3. Kulupositsioonide klassifikatsioonisüsteemi ülevaatus, täpsustus; 4. Arvutatava objekti jaotamine osadeks; 5. Mahuarvutajate vahelise tööjaotuse sisseviimine; 6. Mahuarvutusjuhendiga tutvumine ja mahuarvutusmeetodi valik; 7. Esialgse tööde organiseerimise lahenduse väljatöötamine; 8. Tegelik mahuarvutus; 9. Mahuarvutuse kontroll. 29. Mida sisaldab mahuarvutusjuhend Mahuarvutusjuhend sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmise reegleid. Mahuarvutusjuhendis määratakse: 1. Kasutatavad kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega; 2. Mahtude eritlemine kulupositsioonide siseselt; 3. Mahtude mõõtmisviisid ja ühikud; 4. Täiendavad küsimused, mida mahtude arvutamisel on vaja välja selgitada; 5. Hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud (juhend nii ehitaja kui tellija jaoks) 30
moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad kuuluvad loomariiki. Riik; Hõimkond; Klass; Selts; Sugukond; Perekond; Liik. Kuidas nimetatakse liiki??? Liigi nimi koosneb kahest perekonna ja otseselt liigi nimest ning sellele lisatakse liigi kirjeldanud teadlase nimi. Tuntumad teadlased antakse lühendina. L.näiteks tähendab linne. Kui nimi on sulgudes, tähendab see, et teadlane küll kirjeldas selle liigi aga teise nime all. Lisatakse ka liigi kirjeldamise aastaarv. Ilma geograafilise isolatsioonita liigisisesed üksused on: · morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. Süsteem on üles ehitatud ladinakeelsena ja põhineb liikide paigutamisel suursüstemaatilistesse üksustesse. Liigi sees on väiksemad süstemaatilised üksused. (Subspecies) alamliik lisatakse kolmas ladinakeelne nimi kahest nimest koosneva liiginime taha. Tegelikult peaks alamliigil
Tabelis 1. toodud komponente. Skeemina on komponentide seletus toodud Skeemil 1. Jalgratta komponendid leheküljel 9. Jalgrataste tootjatehas tellib no-name, Shimano ja SRAM komponendid hulgimüüjatelt või tootjatelt rahvusvahelise B2B internetileheküle kaudu. Tabelist on näha, et osale toodetele on valmistajaks nimetatud Merida koostööpartner või allhankija, kelles on tundmatud Taiwani ja Hiina tehased, eelpool nimetatud no-nameid. Lisaks on näha, et käesolevaks tarneahela kirjeldamise tooteks valitud MATTIS TFX 300-V komponentide puhul on tegemist nii Shimano kui SRAM toodetega. Käesolevas töös on kaubavoogude geograafilist liikumist kirjeldatud graafiliselt Skeemil 2. Jalgratta tarneahel, mis on toodud leheküljel 10. Ajaliselt kulub Merida Saksamaa esindusel, kes tegeleb jalgrataste disainile ja tootearendusele iga aasta keskmiselt 3-4 kuud. Raami tootmine võtab aega 3 päeva, koostamine 3-4 päeva. Veloplus OÜ esitab
Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. - keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. - XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult.
Füüsika uurib mateeria kõige üldisemaid liikumisvorme ja muundumisi. Ta koosneb staatikast, kinematikast ja dünaamikast. 2) Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3) Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Füüsikaline mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. Näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 4) Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5) Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond.
