probleeme püstitama. Võin väita, nt Kodanikuühiskond on väga tähtis tänapäeva ühiskonnas. Arutlevad lõigud - Iga lõik avab probleemi erineva tahu alt. (Mis on üksikisku jaoks oluline, erasektori jaoks, avaliku sektori kasu). Igas lõigus on näited ja faktid, millele tugined. Fakt võib olla tsitaat, viide artiklile, isiku või organisatsiooni nimi, statistiline näitaja. Igas arutlevas lõigus pean jõudma mingi seisukohani. Kirjeldamise asemel tuleb arutleda. Kokkuvõte - Oma järelduste koondamine. Sõnastan tähtsamad asjad sõnastan ümber.Kui olen jõudnud järelduseni läbi võrdluse, siis kontrolli, et su arutlevad lõigud järeldust toetavad. Uusi probleeme ei tõstata. Ohukohad - Ei tohi valida teemat, mille kohta ei tea konkreetseid fakte. Mõistekaart - ära jäta mõistekaarti tegemata. Ei tohi ise esitada lisaküsimusi. Näited peavad olema
omadusi • laiade mudelite puhul pööratakse tähelepanu ka entsüklopeedilisele teadmisele, arvesse võetakse ka konnotatsioonid ja stilistilised karakteristikud Lekseemi sisestruktuur Leksikoniüksuse sisestruktuur hõlmab järgmisi komponente: • foneetiline kuju (fonoloogilised tunnused) • grammatilised tunnusjooned • semantiline vorm (formaalne, kompositsionaalne kirjeldus) • argumentstruktuur (temaatilised rollid lauses) Tähenduse kirjeldamise mudelid Teine võimalik tähenduskirjelduse mudelite liigitus lähtub domineerivast teadmiste liigist. Nii võib rääkida tähenduste kognitiivsele või sotsiaalsele aspektile keskendunud mudelitest. Tähendusseletused sõnaraamatutes Sünkroonilise sõnaraamatu ülesanded ja probleemid Keele sõnavara võimalikult täpne ja informatiivne edastamine. Probleeme: • missugused sõnad kuuluvad teatud ajahetkel keelde
Nende massid on vastavalt 2 1030 kg ja 6 10 24 kg ning nende vaheline kaugus 150 106 km. 11 17. P 17.1. Mis on histogramm? Histogramm on mõõtetulemuste jaotumise diagramm 17.2. Kuidas saadakse hisogrammist normaaljaotus? Võetakse vastavalt mõõtmise vastutusrikkusest 2-3 standardhälvet mõõtetulemuste aritmeetilisest keskmisest. 17.3. Mis on liikumise kirjeldamise abstraktsed mudelid (nimetage 2 tükki)? 1)Analüütiline mudel 2)Graafiline mudel 17.4. Põhjuslik seos. Näited. Näiv põhjuslikkus. Näited. Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos — üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: 1) Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2)Vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; 3) Soojenemisel kehad paisuvad
peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust. • Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk. • Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid! • Teadvuse elemendid: aistingud, kujutlused, emotsioonid – neid saab mõista vaid omaduste kirjeldamise kaudu. Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel. • Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on. • Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid
o URI paths Uniform Resource Identifier, is a string of characters used to identify a resource ühtne ressursi-indikaator Internetis leiduvail tarkvaralistel võrguressurssidel (HTML dokumendid, pildid, videoklipid, programmid, muusika jne) on igaühel oma unikaalne URI, mis määrab kindlaks ressursi nime (URN) ja aadressi (URL), mis näita ära, kust ja kuidas võib seda ressurssi kätte saada REST teenuse kirjeldamise vahendid o Loetelu o Turvalisus SOAP ja REST teenuste turvalisus. RESTil pole spetsiifilist turvalisust Ligipääsu piiramine http/s autentimise kasutamine access_token – teenusepakkuja lahendus (kasutaja küsib teenusepakkujalt access tokeni) – kolmanda osapoole kaudu ( kasutades OAuth, OpenID vms lahendust) Järgnevad REST ja WS-* näited
