Ühe kirjavahetuse saladus Nüüd ma leban siin, haiglapalatis. Raske on mõelda selle peale, mille pidin üleeile läbi elama. Imelik, eilsest ei mäleta ma midagi. Küllap lebasin teadvusetult selles samas palatis, milles jätkuva järjekindlusega vahib mind keegi kõrvalt voodist, kes oma oleku järgi on ühe jalaga juba teises ilmas. Oleks paar meetrit veel, oleks ma ilmselt samasugune, aga hea, et oleksid selles maailmas ei kehti... Pagan! Ma tahtsin endale ju ainult uuemat autot. Juba kuu aega olin endale uut liikurit otsinud. Vana auto oli oma aja ära elanud. Üleeile sain pakkumise, millest ei saanud lihtsalt loobuda autol oli isegi CD-makk. Helistasin müüjale tagasi ning leppisime kokku koha, kus ost-müük ära vormistada. Ei jõudnud enam järgmist päeva ära oodata ning juba paari tunni pärast saime kokku raudteeviadukti juures. Andsin härrasmehele raha ja ta ulatas kavala pilguga mulle võtme...
Kirjavahetus Tatjana kiri Oneginile oli tolle aja kohta äärmiselt kohatu, sest sel ajal peitus inimese väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha...
Infootsing 1 1.AIS-iga tutvumine: 1.1 Viia läbi lihtotsing.Mitu kirjet leidub? Märksõna: salakuulamine -63 Auhaavamine- 320 KGB 95 Võlaasjad 514 Alimendid 4485 Vapsid 340 1.2 Viia läbi detailotsing kirjeldusüksuse päringu abil: Riigikohus 859 Kihelkonnakoolid - 773 Vallaametnike eksimused seaduse vastu 1 Töölisete kaebused 215 1.3 Detailotsingu abil teostada 2 arhiivmoodustaja otsingut leida eksiilis tegutseva eesti apostliku õigeusu kiriku kirjavahetus maailma kirikute liiduga.Mitu kirjet leidub? - Leida eksiilis tegutseva Eesti Apostliku Õigeusu kiriku kirjavahetus Maiilma kirikute Liiduga.Mitu kirjet leidub? 1) 1 - Leida Eesti jalgpalli Liidu kirjed kirjavahetusega Luksemburgi spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku rekvireerimisest. 1
Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18. sajandi muusika, eriti Mozarti loomingu vastu. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isiklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisist tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina (autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis. Isiklik tutvus sidus teda Brahmsi, Griegi ja Saint-Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von
2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat
Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski "Kütja". Sellest sai alguse intiimne kirjavahetus, mis peagi arenes kirglikuks ja siiraks suhteks. Kafka kirju Milenale on nimetatud kõige ilusamateks, mis saksa keeles üldse kirjutatud. Kuid keelatud ning väär suhe tõi kahe armastaja vahele konflikte, sest Jesenka armastas mõlemat, Kafkat kui ka oma oma seaduslikku kaasat Ernst Pollakit. Raske on lõpetada seda, mis on äärmiselt meeldiv, omamoodi sõltuvus, kuigi teades, et asi on ületanud igasuguse piiri. Keeruline on teha seda õiget valikut, kui ei taha kumbagi käest lasta,
armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. Suhted teiste rahvuslike tegelastega On teada, et Lydia Koidulat on huvitanud Fr.R.Kreutzwaldi looming. Algul, et saada täpsemat ülevaadet tema loomingust, kirjutas Koidula talle kirja, millele hiljem sai ka vastuse. Sellest arenes suur ja tihe kirjavahetus, mis on suurepäraseks dokumendiks mitte ainult kummagi asjaosalise elamuste, mõtete ja vaadete suhtes, vaid ka kogu ajajärgu kirjandusliku ja kultuurilise elu kohta üldse. C.R. Jakobson oli eest rahvusliku liikumise väljapaistvaimatest tegelastest, kes nii nagu Fr.R.Kreutzwald jt. Jannsenite kodust aeg-ajalt läbi astus. Koidulal oli ka Jakobsoniga soe kirjavahetus ning kogu aja oli Jakobson teda toetanud ja aidanud. Peale selle, et Koidulal oli tihe kirjavahetus FR.R.Kreutzwaldi ja C.R
aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Koidula oli ajalehe juures pidevalt tegev, eriti ajalehe lisa "Jotutoa" sisustamisel. Samuti tuli teha Lydial ka enamus talitusetöödest. Koidula tundis suurt huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahva uskliku liikumise avalduste vastu. Isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P.Blumbergi, J.Hurda, C.R.Jakobsoni ja Fr.R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt Lydia väljavaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes Koidulast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja Eesti luules. Ta tõusis silmapaistvale kohale kujunevas Eesti kultuurielus tänu hoogsele osavõtule "Vanemuise" seltsi tegevustest, pidev luuletuste ja juttudega esinemine, kirjavahetus Soome ja Saksa literaatidega.