(lateraalid). 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Vokaalide hääldamisel tuleks jälgida kõri, huulte ja keele liikumist. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees ja tagapoolsus. 2) keeleselja tõusuaste (kõrge, keskkõrge, madal) 3) huulte asend: labiaalsus (ümardatud) ja illabiaalsus (ümardamata) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong kaks teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises
transkriptsioonisüsteem. Setälä häälduskiri. + õpi märgid Pire Terase vihikust lk 67. 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? · Kõnetraktis kaashäälikute hääldamisel tekib ahtus. · Vokaalide hääldamisel väljeb õhk keele keskjoonelt ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? · Huuled, kõri, keel. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! · Keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees- ja tagapoolsus ees (front), kesk (central), taga (back) · Keeleselja tõusuaste (keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus): kõrgus IPA: kõrge (close), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open) Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low)
Paljud rahvusvahelised uurimused kinnitavad, et vanemad sageli ei taju laste probleeme ega tundeid. Näiteks selgub Eesti ja Soome ühisuuringutest, et vanemad ei tunneta väga hästi põhjusi, mis tekitavad väikelastel mitteturvalisusetunnet. (Lahikainen, Kirmanen & Kraav 1999; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Harilikult kirjeldatakse vanemate kasvatuslikku eripära skaaladel, mille otstesse jäävad äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning
allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I
Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Lisalugemist: wikipedia.org Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: · punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta · värvisügavus mitme biti abil on iga punkt kirjeldatud, fototrükis kirjeldatakse iga punkt vähemalt 24 biti abil
kirjeldamist. Isikukirjelduslikud tunnused. 1) Välistunnustest eristatakse-1) soo 2) vanuse 3) rahvuse 2) Kehaehituslikud ehk anatoomilised tunnused 3) Talituslikud ehk funktsionaalsed tunnused 4) Riietuse ja muude esemete tunnused Inimkirjelduslik info kogumine. Seletuse võtmisel, ülekuulamisel, sündmuskoha ja laiba vaatlusel, dokumentidest. Küsimuste järjestamisel arvestatakse isiku kirjeldamise süsteemi. Vahel kasutatakse tunnuste kirjeldamisel võrdlusi( näiteks võrrelda kirjeldatava isiku kasvu ja kehaehitust ülekuulavaga). Sündmuskoht on territoorium või hoone, kus pandi toime kuriteo tunnustega tegu. Sündmuskoht on laiem mõiste kui kuriteopaik- võib-olla seotud võimaliku kuriteoga teistsugusel viisil, või siis puudub kuriteo koosseis( näiteks laip on toodud sinna mujalt" mors violenta"- vägivaldne surm, surma põhjus võib olla ka haigus)
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z
Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka Beiträge, mis oli keeleteadusajakiri, 1908 toimus Tapa keelekonverents, kus arutati eesti kirjakeele ühtlustamist ja arendamist. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Stahl pani eluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Andis välja väikse käsiraamatu algajatele, mis sisaldas endas grammatikat ja saksa-eesti sõnastikku. Otsis peamiselt eesti ja saksa keele ühisjooni. 1648-lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik 1660-põhjaeesti sõnastik 1715-uus testament 1693-Hornungi grammatika põhjaeesti keele kohta
absoluutkiiruse lõplikkust (piirangu olemasolu) ja uurib liikumist absoluutkiirusele lähedastel kiirustel. Ülesanded • Kui kaua võiks 100 W nimivõimsusega elektrilamp järjest põleda selle energia arvel, mis saadakse ühe milligrammi aine täielikul muundumisel energiaks? • Kas me tunneksime endid Maa suhtes kiirusel 0,87 C ebamugavalt? Meie kehade massid on siis Maal paikneva vaatleja jaoks kahekordistunud. Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand Liikumise kirjeldamise analüütiline ja graafiline meetod Sõltuvusi saab väljendada analüütiliselt ja graafiliselt. Analüütilise meetodi korral kirjeldatakse sõltuvust matemaatiliste avaldiste abil. Graafiline meetod kasutab liikumise kirjeldamiseks – nagu nimigi ütleb – graafikuid. Graafikud ei võimalda küll liikumist iseloomustavaid suurusi neilt otse välja lugeda, kuid annavad sõltuvustest seevastu ülevaatlikuma pildi. Liikumisvõrrand
Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Erving Goffmann töötas 1959 aastal välja sotsialiseerumise dramaturgilise mudeli, mis tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri väljaselgitamisega rollimängude kirjeldamise abil ning aitab mõista mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda, kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel. Sigmund Freud uuris teadvuse tasandeid: 1. teadvus - see millest inimene parajasti teadlik on; 2. eelteadvus - see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; 3
See seotud tegelase arengu ja kujutamise detailsusega Tegelase kujutamise erinevad aspektid: a) bioloogiline (välimus, füüsis, päritolu) b) psühholoogiline (unistused, soovid, lootused, mõttemaailm, suhted lähedastega) c) sotsiaalne (millisesse klassi kuulub, kuidas suhe avaliku eluga) d) kujundlik (tegelane võib figureerida metafoorina nt kas nimi ütleb midagi, Nipernaadi, Caliban) Tegelase kirjeldamise võimalused: · Tegelane ja loo jutustaja: kui palju otsekõnet tegelasel, 19. Saj naisele sõna ei antud, räägib tema eest mees v jutustaja · Tegelase suhe iseendasse: enesehinnang, enesekesksus,kas tegeleb eneseanalüüsiga, suhe oma mineviku ja tulevikuga · Tegelase suhe teiste tegelastega: mida märkab teiste juures kõigepealt · Tegelase suhe ümbritseva maailmaga: milliste kanalite kaudu suhtleb ümbritseva
PET ja fMRI tehnikate puhul jälgitakse vereringlust ajus. fMRI meetodit on laste peal raske rakendada, sest nende eeldus on võime suures kärarikkas masinas liikumatult lamada. Seevastu ERP uurimused laste peal on toonud märkimisväärseid tulemusi: muuhulgas on need näidanud, et alates teisest elukuust suudab imiku aju teha vahet helitutel ja helilistel klusiilidel. Millised on keele varase arengu kvantitatiivse kirjeldamise võimalused ja miks neid on vaja? Kvantitatiivne kirjeldamine jagab keele arengu faasidesse selleks, et viia läbi psühholingvistilisi katseid, iseloomustada lapse kõne arengut ning teha kindlaks, kas keele areng on lapse vanusele vastav. ALS (Average Length of Sentence) – tähendab keskmist sõnade arvu lapse spontaanses kõnes. MLU (Mean Length of Utterance) – mõõdab lausungi keskmist pikkust morfeemides.
kohta midagi öeldakse ja verb on see , mida sub kohta öeldakse. Sellest erinevusest kasvas välja lauseliigenduse põhine skeem- aluse ja öeldise mõisted. Aristoteles(384-322eKr): arutlesi keele olemuse üle leiame tema retoorikat ja loogikat käsitlevates kirjutistes. Aristoteles lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku.Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Vana-India: Panini( 3.saj eKr)on nimetatud maailma esimeseks lingvistiks. Religioossete sanskritikeelsete veda tekstide austamise ja hoidmise ala esindaja. Tema fonoloogia ja morfoloogia kirjendused on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates. b) Keeleuurimise arengus suuri muutusi ei toimunud, kuigi Iirimaal püüti ladana keele grammatika järgi kirjeldada mõned iiri keele nähtusi.
hoidmiseks. kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga tehakse eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne. Test lühiajaline katse, millega uuritakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 ...
täheldata, on tegu olnud juhusliku mõjuga. 7. Eksperimenteerima peab inimkeha peal, sest see kui katset tehakse lõvi või hobuse peal ei pruugi tõestada ravimi mõju inimesele. 13. sajandil võeti eksperimentaalne meetod kasutusse ka botaanikas, agrikultuuri teadustes ja materia medicas. Selle eestvedaja oli Abu al-Abbas al-Nabati. Al-Nabati seadis sisse empiirilised tehnikad arvukate materia medica'te katsetamise, kirjeldamise ja identifitseerimise jaoks ja eraldas katsetatud ja tõestatud tehnikad/viisid tõestamata tehnikatest/viisidest. Esimene dokumenteeritud kolleegide töö arvustamine/kontroll on kirjeldatud ,,Arstide eetikas", mis on kirja pandud Ishaq bin Ali al-Rahwi poolt. Selles töös ta kirjutab, et külastav arst peab iga külastuse kohta alati kirjutama ka ülesmärgete koopiad patsiendi seisundi kohta. Kui patsient kas suri või tervenes, siis arsti märkmed vaadati üle arstide nõukogu poolt, kus