1) suur kontroll kõikide mõjurite üle 2) katsete kordamine täpselt samades tingimustest 3) mitmekesine ja tasemel katseaparatuuride kasutamine 4) head tingimused andmetöötluseks 5) Katseisiku tegevus on täpselt reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega 6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus 1) hüpoteesil põhinev ja plaani alusel koostatud sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste mitmesuguseid võimeid, oskusi ja isiksuseomadusi 2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil · Reguleerib riikide omavahelist kaubandust · 164 liiget (2016) · Peakorter Genfis c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) · Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 180 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis Rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise kohta (HS Convention) Tolliprotseduuride lihtsustamise ja harmoniseerimise konventsioon (Kyoto konventsioon, 1974, 1999 ) Rahvusvaheline konventsioon tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja kooskõlastamiseks (RKC, 1982) ATA-konventsioon ja ajutise impordi konventsioon (Customs Convention on the ATA Carnet for the Temporary Admission of Goods, 1961, Istanbuli konventsioon 1990) Arusa deklaratsioon tolli terviklikkusest (Declaration of the customs cooperation
teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel või- maldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks absoluutselt elastne keha, ab- soluutselt mitteelastne keha, ainepunkt, punktmass. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kogu meid ümbritsev loodus. Mateeria võib esineda ainena või väljana. 5. Mis on ruum ja aeg?
Otsustusteooria aluseks on deduktiivne arengutee, st püütakse kirjeldada otsustusprotsessi tähtsamaid sõlmi ja seoseid abstraktsete formaliseeritud meetodite ning formaalse loogika abil ja leida väljatöötatud meetoditele praktilisi rakendusi. Otsustusteoreetiliste uuringute lähtepunktiks on kõige üldisemad ettekujutused majanduslike juhtimisülesannete lahendamise olemusest ning nende ülesannete formaalse kirjeldamise (modelleerimise) ja mudelitega eksperimenteerimise võimalustest. Otsustusteoreetiliste uuringute tulemusena on välja arendatud paljurahuline ja hästi formaliseeritud otsustusprotsessi seoste kirjeldus. Nende fundamentaaluuringute tulemuste juhtimise praktikas raknedamiseks tuleb formaalsel käsitlusel ühendada juhtimisülesannete lahendamine praktiliste tingimustega.
Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed) Dokument (mida kasutatakse protsessis) Dokumendid Otsus/ valik (igast otsustusest peab väljuma vähemalt 2 suunda) Konnektor ( jätkukoht) Algus/ lõpp( igal protsessil peab olema algus ja lõpp) Voo suund Protsessi kirjeldamise sammud: 1) määratleda algus ja lõpp 2) määratleda protsessi sammud (tegevused, otsused) 3) koostada voodiagrammi kavand Algusesse 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks Kommentaaride lisamine: arvutis koostatud tekstide täiendamiseks aga samuti ka märkuste tegemiseks v. küsimuste esitamiseks on lihtne kasutada "Insert Comments" teenust. 1) Wordi dokumendis tähistage sõna v. lõik, millele soovite lisada kommentaari. 2) Insert menüüst valige Comments.
· ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3
Loengu materjal, küsimused loengute põhjal 1. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Mõiste keeleteadused ühendab kõiki keelt lingvistilistest aspektidest uurivaid teadusharusid. Kõigi lingvistide ühine lähtekoht on, et keel on süsteem, kuid eelkõige on ta sotsiaalne objekt. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Põhiliselt tegeletakse loomuliku keele analüüsiga üksikkeelte omaduste baasil. Eesmärgiks on vastata küsimustele: Mis on loomulik keel? Missugused on loomuliku keele iseloomulikud tunnused? Kuidas loomulik keel erineb teistest kommunikatsioonisüsteemidest? Kas keeli võib liigitada struktuuri järgi tüüpidesse? Jne..
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet.
Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses: trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega) quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Keskajal oli kogu grammatika ladina keeles. Hakati erinevate keelte grammatikat kirjutama. N. Itaalia keel. c)18.sajandil öeldi välja, et kõik keeled said oma alguse ühest algkeelest, seda väitis ajalooline keeleteadus. Tegeleti endiselt keelte võrdlemisega nii sõna kui ka grammitika tasandil.
1. Patentsuse kriteeriumid - Patendiseadus (lühend PatS) § 8. Patentsuse kriteeriumid (1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. (2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on avaldatud või avaldatuks loetud. (3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise
Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed) Dokument (mida kasutatakse protsessis) Dokumendid Otsus/ valik (igast otsustusest peab väljuma vähemalt 2 suunda) Konnektor ( jätkukoht) Algus/ lõpp( igal protsessil peab olema algus ja lõpp) Voo suund Protsessi kirjeldamise sammud: 1) määratleda algus ja lõpp 2) määratleda protsessi sammud (tegevused, otsused) 3) koostada voodiagrammi kavand Algusesse 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks Kommentaaride lisamine: arvutis koostatud tekstide täiendamiseks aga samuti ka märkuste tegemiseks v. küsimuste esitamiseks on lihtne kasutada “Insert Comments” teenust. 1) Wordi dokumendis tähistage sõna v. lõik, millele soovite lisada kommentaari. 2) Insert menüüst valige Comments.
<
on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg. Seemnete tärkamisaeg ühtedel taimedel on 3-4 päeva, teistel tärkavad mitme nädala, kuude ja isegi aastate pärast. (isujuur hüpokotüül idulehed esilehed) 43. Süstemaatika üksused, liigist suuremad ja väiksemad taksonid, binaarne nomenklatuur Süstemaatika e taksonoomina tegeleb meie planeedi organismide kirjeldamise ja rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a
Regressioonanalüüs tegeleb tunnustevaheliste seoste funktsionaalse kirjeldamisega (ehk matemaatilise võrdusena kirja panemisega) ning selle seose täpsuse, kasulikkuse ja olulisuse hindamisega. 3.1. Statistiline sõltuvus Statistiline sõltuvus on kõige üldisem tunnustevaheline seos, mida kasutatakse eelkõige nominaaltunnuste korral. Seose olemasolu hindamiseks kasutatakse kahemõõtmelist sagedustabelit, mida vaatasime valimi graafilise kirjeldamise juures. Tunnustevahelise seose graafiliseks uurimiseks on mõistlik kasutada sagedustabelis üldisi ja tinglike osakaale, sel juhul nimetatakse tabelit jaotustabeliks. Kui tunnused on sõltumatud, siis peaksid suhtelised sagedused olema jaotunud üle ridade või veergude ühtlaselt ehk ridade suhtelised sagedused võrduma marginaalsete suhteliste sageduste reaga ja veergude suhtelised sagedused marginaalsete suhteliste sageduste veeruga
probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835)
alguse ajalookirjutuses seda nõuet sellisel kujul veel ei tunnetatud. Ülevaateid kohtab tavaliselt kahel kujul: Moodustavad konstruktiivse ajalooteaduse ühe (sissejuhatava) osa. Laiema uurimuse osa. Esinevad iseseisva käsitlusena lahus küsimuse konkreetsest uurimisest. P.Burke „Mis on kultuuriajalugu?“ 2. Historiograafia kui ajalooteaduse ajalugu. Historiograafia on ajalooteaduse haru ja tema uurimisobjektiks on mineviku uurimise, kirjeldamise ja seletamise ajalugu, so. ajalooteaduse enda ajalugu. Histor.kui ajalooteaduse valdkond hakkas kujunema 19.sajandi keskel ja intensiivistus 20.sajandi keskpaigast alates. Hist.aineks on ajaloomõtte ja erinevate ajalooteaduslike suundade tekke ja vaheldumise ajalugu, eeskätte ajaloouuringute problemaatika, allikalise baasi ja selle uurimisvõtete ja põhimõtete ning kontseptioonide areng konkreetses ühiskondlik-poliitilises situatsioonis.
