Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest. Järgnevatel aastatel elas Voltaire Cirey lossis Lotringis, Louis XV teenistuses Pariisis, Friedrich II kutsel Berliinis ja Ferney lossis Genfi lähedal. 1778. aastal
1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutakse mingitesse raamidesse. Nt tahtis ta, et tema teos trükitaks teises kirjas (sriftis), et erineks . Teos on sentimentaalne
Jõuline stiil, kütkestav ausus, riukaline vaimukus. Isikuomadused: avameelsus, idealism, pühendumus, vastutustundlikkus. Teostel erakordne poliitiline ja kultuuriline mõju. Tema teosed pole aegunud, kuigi nende sünnist saab varsti 100 aastat. On teada tema pingelised suhted nõrga ja passiivse isaga, tema roll Birma ühiskondlikes ja poliitilistes pööretes 20. aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel. Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada. Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast – elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides – sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse
Jõuline stiil, kütkestav ausus, riukaline vaimukus. Isikuomadused: avameelsus, idealism, pühendumus, vastutustundlikkus. Teostel erakordne poliitiline ja kultuuriline mõju. Tema teosed pole aegunud, kuigi nende sünnist saab varsti 100 aastat. On teada tema pingelised suhted nõrga ja passiivse isaga, tema roll Birma ühiskondlikes ja poliitilistes pööretes 20. aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel. Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada. Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse ,,kurtisaanid", berberi tüdrukud, tõelised kallimad, mitu abielu ja kirjanduslikud toetajad).
Saksa romantismis eristatakse vararomantismi(18,19.saj vahetusel. Goethe ja Shiller) ja hilis- ehk kõrgromantismi(H.Heine ja muinasjutuvestjad Jacob ja wilhem Grimm). Kõrgromantism pöördus rahvaluule poole kuid ainet leiti ka keskajast. Saksa romantikud põimisid jutustavasse proosasse värsse ning lõid mõtisklusi, muinasjutte, legende. Lüürikas ka rahvalikke ballaade jms. Heinrich Heine: Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud
m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Marcus Tullius Cicero tegevus (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr). Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole. Kolmekümneselt oli ta juba kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne
veninud taskud. On ka kirjeldusi ja tähelepanekuid tegelase harjumuste kohta, et moodustada tast parem üldpilt lugejale, nagu näiteks: Piibeleht näkisb alati vestlemise ajal päevalilleseemneid. 3. Vestmann- Uhke ning võimukas ärimees, kes oli harjunud saama, mida tahab. Teistest üleolev ning auahne. Ta kõnelaad oli üpriski jäik, kuid kindel. Suhtus teistesse kriitiliselt, eriti Sanderi vastu, sest Vestmann pidas õige mehe tööks ehitus- ja äritegevust, mitte aga kirjanikuks olemist. Vestmann tähtsustas väga rahanduslikku edu ning kuulsust ning talle oli tähtis, mis temast mõeldakse. Teised suhtusid Vestmanni arvustavalt, ta käitumise ja otsekohesuse pärast, kuid pidasid teda väga auväärseks inimeseks. Ta riietus alati soliidselt, kandis suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, et näidata, kui võimukas ta on. Sander- valelik ning silmakirjalik. Ta võttis kogu au endale raamatu eest, mida ta ise ei kirjutanudki
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem tutvus teatriga, nimelt koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. 1640. aastal asus ta õppima õigusteadust ning tegi ka Orleans'i ülikoolis advokaadieksami, ent loobus juristikarjöörist ja õukonnaameteist. Teda oli rohkem huvitunud teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Kirjanduse kõrval mõjutasid teda ka Pariisi tänavatel etendusi andvad komödiandid, kes esitasid rahvalikke jante. 1643. aa...
professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse ,,Ilmamaa" nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani
proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel lisades sinna tilgake propagandat, mis on seotud tolle aja ideaalide ja unistustega ühiselt kommunismi ülesehitamisega. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem, ta toob oma romaanides välja indiviidi pürgimuste ja tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" leidmas tema kirjutistes sarkasmi, ajastu pilamist ja muud sarnast. Modernistlikus vaimus kirjanikuks kujunedes saab tema üheks suurimaks eeskujuks kahtlemata Franz Kafka, kelle ülimalt eksistentsialistlikud ning sügavamamõttelised jooned kajastuvad ka Undi tegelaste üksinduses, nende ebareaalsetes visioonides ning kogu tegevuse mõttelises ja ruumilises tühjuses, mis kulmineerub tihtipeale samalaadse joonega inimeste suutmatusega üksteiseni jõuda. Kuid samas võib tihtipeale märgata ka teiste maailmaklassikute tsitaate ning seisukohti, näiteks Brecht ja Remarque.