Kriisid Ennetamine Pealepressivad probleemid Suhete loomine Tähtajalised projektid Uute võimaluste äratundmine Planeerimine, uuestiloomine III IV TEGEVUSED: TEGEVUSED: Vahelesegamised, mõned telefonikõned Tühi-tähi, askeldused Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned Mõned kohtumised Ajaraiskajad Vahetud, kiireloomulised asjad Meelelahutused ,,populaarsed" tegevused Tulemused I kvadrant Stress, läbipõlemine, kriisiohjamine, alatine tulekahjude kustutamine II kvadrant Visioon, perspektiiv; tasakaal, distsipliin, kontroll, vähe kriise III kvadrant
Kriisid Ennetamine Pealepressivad probleemid Suhete loomine Tähtajalised projektid Uute võimaluste äratundmine Planeerimine, uuestiloomine III IV TEGEVUSED: TEGEVUSED: Vahelesegamised, mõned telefonikõned Tühi-tähi, askeldused Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned Mõned kohtumised Ajaraiskajad Vahetud, kiireloomulised asjad Meelelahutused ,,populaarsed" tegevused Tulemused I kvadrant Stress, läbipõlemine, kriisiohjamine, alatine tulekahjude kustutamine II kvadrant Visioon, perspektiiv; tasakaal, distsipliin, kontroll, vähe kriise III kvadrant
suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad?—Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?” Tartu periood ● 1863 kolis Koidula Tartusse Tiigi tänavale ● 1865 “Vanemuise” seltsi asutamine ● 1867 pakub C. R. Jakobson Lydiale kirjanikunimeks KOIDULA ● 1869 üldlaulupidu ● aitas isal toimetada “Eesti Postimeest” ● ilukirjanduslik tegevus ● 1870 pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ● Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldiga Elu Kroonlinnas ● 19.02.1873 abiellus Eduard Michelsoniga ● Koliti Kroonlinna ● 18.07.1874 sünnib poeg Hans Voldemar (suri 29.07.1878 diftreeriasse) ● 02.06.1876 sünnib tütar Hedvig ● 23.01.1878 sünnib tütar Anna ● 1884 veebruaris sünnib surnult poeg Max ● Lydia Koidula suri rinnavähki 11.08.1886 Kroonlinnas ● 1946 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule Koidula looming Raamatud, luulekogud: ● 1866 "Vaino-lilled"
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirja...
eestlaseks. · 1851 lõpetas Pärnu tütarlaste kooli · 1862 käis leeris ja sai täiskasvanuks · 1862 sooritab Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami · 1863 kolib perekond Tartusse ja Koidula saab seal kuulskaks kui Emajõe ööbik ja Poheemlaslik Kirjaneitsi Ta oli vabameelne ja üsna terava keelega.Tartu aastaid peetakse tema elus ühtedeks aktiivseimateks.1869 aitab oma isal laulupidu organiseerida. 1870 tekib tal kirjavahetus kolme Eesti ärksama tegelasega:Kreutzwaldi,Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet. Võru ajast on teada, et Kreutzwaldi abikaasa tegi stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg
Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 1944. aastal jõudis Gailit avaldada ka kolm romaani(,,Isade maa", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor). Rootsis ilmunud romaan ,,Leegitsev süda" . Paguluses võttis Gailit eesmärgiks Eesti kirjanduse edasiarendamise, loodi Eesti Kirjanike
kooli kodulehel). Õpimapi võib esitada nii paberkandjal kui ka salvestatuna koolis - My Computer Vastused KM179 oma perekonnanimelisse kausta. Tähtaeg hiljemalt arvestuseks ettenähtud tund. Alati peab kaustadel olema täiend juures. Kirjavahetused peavad olema koos vastustega. KAUSTADE SÜSTEEMI NÄIDE: 1. Juhtimine 1.1 Põhikiri 1.2 Koosoleku protokollid 2. Raamatupidamine 2.1 Arved 2.2 ... 2.3 ... 3. Põhitegevus 3.1 Kirjavahetus 3.2 ...... 3.3 ..... 4. Personal 4.1 Töölepingud 4.2 Puhkuseavaldused 4.3 ....
usaldada. Pärast Argo jaatavat vastust hakkas omavaheline vestlus sujuma ning kuidagi märkamatult olime arutamas Eesti ajalugu ja Vabadussõda. Kes mida teadis, kellel mis raamatud olid olemas ja mida lugenud. Mingil hetkel tuli Ainilt küsimus, et kas teeme koos midagi. Kuna olime nõus, siis sukeldus Ain paberitesse. Esimene tähtpäev, mis oli seotud Võruga, oli 21. 1 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus. Võru Veri ei Värise, Tallinn, 2007, lk. 9. 2 Kirjavahetus Ain Saarega 03.03.2010. 4 oktoober3. Samal õhtul said esimesed ülesanded ära jagatud. Mäletan veel, kuidas Argo Männimetsa vanal trükimasinal sai läbi kopeeri kutseid trükitud, viis kutset korraga''4 Foto 1. Kutse 21. oktoobri üritusele Võru kalmistule Vabadussõjas langenute 5 mälestamiseks.
koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemuine "Saaremaa onupoeg" L. Koidula lavastuses · Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga. Kroonlinn (1873-1886) · Abielu sõjaväearst Eduard Michelsoniga -Lapsed: Hans, Hedwig, Anna · Hällilaulud · Raske haigus ja surm 1886. a. · Soov puhata Eestimaa mullas Ema kombel kinni kata Lapse tuksuv rind siis sa: Eesti muld ja Eesti süda- Kes neid jõuaks lahuta! Tallinn · L. Koidula ümbermatmine Tallinna
03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe ööbik" 1865 "Waino-lilled" Kokkuvõte Juba noorelt oli huvitatud kirjandusest 1869. Aasta üldlaulupidu Eesti teatri sünd Suri 42. aastaselt rinnavähki
Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1.1-2 Nõukogu koosolekute alatine Juhiabi DHS protokollid ja otsused 1.1-3 Kirjavahetus 5 aastat Juhiabi DHS üldküsimustes 1.1-4 Nõukogu koosolekute alatine AK DHS protokollid (asutusesi seseks kasutamis
Shakespeare 1. Marcellus, Horatio ja Bernardo näevad vaimu ja usaldavad selles ainult Hamletit. 2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17. Kuningas plaanib saata Hamleti Inglismaale ning ta seal ära tappa. 18
Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul o...
küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla'' teatris. 6 SUHTED KULTUURITEGELASTEGA Koidula ja Fr.R.Kreutzwald On teada, et Lydia Koidulat on huvitanud Fr.R.Kreutzwaldi looming. Algul, et saada täpsemat ülevaadet tema loomingust, kirjutas Koidula talle kirja, millele hiljem sai ka vastuse. Sellest arenes suur ja tihe kirjavahetus, mis on suurepäraseks dokumendiks mitte ainult kummagi asjaosalise elamuste, mõtete ja vaadete suhtes, vaid ka kogu ajajärgu kirjandusliku ja kultuurilise elu kohta üldse. Koidula, kellel Kreutzwald oma ,,Kalevipoja'', ,,Viru lauliku laulude'', ,,Eesti ennemuistsete juttude'' ja perioodilise väljaandega ,,Maailm ja mõnda'' suureks eeskujuks oli, hävis Kreutzwaldi poolt kalendrisabas avaldatud pilkest, mille Koidula
Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju. Astus Euroopas tihti üles dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki
Töökaitsega seotud: · Tööõnnetuste ja kutsehaiguste dokumentatsioon · Töötajate meditsiinilise läbivaatluse materjalid · Töökaitsealase koolituse registreerimise kaardid · Töökaitsevolinike materjalid · Ohutustehnika teadmiste kontrolli materjalid Personaliga seotud: · Personali andmebaas · Direktori korraldused personali alal · Kirjavahetus personaliküsimustes · Koosseisude nimekirjad · Personalistatistika Tasustamisega seotud: · Töötajate pangaarved · Tööajatabelid · Tasustamisega seotud dokumendid · Haiguslehed Koolitusega seotud: · Kirjavahetus koolitusküsimustes · Koolitusprogrammid · Koolituslepingud · Koolitusarvete koopiad
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
a. see on saadetud ametlikule e- Isiklikke kirju ei pea regitsreerima. Mõnes organisatsioonis posti aadressile; kirja sisu on võib olla kehtestatud kord, kus ametlikul e-posti aadressi ei tohi isiklikku laadi kasutada isiklikuks kirjavahetuseks. b. e-kirja sisu tõendab organisatsiooni tegevust c. e-kirja sisu on informeeriva Nt kliendiga seotud kirjavahetus iseloomuga Kõiki e-kirju tuleks hinnata organisatsiooni olulisuse seisukohalt. Isiklikke kirju ei pea regitsreerima. Mõnes organisatsioonis võib olla kehtestatud kord, kus ametlikul e-posti aadressi ei tohi kasutada isiklikuks kirjavahetuseks. Question 2 E-kiri ja sellega saadetud lisadokument registreeritakse Vali üks vastus. Süsteemi hõlmamise protsessis peaks mõlemad dokumendid terviklikkuse ja autentsuse a. süsteemi koos
Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad. Tegemist pole suhtlusportaali tutvusega vaid palju haruldasem. Nimelt soovib Emma tühistada ajakirja Like tellimust ning saadab toimetusse mitmeid kirju, kuid vastust ei tule. Hiljem vastab talle Leo Leike kellele ta on kõik need kirjad saatnud kuna toimetuse ja Leo meilid on väga sarnased. Kirjavahetus algav vabandustega ja lõppeb suure armastusega. Ettekande analüüs: Etendus oli väga kaasahaarav ja põnev. Vahel sai ka naerda. Vaatasin etendust huviga kuna see oli tõesti põnev ja sellelt võis hästi palju õppida. Lava oli ilus. Pool lava oli Emmi tuba ja pool lava oli Leo tuba. Mõlemad esinejad oli enamasti korraga laval. Tekstist sai hästi aru. Meeleolu oli enamasti rõõmus kuid oli ka mõned sünged kohad. Mõlemad näitlejad mängisid laval hästi.
Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul tänapäevase toiminguga kirjanduse elus. Nagu ta ütles romaanid kaotasid oma originaalsust, kõik hakkasid kopeerima teineteist. Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 korda lugesid ühe raamatu. Igal raamatul peab olema oma atmosfäärne, ideeline või poeetiline voorus, kuid kõik praegu kirjutavad romaane, nagu see oleks sotsiaalses võrgustikus kirjavahetus, enamik noori ei tunne kirjanduslikku keelt ja kirjanduslik keel sureb ära. Tiit Hennoste palus mitte tooma konkursile muskulatuuri. Küsimusele kui võrdtähtis on tänapäeval kirjandus vastas TÜ lektor, et ei olegi tähtis, väga raske tulla kirjandusele, kuid sind ümbritsevad nii erksad pildid, ja kõvad helid, uued põlvkonnad muutuvad tarbijateks. Kuid kirjandus võib osa oma tähtsusest tagastada ja kirjanik võib olla kuuldut,
Coeur simple", ,,La Légende de Saint-Julien l'Hospitalier" ja ,,Hérodias". Oma ülejäänud elu lõpetas ta ,,Bouvard ja Pécuchet'd", millega ta elu lõpuni hakkama ei saanud. Teos trükiti peale tema surma, aastal 1881. See oli satiir, mis naeruvääristas inimkonna kasutuid teadmisi ning keskpäraseid inimesi. Romaan on sünge ja segadusseajav, kuigi Flaubert ise seda oma meistriteoseks pidas. Flaubert'il oli oma sõpradega ka aktiivne kirjavahetus ning tema kirjad on ära trükitud mitmetes kogumites. Flaubert oli oma töös väsimatu ning kurtis tihti kirjades oma sõpradele, kui palju järjepidevust ta töö nõudis. Tal oli muu hulgas ka tihe sõprus ning kirjavahetus George Sandiga. Kirjanduslik mõju Enamik nõustuks, et Flaubert on üks suurimaid kirjanikke, kes Prantsusmaal elanud. Kirjanikuna oli Flaubert pea võrdselt romantik ja realist. Sellest tulenevalt on mitmed koolkonnad, eriti realistlikud, saanud alguse tema töödest
· Bonnat' kiitis heaks õlimaalid, kuid ei tunnustanud tema joonistusi. · "Gustave Lucien Dennery portree" (1883)/ õli lõuendil 55x 46 cm Pariis, Musee' d'Orsay KUNSTIÕPINGUD · Bonnat' ateljee- Fernard Cormon'i ateljee (1845-1924).(aktimodellide joonistus) 1884 lahkus, 1886 pöördus tagasi. EMA · Adele de Toulouse- Lautrec: · Innustas poega kunstiõpingutel. · Materiaalne toetus. · Lahus olles, tihe kirjavahetus. · Ainuke isik, keda Henri nii tihti portreteeris ning nii tundeküllaselt väljendas. ELU KROONIKA · Pöördus vaimustunult avangardistliku kunsti (nt. Edgar Degas') loomingu poole. · Asus elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Suurenenud alkoholitarbimine ning sagedased bordellide külastused täitsid sellest ajast alates olulise osa tema elust. · Jäädvustas Pariisi ööelu visandiplokki- ..ateljees menukad õlimaalid. "Kassiahastus: joodiknaine
7-1 Riigikontrolli Alaline Avalik majandusaasta aruanded 7-4 Lepingud AK/avalik 7-5 Arved 7a. Maj. A. lõpust Avalik 7-13 Aruanded AK riigiasutustele 7-18 Kirjavahetus 5 a. Avalik muudes finantsküsimustes 1. Lahendatud paberdokumente hoitakse registraatorites, kiirköitjates, mappides või muudes ümbristes (edaspidi toimik), mille seljale või kaanele märgitakse asutuse dokumentide loetelus vastavale dokumendisarjale antud tähis ja nimetus ning asjaajamisaasta number.
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessans...
Enne testkliendi saatmist ettevõttele hinnangut andma, viiakse läbi spetsiaalne ettevalmistus. Seeläbi õpib antud isik tähelepanu pöörama olulisematele kriteeriumitele. Teeninduse hinnang kujuneb siiski ta enda emotsiooni põhjal, mille ta kindlast kontaktist sai. Valdkondi, mille puhul korraldatakse selliseid hindamisi, on peamiselt neli: silmast-silma letiteenindus, telefoniteenindus, kliendikülastused ja üldine kirjavahetus või e-kirjavahetus (sinna hulka kuuluvad tellimused, broneeringud, pretensionnid jmt). Hinnangu tellijaga koos määrab kontrolli läbiviiv ettevõte, milliseid töötajaid testitakse, mida hinnatakse ja milline on valitud valdkonna kontrollperiood. Tegureid, mida ettevõttel hinnata saab, on mitmeid. Nende hulka kuuluvad teeninduse kiirus, tähtaegadest kinnipidamine, teeninduse üldine kvaliteet (viisakus, sõbralikkus, sisukus), kliendi
R. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse kõrgajaks tuleb pidada 1850-ndaid aastaid ja 1860-ndate esimest poolt. Siis koostas ta ja toimetas trükki mitmed populaarteaduslikud teosed, sealhulgas ka rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldil oli tihe kontakt ka luuletaja Lydia Koidulaga, keda ta suunas ideoloogiliselt ja kirjandusliku arengu seisukohalt. Peale selle on Fr. R. Kreutzwald osa võtnud Koidula uudsest algatusest eesti teatri loomisest. 1867. aasta sügisel sugenes Kreutzwaldil kirjavahetus hoogsalt esiletõusnud noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe lugema, talle meeldis see väga. Koidula sattus kohe vaimustusse Kreutzwaldi tõlke rikkast keelest ja analüüsis seda kõike. 1865. aastal asustati Tartus
R. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse kõrgajaks tuleb pidada 1850-ndaid aastaid ja 1860-ndate esimest poolt. Siis koostas ta ja toimetas trükki mitmed populaarteaduslikud teosed, sealhulgas ka rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldil oli tihe kontakt ka luuletaja Lydia Koidulaga, keda ta suunas ideoloogiliselt ja kirjandusliku arengu seisukohalt. Peale selle on Fr. R. Kreutzwald osa võtnud Koidula uudsest algatusest eesti teatri loomisest. 1867. aasta sügisel sugenes Kreutzwaldil kirjavahetus hoogsalt esiletõusnud noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe lugema, talle meeldis see väga. Koidula sattus kohe vaimustusse Kreutzwaldi tõlke rikkast keelest ja analüüsis seda kõike. 1865. aastal asustati Tartus
Postimehes". Lydia Koidula suri 43 aastasena 1. aug 1986 vähki. tema põrm maeti Kroonlinna, 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850- 1885).)
Wolfgangus Teofilius Chrisostomos Amadeus Mozart (1756-1793) Inetu inimene, lühikest kasvu. Ropu suuvärgiga. 1756 sündis Salzburgis. Esimeseks õpetajaks oli tema isa Leopold. Juba 2-aastaselt ilmutas muusikalisi kalduvusi. 4-aastaselt isa abiga esimesed teosed. 6-aastaselt alustas konsertreise Euroopa linnades, esines Austria keisrinnale. Oli imelaps Wunderkind. Kaasa võeti ka tema õde Nannerl, kes oli ka imelaps. Lastest tehti rahategemise vahend. Tasu maksti natuuras (käekellad vahetati rahaks ümber). Mozarti elust on säilinud tihe kirjavahetus isaga. Selline elulaad mõjus halvasti, Mozartil esines juba lapsepõlves tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutad...
tegelikkusena, ülenormaalse ja mittetavalise ruumina. Selles ruumis saame me kõik olla need kes me tahame. Seetõttu ei pruugigi alati internetikeskondades tekkinud sõprus reaalselt toimida. Kuna on olemas erinevad programmid, millega saame muuta end paremaks. Seetõttu ongi inimsuhted internetis ainulaadsed, ehkki esmapilgul see nii ei tundu. Sest puudub alateadlikult edasiantav teade, kuid sama kehtib ka telefonivestlusel. Puhtalt teksitiline on samuti traditsionaalne kirjavahetus. Vormilisi, ainulaadseid tahke pole võimalik välja tuua, kuid erinevus peitub uutes kombinatsioonides. Suhelda võib anonüümselt või oma nime alla, vahetult reaalajas või meili teel. Just anonüümsus ja reaalajas toimumise koosmõju ongi need asjaolud mille koostoimel põhinevad virtual- ja teiste suhtlemisviiside erinevused. Ühelt poolt aitab anonüümsus inimesel end paremini avada, teiselt poolt võimaldab vahetu toimumine näost näkku suhtlemise paindlikust säilitada.
"Lugemik" (1991). "Kaja kivi südames" (1954) "Marionetid" (1958) "Consolationes" (1961) "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) "Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966) "Ühe keelega kannel" (1979) "Viis on viis" (1986) "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Väikeraamatuna on ilmunud tema essee "Kunstnik eesti kirjanduses" (1975) Aastal 2000 ilmus kaante vahel 19551959 toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas Ystadis" Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984) Vihalemma maalilaad on selge Pallase pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega. Maastiku ja olustikumaalid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis on üles
KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltööks valmistumisel kasuta IVA-s olevaid materjale ja klienditeeninduse õpikut: Tooman, Mae Inimeselt inimesele. Kasuta ka oma konspekti, sest sealgi oled talletanud olulise teabe. Teemad: 1. Kes on klient? Iga inimene, kes ettevõtte personali vaikival või suusõnalisel nõusolekul teeninduspiirkonnas vastu võetakse. 2. Kes on teenindaja? Ettevõtte iga töötaja, kelle tegevusest oleneb(läbi vahetu kontakti kliendiga) ja/või kaudselt (läbi omavaheliste suhete) sõltub kilendi rahulolu ettevõtte poolt pakutavate teenuste/toodetega. Loetle traditsioonilise toote tunnused. Materiaalsed, tootmine ja turustamine toimuvad eraldi tarbimisest, peamine väärtus toodetakse vabrikus/tehases, klient/tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 3. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja kä...
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President....
1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium 1940-1941 Haapsalu Keskkool 1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4. Õppekavad. Lõpueksamite protokollid 1927 5. Määrused ja juhendid riigikaitseõppuste korraldamise kohta. Õppekava 1927-1940 6. Riigikaitse ettevalmistuse programmid 1934-1936 7. Kirjavahetus eksamikomisjonide moodustamise kohta. Eksamiülesanded ja aruanded 1937 8. Juhendid, aruanded ja protokollid vastuvõtueksamite korraldamise kohta. Eksamilehed 1938 Huvitav teada 1944. aastal, kui Saksa okupatsioon oli asendatud Nõukogude Liidu okupatsiooniga, nimetati kool jälle Haapsalu Keskkooliks. 1945. aastal nimetati kool Haapsalu 1. Keskkooliks, kuna avati vene õppekeelega Haapsalu 2. Keskkool. 1956. aastal võeti kasutusele koolimärk, mis on siiani kasutuses. 1995
võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus- aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus toimub ka mitmete kirjanikega kirjavahetus (sellest pikemalt- Suhted teiste kirjanikega).Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula
Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja oma rahva teenimisele.Soomes oli temast mõni aasra noorem Antti Almberg-ajalehetoimetaja ja some rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula tegi koos isa ja vennaga suure Soome-reisi.Koidula ja Almbergi kirjavahetus on säilinud ja raamatuna välja antud.See on vaimuinimeste kiriromaan.Soome-reisilt tagasi tulles kihlus ta justkui kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873.a asus noorpaar Kroonlinna,kuhu mees sai sõjaväearsti koha.Kroonlinn oli tol ajal Peterburi eeslinnaks
ateistlike seisukohtade tõttu kolmeks ja pooleks kuuks vanglasse. Looming 1762. aastal kirjutas ta filosoofilissatiirilise dialoogi "Rameau vennapoeg" (Le neveu de Rameau), kuid avalikkuse ette jõudis see alles 1805. aastal Goethe saksakeelses tõlkes. Peale seda kirjutas ta näidendeid ("Vallaspoeg" (1757; Le fils naturel), "Perekonnaisa" (1758; Le pere de familie)) , kunstikriitikat, jutustusi ja romaane. Hiline elu 1762. aastast alates oli Diderol kirjavahetus Venemaa tsaarinna Katariina IIga. Tsaarinna ostis ära mehe raamatukogu ja määras ta endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks. 1773. ja 1774. aasta talvel peatus Diderot Peterburis. Ta vestles sageli tsaarinnaga ning tegeles "Kõikide teaduste avaliku õpetamise plaaniga", mis oli projekt Venemaa haridussüsteemi reformimiseks. Diderot suri 31. juulil 1784 Pariisis emfüseemi. Kuulsaid tsitaate. On ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik.
................................................................7 5.1 Arhiivitöö...............................................................................................................................7 5.2 Isikukaartide täitmine............................................................................................................8 5.3 Suvepäevade korraldamine....................................................................................................9 5.3.1 Kirjavahetus ja telefonisuhtlus suvepäevade korraldamisel...........................................9 5.3.2 Suhtlemisoskuse arendamine suvepäevadel.................................................................11 5.3.3 Midagi naljakat ka........................................................................................................12 6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................13 LISA 1....
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 Go Pro Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin teha GoPro tarkvaraprogrammi, et anda lühike ja kokkuvõtlik sissejuhatus selle programmi omaduste ja kasutusvaldkondade kohta Käesolev töö on jagatud kolme peatükki ja hõlmab endas tarkvaraprogrammi omadusi, -kasutamist ning turvalisust. Töös on kasutatud erinevaid nii kodumaisedid kui välismaiseid allikaid. GoPro on dokumendi-, asja- ja kontaktihaldustarkvara, mis töötab Lotus Notesi keskkonnas ning seal toimivad samad funktsioonid, mis Lotus Notesis. Näiteks oskab GoPro ära kasutada järgmisi Lotus Notesi funktsionaalsusi: e-post, aadressiraamat, grupikalender. 1. TARKVARA OMADUSED 1.1. Tarkvara üldinformatsioon GoPro on tarkvara rakendus, mis spetsialiseerub juhtimiskorralduse dokumentide ja kliendis...
2.2 Ametikohade ülesanded 2.2.1 Tegevdirektor Vastutab ettevõtte igapäevase majanduslik-administratiivse juhtimise eest. Tema vastutuses on ka ettevõtte arendamine ja edasi viimine vastavalt turusituatsoonile ja väliskeskonna muutustele. Ettevõtte ja tema tegevuse tutvustamine. 2.2.2 Sekretär-Juhiabi Sekretär-Juhiabi tööülesanneteks on igapäevane tegevdirektori ja juhatuse asssisteerimine. Ettevõtte kirjavahetus, infovahetus, arhiiv, telefonile vastamine ja suunamine. Dokumendihaldus ja asjaajamine. 2.2.3 Raamatupidaja Raamatupidaja tööks on ettevõtte raamatupidamise korraldamine, sealhulgas arvepidamine kõigi sissetulekute ja väljaminekute üle ning ettevõtte finantsdokumentatsiooni korrasoleku tagamine, samuti kõikide sooritatud finantstehingutest täielike aruannete säilitamine vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. Raamatupidaja koostab ettevõtte bilanssi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