eelistustest; Heaolufunktsiooni ei saa empiiriliselt kontrollida; “Optimaalne” poliitika ei seostu poliitikute huvidega; Vastuolu tarbijate ja valijate primaarsusega; Ei arvesta strateegilise mängu võimalust; Absolutiseerib turukonkurentsi kui ühiskondlikku otsustussüsteemi; Alternatiive ei uurita; Eiratakse probleeme, mida turg ei lahenda; Ei huvitu ühiskondlike reeglite kujunemisest demokraatlikus protsessis; Heatahtliku diktaatori eeldus. 8.Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid Süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumajanduse reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah. suhtelises). Omand Eraomand Riiklik- või Planeerimisviis ühisomand Detsentraalne Kapitalistlik Sotsialistlik planeerimine turumajandus turumajandus
Kinnisvara korrashoid on alati seotud ka vajadusega korraldada näiteks kaasnevat rahastamist, sh plaanida raha vajadust ning korraldada saadavate vahendite mõistlikku kasutamist; seega juhtida rahavooge. 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Kinnisvara haldamise eesmärk on pideva ülevaate omamine, tagades sellega hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise. Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle. HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast
Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure
on kõndiv) Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it HIINA : Konfutsianism on mõjutanud keeleteaduse arengut (8-5 saj eKr) keel on korra looja! Taoism (alates 4. saj. eKr) keel segab ühendust kõiksusega. ALEKSANDRIA PERIOOD: Aleksandri koolkonna esindaja Dionysios Traakiast (2. saj eKr) on esimese säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika Keskaja Euroopas Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsee arutlustena.. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) Grimmid lõid 1822 omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Germaani keeled.
· riskantsed otsused · alternatiivide genereerimise ebaõnnestumine · grupimõtlemine 19 2. PSÜHHOLOOGIATEADUS Termin ,,psühholoogia" tuleneb kreeka keelest psyche ´hing´ ja ,,õpetus" logos ´hingeteadus´, ´hingeõpetus´. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb ja seletab vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholooge huvitab, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast. Seega tegeletakse käitumise kirjeldamise, seletamise, ennustamise, vajadusel muutmisega. Psühholoog Psühhiaater Psühhoterapeut Omab vähemalt bakalaureusekraadi psühholoogias ning kuulub erialasesse assotsiat-siooni või ühingusse. Ettevalmistuselt arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele ning ravimisele. Teraapiaassotsiatsioonide juures väljaõppe omandanud psühho-loog või psühhiaater Teooria vs. argipsühholoogia
tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg. Seemnete tärkamisaeg ühtedel taimedel on 3-4 päeva, teistel tärkavad mitme nädala, kuude ja isegi aastate pärast. (isujuur hüpokotüül idulehed esilehed) 43.Süstemaatika üksused, liigist suuremad ja väiksemad taksonid, binaarne nomenklatuur Süstemaatika e taksonoomina tegeleb meie planeedi organismide kirjeldamise ja rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja
mõtlevad oma tegevusest. Uuringutes on võimalik tegevusi korrata (uuesti konstrueeritavad), uuringul vastastikune toime kasu mõlemale poolele. Kval.U on olustiku kirjeldus, kutsudes esile diskussiooni antud teemal õpetajate/treenerite ettevalmistuses kui ka täiendõppes. Saadakse aimu keh. kasv. tundides toimuvast ja ka programmi täitmisest. Kval.U alustatakse küsimuste esitamistega, mis peavad esile kutsuma nähtuse kirjeldamise. Nt: Kuidas T ja P suhtuvad koolis segavõistkondadesse? Andmete kogumisel kasutatakse vaatlusi, intervjuusid ja dokumentatsiooni. Otstarbekas on kasutada kombineeritud võtteid. Uuringu teostus vajab põhjalikku ettevalmistust ja planeerimist. Tuleb eelnevate töödega tutvuda, seejärel andmeid koguda. Oluline osa suhtlemisel. Samas on uuringu meetod elav, situatsioone saab hinnata terviklikult, saab teostada ilma hüpoteesi püstitamata. Kvantitatiivset uurimismeetodit hakati kasutama 1960
Pöörleva keha töö - A=M Töö võrdub pöörleval liikumisel jõumomendi ja pöördenurga korrutisega. Ehk kui võrrelda sirgjoonelise liikumisel tehtud tööd A=Fs siis saab tuua paralleele, kus MF ja s. 12.Einsteini relatiivsusprintsiip: 1) ei leidu eelistatud või absoluutset inertsiaalset taustsüsteemi, kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on samaväärsed kõigi füüsikaseaduste kirjeldamise jaoks. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 2) valguse kiirus vaakumis on sama kõigi ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate vaatlejate jaoks ja sõltumatu allika kiirusest. Selle väärtus on universaalne konstant c, mis on antud maxwelli võrranditega. Järeldused:
Häälikud märgitakse nurksulgudesse [ ] Lisamärgid ehk diakriitilised märgid eriti täpse märkimise jaoks (nt häälikumärgi peal või all) 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaal hääl väljub takistusteta keele keskjoonelt, kh õhuvoolul on kas sulg või ahtus. Õhuvoolu tee eristab. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keel, huuled, ette-tahe, kui kõrgele tõuseb. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees- ja tagapoolsus ees (front), kesk (central), taga (back) Keeleselja tõusuaste (keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus): kõrgus IPA: kõrge (close), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open) Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low) Huulte asend: labiaalsus ümardatud/labiaalsed (rounded) ümardamata/illabiaalsed (unrounded)
teisenduste korral muutumatuks (nt kui hobusel pole ühte jalga, siis on ikka hobune) Keel (langue) ja kõne (parole) – Saussure’i liigitus. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7
püütakse. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisevate keskmiste korral on probleemiks see, et neid pole võimalik arvutada kõiki rea liikmeid arvestavatena. Majanduses kasutatakse juhtimisotsustuste tegemiseks vajalikel prognoosidel ka majandusteaduse meetodeid ning eksperthinnanguid. Praktiliselt kõik aegridade kirjeldamise meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks.
Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid · Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika:
Silmas tuleb pidada seda, et kirjutaja tunneb nüüdseks oma toodet peensusteni, aga lugeja ei pruugi teada, kuid peab kirjeldust lugedes tootest samasuguse ülevaate saama. Kui toode on uudne, siis tuleb selgitustega kindlasti rohkem vaeva näha. Ka mõni foto äriplaani lisas ei teeks paha, kuid nendega peab piiri pidama, sest äriplaan ja tootekataloog on kaks erinevat asja. 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus Toodete ja teenuste kirjeldamise juures on abiks järgnevad küsimused: Millised on toodete ja teenuste kasutamisvõimalused? Kes võiksid seda toodet/teenust kasutada praegu ja edaspidi? Miks ostetakse (või peaks ostetama) just Sinu ettevõtte toodet või teenust? Mis on kliendile antud toote/teenuse juures kõige olulisem (kvaliteet, hind, kaasnev teenindus vms)? Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid?
Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid. Süsteemianalüüsi protsess (iteratiivse arenduspotsessi raamistikus). Üleminek analüüsilt disainile. M
huvitub autor küll teadvuses toimuvast, selle jälgimisest, milline sisetunne on tegelasel üht või teist tegu tehes, ometi ei muutu teadvus omaette uurimisobjektiks, vaid on vahendiks, mille kaudu autor jõuab sotsiaal eetiliste probleemideni, seose vedamiseni teadvuses toimuvast inimkäitumise teatava kontseptsioonini ning inimese olemise kõige üldisemate probleemide läbivalgustamiseni. Välismaailm saab siin sügavusmõõtme, mida sündmuste otsese kirjeldamise abil vaevalt oleks võimalik saavutada. Seetõttu ei pruugi sündmustiku kujutamise asendamine reflektiivse sisekõnega tähendada veel eraelulise, kitsalt privaatse ainesega piirdumist. Ilmekalt selgub see lühiromaanis «Munad hiina moodi», kus kirjanik pühendub näiliselt täiesti isiksuseprobleemidele, ühe sisemaailma analüüsile. Ometi jõutakse siin minaelamustelt olemise üldisemate seaduspärasuste tunnetamiseni
tabamatuks. Nüüd, täpsemalt sellesse romaani end sisse lugedes avastan aga, kui sügavale ulatuvad eksistentsiaalse elutunnetuse juured. Õpikutes eksistentsifilosoofia hälliks peetud varase kristluse eelmänguks tuleb pidada ainujumala Atoni kummardamist poolteist tuhat aastat enne Kristuse sündi. Mulle meeldib see, et üldiselt on teos kirjutatus lihtsas ja otseses proosavormis, kuid esineb ka osaliselt luule ja retoorikavormi. Seda on tehtud just parema kirjeldamise huvides. Sõnavara on suur, kordamisi ei ole eriti kasutatud ning valik tundub olevat kaalutletult tehtud, leides kõige paremini sobiva sõna. Tolle ajastu muudab eriti kirjanduslembeseks fakt, et kasutatakse palju metafoore ja et ei ole lausetes piirdutud loomuliku sõnastusega, vaid on lähtutud ka ilust. Tundelisust näitab ka see, et julgetakse puhtalt kirjanduse huvides liialdusi kasutada, mis on igati terve nähtus. Väga huvitav on piltliku huumori kasutamine. Problemne on Sinuhe
versioonide uuendamise jne. [3 lk 8] Õppur on isik, kes kasutab e-õpet. Siin analüüsis piirdume õppuriga, kes õpib e-õppe kursusel. Õppur võib olla päevase õppe või kaugõppe tudeng, avatud ülikoolis õppija või täienduskoolitusel osaleja. [3 lk 8] E-teavikute spetsialist (raamatukogu referent) on isik, kes aitab õppejõududel ja õppuritel vajadusel osta e-teavikuid, korraldab e-teavikute kasutamise ja leidmise kursuseid. Korraldab e-teavikute kirjeldamise, korrastamise, säilitamise. E-kursus on ka üks e-teavikute liik. [3 lk 8] Rollide omavahelist suhtlemist ja info liikumist illustreerib joonis 1. 10 *ÕIS õppeinfosüsteem Joonis 1. E-õppe kontekst [3 lk 9] 1.3. E-õppe protsess Käesolevas peatükis on toodud e-õppe protsessi üldine kirjeldus. Protsessi käivitajaks
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Puit ise annab viski küpsemisel nii puidused kui ka veinised nüansid. Küpsemine lisab või suurendab estriliste, lilleliste ja mõnede väävliste nüansside osakaalu, mis tähendab seda, et tootmistsükli hilisemates faasides võivad paljud omadused, mis algselt on pärit mujalt, kas tugevneda või nõrgeneda. Kõik see kinnitab, et viskitootmine on terviklik protsess, kus ei ole tähtsamaid ega vähemtähtsaid staadiume. Ülalkirjeldatud viski lõhnade ja maitsete kirjeldamise moodus ei ole loomulikult ainus ja kõikehõlmav. Paljud viskiasjatundjad kasutavad lihtsamat, tundel ja aistingul põhinevat jaotust, milles ei ole, erinevalt eelpoolkirjeldatust, vihjeid lõhna- ja maitsenüansi päritolule. Selles on 15 põhirühma: teravili, puuvili, lilled, magus, hapukas, vanilje, karamell, pähklid, puu, suits, kirbe, kalk, seebine, väävline, hallituse nüanss. Phillip Hilis Soti linnaseviski ühingust (The Scotch Malt Whisky Society) on koostanud oma
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