(nt tööhüpoteesi puhul) KIRJELDAMINE. Kirjeldamine on epiirilis-teoreetiliste teadmiste saamise erimeetod. Selle olemuseks on süstematiseerida eksperimendi käigus vaatluste ja mõõtmiste tulemustena saadud andmeid. Andmed esitatakse teatud kindlas teaduskeeles tekstina, tabelitena, skeemidena, graafikute või joonistena. Nähtuse üksikute külgede kohta käivate faktide süstematiseerimise ja üldistamisega seoses saame nähtustest, protsessist või ainest tervikliku pildi. Kirjeldamise protsessis ei fikseerita ainult fakte, vaid ka nendevahelisi sõltuvusi: järgnevust, üheaegsust, põhjuslikkust, vastastikust seost jm. Üldistamine ja abstrahheerimine (tunnetusakt, mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade või nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ja seosed. Peale olulise esiletõstmise sisaldab a-s alati väheolulise kõrvalejätmise), andmete ka assifitseerimine erilises teaduskeeles teevad faktidest aluse järgnevateks
(7) Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusel nad tekkisid. Ligilähedaselt püsiva mineraalse koostise ja ehitusega ning iseseisva lasumusvormina esinevaid kivimeid käsitletakse kivimtüüpidena, millel on kindlad nimetused, näiteks liivakivi, graniit ja lubjakivi. Ühte kivimtüüpi iseloomustavad suhteliselt püsivad omadused. (1) Petrograafia on teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega. (1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi. Ainult ühe mineraali kristallidest koosnevate monomineraalsete kivimite füüsikalised omadused tihedus, kõvadus,
Kui on kahtlus, et laps ei saa verbaalselt esitatud küsimustest aru, tuleb proovida muid meetodeid. Küsitlemist abistavad meetodid: anatoomilised nukud, kehakaart, joonistuste kasutamine küsitlemisel. 44. Mida peame silmas pidama pikkuse, kaalu ja vanuse hindamisel? Mis on siin laste erinevus täiskasvanutest? Tunnistaja enda pikkus ja kaal võivad mõjutada nende hinnangut kurjategija pikkuse ja kaalu kohta (enamasti meeste kirjeldamise puhul). Isiku enda isikuomadused võivad mõjutada nende isikukirjeldusi. Välimuse hindamisel võivad tunnistajad olla mõjutatud teadmistest elanikkonna normide kohta. Üldiselt on tunnustatud seisukoht, et hinnangud Laste hinnangud isikute pikkuse, kaalu ja vanuse kohta on üsna halvad. See võib olla nende väheste kogemuste tõttu, nad ei ole kokku puutunud nii paljude erinevate inimestega kui täiskasvanud. Vanuse hindamisel on probleemiks see, et lapsed ei
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus.
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
keelesüsteemi osaks; keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud sõnade ja nende tähendustena. Keel (Popperi arvates) on inimesele fundamentaalse tähtusega, kuna just keel moodustab ühenduslüli keha ja meele vahel. 6. Keeleteaduse suundi. Keeleteadus e linvistika - loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. (uurivad keeleteadlased e linvistid e keeleuurijad) Laias täheduses filoloogia. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja
organisatsiooni põhiolemusest ja -eesmärkidest ühtmoodi aru saaksid. Analüüs võib pakkuda teie tegevusele uusi vaatenurki ja värskeid ideid juhtpõhimõtete täpsustamiseks. Seetõttu võib organisatsiooni missiooni ja visiooni ülevaatus järgneda ka SWOT-analüüsile. 13 Välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine Ettevõtte sisekeskkonna kirjeldamine ja analüüs Ettevõtte sisekeskkonna kirjeldamise eesmärk on näidata, millisena organisatsioon ise ennast tajub, ja selgitada taotlusdokumendi lugejale, mida ettevõte endast kujutab, mida ta pakub ning millised on tema tugevused ja nõrkused. Ettevõtte sisekeskkonna analüüs peab toetama ettevõtte visiooni ja vastupidi kui visioon on nõrk, siis on keeruline ettevõtte olemusest arusaadavat ülevaadet anda. Ebamäärane ettevõtte kirjeldus viitab raskustele enda positsioneerimisele ettevõtluskeskkonnas. Ettevõtte profiil
