Mina-romaani alla käis ka shinky shsetsu ehk meelteseisundi romaan. Kume Masao kirjutas, kuidas ta mina-romaani kirjutamisega valgustatuks tahtis saada. Ta oli kogenud, et mina-romaan viis autori sügavale spirituaalsele ja filosoofilise enesekindluse tasemele. Kui shishsetsu autorid ei näidanud end mingil moel heast küljest, siis shinky shsetsu autorid aga leidsid oma igapäeva tegemistes, mis muidu oli üsna sündmustevaene, sügavust ja ilu. 18)Milline kirjandusvool oli domineeriv varasema Shwa kirjanduses? MODERNISM See oli kaasaegne. Kasutati kirjanduslikke võtteid, mida varem polnud jaapani kirjanduses. Väljenduses ilmselge välismõju. Modernistlik kirjandus on autorite katse anda teostele mittetraditsiooniline kvaliteet, tehes seda sageli eksperimentaalsete tehnikatega. Esmast süstemaatilist modernistlike tehnikate kasutamist võis näha uussensualismi liikumise (shinkankaku-ha) esindajate tekstides. ( uussensualism -Liikumisele pandi alus a1924.
,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne. Rõhutati elu süngemat poolt ja peateg-l ei ole ideaale ega unistusi. Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne
ning moonutab vaimseid seisundeid, mida psühholoogia üritab uurida. Nende väidetega esitas Kant väljakutse järgnevale psühholoogide põlvkonnale, kes püüdsid tõestada, et: 1. psühholoogia on võimalik eksperimentaalse teadusena (Wundt); 2. psühholoogias on matemaatika rakendatav (Fechner); 3. psühholoogia on võimalik ratsionaalse teadusena (Herbart). Sümbolism (1880-1905)- kunsti ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasi (kunst läbi legendide, müütide). Huvitasid igavikulised probleemid: sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Tunnused: rahutus, tundmus, spiritualism, loomuvastasus. (langenud ingel, hobune all naine, punane-draakon on(laibad)
Legendaarseks said maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit (klassikalises ja vabamaadluses), ning maletaja Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka. vaikiv ajastu Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, kui päts ja laidoner tegid 12. Märts sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte. Sürrealism 1920. Aastatel populaarseks muutunud uus kunsti- ja kirjandusvool. See pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, kellele Läti Ajutine Valitsus pidi lootma, sest ta polnud suutnud luua tugevaid rahvuslikke sõjajõude. Rahvaväe ja landersveerlaste vaheline konflikt oli Landerswhehr'i sõda. Võnnu lahing lõppes eestlaste võiduga 23. Juuni. Balti Liit 1920
Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötl...
loodust, inimesi ja esemeid kujutama pinnavormidena. See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid 2 näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kõige selgemalt avaldub kubism luuletuste ülesehituses ja sõnakasutuses, milles domineerivad geomeetrilised kujundid ja terminid. Kubismi on kasutanud näiteks Johannes Barbarus (18901946), luulekogu "Geomeetriline inimene" (1924). modernism uudseid ideid ja kujutusvõtteid rakendav kunsti- või kirjandusvool. Sageli kasutusel ka ühisnimetusena 19. sajandi lõpu 20. sajandi alguse kunsti- ja kirjandusvoolude kohta. naivism vt primitivism. naturalism 19. sajandi lõpu prantsuse kirjandusest lähtunud kunstimeetod, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalismi tekkepõhjused on seotud Charles Darwini (1809 1882) teooriaga olelusvõitlusest ja Auguste Comte'i (17891857) positivistliku filosoofiaga, mis tunnistas ainult faktitõde
1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus käsitleti avameelselt paljusid seni sündsusetuks peetud teemasid ja mida selle autori A. Kinsey järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Eluolu ja kultuur II 1955 a, kui Allen Ginsberg San Franciscos pani oma poeemiga ,,Ulg" aluse nn biitnike alternatiivkultuurile ja -kirjandusele, tuli Londonis lavale John Osborne'i näidend ,,Vaata raevus tagasi". Alguse sai kirjanduslik liikumine või õieti pigem kirjandusvool, mida hakati nimetama noorteks vihasteks meesteks. Käsitleti heaoluühiskonda või selle künnisele jõudnud keskklassi esindajat, kena kannustab raevukas energia, mis on kummatigi suunatud otsekui tühjusesse. Aleksander Solzenitsõn, tema teostel oli tohutu menu. Sai ka Nobeli kirjanduspreemia. Teadus ja filosoofia. Jätkus teaduse võidukäik, tärkas huvi n-ö pehmete valdkondade vastu. Kujunes küberneetika, mis