lahutamatud. Aasia-ameeriklased sooritasid testi valjusti mõeldes palju kehvemini ehk vaikne aasia- ameeriklane = mõttetööga tegelev inimene, mitte igavlev tuim tükk. Tähestiku loetlemine – euroam tulemused palju kehvemad; aasia-am tulemusi ei mõjutanud ie nende ajutöö ei toimunud sõnaliselt. Miks? Holististilise mõtlemise olemus muudab sõnalise väljendumise keerukaks, sest kõne on siiski jada (sequential task). Seda interferentsi on vaadeldud nt nägude kirjeldamise ülesannetes ie kas sa tunned paremini ära näo, mida oled kirjeldanud või selle, mida lihtsalt vaadelnud. Kui su sõnu võrdsustatakse sellega, mis sul peas toimub omandabki kõne olulise rolli eneseväljenduses. Eksplitsiitne vs implitsiitne kommunikatsioon Edward Hall’i (1976) eristus: - High context culture – inimesed on üksteisega sügavalt seotud, seetõttu on neil palju jagatud infot, mis
· Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 50. Maastiku olemus (komponendid, kihilisus, dünaamilisus). Levinuim (aga mitte ainuvõimalik) on maastikusüsteemist välja tuua kolm kihti elemente ja seoseid: · füüsilised (geoloogia, kliima, veestik jt) · bioloogilised (muld, taimestik, loomastik jt) · antropogeensed (maakasutus, ehitised jt) Komponendid: LOODUSTINGIMUSED MAAKASUTUS HOONESTUS JA RAJATISED (SH KULTUURIMÄLESTISED) TERVIKILME 51. Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid ja nende võimalik sisu. Kultuurmaastikuks nimetatakse maastikku, kus inimtegevus (nt põlluharimine, heinaniitmine) ja inimkultuuri tegevuse jäljed on domineerivamad maastiku looduslik olemuse üle. Inimtegevuse jälgedeks võivad olla ka lood erinevate maastikuelementidest ja kohtadest. Maastikku võib käsitleda kui: · atraktiivset ja inimsõbralikku (jätkusuutlikku) kohta elamiseks; · väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades.
Kaks võimalikku seletust – evolutsiooniline ja kogemuslik. Inimesed eksivad arutlustel 80-90% ajast. Teadlased arvavad, et kõiki valikuotsuseid langetatakse samal viisil, kasutades samu protsesse. Raamistuse mõju. ● Selle teooria kohaselt tuleb kaaluda iga valikuvõimaluse tagajärgi ning valida soovitud variant. ● Valiku tegemisel tuleb kaaluda ka riske, et lõpuks valikut tehes saades seda, mida väärtustatakse. ● Mõjutab: sõnastus või valiku kirjeldamise viis ● Üldjuhul valitakse võimalus kus kaotus oleks võimalikult väike Afektiivne ennustamine. ● See, kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele. ● Inimesed ei tunne end piisavalt hästi, et häid otsuseid langetada – ei suuda ette ennustada kas valik oli hea või halb. Nt ostetakse vaniljejäätist õhtuks või järgmiseks päevaks ning see valik põhineb ootusel, et nauditakse seda. Kuid see ootus võib olla ekslik.
ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus: käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem: morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel: on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus: tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt. Samuti muutub keele kasutamine aja jooksul.
Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. ) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
- arvutatava objekti vaatamine osadeks - mahuarvutuste omavaheline tööjaotus - mahuarvutusmeetodite valik - mahuarvutus - esialgne tööde organiseerimisprojekt ja ajagraafik - tegelik mahuarvutus Mahuarvutuse juhend Eestis pole veel koostatud Soome TALO-80 ja -90 klassifitseerimist juhendit. Esitatakse üksikute tööde tasemel koostatava mahuarvutuse juhiseid. Kasutatakse üldist või ettevõte mahuarvutuse juhendit. Sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmisreeglid määratletakse: - kasutatakse kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega - fikseeritud mahtude eritlemise kulupositsioonide siseselt - mahtude mõõtmise viisid ja mõõtühikud - täiendavad selgitused, mida mahuloetelus koostamisel on vaja arvestada - hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud Juhend on mõeldud nii tellija kui ehitaja mahuarvutuse tarbeks. Sisu on suhteliselt avatud.