HARJUTUS Semantika: leksikaalne ja grammatiline tähendus Leksikaalse tähenduse all mõeldakse denotatsiooni, mis mingil lekseemil on sõnaramatus. Iga eraldi denotatsioon on semeem. Denotatsioonid on igaüks omaette konventsionaalne norm. Samas on lekseemid enamasti mitmetähenduslikud ja see muudab denotatsioonide kirjeldamise raskemaks. Igas keeles on mõnevõrra erinevaid denotatsioone, kindlas kultuuris olulisemad nähtused kinnistuvad (leksikaliseeruvad), nt laulmise kohta käivad lekseemid, mille puhul on olulised laulmist iseloomustavad tunnused saanud eraldi sõna, ebaolulised aga mitte. Nähtusi e reaalsust jagatakse osadeks eri keeltes mõnevõrra erinevalt, isegi väga oluliste nähtuste puhul on see nii. Denotatsioonide kirjeldamine
Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja
Meetodid nime teisendamiseks IP aadressiks: küsib WINS serverilt (nimede ja IP aadrsside andmebaas) Küsimine üldlevi aadressil LMHOSTS ja HOSTS fail DNS päring Semantic web: projekt Eesmärk: pakkuda andmete esitamise keeli ja luua standardeid, mille abil kirjeldada asju (internetis) Soovitav tulemus: saab teha tarkvara, mille abil datat saab kergesti ühest programmist teise saata, nii et info ja mõte kaduma ei lähe. Esmajoones vaja: objektide kirjeldamise keel mõistete omavaheliste seoste ja reeglite keel Üldiselt järgmist tüüpi tegevused, nende sageduse kaupa eesti IT firmade osas (levinult vähemlevinule): Standardsete arvutite ja tarkvara müük ja korrashoid (a la autosalong) Arvutite kokkupanek tükkidest, müük ja korrashoid (a la ehitus ja hoonete hooldus, valve, remont jne) Standardse tarkvara kasutamise õpetamine ja korrashoid (a la autokool) Keerulise standardtarkvara installeerimine, sättimine ja kasutamise
Kasvukäigu annab juurdekasvude summa. 30. Metsade majandamise kava. · Inventeeritakse 10 aastaks · Vajalik majanduslike tööde tegemiseks Inventeerimine · Metsa inventeeritakse: ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa · silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt. 3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt. Kvartal · Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks, mille sees eraldiste nummerdamine algab loodenurgast ja lõppeb kagunurgas
Mis hoiab seda binaarset struktuuri üleval? mehe materiaalsed/psüühilised eelised, teisalt moodustis hirmust, ihast, materiaalsest sõltuvusest naise vaatenurgast. = uurimise objekt. 4) Mis on disseminatsioon? Tähenduslike osade laialijagunemine. Peaks lõhkuma kõik, mida Lacan nimetas sümboolseks korraks. 5) Mis on risomaatiline mõtlemine? Mõiste pärineb botaanikast. Taime juurestik = poststrukturalistlik teadvuse organiseerimise ja maailma kirjeldamise mudel. Asendab vana ja hierarhilise, nn puu-struktuuri. Kõik diktatuurid on üles ehitatud puu-struktuuri järgi, tänapäeva ühiskond sarnaneb pigem risoomiga. Risoom omavahel põimuvate harude süsteem, mis ei allu traditsioonilisele korraldusele; ei lahustu binaarseteks opositsioonideks risoomi võib suvalisel kohal katkestada, ent teisi harusid pidi vohab ta ikka edasi ühtsus paljususes risoomi eri punktid on omavahelises seoses; võivad moodustuda uued keskused ja
korraldada operatsioonide sooritamine selliselt, et teenindamise kulud ja kulud järjekorrale oleks vähimad. Järjekorrateooria tegeleb massiliselt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega seotud nähtuste üldiste seaduspärasuste selgitamisega. Järjekorrateooria uurimisobjektiks on süsteem, milles toimub juhusest sõltuvate operatsioonide korduv sooritamine sellesse süsteemi üldiselt juhuslikult sisenevate objektidega. Järjekorrateooria uurib selliste süsteemide matemaatilise kirjeldamise võimalusi. Teenindamine teenindussüsteemis sooritatav operatsioon või operatsioonide kompleks. Teenindaja teenindussüsteemi operatsioonide teostaja. Tellimus (teenindatav) teenindussüsteemis teenindatav objekt/subjekt. Teeninduskanal üksteisest sõltumatult erinevaid tellimusi täitev teenindaja (teenindajad). Sisendvoog süsteemi saabuvad tellimused (teenindatavad). Väljundvoog süsteemist lahkuvad tellimused (teenindatavad).
Paljud rahvusvahelised uurimused kinnitavad, et vanemad sageli ei taju laste probleeme ega tundeid. Näiteks selgub Eesti ja Soome ühisuuringutest, et vanemad ei tunneta väga hästi põhjusi, mis tekitavad väikelastel mitteturvalisusetunnet. (Lahikainen, Kirmanen & Kraav 1999; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Harilikult kirjeldatakse vanemate kasvatuslikku eripära skaaladel, mille otstesse jäävad äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. Füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi teaduslikult, näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6
Nt Kelvini skaala (olemas nullpunkt). Likerti skaala ● suhtumisi ja arvamusi uuriva küsimustiku skaala, mis määrab ära teatud väitega nõustumise astme (nt täiesti nõus, pigem nõus, ei ole nõus). Summeeritud hinnangute skaala ehk Likerti skaala – hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktilisel (kõige sagedamini 5-punktilisel) skaalal; saadud hinnangud summeeritakse 4. Andmete kirjeldamise viisid: jaotus; tsentraalse tendentsi karakteristikud; variatiivsus; korrelatsioon Normaaljaotus - Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelisel seose teadmisel. Kujutame histogrammina ehk tulpdiagrammina. Normaaljaotus on väga paljudele psühhol. omadustele iseloomulik. Tsenteraalse tendentsi karakteristikud: Näitab skooride keskmist suurust erinevatel viisidel. Need on mood, mediaan ja aritmeetiline keskmine.
juhtimisele suunatud tegevust. * Poliitika tänapäeval tähistab ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi; * Üldiste ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika *Seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist. *On valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. *Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. *Nende alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võrrelda neid muude maade trendidega. Euroopa Liidu Keskkonnapoliitika. *Kaasaegne Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul.
kasulike investeeringute hulka ühiskonnas. 48. Maastikusüsteemi kihtide elemendid ja seosed: füüsilised (geoloogia, kliima, veestik jt); bioloogilised (muld, taimestik, loomastik jt); antropogeensed (maakasutus, ehitised jt) 49. 50. Looduse- ja kultuurmaastiku väärtuste kaitsetegevuse kriteeriumid: looduselemendid tegeleb looduskaitse; kultuurelemendid tegeleb muinsuskaitse, tervikmaastikud tegeleb maastikukaitse. 51. Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid: kultuurilis-ajalooline väärtus (traditsioonilise ilmega küla või mõisamaastikud); esteetiline väärtus (mitmekesised, vaheldusrikkad, omapärased, lihtsalt ilusad maastikud); looduslik väärtus (raietest puutumata vanad metsad, looduslikud rohumaad); rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus (nt põlismets, või kultuurmaastik, väärtust tõstab lähedal olev meri, järv, vms; kergesti ligipääsetav);
kuhjas kokku teavet, kust millist kaupa ja millistel tingimustel hankida saab. Erilist tähelepanu pöörati sealjuures briti v6i ameerika töösturile vajaliku tooraine hankimisvõimalustele kolooniatest, kommertsgeograafiat nimetatigi vahel koloniaalgeograafiaks. Ajapikku huvituti siiski ka tooraine v6i teiste kaupade tootmisv6imalustest selle päritolumaal ja nende kirjeldamiseks sobis päris hästi Euroopa mandrilt laenatud regioonide kirjeldamise paradigma. Nii lahenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. J.R. Smith üks kuulsamaid kommertsgeograafe. Stamp Maakasutusuuringute alustaja Ometi kujunes just Saksamaal teaduslik vool, mis kokkuvõttes tegi ära väga suure töö, mille tähtsus ja tähendus avanes alles siis, kui inimgeograafial jõudis kätte aeg paradigmat vahetada
............7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed....................................................................................................13-14 4.2. Valge veini kirjeldamise terminid..................................................................14-15 5. Toit ja valge vein....................................................................................................16 5.1. Toidutegemine veiniga..........................................................................................16 5.2
Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed. Sisaldasid üld- ja eriosa, materjale kihelkondade kaupa. Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade. Käsitleti teemasid nagu loodus, inimene, ajalugu ja rändajaile. Kõige esimene oli Tartu koguteos 1927. Järgnseid Võrumaa, Setumaa, Pärnumaa, Valgamaa jne. Harjumaa kohta alustati töid kui need hävisid maailmasõja käigus. Kihelkondade kirjeldamise jaoks tehti kava, tudengile anti kirjelduse kava kätte ja siis ta pidi mingi kihelkonna ära kirjeldama. Ilmumata jäid kolme Põhja-Eesti maakonna kirjeldused. Järvamaa ja Virumaa kohta pole midagi. Teostes oli ka illustratsioone. Teosed koostati Granö poolt loodus kihelkondade kirjeldamise kava järgi, mis oli väga põhjalik. Materjale käisid kogumas ülikooli tudengid aga ka kohapealsed kaastöötjad, seltsitegelased, arstid ja kirikuõpetajad. Allikmaterjalide asukohad: Teoseid- Eesti
meelelahutust. Erinevalt muistendist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Liigitus. Euroopa muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja
Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu. Kolmandas kooliastmes sobivad kontrolliks ja hindamiseks nii avatud kui ka etteantud vastusega ülesanded. Avatud vastusega ülesanded on jutukese, arutluse kirjutamine märksõnade abil, kava koostamine; kaardi, pildi, allika analüüs; näidete esitamine olukorra, perioodi, sündmuse kirjeldamise ja iseloomustamise kohta, oma valiku ja seisukoha põhjendamine ning mõistete selgitamine. Etteantud vastusega ülesanded on järjestamine ajaliselt varasemast sündmusest alates, valikvastustega ülesanded etteantud tunnuste klassifitseerimine. Muude ülesannetega kontrollitakse, kas õpilane on omandanud ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; seob Eesti ajaloo sündmusi kodukoha, naabermaade, Euroopa ning
Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Kokkuvõtlikult tõestas see, et paljud keeled on omavahel suguluses.
Ofsetsilinder omakorda pööreldes kontaktribas trükisilindriga annab osa värvist samal ajal seal asuvale paberile. Värvi üleminekuks nii trükivormilt, kui ofsetsilindrilt on vaja teatavat survet. 2. Trükitoodangu liigitus, mida ja millega toodetakse ofsettehnoloogias Heatset- ajakirjad Coldset-lehed Poogen- reklaam 3. Mis on subtraktiivne värvuste lahutamise mudel • Subtraktiivne värvisüsteem on värvuste kirjeldamise viis, mis põhineb valguse neeldumisel. • Subtraktiivse mudeli korral tuleb värvusi ette kujutada kui trükitud põhivärvuste segunemisel tekkivat peegeldavat pinda. Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osa värvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatajale. • Põhivärvusi on kolm: C , M, Y 4. Miks on kasutusele võetud must osavärv Kontrast Odavam kui kolmevärvi must
püütakse. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisevate keskmiste korral on probleemiks see, et neid pole võimalik arvutada kõiki rea liikmeid arvestavatena. Majanduses kasutatakse juhtimisotsustuste tegemiseks vajalikel prognoosidel ka majandusteaduse meetodeid ning eksperthinnanguid. Praktiliselt kõik aegridade kirjeldamise meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks.
Argumendi otstarve on veenda kuulajat mingi kaheldava, mittekindla, uudse, uskumusi kummutava teesi tõesuses või õiguses või esitada hüpotees. Teadmislünga täitmine Argumenteerija enda positsiooni parandamine Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur. Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja teadmiste korrastamise otstarve ning selles mõttes on seletamine veenmine. Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe. Kolmandaks, seletuse „tõlkes“ kasutatud sõnaühend ’sellepärast, et’ on sarnane järelduse indikaatoriga.
hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv.
Mikroevolutsiooni e. liikide tekke eelduseks muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, ristumisbarjäär, rajapopulatsioon ehk geenitriiv, isendite küllaldane paljunemine, evolutsioonilised muutused). Makroevolutsioon (progress, kohastumine, väljasuremine). Progress täiustumine. Konvergents sarnastumine. Divergents mitmekesistumine (eukarüoodid taimedeks, seenteks jne). Süstemaatika tegeleb taimede kirjeldamise ja rühmitamisega vastavalt evolutsioonilise järjekorraga. Taksonid: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik-domeen (eukarüoodid, bakterid, arhed)-elu Liik - isendid , kes suudavad anda järglasi, kes on ka paljunemisvõimelised (probleem on nendes, kes ei paljunegi suguliselt juba algselt nt. bakterid, või on see võime kadunud nt. siseparasiidid, ainuraksed, või liik pole veel välja kujunenud ja ristumisbarjäär on osaline,