nooreestlased tarvitusele nimetuse uusromantism. 1905-1916 on seotud üksikute võimekate Tänapäeval tarvitatakse mõistet "uusromantism" poeetidega. G.Suitsule, E.Ennole ja V. Grünthal- tavaliselt üldnimetusena sümbolismi ja Ridale järgnevad M.Heiberg ja J.Lõo. Üksikute impressionismi kohta. Tegelikult on sümbolism luuletustega esinesid prosaistid: J.Oks, F.Tuglas, kui kirjandusvool mõjutas "Noor-Eesti" vähe, sest A.Kallas. H.Visnapuu äratas oma vene Tuglase sümbolistlikku novellisüsteemi ei saa kubofuturismi jäljendavate katsetustega "Rohelises pidada "N-E" üldiseks arengu tähtsaks. momendis" noortest kõige enam kriitika Sümbolismi sissetungile eesti kirjandusse aitasid tähelepanu. E.Enno. Õpingute ajal Riia
Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub...
*lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A
mustade joontega, nelinurgad on värvitud erksate värvidega. Mondriani maalid on väga de koratiivsed. Malevitsist ja Mondrianist lähtub abstraktsionis mi suund ni me ga konstruktiivne abstraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. Selle tunnus on ge o m e etriliste kujundite kasutamine ja ta oli olulise m abstraktsionis mi varase mal etapil. FUTURISM Ni metus tuleb ladinakeelsest s õnast futurum tulevik. Futurism on 20. sajandi esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920. aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. 1909 kirjutas itaalia luuletaja F. T. Marinetti futurismi esimese manifesti. See eitas kogu varasemat kunsti ja kultuuri. Hiljem ilmusid veel eraldi manifestid maalikunstist (1910), skulptuurist (1912), arhitektuurist (1914). Futuristid vaimustusid suurlinlikust elulaadist, tehnikast ja kiirusest. Nad eitasid traditsioone ja soovisid luua uut, kaasaegsele tehnika tasemele vastavat kunsti
See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Ekspressionism Ekspressionism (prantsuse keeles expression - 'väljendus, ilme') on 20. sajandi algul sündinud kunsti- ja kirjandusvool. Kui impressionistid püüdsid jäädvustada meeldivaid muljeid, siis ekspressionism keskendus ühiskonna inetutele külgedele. Iseloomulikuks on helivärvide intensiivsus ja vastakus. Emotsionaalsus kõrge, meloodiad teravad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, raskemeelsed ja sünged. Huviobjektid: alateadvus ja hirmukompleks. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg
Släng kirjakeelest erinev kõnekeel, mis iseloomustab kõneleja rühmakuuluvust. Murre teatud piirkonnale omane kirjakeeles vanem ja erinev keelekasutus. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Resümee e kokkuvõte annab edasi mingi teksti keskse sisu. Retsensioon e arvustus kirjandusteose, lavastuse, filmi, näituse, heliplaadi vms kunstinähtuse kriitiline hinnang. Romantism: 18. sajandi lõpus Saksamaal tekkinud kirjandusvool, mis väärtustab isiksust, tema elamusi, tundeelu, vaprust, õilsust, armastust, usku ja vabadust. Tähtis roll on ka loodusel. Ülev, positiivseid tegelasi ülistatakse. Tuntumad teosed: Walter Scott ,,Ivanhoe", James Cooper ,,Hirvekütt", Victor Hugo ,,Hüljatud", Alexandre Dumas ,,Kolm musketäri", Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin". Realism: tekkis 1830ndatel aastatel. Taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. Kujutab tavalist inimest tema probleemide, murede ja õnnestumistega
?di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles
Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus, ühiskonna kriitiline käsitlemine, objektiivsus, kangelasteks harilikud inimesed, tavaline keel. 2. Millal ja kus pannakse alus realismile? Realismile pannakse alus 1831. aastal, Prantsusmaal. 3. Nimeta viis tuntumat realisti maailma kirjandusloost. Viist tuntumat realisti maailma kirjandusloost on Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens ja Dostojevski. 4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks? Kriitiline realism on 19. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab tugev ühiskonnakriitika ja eetiline hoiak. 5. Mille poolest erineb realism romantismist? Realism erineb romantismist selle poolest, et: käsitleb eeskätt argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, vaatleb inimest ajaloolispoliitilistes ja sotsiaalsetes suhetes, tegevus on ajalisruumiliselt täpselt määratletud, põhjusel ja tagajärjel on seos, rõhutatakse tüüpilisust. 6. Mida nimetatakse jõgiromaaniks? Too näide Balzaci loomingust.
Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastišš pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide
Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on Kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. FUTURISM Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide esimene manifest ilmus 20. veebruaril 1909.a. milles kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika
· Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi vene kirjandusvool, mis taotles luule vabastamist sümbolistlikust müstikast ja abstraktsusest, pöördudes reaalse elu ja maiste asjade poole. Akmeistid tähtsustasid täpset sõnakasutust; nende vormimeisterlikul luulel oli teatud seoseid estetismiga, võis täheldada individualismi ja elitaarsuse ilminguid. A.Ahmatova- Ahmatova luuletused oli erakordselt lihtsad, kuid peitsid endas sügavaid tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti
peab ennast sundima tegutsema tuleviku nimel. Mõttekas elu on selline elu, kui sul pole vaid need, mille nimel elada, vaid ka need, mille nimel oled valmis surema. Suurim ohver, mida inimene saab teha on anda enda elu kellegi või millegi eest. Tõde peab ise tunnetama, et see saaks olla indiviidi isiklik tõde. Ilmalik (Profaanne) eksistentsialismi rajaja on Jean-Paul Sartre. Tema ajal hakati seletama asju läbi eksistentsi. Eksistentsialism oli suurim kirjandusvool. Selle eetikateooria põhiküsimus on ,,Mis teeb elu elamisväärseks?". Vastus on sobitamine elu=maalimine, iga pintslitõmme peab sobituma eelmisega. Eetika on subjektiivne, kuigi ta arvab, et õige ja vale on objektiivselt olemas. Ta ütleb, et inimene lihtsalt ei tunneta tõde, sest ta tajub eri olukordi nii erinevalt, mistõttu ta pole võimeline tunnetama seda kindlat objektiivset tõde.. Selles pole kindlaid reegleid. Inimeste valikute õigsus
Pärast sõda - luuletajana vaikis ta aastakümneid – uuestisünd pärast Stalini surma *puudus loominguvabadus (tsensuur) *teda tabas üldrahvalik laimamine - ta jäi kõigest hoolimata ikkagi daamiks: *ei murdunud *andestas ka enda laimajatele - vangilaagrist tagasi tulnud poeg oli hingeliselt haige, pööras emale selja Impressionism ja ekspressionism Impressionism - prant. keelest impressioon „mulje“ - kirjandusvool u 1880 -1910 saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas - püüdleb selle poole, et: *jäädvustada subjektiivseid, kiiresti mööda libisevaid aistinguid, muljeid *tabada hetke, mil need muljed muutuvad meeleoludeks ja tundmuseks - vahetute muljete tundlik ja varjundirikas kujutamine - detailne kujutusviis - Eesti kirjandusse tuli Noor-Eesti vahendusel - Tuglase novellides ja romaanis „Felix Ormusson“
H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve zanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastiss - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastiss pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste.