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei pööranud sellele erilist tähelepanu, ehk jälle mingi võõras, kes sattus siiakanti lihtsalt uudistama. Kuid ka järgmine pühapäev kohtasime teda kirikus. Külarahvas ei jätnud seda nii ja hakkasid asja uurima. Tuli välja, et ta oli üks kirjanik, kes ise ennast küll kirjanikuks enam nimetada ei tahtnud, kuid meie hakkasime teda küll niiviisi nimetama. Tema nimi oli William Cordon. Ta teatas veel , et reisib juba tükk aega Euroopas ringi, kuid miski ütles talle , et siia kanti peab kauemaks jääma ,kuna ta tundis, et see koht inspireerib teda. Ühel päeval kui oma küünlakese kirikus kustutasin ja olin just koduteele asumas, kui märkasin pingil üht märkmikku. Alguses mõtlesin seda mitte puudutada, aga miski ütles mu sees, et ma pean seda vaatama
arvestades nende ajaloolist, tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti, st laiemat konteksti. Lisaks (!!!): autori-, teose- lugejakeskne vaatenurk Autori rolli muutumine Keskaeg – autor anonüümne Renessanss – trükikunsti levik, autorit seostatakse tekstiga Romantism – autor kui geenius 20. saj – lugeja rolli tähtustumine Arvestuse vestlusteemad 1. Võrdle O. Wilde’i ja A. Tšehhovi kirjanikuks kujunemise tingimusi ja eluväärtusi. 2. Võrdle kahe vabalt valitud autori kirjutamisviisi ja mõju tegelikule lugejale. Millise autori looming vastas kõige enam Teie põlvkonna ootustele ja miks? 3. Too üks näide sinu maailma korrastava teksti kohta ja üks näide maailma võõritava teksti kohta. 4. Millisena paistab ühiskond ja inimene A. Tšehhovi novellide põhjal? Põhjenda väiteid näidetega loetud novellidest. 5. Analüüsi vabalt valitud S
o Laurence Sterne(1713-1768) oli silmapaistev romaanižanri arendaja. Tema teosed: "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundlike teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". o Tobias George Smollett(1721-1771)- tema teosed: "Roderick Randomi seiklused" ja "Peregrine Picklei seiklused". 6. Saksa valgustuskirjandus Saksamaa, kui ühtne, tugev Saksa riik. Suurimaks kirjanikuks tunnistati Shakespear. 1780-1790- Saksa valgustuskirjanduse kõrgperiood. Tormi ja tungi periood. Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane.
Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976). Romaan ,,Seitsmes rahukevad" (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde. 1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan ,,Ajaloo ilu" (1991). Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, ,,Inimese kapike" (1998) ja ,,Kõne koolimaja haual" (2006). TEOSED · "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) · "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) · "Hääl" (luulekogu, 1968) · "Lauludemüüja" (luulekogu, 1968) · "Ole kus oled" (luulekogu, 1971) · "Pildi sisse minek" (luulekogu, 1973) · "Leopold" (lasteraamat, 1974)
ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka võitlust tõvega, rõhuva raskemeelsuse ületamist sihikindla tööga. "20 saj. väliskirjandus" 1971
Ühel päeval ei sõitnud Tähesära tavalist teed pidi, vaid läks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. Ühel päeval ratsutas Alan Tähesäraga koju ja tõestas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hästi ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses ütlesin, lõppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbourne'i. Kirjandus Krista Kallavus
nagu üllatab ja tekitab protesti. Aga laseb end ka seletada, ja nimelt Ullo isikuomadustega, tema kummalise irdsusega - kõike märgata ja teada, aga ikka eemale ja lahku jääda. Viimase näiteks sobib ka tema kirjanduslik looming - ikka iseendale ja sahtlisse. Eraldi tahan esile tõsta Ullo kirjutatud teksti («üks peaaegu et novell»), mis on avaldatud romaani 27. peatükina. Seega on ta inimene nagu iga teine. 6. Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks? Milline on J.Krossi suhe ajalooga. Ullo Paerand ei ole ajalooline isik, tema nime pole leida arhiividokumentides ega teatmeteostes. Kross on aga talle kombineerinud säärase teenistuskäigu, mis võimaldab olla tähtsate ajaloosündmuste tunnismeheks. Esile võiks veel tõsta Ullo Paeranna vestlust paavsti nuntsiuse Antonio Arataga, kus kirjanik saab demonstreerida oma huumorisoont. Ilmekalt on
kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitakse maailma nägema emakeele raamidest laiemalt ning vastavalt sellele ka oma mõtteid välja tooma. Radikaalseks näiteks on Milan Kudera, keda peetakse eelmise sajandi üheks andekamaks kirjanikuks ning kes kirjutas oma kuulsaima teose „Olemise talumatu kergus” just pärast üheksat aastat Prantsusmaal veedetud aastat, mille lõpuks oli teise kultuuri mõju nii suureks kasvanud, et isegi teoste kirjutamise keel muutus. Mõeldes laiemalt Eesti peale, siis uhkusega mainitakse, et meil on vaatamata väiksusele olemas oma keel ja riik. Miljoni ringis on neid inimesi, kes tunnistavad eesti keelt oma emakeelena- seda on maailma mastaabis väga vähe.
Peale aastat Thesraga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. hel peval ei sitnud Thesra tavalist teed pidi, vaid lks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. hel peval ratsutas Alan Thesraga koju ja testas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hsti ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses tlesin, lppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbournei.
ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka võitlust tõvega, rõhuva raskemeelsuse ületamist sihikindla tööga. "20 saj. väliskirjandus" 1971
Pärast vend Nikolai surma 1889. aastal kirjutas Tšehhov jutustuse "Igav lugu" ja näidendi "Metsavaim" 1900-1901 aastal valmis näidend „Kolm õde“ HONORÉ DE BALZAC Sündis 20.05.1779 Tours’is Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledžist kordagi kodus perekonna juures Oli kuulsaks saanud kui üks realismi loojaid Ta avas oma grammatika kooli Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Ta hakkas kahekümneaastaselt kirjutama Esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal „Šuaanid” Balzac kirjutas umbes 20 aasta jooksul üle 80 teose Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi 1829. aastal ilmus „Abielu füsioloogia”, mis pälvis naislugejate hulgas suure populaarsuse
teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. Tema nägemus inimkonna tulevikust on siiski pessimistlik. Tema raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika huvitudes küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele. Eestit on kirjanik külastanud kolmel korral.
Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma muusikata 3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed: Dante (Itaalias) seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis uuema aja esimene inimene kes oli kuulus vaid kirjanikuks olemise pärast tema tegevus ajas ta Firenzest pagendusse, kutsuti tagasi, kui pattu kahetseb, kuid keeldus “Uus elu” - kogu luulest ja proosast, kus ülistab noorpõlve armastust, noorelt surnud Beatrice’i; ei tundnud teineteist lähemalt - rõhutas platoonilise armastuse ideaali; väidetavalt esimene autobiograafia Euroopas “Jumalik komöödia” - (“jumaliku” lisas austaja Boccaccio;
tema jalgu ja sel hetkel ta arvatavasti armubki Julianisse. Paraku on Arnoldi tütar Julian kahekümnendates, seega on nende vanusevahe suur. Sellepärast ka Bradley oma tundeid Juliani vastu eelistab varjata. Salajana armastus mõjub talle võibolla isegi paremini. Ta ei taha seda avalikustada. Hakkab talle kinke ostma, öösel ei saa suure õnne tõttu magadagi ja otsib koguaeg põhjusi Julianiga kokkusaamiseks. Hea põhjus on see, et Julian palub Bradleyt end õpetama, et ka temasuguseks kirjanikuks saada. Seega saavad nad Bradley pool päris tihti kokku, et analüüsida Hamletit. Julian kutsub Bradleyt kuulama ja vaatama ooperit „Roosikavaler“. Kuna see jutustab armukestest, kel ka suur vanusevahe, ei suuda Bradley enam seal olla. Tal voolavad pisarad ja tunneb, et hakkab oksele. Ta lahkub saalist ja läheb tühjale tänavale oksendama. Julian järgneb talle. Bradley ütleb välja, et on temasse armunud ning valetab talle oma vanust. Öeldes, et on 46. aastane. Bradley ei
ajakirjanduse erialal 1993, töötab "Eesti Päevalehe" arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 3.1 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998)
ORHAN PAMUK (referaat) Elulugu Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 Ýstanbulis) on türgi romaanikirjanik, ühiskonnategelane ja sõnavabaduse eest võitleja, 2006. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat ning ta on esimene türklane, kes on võitnud Nobeli kirjanduspreemia. Orhan Pamuk kasvas üles majanduslikult heal järjel olevas peres. Pere õhutusel läks ta õppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta pärast, asudes õppima ajakirjandust ja hakates "täisajaga" kirjanikuks. Aastail 19851988 töötas ta külalisõppejõuna New Yorgis Columbia ülikoolis. Aastail 19822001 oli ta abielus, tal on tütar Rüya (türgi k 'unistus'). Looming Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal. Juba ta esimene romaan "Härra Cevdet ja tema pojad" (1982) sai tähelepanu ja edu osaliseks. See teos räägib kolmest põlvkonnast jõukas Istanbuli peres. Menu said tunda ka teine romaan "Vaikne maja" (1983) ja kolmas, ajalooline romaan "Valge loss" (1985)
taevasse neid viia The Fir-Tree on jutt mis räägib kuusepuust, mis on ärevil et suureks kasvada. The Ice-Maiden on muinasjutt mille H.C.Andersen kirjutas oma karjääri lõpus. The Little Match Girl on muinasjutt mis ilmus 1845 The Nightingale on muinasjutt mis ilmus 1843 Siim Mihkel Palits Alexander Pushkin Ta sündis Juuni.6 1799, Moskvas, Venemaal. Teda loetakse Venemaa parimaks luuletajaks ja kirjanikuks. Ta avaldas oma esimese luuletuse 15 aastaselt Pushkin sündis Moskva aadlike perekonda. Pärast kooli läks Pushkin Peterburi Loomingud Ruslan i Ludmila räägib pärast reformi Venemaast. Poltava on Aleksandr Puskini kirjutatud luuletus 1828-1829. The Gypsies on Pushkini kirjutatud luuletus mis avadati 1827 Medny vsadnik on luule, mis räägib saint peterburist. Vystrel on lühike lugu, mis avaldati 1831 Siim Mihkel Palits
12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule.
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
jt) kuni üle Koiva jõe. Ka noor August Gailit puutus isa töömeestega kokku ja on viidanud sellele kui inimtüüpide varasalvele. Gailiti ema Agnes Stamberg pärines Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd. Vaatamata kirevale päritolule pidas Gailit ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. Haridustee: 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpetanud seda. 19051907 käis Tartu linnakoolis, kuid ei lõpetanud ka seda. Ta astus eelviimasest klassist välja, et iseõppimise teel nagu paljud tol ajal end harida
ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri isa, poeg oli haige ja naine tuli paigutada vaimuhaiglasse. Taas pinnale tõusta aitas psühhoanalüüs. 1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche
Autorist Raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor on Andrus Kivirähk. Ta on sündinud 17. augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Teosed: · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995 ) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt
Andrus Kivirähk on eesti kirjanik. Ta sündis 17. augustil 1970. aastal. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Esimeseks A.Kivirähki raamatuks oli "Ivan Orava mälestused, ehk Minevik, kui helesinised mäed", mis ilmus 1995. aastal. Tema raamatut "Rehepapp" oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 1996. aastal sa Andrus Kivirähkist Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on teeninud ka mitmeid kirjanduspreemiaid. Näiteks 1993. aastal sai ta Oskar Lutsu kirjanduspreemia, oma humoorika teose eest. Eesti Kirjanduse aastapreemiat on saanud ta lausa kaks korda- aasta jooksul ilmunud parima teose eest. Esimest korda sai ta selle 1995. aastal ja teise 2000. aastal. 1998. aastal sai A.Kivirähk Friedebert Tuglase Novelli auhinna parima novelli eest. Virumaa kirjandusauhinna sai ta 2003.
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse.
ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast." Ema oli see, kes Vildet kasvatas ja õpetas. Isa hoidis lastekasvatusest kõrvale. Ka rändamiskire päris tulevane kirjanik emalt. Vildele sai tema rännukirg saatuslikuks. Saksa kreiskoolist Tallinnas, kus Vilde õppis, visati ta 1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
Charles (4 de noviembre de 1826 - 13 de marzo de 1871); FrançoisVictor (28 de octubre de 1828 - 26 de diciembre de 1873); Adele (28 de julio de 1830 - 21 de abril de 1915) Tema vanemad läksid lahku ja sellepärast sattus ta oma ema juurde elama.Aga Victor Hugo ema suri 1821 aastal mis puudutas Hugo`d väga. Victor hugo oli luuletaja, näitekirjanik ja prantsuse Romantiline kirjanik, teda peetakse üheks kõige olulisemaks kirjanikuks prantsuse keeles teoste tegemises tema väga tuntud teosed: ,,Jumalaema kirik Pariisis"(1831) ,,Hüljatud "(1862) Peategelase kirjeldus ja iseloomustus Jean Valjean on üks hüljatud peategelastest.Tema perekond: Tema isa Jean Valjean,ema Jeanne Mathieu Tal oli üks õde Jeanne ja adopteeritud laps Cosette. Jean Valjean olles olnud 19 aastat vanglas . Oli teeninud vanglas 109 franki ja 15 suud.(Mis oli sel
"August", "Aga aeg kestab edasi", "Ring sulgub" mälestusteraaamt, tagasivaade elule 1949 "Rohtukasvanud rajad" Maa õnnistus Ühe kodu loomise lugu. Iisak alustab talurajamist ning tema juurde tuleb Inger. Nad loovad perekonna. Tunneb suurimat rahuludst ränkrasket tööd teha ja leiab, et ainult maad harides võib õndsaks saada. Maa õnnistab neid, kes seda armastavad. jne Herman Hesse 1877-1962 Päritolult on ta baltisakslane. Tema kodune õhkkond oli usurange (pietism). Enne kirjanikuks hakkamist töötas ta raamatukaupmehena, antikvaarina. Tema huvi idamaade filosoofia vastu sai alguse sellest, et tema isa ja ka vanaisa tegid misjonäritööd Indias. Ka tema ema oli pärit Indias. ise läks ta sinna 1911. Arenguromaani iseloomustab keskendumine isiksuse kujunemisele. Arengu ehk kasvatusromaan. Spetihunt - Harry Haller on sisemiselt lõhestunud isiksus. Väliselt elab korralikku kodaniku elu, mis teda koguni lummab, sisemiselt aga tunneb ta vastikust kodalasmentaliteedi -
Sündinud ja elanud Saksamaal Oli poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt sõjaväkke astus Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust. 21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787) Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat Tegelased Maximilian, valitsev krahv von Moor Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin, hiljem röövel Schweizer libertiin, hiljem röövel Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel
rahvaste teatrit ja tema mõju on ulatund üsna kaugele Aasia ja Aafrika maadesse. Tema näidendid hakkasid kuuluma ka meie teatrite repertuaari peale ,,Ihnuskaela" etendamist Tartu Vanemuise teatris 1866 aastal. Moliere´il pole vastandit nagu näiteks on naerva Voltaire vastand nuttev Rousseau. Kõigist Prantsuse 17sajandi kirjanikest on Moliere jäänud kõige haljamaks,elujõulisemaks, maailmakirjanduses kõige mõjukamaks.Me ei eksi kui nimetama Moliere´i suurimaks prantsuse kirjanikuks..Teda on peetud komöödiakirjaniku etalooniks. Ta on üks raskemaid autoreid. Tema raskus algab juba sellest et ta paistab näiliselt lihtne. Teisalt on ta teadlikult ähmane,sest Louis 14 ajal ei kippunud keegi varjamatult tõde rääkima. Ta teeb tõsiste asjade üle nalja ,sest komöödias ei saa tõsiseid asju tõsiselt käsitleda. Kunagi ei või teada millise tegelase sõnu võib võtta puhta kullana või kes neist autori tõekspidamisi väljendab.
,,musta pitsi laboratooriumis". Nad tegelesid kirjandusliku pornograafiaga ja Anais õppis kiiresti. Kord õnnestus neil nädal aega omaette olla, sest Hugo oli ärireisil. See nädal oli täis armuelu ja veelkord armuelu. Nii möödus imelise kire aeg terve aastaga. Sellel aastal kirjutas Henry ainuüksi temale 900 kirja ning peale selle lõpetas ta raamatu ,,Vähi Pöörijoon" kirjutamise, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Samuti hakkas Anais päris kirjanikuks. Ta julges ette võtta jutustusi ja romaane. Mõlema puhul oli kirjandus armastuse jaoks oluline, iga kohtumine on alati ka kahe teineteist inspireeriva kunstniku kokkusaamine. ,,Kohe pärast seda räägime me oma kirjutamiskunstist," märkis Anais kord diskreetselt oma päevikusse. Ka Henry oli nende vestluste eest tänulik. Mõnda aega pärast neid sündmusi läks paar lahku. Henry lausus: ,, Ta oli minu jaoks ning on
vapustusi, pärast rinde esmakordset üleminekut ja pärast kirjanikkonna esimest lahknemist 1941. aasta suvel, kui osa kirjanikke lahkus Nõukogude Liitu. Rahvas oli sokis kommunistide diktatuurist ja sõjast ning ootas kultuurielu virgumist endisel, vabariigiaegsel tasemel, kuigi see oli võimatu. Sellisel ajal ilmunud romaan võeti erakordse tähelepanuga vastu ning rahvas ei pidanud pettuma. Tõdemus, et Gailit oli jäänud endiselt huvitavaks kirjanikuks, sisendas usku eesti kultuurielu uude tõusmisesse. Ja siiski polnud neil ootustel võimalik täituda, sest Eestis jätkus kultuurielu vindumine pärast Teist maailmasõda venelaste okupatsiooni all veel mitme aastakümne jooksul. "Ekke Moor" jäi Gailiti viimaseks Eestis avaldatud teoseks. 1944. aastal Rootsi siirdudes oli kirjanikul kaasa võtta romaani "Leegitsev süda" (1945) käsikiri, võõrsil valmisid veel romaanid "Üle rahutu vee" (1951) ja "Kas mäletad, mu arm?" (1951 1959)
mõttest aru saada.Ma juba nägin oma kujutluses neid inimesi,sõpru,ümbrust. See tundus justkui päris millesse ma veel ausalt uskuda ei tahtnud,kuid lõpupoole harjusin ära.See oli tõesti hea valik. Mõned välismaa autorid: SIMON HOLT - Tema kirjanikukarjäär sai alguse õudusjutte ilmutavas fänniajakirjas keskkoolis, mille kirjastamise tõttu kooli koopiamasin üle kuumenes. Laskmata end pärast tunde jätmisest heidutada, on ta kirjutanud sellest ajast saadik. Enne täiskohaga kirjanikuks saamist elatas Holt end hotelli öövalveportjee ja käekotimüüjana. Chicagos elav Holt on lisaks muule ka amatöörmuusik ning kollektsioneerib koomikseid. TERRY PRATCHETT - Ta on inglise ulmekirjanik ja kirjutab peamiselt fantaasiaromaane.Tema teosed on tuntud ohjeldamatu huumori ja kõige pilamise poolest. See on temast teinud Eesti viimaste aastate ühe enim müüdud autori. Üle poole tema senisest loomingust kuulub kettamaalima sarja
liikmed said mõjutusi vanadest rahvatraditsioonidest.. Strindbergi peeti selle ühingu andekamaks liikmeks. S tundis huvi ka teatri vastu, aga näitlejat temast ei saanud. Pärast ülikoolist lahkumist, aga ka juba selle ajal töötas õpetajana nii tavalistes kui erakoolides, kirjutas artikleid, tõlkis populaarseid ameerika humoriste (M.Twain jt) S. töötas ka Rootsi Riiklikus Raamatukogus. Nii tema ajakirjanduslikul tegevusel kui ka tööl raamatukogus oli oluline roll kirjanikuks kujunemisel. Esimene võimaldas tal tutvuda kaasaegse Rootsi elu erinevate tahkudega, teine andis talle võimaluse tutvuda huvitavate ajalooliste dokumentidega, mis suunas tema huvi ajaloo vastu. 1860ndate lõpus 1870ndate alguses kirjutas S oma esimesed näidendid - 1870 3-vaatuseline religioosne draama "Vabamõtleja", antiigiteemaline "Hermione", kuid neid ei lavastatud. Neis näidendeis on nähtud juba S.
Vene romatism 1. · Tekkis 19.sajandil · Kujunemist mõjutasid ajaloolised sündmused(Nagu kogu Euroopas avaldasid ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule kuldseks ajaks ja seda suuresti tänu kuulsaimale vene luuletajale Puskinile.) 2. Aleksandr Sergejevits Puskin · 6. juuni 1799 10. veebruar 1837( Sündis 6.juunil 1799. aastal Moskvas aadliperekonnas ja suri 10.veebruaril 1873 Peterburis) · Vene r...
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas) on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Loomingud "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täiendatud trükid 2001, 2008ja 2013 Varrak) "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000, 2007 ja 2014 Tänapäev); vene keeles "Жираф" (KPD 2008) "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) "Kalevipoeg" (1997, BNS)
kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende 4 üle emalt ikka jälle seletust pärimast."(3) Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.(4) Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus.......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
