kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse
.... 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ..........................
Tekke- ja kassapõhine arvestus (RPS § 5) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (RPS § 6) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi
Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit.
2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue
Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne
kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetiliste kontode; Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoge, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. Sün.arvestus- e. varade ja kohustuste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel. Analüt.arvestus.- e. varade ja kohustuste nii naturaalnäitajatest kiu rahas peetav detailne arvestus. Ühekordne kirjendamine: Arvestusmoodus, kus majandustehing registreeritakse avestusregistrites ainult üks kord. 1. Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli. 2. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilansi ja selgitada majandustulemust. Kahekorde kirjendamine: Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teine konto kreeditis. 1. Sisenmise kontolli võimalus. 2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus
vahel) Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele Analüütilistel kontodel registeeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine- Arvestusmoodus, kus majandustehing registeeritakse arvestusregistrites ainult üks kord Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli Ilma varasid investeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada majandustulemust Kahekordne kirjendamine- Sisemise kontrolli võimalus Võimaldab perioodilist bilansside koostamist Lihtne selgitada majandustehingu viisi
kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 14. Ühe ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada
Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto
Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto
Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on järgmised: 1. Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavatele analüütilistele kontodele. 2. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3. Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Sama kehtib ka deebetikäivete, kreeditikäivete ja lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Eelised: sisemise kontrolli võimalikkus lihtne selgitada majandustegevuse tulemust võimaldab perioodiliselt bilansi koostamist 5 1) Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2) Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord.
Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri..........................................................................................................................8 2.2Finantsarvestuse põhimõtted ja meetodid............................................................8 2.2.1Raha arvestus..................................................................................................8 2.2
Lgp. Anne Evert Nimi: Triin Martinson Telefon: 53 466 068 E-post: [email protected] ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan er...
Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks
arvestamine alluvate tööd Dokumentide säilitamist 10.1.13 Mai Takkis 17 Raamatupidamise siseeeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan sh arvestuspõhimõtted ja majandustehingute informatsiooni esitusviisid dokumenteerimine ja Aruannete koostamise kord kirjendamine Algdokumentide käivet ja Raamatupidamise säilitamist korraldamisega ja sellega Varade ja kohustuste kaasnevate sisekontrolli inventeerimine meetmete rakendamisega Raamatupidamisregistrite seotud asjaolud pidamine Arvutitarkvara kasutamine Tulude ja kulude kajastamist Aruannete koostamisekord kasumiaruande kirjetel 10.1
· Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks · kreedit algsaldo + kreediti käive deebeti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel · · · · Kontode liigid · aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus ·
EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine.
kahekordsel kirjendamisel kontodel. Raamatupidamisajaloo üks olulisemaid aastaid on 1445, sest just siis sündis Luca Pacioli, keda peetakse ,,raamatupidamise isaks". 1494 ilmus tema sulest niinimetatud raamatupidamise piibel, mis oli kirjutatud itaalia-ladina segakeeles ning tõlgiti veel mitmesse keelde. Üsna pea sai teosest tolleaegne bestseller. Umbes keskajal võeti kasutusele tänapäevane kahekordne kirjendamine, mida nii mõnedki suurkujud nimetavad inimkonna tähelepanuväärsemaks teoks, sest tegemist on suhteliselt lihtsa asjaga, kuid inimestel võttis sellest arusaamine kõvasti aega. Minu arvates on väga oluline teada arvepidamise ajaloost, sest see aitab mõista tulevasel raamatupidajal, miks on mõned asjad nii, mitte teistpidi. Lugedes raamatut ,,Finantsarvestus" sain lisaks teada palju fakte ajaloost, mida varem ei teadnud.
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
TEST on accounting and bookkeeping Translate: 1. raamatupidaja-assistent teeb kandeid päevaraamatusse (3 pts)- bookkeeper records purchase and sale in journals 2. kandma edasi pearaamatusse (2 pts) transfer to ledger 3. raamatupidamisperioodi lõpus (2 pts) at the end of an accounting period 4. vastavad lõppsummad (2 pts) relevant totals 5. 2-kordne kirjendamine (2 pts) double-entry 6. tegema proovibilanssi (2 pts) do a trial balance 7. tõendab kannet/kirjet kontol (3 pts) support or prove an item in an account 8. saatma arvet (2 pts) send invoice 9. säilitama algdokumente (2 pts) retain the documents 10. kviitung kinnitab makset (3 pts) receipt acknowledging payment 11. tegema neid kättesaadavaks (2 pts) make them available? 12
järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu). 13) majandusaasta aruande taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. 2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE §4. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded · raamatupidamise korraldamine nii ,et ettevõte oleks teadlik oma finantsseisundist · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · majandustehingute kirjendamine algdokumentide või koonddokumentide alusel . · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. §5. Tekke- ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on seotud raha laekumisega või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine
Kohustuslik juriidilistel isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15
Selle kõige eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi saadaolevaid makse. Enamus savitahvleid vormistati sissetuleku kohta. Vanas Indias kasutati registritena tasse, kuhu pandi kivikesi, mis pidid tähistama siis algdokumente. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas arvelaud kuulikestega. Egiptlased arendasid peagi hieroglüüfid. Metallraha kui käibevahendi võtsid esimesena kasutusele lüüdialased VII sajandil e.m.a. Keskajal oli arvestus juba täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Raamatupidamine oli asukohakeskne ja koondunud feodaalinstitutsioonide ümber. Keskajal oli Euroopas raamatupidamine lihtne. Kaupmehed pidasid oma tehingute kohta märkmeraamatutes jooksvat arvestust. Üheks kõige tuntumaks raamatupidamise pärandiks on Luca Pacioli (u.1445-1509) poolt avaldatud tema põhiteos „Kahekordse kirjendamise traktaat". See teos sisaldab väga põhjalikke ja üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning praktilisi näiteid. Traktaati peeti nii
kindlaks määratud raha suuruses. Keskajal hakati lisaks riigi ja nii nimetatud kõrgklassi vara ülestähendamisele jälgima põhjalikumalt ka elanikkonna vaesemat kihti. Näiteks Inglismaal tähendati üles mõisate omanikud (kuningas, vaimulikud ja ilmalikud võimukandjad), mõisate talupojad, orjad, varad ning mõisa ligikaudne tulu rahas. 14. sajandil toimus raamatupidamises murranguline muutus kasutusele võeti kahekordne kirjendamine. Saadi aru, et ei piisa ainult koguse ülesmärkimisest, vaid on vaja ka ära märkida väljaminekud. 15. sajadi keskpaigas avaldati Luca Pacioli, keda peetakse ,,raamatupidamise isaks", peateos Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalità (,,Kõik, mis käsitleb aritmeetikat, geomeetriat ja proportsinooi"), mille ühe osa moodustas traktaat pealkirjaga Arvepidamisest ja üleskirjutamisest. Pacilo arvates pidi edukal
....................................................................................................................................................... 8 5.11. Dokumentide kirjendamine. Parandused ......................................................................................................
12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse.
päevaraamatuid, kuhu kirjutati pilliroost kepikesega punase ja musta tindiga. Egiptuses oli krediidindus, era- ja templipangad, arved. Hiinas olid ametnikud ja kontrolörid, kes pidasid arvestusi. Ühed tegelesid sissetulekutega, teised väljaminekutega. Raamatupidamine koosnes alg- ja lõppbilansist, sissetulekutest, väljaminekutest ja inventuuridest. Arenes eelarveline raamatupidamine. Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu ,, Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija
Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 2. D Varud 15300 D Käibemaksu nõue 3060 DK K Kõlad tarnijatele 8360 LS 3. K Müügitulu 18800
Nemad võtsid umbes 3800 aastat tagasi kasutusele kaubanduse ja arvepidamise reguleeriva seaduse, mida nimetati seadusekoguks ehk koodeksiks. See koosnes sissejuhatusest, 282 paragrahvist ja lõppsõnast. Seda peetakse maailma vanimaks seadusekoguks. Keskajal täienes raamatupidamine märgatavalt. Matemaatikud ja ärimehed olid välja arendanud mitmeid summeerimise ja tehingute kajastamise süsteeme. Kuid ainult ühest on saanud üldaktsepteeritud meetod - selleks on kahekordne kirjendamine, mida kasutatakse tänaseni. See on kogu inimkonna ajaloo tähelepanuväärsemaid sündmusi. Mõned meie raamatupidamisala asjatundjad nimetavad kahekordset kirjendamist ekslikult kahekordseks raamatupidamiseks. Üleminekut ühekordselt kirjendamiselt kahekordsele iseloomustavad kõige paremini itaalia kaupmehe ja pankuri Francesco di Marco Datini firmade poolt koostatud aruanded. Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit
Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti mündid, hakati asju üles kirjutama ka väärtuselt, mitte ainult koguseliselt. Järgnevate sajandite jooksul arenes arvepidamisest üksnes tehingute registreerimise pool, kuni jõuti arvepidamises olulise tähiseni s.o. kahekordne kirjendamine. Siit alates hakkas toimima ka kontrollifunktsioon. Üheks kõige tuntumaks ja raamatupidamise ajalooliseks pärandiks on Luca Pacioli, keda on nimetatud ,,raamatupidamise isaks". Tema peateos Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalità avaldati 1494. aasta 10.novembril Veneetsias. Tema poolt kirjeldatud arvestuspraktikat hakati nimetama ,,veneetsia meetodiks" ja ,,itaalia meetodiks". Raamatut ei
Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 14 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan koos kontode arvestuspõhimõtted ja sisu kirjeldusega informatsiooni esitusviisid Majandustehingute Aruannete koostamise kord dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamise korraldamisega ja sellega Algdokumentide käivet ja säilitamist kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega Varade ja kohustuste inventeerimine seotud asjaolud Raamatupidamisregistrite Arvutitarkvara kasutamine pidamine Aruannete koostamise kord
Nende numbrid olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvleisse. Nende süsteem oli lihtne ning arvutamine toimus kümnend- või kuuskümnendsüsteemis. Keskaega peetakse raamatupidamise stagnatsiooniperioodiks. Raamatupidamine oli asukohakestne, peeti arvestust eri rikkusest elanikkonna suhtes. Sellest ajajärgust pärineb ka esimene aruanne- Riigivarahoidja Suur Nimekiri. Selles dokumendis on täpselt kirjas, kui palju ning mida on inimesed Inglise kuningale võlgu olnud. Kahekordne kirjendamine tekkis XIV saj keskpaiku, mis on kogu inimkonna ajaloo tähtsaim sündmus. R. De Roover on kirjutanud: ,,Inimesed said aru, et ei saa võtta midagi ühest laekast, ilma et paneksid selle teise laekasse." Kaupmeestel tekkis vajadus üles märkida, kui palju neil on vara müüa ja mis on müüdud. Võib öelda, et igal perekonnal oli oma sündmuste kroonika, kust võis leida palju ülestähendusi, näiteks tapvad haigused, sõjad ja palju muud.
pikaajaliseks selle aja järgi, mis ettevõttel kuluks oma tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete
Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine
Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus:
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit
See raamat koostati William Vallutaja käsul ja selles raamatus oli üksikasjalikult kirjas, millised mõisad erińevates maakondades kuulusid kuningale, millised vaimulikele ning millised ilmalikele võimukandjatele. Keskajast pärineb ka suuremahuline inglisekeelne raamatupidamisaruanne – Riigivarahoidja Suur Nimekiri. See dokument kajastas makse, aastaseid rente jne. Raamatupidamise arenedes võeti kasutusele kahekordne kirjendamine. J. W. Goethe on öelnud, et kahekordse kirjendamise kasutuselevõttu võib pidada inimkonna üheks tähelepanuväärsemaks leiutiseks. Sõna „raamatupidaja” võeti esmakordselt kasutusel keskaja lõpul. Esimeseks raamatupidajaks nimetati Saksa-Rooma keiser Maximillia I poolt Christopher Stecher. 3 Üks märkimisväärseid nimesid raamatupidamise ajaloos on Luca Paciolit. Teda võib pidada raamatupidamise teerajajaks ja „isaks”
1. Toote müügihind on 80 krooni ja muutuvad kulud toote kohta on 60 krooni. Ettevõtte püsikulud aastas on keskmiselt 200 000 keooni. Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 00...
ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades) Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul
Tagades aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud osaühingu raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara
2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................
Peale selle tehakse ettevõttes kulusid, mis ei väljendu varades, vaid esinevad tegevuskuludena nagu näiteks töötasu-, soojusenergia-, elektrikulu jne. Nii nagu varade suurenemine nii ka kulude suurenemine, kajastub kulukonto deebet poolel. Näiteks ettevõte tasub telefonikulude eest 120 krooni sularahas. Siin kajastatakse tehing : D - telefonikulu K kassa 120 krooni Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine. Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod
· Passivakontode algsaldo kreeditisse; 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises kasutatakse aktiva-passivakontosid, kontraktiiva- kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid. 13. Kahekordne kirjendamine raamatupidamises. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud
........ 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13
põhimõtetele alati hulk vaid sellele ettevõtte ainuomaseid jooni. Enamvähem samas ärivaldkonnas tegutsevate ettevõtete kuluarvestussüsteemides on märkimisväärselt palju sarnaseid jooni. Samuti ettevõtted, mis tegutsevad erinevatel aladel, kasutavad ka erinevaid kuluarvestuse meetodeid. Aga kõik sisaldavad põhilisi kuluarvestuse põhimõtteid, mis on seotud kulude liigitamise, analüüsi ja jaotamisega. (1, lk 15) Kuluarvestuses kasutatavaid põhisüsteeme on kaks: tellimuste kaupa kirjendamine ehk tellimuste kalkuleerimismeetod ning toote valmistamise käigu protsesside või allüksuste lõikes kirjendamine. Protsessijärgset kuluarvestust kasutatakse, kui sama toodet valmistatakse muutumatuna pikka aega. Teine süsteem on kohasem, kui igal tootmisperioodil tehakse tellija soovide kohaselt omaette töid või valmistatakse omaette tooteid. Sõltumata kuluarvestuse süsteemist tekib ühiku hinna määramisel ikkagi vajadus mingisuguse keskväärtuse leidmise järele
elektroonilisi panga ülekandeid. Maksekorraldused koostab Merit Aktiva pangamooduli aknast Maksekorraldused ning impordib internetipanka raamatupidaja, ülekanded kinnitab ja teostab juhatus. Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontodel. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev raamatupidaja. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammi pangamoodulis iga päev arvelduskonto väljavõtte alusel. Pangamoodulis tehingute kirjendamine toimib täpselt samamoodi nagu kassamoodulis. Näide : D 12261 D 4004 K 1010 K 12261 Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või kuludes (kontol 6041). Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse
Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus.
-, käibemaks 200kokku 1200. Arve on ostja po 9. Ostja tasub arvelduskontole tehingus 3 esitatud arve. 10. Avaldatakse reklaam, saabub arve: Reklaam 135.-, käibemaks25, kokku tasuda 162. Arve on tarnijale tasu 11. Ostja tasub kassasse tehingus 8 esitatud arvest 50%. (600) 12. Arvestatakse põhivarale kulumit (amortisatsioonikulu) 360.-. Toimunud majandustehingute kirjendamine: 1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500
Kulud kokku Tulud kokku Deebetkäive Kreeditkäive - - Kontoplaaniks nimetatakse kôigi ettevôtte raamatupidamises kasutatavate kontode süstematiseeritud loetelu. Raamatupidamise seaduse kohaselt koostab iga ettevôte ise oma kontoplaani. 3. KAHEKORDNE KIRJENDAMINE RPS §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