Autobiograafiline, keerulised suhted õpilaste vahel. 1970-1980 ilmusid ,,Kolme katku vahel" 4 osa. Lisaks on Kross väga palju tõlkinud, näiteks ,,Alice imedemaal", tõlkinud ka suurmeistreid Shakespeare'i, Balzaci. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut (seisukohavõtud, analüüsid) ,,Vahelugemised". 10. PILET KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING , ,,MISANTROOP" H. VISNAPUU ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Klassitsism (sks klassizismus) on kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15. saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Klassitsismi põhimõtted taaselustusid 19. ja 20. saj neoklassitsismi näol. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsin kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre.
Mõtteriim- üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on va1davalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Neljajalaline trohheus- värsimõõt, kus värsis vahelduvad rõhulised ja rõhuta (-v) silbid harilikult 4 korda. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga ning mis lõppeb puändiga.
kunstivool. Tekkis vastukaaluks eelnenud valgustusajastu ratsionalismile. Valgustusajastu oli olnud mõistuslikkuse ajastu. Usuti, et inimmõtlemine on võimeline lahendama kõik ühiskondlikud probleemid- kõik maailmas on mõistusega seletatav. Romantism tekkis tüdimusest mõistuse kultuse vastu ja reageeris sellele tunnete esiplaanile seadmisega. REALISTLIK ROMAAN 19. saj lõpuks sai domineerivaks realistlik romaan. Realism on äärmiselt elujõuline kirjandusvool - püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt. Realistlik romaan kujutab inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel. NATURALISTLIK ROMAAN Arenes realistliku romaani krõvalharuna. Naturalism tahab elu kujutada just sellisena, nagu see on, aga sealjuures lähtub ta kindlatest eeldustest: ! *Inimkäitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond Naturalistlik romaan näitab inimest oma tungide küsis. Tegelane käitub algelistest
Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse ...
ja ta elutöö lõppes poolkurdi ja üha kehveneva silmanägemisega rauga viletsusperioodi kirjapanekuga kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja
samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos. Valgustus ei ole kunsti- ega kirjandusvool, vaid seotud ilmakorra muutusega, samas ka suure kultuurimurrangu periood. ¤ Valgustussajandil loksus paika see, milline on tänapäevane maailm, hilisemaid radikaalseid muutusi pole toimunud. ¤ 18. sajandi loomine algas juba varem, nt 16. ja 17. sajandil oli märgata muutusi: - massid liikusid linnadesse (sisemigratsioon) - hakati tootma masinaid - inimeste kui tööliste funktsioon muutus tarbetuks, otsiti muud tööd - kündjad läksid tootmisvabrikutesse
Ilmus novellikogu ,,Kahekesi", kus pöörab tähelepanu meeleoludele ning püüab jälgida inimese psüühikas toimuvat. Novellikogusse kuuluvad novellid nagu ,,Toome helbed" ja ,,Suveöö armastus". 2. 1915-1935 impressionistlikus laadis ,,Felix Ormusson". Impressionismis jäädvustatakse autori põgusaid muljeid, meeleolusid, tundeid. Uusromantilised novellikogud ,,Saatus", ,,Raskuse vaim" ja ,,Hingede rändamine" (uusromantism- 20.saj.alguse kirjandusvool, mis elustas ja arendas edasi romantismi põhimõtteid, eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud
Lääne Euroopas kujunes kriitiline realism, arutletakse ka probleeme ja puudusi ühiskonnas. Eesti kirjandusse jõudis 19 saj. lõpuks, alusepanija on Eduard Vilde romaaniga "Külmale maale" (1896). Olulisimad kirjanikud Prantsusmaal. ( Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi , Tsehhov), Norras ( Ibsen), USA's (Hemingway) ja Saksamaal (Mann). Sümbolism: tekkis 19 saj. lõpul, kirjandusvool, mis tugineb dualismile ( filosoofia õpetus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm). Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest sõltumatud. Alguse saab 80-ndate aastate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire, Mallarme, Rimbaud ja Verlaine. Baudelaire kõige rohkem mõjutanud Eesti kirjandust. Kasutatakse palju sümboleid, oluline sõnavaliku täpsus, luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks ( kõige rohkem)
