 nr 47 (RTL 2008, 99, 1401) 1.01.2009.1 1 Allikas on www.riigiteataja.ee 9 1.3. Majanduslik tähtsus
Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb paraleelselt sünteetilise arvestusega pidada analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. 15.Mida nimetatakse analüütilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Avatakse sünteetiliste kontode põhjal. Nt : Kontole tooraine ja materjal kõikide
Asummeetria -0,65 -0,70 0,01 -0,38 -0,39 -1,18 Ulatus 1,29 1,05 1,49 0,76 1,04 0,90 Min. Väärtus 1,09 2,23 4,90 1,31 1,50 2,26 Max. Väärtus 2,38 3,28 6,39 2,07 2,54 3,16 Summa 22,51 34,03 67,97 20,72 24,84 33,73 Kirjete arv 12,00 12,00 12,00 12,00 12,00 12,00 Usalduspiir (95%) 0,24 0,19 0,28 0,15 0,20 0,16 Tabel 3. Teravilja keskmine saagikus ja selle variatsioonikoefitsent Erinevate näitajate omavaheliseks võrdluseks kasutame alati varjatsioonikoefitsenti. Saksama Eesti Soome a Läti Leedu Poola
veidi erinevad. Äkki paneks viidad hoopis tütrelt emale, mitte vastupidi? Palju vähem viitasid tuleks ju. A-l ei ole ematippu, seetõttu on indeks 0. Näites vektor indeksitega. Selline lahendus töötab ainult siis, kui tegemist on järjestamata puuga, sets siit enam ei saa välja lugeda, mis järjekorras õed on. Kui efektiivsed puud kui struktuurid on? Mida madalam on puu, mida vähem on tal nivoosid, seda vähem tuleb otsimisel teha ka võrdusi. Millest puu nivoode arv sõltub? - kirjete arvust ning mis järjekorras kirjed tulevad. Mida vähe võrdusi teha saab, seda parem puu on. Kõige halvem olukord on see, kus puust on saanud lineaarne loeng. Sellisel juhul kehtivad tema puhul ka kõik järjestikuse otsimise parameetrid. Kui on kindel tippude arv n, siis mida tihedamad on harud(nagu ilusal jõulukuusel), seda paremini on üksikud kirjed ära pakitud ja seda madalam on puu tervikuna. Selle kohta öeldakse, et puu on
ANDMEBAASID Marek Kärner AA-31 Andmebaas andmebaas Infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields), kirjete (records) ja failidena. database server (andmebaasiserver) Kohtvõrku ühendatud arvuti, mille ülesandeks on andmebaaside säilitamine ja nende kättesaadavaks tegemine. Selles hoitakse andmebaasihaldurit (DBMS) ja andmebaase. Kui klientarvutilt saabub nõue, otsib andmebaasihaldur andmebaasist välja nõutud kirjed ja saadab need üle võrgu kliendile tagasi. Andmebaasiserver ja failiserver võivad olla koos, sest sageli pakub failiserver ka andmebaasiteenusi
põhjal lahtritesse ehk väljadesse. Seega on väli andmebaasis väikseim infot sisaldav element. Väljad omakorda moodustavad tulbad ehk andmebaasi veerud ning väljade tulbale antakse selles sisalduvat infot kirjeldav nimi.Igal andmekogumil on oma struktuur, mis sisaldab informatsiooni andmekogumis sisalduvatest andmetest, õigemini nende tüüpidest. Andmekogumi ja tema kirje struktuur on samaväärsed mõisted, kuna andmekogumi struktuur määrab ara tema sisse salvestatud kirjete struktuuri. 5. Vorme nimetatakse vahel "andmesisestusekraanideks". Need on kasutajaliidesed, mille abil andmetega töötatakse, ja sageli on neil nupud, mis teostavad toiminguid. Saab luua ka ilma vormideta andmebaasi, kus andmeid töödeldakse andmetabelites. Enamik andmebaasikasutajaid eelistab siiski tabeliandmete vaatamiseks, sisestamiseks ja redigeerimiseks kasutada vorme.Vormide abil saab andmetega hõlpsalt töötada ning neile
detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise
Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCO. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCO andmebaasiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed. Logisin sisse Ebscosse ja paremalt menüüst valisin Export.Vasakult valisin,et tahan neid kõiki 6-t artiklit oma kaustast ja paremalt menüüst valisin siis,et kuhu tahan eksportida.Antud juhul siis RefWorksi. b) Loo RefWorksi kaust pealkirjaga ,,EBSCO" ja tõsta sellesse kausta EBSCOst transporditud kirjed. NB
Andmebaasi olemuse mõistmine, andmebaasi struktuuri ja kasutusvõimaluste tundmine. Lihtsa andmebaasi loomine, andmebaasi sisu kuvamine eri reziimides. Tabeli loomine, väljade ja nende atribuutide määratlemine ning muutmine; andmete sisestamine ja redigeerimine tabelis. Tabeli või vormi sortimine ja filtreerimine; päringute loomine, muutmine ja käitamine kindla teabe võtmiseks andmebaasist. Vormi olemuse mõistmine; vormi loomine kirjete ning kirjeandmete sisestamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks. Lihtsamate aruannete loomine ja levitamiseks valmis väljundite ettevalmistamine Esitlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Töö esitlustega ja nende salvestamine eri failivormingutes. Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsiooni valimine rakenduses tööviljakuse tõstmiseks. Erinevate esitlusvaadete ja nende kasutusvõimaluste tundmine, mitmesuguste
andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua päringuid vajalike andmete leidmiseks ja esitamiseks ning disainida andmete sisestamise ja muutmise vorme või aruandeid. Accessi paketi koosseisus on mitu näidisrakendust (nt Northwind.mdb). Access sobib hästi tööks arvutivõrgus, sisaldades mitmetasandilist paroolisüsteemi andmetele juurdepääsu tõkestamiseks ning kirjete ja tabelite automaatlukustamiseks. Paketi koosseisu kuuluvad ka mitmed targad, mis suurendavad oluliselt töökiirust. Andmebaasitark Database Wizard koostab automaatselt üle 20 andmebaasi. Kui kasutaja vastab targa küsimustele, genereeritakse automaatselt kõik vajalikud tabelid, vormid ja aruanded. Impordi-/eksporditark aitab korraldada andmevahetust teiste allikatega. Tabelianalüüsitark võimaldab suurest lameandmebaasi tabelist (nt Excel'i
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi ETTEVÕTLUS- JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS NING NENDE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 1. Strateegiline juhtimine.................................................................................................. 4 a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded....................................................................... 4 2. Kvalitatiivne uurimisviis................................................................................................ 6 ...
mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Esitamise kord Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu.
· Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud · Teadus, st vastav uurimistegevus · Praegu huvitab meid BIBLIOGRAAFIA üksnes tähenduses: kirjanduse loetelu, teoste nimestik vm teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum. · Iga üliõpilastöö peaks algama esialgse bibliograafia koostamisega, mis annab kiiresti hõlmatava ülevaate kirjandusest konkreetse töö või tema kontekstis. · Töö koostamise lõppfaasis saab sellest kasut kirjanduse nimestik. · Kirjed bibliograafias peavad läbivalt olema ükskeelsed! Bibliograafia ehk kirjanduse nimestik · Ülesehitus: kirjetena, kindlal printsiibil. · Autorite (ka pealkirjade, kui autor puudub) põhjal alfabeetiliselt.
Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCOhost. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCOhostiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed. Läksin EBSCOhost sisseValisin ,,Folder"Kohe ,,Articles" leidsin seda mida on vaja saada RefWorksi(1)Valisin nuppu ,,Export"Valisin punkti ,,Direct Export to RefWorks" ja vajutasin ,,Save"Ta pakkus kuhu exporterida ja ma valisin RefWorks(2)(see mis oranz)Valisin nuppu ,,View Last Important Folder"ja ta
ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt. mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
MXD dokumendis on nimetatud otstarbeks annotatsiooni- grupid) või objektiklassina (annotation feature class) geoandmebaasis . Kui märgis te puhul on objekti is eloomustavad tekstis otseselt seotud atribuuditabeli väärtustega (atribuuditabelis info lisamine/kustutamine/muutmine kajastub koheselt ka kaardipildis), siis annotatsioonid saavad olla nii objektiga seotud (feature-linked annotation) kui ka mitteseotud (not feature-linked). Kirjete kuvamine on erinevalt märgis test staatiline, st. tekstide asukoht navigeerimisel/suurendamisel/vähendamisel ei muutu. 13 4 Selekteerimine ja päringud ArcGISis peab objektide välja valimiseks vastav kaardikiht olema selekteeritavas reziimis (vt ka ptk. 2. 3). ArcMap keskkonnas on neli meetodit graafiliste objektide selekteerimiseks: 1) interaktiivne (interactive selection);
on esmaspäev, on väärtuseks 2; kui 1. on pühapäev, on väärtuseks 1) Datediff(ühik;kuupäev1;kuupäev2) kahe kuupäeva vahe, kus ühik on tekstiline väärtust, mis näitab, millistes ajaühikutes tulemust soovitakse. DateAdd(ühiik;arv;kuupäev) kuupäevale liidetakse antud arv näidatud ühikutes. Ühikute näited:"yyyy" aastad, "m" kuud, "ww" nädalad, "h" tunnid. Numbrilisefunktsioonid Sum summa Avg keskmine Count kirjete arv Min miinimumuväärtus Max maksimumväärtus Stdev standardne ruuthälve Var hajuvus First - esimese väljastatud kirje väärtus Last viimase völjastatud kirje väärtus Sel juhul kasutatakse tavaliselt kirjete grupeerimist, lisades reale Total sõnad Group By. Grupeerida võib ühe või mitme välja alusel. Grupid vähenevad vasakult paremale. Vajadusel korral tuleb väljade järjestust muuta. Kui grupeerimist ei kasutata, kasutatakse arvutuseks kõigi
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni. o Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav relatsiooni teistest kirjetest. o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
