suur osa Kivirähki tekste on esmaavaldatud Eesti Päevalehes. Lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiad on kirjanik avaldanud ajakirjanduses ning kogumikena, ta on kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ning kriitikuna. Alates 1996.aastast kuulub Andrus Kivirähk Kirjanike Liitu. Kirjaniku üks populaarseim teos ,,Rehepapp" tegi Kivirähki 2000.aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Kivirähkile on osaks saanud ka mitmed tunnustused, näiteks on ta kahel korral, 1995.ja 2000.aastal, pärjatud Eesti kirjanduse aastapreemiaga. Andrus Kivirähki menu taga on huumor, ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori, kui vana oli sotsiaalne, siis Kivirähki huumor on absurdne, mis pilkab eestlaste rahvustunnet ja kõike püha. Kirjanik ise end romaanikirjanikuks ei pea, talle meeldib teatrile kirjutada. Loomeprotsessi
edetabelite tipus, vaid saanud ka teemaks sotsiaalsetel ja kultuurilistel debattidel. Paulo Coelho sündis 1947. aastal keskklassi perekonda. Isa Pedro oli insener ja ema Lygia koduperenaine. Seitsmeaastaselt astus ta San Ignacio jesuiitide kooli Rio de Janeros. Paulo hakkas jälestama kohustulikku religioosse tava loomust. Kuid olenemata, et ta vihkas palvetamist ja missadel käimist, leidis ta kompensatsiooni. Kooli keerukates koridorides leidis ta oma tõelise kutsumuse: saada kirjanikuks. Ta võitis oma esimese kirjandusliku preemia kooli luule võistlusel ning ta õde Sonia rääkis, kuidas ta võitis esseeauhinna Paulo prügikastist leitud kirjutisega. Kuid vanematel olid oma poja tulevikuga teised plaanid. Loodeti, et ka temast saab insener ning sellepärast üritati teda võõrutada ideest saada kirjanikuks. Vanemate järeleandmatus innustas Paulot vastuhakule ning ta hakkas rutiinselt eirama pere kehtestatud reegelid. Ta isa
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe-...
"Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat petta pole patt" Daniel Defoe (inglise kirjanik- "Robinson Crusoe" autor) "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof) "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels (nats-unistas kirjanikuks saada) "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius (filosoof) "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell
võimaldab hingata ja läheb edasi. Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Kross 7 Kaunimad laulud Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel
Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938. aastal ja tõenäoliselt jätkas seda Tartu Ülikoolis, kus õppis juurat. Temagi
ning pärast viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal Kross arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ning viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan
aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas keskkooli Arizonas ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Ta kohtus oma mehe Christian Meyeriga ajal, mil ta Arizonas elas, ja abiellus temaga 1994, kui nad mõlemad olid 21-aastased. Christian oli audiitor, kuid loobus oma ametist, et pere eest hoolitseda. Neil on kolm poega ja nad elavad Arizonas Glendale'is. Enne kirjanikuks hakkamist oli Meyeri ainus töökogémus kinnisvaraettevõttes külastajate vastuvõtjana. Ning enne "Videviku" seeriat polnud ta üldse midagi kirjutanud, isegi lühijutte mitte. Meyer on mormoonide kiriku liige. Ta on teatanud, et on oma vaadetelt kitsarinnaline, ta ei joo alkoholi ega suitseta. ,,Twilight" Bella otsustab kolida Phoenix'ist Forksi isa juurde. Ta läheb Forksi keskkooli. Seal kohtub ta Cullenitega, vampiiri perega
Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last ...
a. lõpetada. Ta mängis kooliorkestris trombooni. Oli ennast näidanud ka osava kõnemehena. Sõpru tal aga polnud, neid polnud tal elu lõpuni. Mussolini ei suutnud sõprust sõlmida ega hoida. Samas olid tal aga päris head vaimsed võimed. Ta ise pidas ennast hiljem kooli andekaimaks õpilaseks (teised seda arvamust ei jaganud). Ta kirjutas luuletusi, oli paljulugenud inimene, teadis peast pikki katkendeid Dantest. Hiljem tunnistas Mussolini, et ta oli soovinud saada suureks kirjanikuks või muusikuks, aga siis olevat ta aru saanud, et tal pole piisavat annet. Välimuselt jättis Mussolini sageli hooldamata inimese mulje, juuksed olid kammimata, kombed rõhutatult robustsed ja ega tal vist neid kombeid polnudki, sest elu lõpuni ei õppinud ta selgeks korralikke lauakombeid ja eelistas seetõttu alati üksi süüa. Ta oli lühikest kasvu: 1.67 võ 1.68, jässakas, suure peaga. Rääkides ei vaadanud ta kaasvestlejale kunagi silma. 2
a. lõpetada. Ta mängis kooliorkestris trombooni. Oli ennast näidanud ka osava kõnemehena. Sõpru tal aga polnud, neid polnud tal elu lõpuni. Mussolini ei suutnud sõprust sõlmida ega hoida. Samas olid tal aga päris head vaimsed võimed. Ta ise pidas ennast hiljem kooli andekaimaks õpilaseks (teised seda arvamust ei jaganud). Ta kirjutas luuletusi, oli paljulugenud inimene, teadis peast pikki katkendeid Dantest. Hiljem tunnistas Mussolini, et ta oli soovinud saada suureks kirjanikuks või muusikuks, aga siis olevat ta aru saanud, et tal pole piisavat annet. Välimuselt jättis Mussolini sageli hooldamata inimese mulje, juuksed olid kammimata, kombed rõhutatult robustsed ja ega tal vist neid kombeid polnudki, sest elu lõpuni ei õppinud ta selgeks korralikke lauakombeid ja eelistas seetõttu alati üksi süüa. Ta oli lühikest kasvu: 1.67 võ 1.68, jässakas, suure peaga. Rääkides ei vaadanud ta kaasvestlejale kunagi silma.
aastaaegade, loomade-lindude, vee ning loodusdetailidele pühendatud luuletustele. Näiteks on toodud luuletusi, mis autori meelest iseloomustavad antud teemat kõige paremini. Referaat avardas oluliselt autori teadmisi Juhan Liivist, nii tema elust kirjanikuna kui ka vaimuhaige kahestunud isiksusena. Mõlemal juhul tema hing otsekui kisendas vabaduse ning armastuse järele. Juhan Liiv oli, on ja jääb ainulaadseks kirjanikuks eesti kirjanduse ajaloos. 1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus.
Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks. Ta kirjutas biograafiaid, esseesid ja Itaalia ainetel teoseid. Tema teosed pidid olema kaasaegsed, karmi tõega. Inimesi pidi juhtima kired (armastus). ,,Punane ja must" Gustave Flaubert (1821-1880) Pärit Prantsusmaalt. Õppis linnakolledzis, õppis ülikoolis juurat, kuid jättis pooleli. Tal oli epilepsia. Loomingu aluseks oli põhjalik tegevuse uurimine. Kunst pidi olema impersonaalne ja
aastate alguseni), noor Under: ekstaatiline tasakaalutus, pindmisus. Luulekogus „Sonetid“ (1917) on Under veel tasakaalutu luuletaja, kuid II perioodil areneb tasakaalukaks. Luulekogu ei ole revolutsiooniline, sest selle uusromantilise põhjal, millele Under oma loomingut ehitab, on varem nooreestlaste (eriti Suitsu) välja töötatud. Samas on tegu revolutsiooniga, sest varem polnud ekstaatilisust, seksuaalsust ja erootilist avameelsust kirjutatud – muutub seeläbi skandaalseks kirjanikuks (mõnitatakse nt „Libude laulikuks“). Underi skandaalsus on ilmne – see tuleneb sisust: naise roll elus ja kirjanduses, kirjutab luulet läbi naise silmade, aga püüab ka meeste vaatepunkti kujutada üksikutes. 1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“, 1920 „Verivalla“ ja 1923 „Päriosa“ – areng toimub ekspressionistlikuma ajakajalisuse suunas, sest varem kirjutas ainult
luulekogu välja andma. Siis ta muigas selle peale ja ma sain nii vihaseks, et ma rohkem ei kirjutanudki. Aga ju siis oli proosakirjandus rohkem minu kutsumus. Noortele mõeldud jutud on sageli moraliseerivad, aga kas noortejutud peaksid andma nõu? Arvan, et minu romaan jätab lugejale võimaluse teha oma valikud ise. Ma ei ütle, et ära tee seda või ära tee toda, ma räägin ühte lugu. Sellest, kuidas võib minna. Mida ei tohiks noor karta, kui ta tahab kirjanikuks saada? Ei tohiks karta proovimist. Ei tohi mõelda, kas ma oskan. Kui on mingigi soov kirjutada, siis laske käia, isegi kui te ei leia kohe suurejoonelist vastukaja. On kõikvõimalikud internetiportaalid, kuhu saab oma kirjutisi täiesti vabalt, ilma veel keegi olemata, üles panna. Ja kui on pisut asjalikumad tekstid, on noorte kirjandusajakiri «Värske Rõhk» valmis appi tulema. See võib noortele suurepärane hüppelaud olla. Milline sinu meelest on hea raamat?
Võibolla mängis selles avastuses oma rolli ka südametunnistus? "Mäeküla piimamehe" stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Minu arvates on liiga palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Kirjutamise ajal oli aga see teos küllaltki hinnatud ning nii võib öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul. Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja
jalgu ja sel hetkel ta arvatavasti armubki Julianisse. Paraku on Arnoldi tütar Julian kahekümnendates, seega on nende vanusevahe suur. Sellepärast ka Bradley oma tundeid Juliani vastu eelistab varjata. Salajana armastus mõjub talle võibolla isegi paremini. Ta ei taha seda avalikustada. Hakkab talle kinke ostma, öösel ei saa suure õnne tõttu magadagi ja otsib koguaeg põhjusi Julianiga kokkusaamiseks. Hea põhjus on see, et Julian palub Bradleyt end õpetama, et ka temasuguseks kirjanikuks saada. Seega saavad nad Bradley pool päris tihti kokku, et analüüsida Hamletit. Julian kutsub Bradleyt kuulama ja vaatama ooperit ,,Roosikavaler". Kuna see jutustab armukestest, kel ka suur vanusevahe, ei suuda Bradley enam seal olla. Tal voolavad pisarad ja tunneb, et hakkab oksele. Ta lahkub saalist ja läheb tühjale tänavale oksendama. Julian järgneb talle. 9 Bradley ütleb välja, et on temasse armunud ning valetab talle oma vanust.
Caligula kaasaegsed kirjeldavad teda enamasti õela, lõbujanulise, ülimalt edeva ja vaimselt ebastabiilse valitsejana. Caligula tapeti tema enda ihukaitsjate poolt. Traianus - oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani, andis 112. aastal välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku Rooma ajaloo ja poliitika kohta Vergilius - oli rooma kirjanik, peateoseks on eepos "Aeneis". ÜL 5 Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel: Magistraadid oli kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Senat valitsev riiginõukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraadidest. Senaatroid olid ametis eluaegselt. Vabariigi lõpupoole ligi 600 liiget. Juhtis välispoliitikat, sõjandust,
Ta käis Bedfordi koolis. Pärast lühikest õppimisperioodi Edinburgi ülikoolis, läks ta kuninglikku mereväkke 1945aastal. Teine maailmasõda lõppes kohe pärast Fowlesi treeninguid mereväes, niiet sõtta ta kunagi ei saanudki. Lisaks õppis ta 4aastat ka Oxfordi ülikoolis. Ta imetles Albert Camus’d ja Jean-Paul Sartre’d. Nende kirjutised, nagu ka Fowlesi omad, olid ajendatud mõttest, et maailmas on midagi valesti. Pärast Oxfordi lõpetamist kaalus ta ka kirjanikuks hakkamist. Siiski töötas ta veel mõned aastad õpetajana nii Prantsusmaal, Kreekas kui ka Londonis. Kreekas hakkas Fowles kirjutama luulet. 1952. ja 1960.aastate vahel kirjutas ta mitu romaani, kuid ei pakkunud neist ühtegi kirjastustele, pidades neid kõiki mingil moel ebatäiuslikeks. Pärast „Liblikapüüdja“ välja tulemist sai ta hakata keskenduma kirjutamisele. Peale romaanide on ta kirjutanud ka mitte ilukirjanduslikke teoseid nagu näiteks mitmed esseed.
jt) kuni üle Koiva jõe. Ka noor August Gailit puutus isa töömeestega kokku ja on viidanud sellele kui inimtüüpide varasalvele. Gailiti ema Agnes Stamberg pärines Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd. Vaatamata kirevale päritolule pidas Gailit ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. Gailit abiellus1932 operetinäitlejanna Elvi Vaher-Naderiga. 1933 sündis neile tütar Aili. ,,Gailis"-nukk läti keeles ,,Gailitis"- nukuke. Gailiti haridustee 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpetanud seda
44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse, Lukianose ja Apuleiuse loomingut? Petroniust peetakse üheks parimaks rooma realistlikuks kirjanikuks. Tema loomingust teame Tacituse ,,Annaalide" kaudu. Tema kirjutatuks peetakse teost ,,Satyricon", millest tähtsaim on katkend ,,Trimalchio pidusöök" (teos hilisema kelmiromaani eelkäija) Lukianos oli ennekõike tuntud sofistina, tema kirjutatuks võib pidada umbes 70 teost, kuna ülejäänud on talle ekslikult omistatud ja mitme ehtsus on vaieldav, nt ,,Lukios ehk Eesel". Lukianos kirjutas palju paroodiaid, tema loomingus on valdav filosoofiline satiir.
Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). Võrdluseks: Balzac oli ratsionalist, Dickens tundeinimene. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased.
Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne.), enamat kui tavatähendus. (2) väljamõeldis - kujutlusvõime abil loodud. fakt >< väljamõeldis, ajalooline
1834. aastal ta tõlkis vene keelde Balzac´i romaani ,,Eugenie Grandet", kuid sellega ei saavutanud ta üldse tähelepanu. Oma enda teoseid hakkas ta kirjutama 1844 aasta lõpus pärast sõjaväest lahkumist. 1845 avaldati tema esimene lühiromaan ühes perioodilises ajakirjas ja see sai väga palju positiivset vastukaja. Kirjandusekriitik Vissarion Belinski ja paljud tema järgijad pidasid juba selle teose põhjal Dostojevskit üheks Venemaa parimaks kirjanikuks. Järgneva aasta alguses trükitigi lühiromaan ka raamatuvormis ja Dostojevskist oli saanud kuulsus juba 24 aastaselt. Kuid Dostojevski järgmised kirjatükid said kriitikutelt palju negatiivset vastukaja ja tema kuulsus hakkas hajuma. Paljud arvasid isegi, et Belinski oli oma väites Dostojevski kohta eksinud. Dostojevski arreteeriti 23. aprillil 1849, sest ta kuulus vabameelsesse intellektuaalsesse rühmitusse Petrashevski Ring
ajalooliste hetkede tunnistajaks. Näiteks: kui Ullo tõlkis Eesti Vabariigi valitsuse kõne inglise keelde ning siis luges selle raadios ette, lootes, et lääneriigid tulevad appi. Selliseid fakte ei saa lugeda kooliõpikutest, vaid saabki teada nendelt isikutelt, kes selles olukorras olid. Seetõttu oli ka huvitav lugeda seda raamatut, kuna see aitas mul mõista paremini tol aegset Eestit (1930-1940). 6. Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks? Milline on J.Krossi suhe ajalooga. Jaan Krossi nimetatakse sageli poliitiliseks kirjanikuks sellepärast, et oma romaane ta üritab alati siduda selle aja ühiskonna ja poliitikaga, millest ta kirjutab. Oma romaanides ta annab ka hinnanguid teatud ajaloolistele sündmustele. Näiteks: Roosevelt ei julgenud Stalinile vastu hakata ning andis Baltimaad Stalinile. Tõenäoliselt meeldis Krossile tol aja ühiskonnast ja poliitikast seetõttu kirjutada, et ta
mütoloogiliste ja kangelaseepiliste ainete vastu. Lootuses üles ehitada omarahvuskultuur asuti rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust.
Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Herodotos (umbes 484 eKr umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Cicero (10643 eKr) oli VanaRooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate,
´´Aga...Ta on tuntud detektiiv keda kõik teavad! Ta on nii hämmastav. Ükskõik mis olukorras ta on jääb ta ikka rahulikuks...Tal on teadmised ja põhimõte. Ta terane vaatlus ja ta järeldused on esimest- klassi. Ta viiulimäng on samuti brilliantne ja sarnaneb professionaaliga. Kirjutatud Sir Arhtur Conan Doyle, novelisti poolt, on Sherlock Holmes maailma parim detektiiv.´´ ´´Kui ta sulle nii väga meeldib siis miks sa ei hakka samuti novelli kirjanikuks nagu su isa, kas see ei oleks parem?´´ ´´Ma ei taha KIRJUTADA detektiivist, ma tahan OLLA detektiiv! Olla üheksakümnendate Sherlock Holms.´´ kujutles Jim.´´Tunne sundida kurjategija nurka...see on väga põnev. Sa pead oleme detektiiv ainult ühe korra ning siis sa tead kuidas see tunneb. Vaata!!´´ ja Jim näitab imetledes paki kirje.´´Need kõik on detektiivi fännide poolt kirjutatud. Näed kui populaarsed detektiivid on?´´
Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad 6.Levinuim seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus, mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja mõistuslikkust. 7.Postmodernistlike kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post- modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi Uuem Eesti kirjandus Kirjandusmuutused 1990. Aastetel Ühiskondlikud muutused Tehnoloogilised muutused Kaanoni (kvaliteetsed/ tähtsad teosed) muutused Ühiskondlikud muutused NSVL lagunemine Iseseisvate rahvusriikide teke Kapitalistlik turumajandus EV 1991
Hiljem on Hesse kirjutanud, et idamaise fiolosoofiaga tegelemine on tema jaoks justkui koju naasemine. Koolis ei õppinud Hesse kaua, kuna ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Ta põgenes sealt ja jätkas enese harimist omal käel, kasutas vanaisa rikkalikku raamatukogu ja oma ameti eeliseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas Hessel jääda vabakutselikseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üpris eraklikult Sveitsis Bodenesee ääres ja hiljem Montagnolas. 1911. aastal sooritatud India reis ei andnud Hessele loodetud hingelist rahu, ehkki avardas tema maailma. Hesse kujunemises olid olulised Esimese maailmasõja aastad, sellesse aega jäi mitu kriisi. Juba enne sõda oli kirjanikule selgeks saanud, et tema abielu on õnnetu. Kui puhkes Esimene maailmasõda, nägi Hesse selles tuttava maailma hävingut. Patsifistina avaldas ta sõjavastase
osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kreeka näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides keeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud. Pythagoros kreeka matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. 10
a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses soodsat tähelepanu ning sellest alates on produktiivse Traadi looming püsinud pidevalt kriitika ja lugejate huviorbiidis. Alates 1963.a. kuulub Mats Traat Eesti Kirjanike Liitu ning oli ka kuus aastat (1986 – 92) selle juhatuse liige. 1977.a. nimetati Mats Traat ENSV teeneliseks kirjanikuks. Alates 1985.a. (49 a) on ta ka Maailmakirjanike Akadeemia liige. MATS TRAAT LUULETAJANA 1962.a. kassetiviisikus ilmunud “Kandiliste lauludega” esitles Mats Traat end aktiivse asjatunnetusega ja elu vastuolusid tulipunkti seadva ideeluuletajana. Austust ja respekti tekitasid noore autori tõsidus ja tõe taotlus, väljaastumine elu ja inimeste tardumuse, ükskõiksuse ja loiu leplikkuse vastu, mis andis tema reaaliderohketele värssidele elulise värskuse ning optimistliku üldhäälestuse
ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat. Üheks selliseks kirjanikuks oli Denis Fonvizin, keda võib pidada vene komöödia rajajaks. Fonvizinit mängitakse ka tänapäeval. Tema esimene komöödia oli ,,Brigadir" (kindrali esimene auaste). See oli väga tüüpiline klassitsistlik komöödia, gallomaania vastu kirjutatud (gallomaania armastus pr keele ja kultuuri vastu). Seal naerdi välja neid inimesi, kes unustavad oma keele ja kodumaa ning kiinduvad Pr-sse. Seda naerdi välja kõikides Euroopa kirjandustes
.." ühelt poolt kätkeb sajandi haigust põdeva nooruki lugu, see ,,pildikesed" on juba reaalsusetaotlus. Kuigi teos ise on romantiline, lõppeb kloostrisse minekuga ja räägib õnnetust armastusest jne. Cooperi eeskujust lähtub ka Balzac. Saatesõna ,,Inimlikule komöödiale", saame teada, mida kujutab 19.saj esialgne realism. ,,Inimlik komöödia" raamat 10 000 leheküljega, plaanis kirjutada üle 40 väljaande. Isa ei lubanud alguses kirjanikuks hakata, lõpuks lõi ikkagi kirjanikuna läbi. Võrldes end Napoleoniga. Napoleni probleem on sellel ajastul tugev. Tahtis saavutada sulega seda, mida saavutas Napoleon mõõgaga. Kui Balzac oli kirjutanud 4-5 gootilugu, siis ühel hakkas ta kirjutama jutte, mis tuginesid reaalelu kogemusele. Tal tuli idee hakata kirjutama romaani, mis koosneb suurest arvust romaanist ja juttudest, pealkiri ,,Inimlik komöödia". Vihje mõned sajandid tagasi Dante Alighieri'le, kes kirjutas
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................ 1 ELULUGU.............................................................................................................................................................. 2 LOOMING ............................................................................................................................................................. 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes sot...
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.....................................................................................
MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi, sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne. MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook. VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks. poisid bussi- trammi, vedurijuhiks, kangelasteks. Üks tahtis saada kirjanikuks. PAHAST POISIST VANAL AJAL- Ats, kes kiusas tüdrukuid ja väikseid poisse. Isa polnud ja ema oli joodik. Vb sellepärast oligi paha. IMELIKUD MÕTTED VANAL AJAL.- äkki on tolmuteras väike maailm, ja mina astun ta katki. Äkki on meie maailm tolmutera ja mingi hiiglane astub sellele. MIDA VANAL AJAL KLAASIKILDUDEGA TEHTI.vaadati läbi nende, kollane (rõõmus), punane ähvardav, sinine- nutt kippus peale, roheline-.ilus VEEL KILDUTEST JA ÜHEST VANAST LOOST NENDEGA SEOSED
kõige radikaalsema proosateksti "Arvid Silberi maailmareis" 1. variant 1981, 1984 uus variant. Rõhutatult realismist kaugenemine. Üleminek hilisemale loomingujärgule 80ndate lõpus, "Masendus ja lootus" 1989, peegeldab Siberi aegade kogemusi. 90ndad ja nullindad - liigtootmine. Kvaliteet langeb. 60ndate teine pool - 80ndate teine pool - lühiproosa kirjanduslikus keskmes, kirjanduslooliselt suhteliselt vääramatu tõsiasi. Mats Traat. s. 1936. Tartumaalt. Ainuke kirjanikuks õppinud kirjanik. Alustab luuletajana esimeses luulekassetis. Kui see ilmunud 1962, siis esimene retseptsioon see, et siit kassetist torkavad silma kaks autorit Rummo intelligentne linnamees ja keegi "kandiliste laulude" laulja maamees. Kandilised laulud 1962. Maamehelik positsioon tähtis. See raamat on omale ajale iseloomulik: optimistlikud jooned jne. Need jooned taanduvad, tulevad muud asjad. Erinevalt mõnest teisest, nt Krossist, Traat hakkab proosat kirjutama luule kõrvalt
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
Mõlemas kogus domineeris traagika ja äng. Teos "august gailiti surm" sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud "klounid ja faunid", kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõudnud, vaid jäid tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Ent tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud G-le omase värvikusega. G püsiv ühik novell. Selgete vastandpaaride esitamine. Voolav ja päikeseline jutustamisstiil ja värvikate tegelaskujude loomine. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga "Vaeste-Patuste alev",
· 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka
tähtteos, romaan ,, Parma klooster. " Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt
loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis). Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka. Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses)
Aga kas ka Sisukamaks ja olulisemaks? Pikemaks peaks minema ka kokkuvõte kokku ei võeta mitte ainult tehtud tööd, vaid kogu õpitud materjali analüüsitakse põhjalikult. Esmalt koostasime me koos klassiga ajakanga Vene kirjanduse kohta erinevatel aegadel. Lisaks ajakanga tehnika esmakordsele kasutamisele oli see ka hariv ja meeldetuletav. Pärast seda liikusime kohe F. Dostojevski ja ,,Kuritöö ja karistuse" juurde. Dostojevskit peetakse küll väga heaks kirjanikuks, kuid tuleb tunnistada, et ta polnud just tavaline inimene. Tal oli rakse lapsepõlv ning ka vanaduses pidi ta võitlema langetõvega. Tänu tema iseloomule on ka tema teosed erilised. ,,Kuritöö ja karistus" käsitles mõrtsuka hingemaailma täiesti uuest vaatepunktist. Mina jäin üldiselt teosega rahule. Järgnevalt võtsime ette Anton Tsehhovi, tema novellid ja näidendid. Alustasime taas ajakangaga ning järgnes tutvumine tema varasemate novellidega. Osasid novelle oli võimalik
eest ja püüab edasi anda kõike seda, mida lisaks temale kogesid ka teised sõjas osalenud kaaslased. Remarque puudutab oma teoses ka poliitikat ning on nii teoses kui ka reaalses elus väljendanud, et on patsifist ning taunib sõjapidamist. Kirjanik on väitnud, et peab end patsifistiks aga ka sõjakaks patsifistiks st ta võitleb sõja vastu oma kirjutistega. Remarque’i on peetud ka sidumata kirjanikuks mis tähendab seda, et kirjanik ei olnud seotud mitte ühegi poliitilise vooluga ning oli tugevalt apoliitiline. Väljendit „end siduma“ kasutati seoses kirjaniku kohustusega sekkuda poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal. Erinevate riikide kirjanikkond suhtus ideoloogiaga sidumisse erinevalt. Prantslased väljendasid enda suhtumist vastuseisuna, mitte solidaarsuse deklaleerimises millegi poolt. Nas protestisid surve
ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised , kirja pandud teadmised, maailmapilt , uskumused ( müüdid ) 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub
· 1939 Kivi kivi peale (Sotsiaalset vaatenurka tuleb eelneva teosega juurde) Ta tuleb Siuru rühmituse kaudud ja luuletajana ja siis hakkab selle kõrvale kirjutama Proosat. Tal on 30ndatest aastatest kaks romaani (ülal). Enne seda on ta tuntuks saanud nii kriitiku kui ka moodsate kirjandusvoolude tutvustajana. Ta on esimene, kes tõsisemalt püüab kirjandusanalüüsis rakendada psühhoanalüüsi. Semper jääb Eestisse ja kujuneb tunnustatud Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks (läks Nõukogude võimuga kaasa). Samuti ka Loomingu peatoimetaja 30ndatel aastatel. Teatav roll Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks saamisel oli tema sõprus J. Vares Barbarusega. On oletatud, et juba 30ndatel aastatel võis Nõukogude Liit värvata ta agendiks, kuid see pole otseselt kinnitatud. Leo Anvelt Jäi samuti Eestisse. Tõusis esile noore ja püshholoogilise proosa autorina. Võib öelda, et ta loobub kirjanikupositsioonist ja tõmbub sisepagulusse
ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised, kirja pandud teadmised, maailmapilt, uskumused (müüdid) 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei
otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem abiellus oma täditütrega, kelle kuju on jäädvustatud ka paljudesse luuletustesse ja jutustustesse. (,,Annabel Lee,,) Kahjuks ei kestnud ilus armastus kaua kuna abikaasa suri. Poe ei elanud samuti naiset kauem kuna armastatu surm viid temalt hingerahu. Looming- Peamiselt kirjutas ta kriitilisi artikleid ja jutustusi ajalehtedele. Kasvatuselt ja iseloomult oli ta valmis kujunema selliseks kirjanikuks, kes räägib ka eurooplastele arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,)
Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Kokkuvõtte ,,Kõiki tema tegusid on peaaegu võimatu üles lugeda: rännakuid mõtte jäisel mäeharjal, laskumisi alateadvuse varjatuimate läteteni, lausa kuutõbiseid tõuse enesetunnetuse peadpööritavatesse kõrgustesse. Kõigi piiride ületaja Dostojevskita teaks inimkond oma saladustest tunduvalt vähem." (Stefan Zweig) Dostojevskit on sagedasti peetud süngeks või tumemeelseks kirjanikuks. Ometi ei kuuluta ta lootusetust, vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Tema teoses on valusalt mõtlemapanevad, seda enam, kui teame, et need kajastused kirjaniku enese tõsisest ja raskest murest. Dostojevski teosed on murede ja kannatuste maailm. Dostojevski kannatuslugu avaldub kõige ilmsemalt tema loomingus. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingesuurust. Materiaalne maailm on nagu kõrvalnähtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