Molina teostes on silmapaistev tegelaste psühhologiseeritus, nende mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. Maailmakuulsuse tõi Molinale näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tõukeid elupõletajast naistevõrgutaja tegelase loomiseks sai ta hispaania folkloorist. Molina pöördub, nagu Vega, keskaegse ainese poole. 18) Klassitsistlik draama Klassitsism (sks Klassizismus) kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15.saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsid kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt, puhtaid zanre. Nt luules ei tohtinud autor isiklikke elamusi kujutada, tragöödia aines pidi olema Kreeka ja Rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks
võimalikult tõepäraselt kujutada. Realist kohtas: sotsiaalne ebavõrdsus, kuritegelik allilm, raha- ja võimuahnus. Ühiskonna varjukülgede avalikustamine = sotsiaalsete olude kriitikaga -> kriitiline realism (äärmuslik) kui seda võimendatakse -> naturalism. R intensiivseim areng Pr m (Stendhal, Balzac, Flaubert), Ingl m (Dickens, Thackeray, õed Bronted) Vm (Tolstoi, Dostojevski) R põhizanriks on romaan. 19.saj lõpp ja 20.saj algus arenes R mitmes eri suund-> ei olnud enam ühtne kirjandusvool. Teadusliku meetodi rakendamine kirjteoses viis naturalismi (Zola), elustus filosoofiline romaan, tugeva in (n-ö tõelise in) otsingud muutusid helgemaks ning optimistlikumaks + suurem huvi psühholoogia vastu. Maailmavaade: positivism, mõistus, loodusteadus (täpsus). ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund tekkis 1830ndail Lääne-Euroopas. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos.
samad teemad: pagulus, koonduslaager, sõda, kadunud põlvkonna traagika. Loomulikult armastus ja surm, mida ka Hemingway oma loomingus vastandas. Remarque looming on põnev, sentimentaalne, realistlik, skeptiline, humanistlik. Oli sõja ja diktatuuri vastu, elus hätta jäänute poolt. Tema kangelased olid elus palju kogenud, skeptilised, alistunud, kuid mitte lõplikult. Kirjutab üksikutest ja hüljatud inimestest. Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest
Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest. Romantism on kirjandusvool, milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest. Romantismile on iseloomulikud mitmed jooned. Millised neist esinevad Merimee teoses ,,Carmen? Oluline romantismile omane joon on põgenemine loodusesse. Mina-tegelase rännak kulges läbi looduskaunite paikade, raamatu alguses jõudis ta suurele imekaunile aasale: tema ees avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest. Romantism on kirjandusvool, milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest. Romantismile on iseloomulikud mitmed jooned. Millised neist esinevad Merimee teoses ,,Carmen? Oluline romantismile omane joon on põgenemine loodusesse. Mina-tegelase rännak kulges läbi looduskaunite paikade, raamatu alguses jõudis ta suurele imekaunile aasale: tema ees avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud
Tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest teemadest ja ühiskonnakriitilistest probleemidest. Vastandatakse end sellele. Oluline on vormiline pool. Maailmas Thomas Mann, Gnut Hamsun. Eesti kirjandusse jõuab läbi Noor-Eesti rühmituse. Proosas Tuglas, Tammsaare loomingu II periood. Luules Grünthal-Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Hendrik Visnapuu. Sümbolism: tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et 44 reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Alguse saab 80-ndate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire (mõjutas kõige rohkem Eesti kirjandust), Mallarme, Rimbaud, Verlaine loomingus. Luule: rõhutatakse sõna valiku täpsust, oluline on ka luule musikaalsus
,,Keisri hull" Jakob Mätlik, õde Eeva, tema mees Timotheus von Bock, Laming on nuhk, tütar Jette ja sohilaps Anna. Võisiku talu, Schlüsselburgi vangla. Keiser Aleksander I pani vangi, Nikolai I vabastas. Õpetaja Masing. ,,Keisri hull" on tõlgitud vähemalt 16 erinevasse keelde, mis muudab selle ühtlasi maailmas üheks tuntumaks eesti kirjandusteoseks. Pilet 10 19. KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING, ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS Klassitsism (sks klassizismus) on kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15. saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Klassitsismi põhimõtted taaselustusid 19. ja 20. saj neoklassitsismi näol. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsin kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike