otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja. Ikoon (i.k. icon; vanakreeka k. Εἰκών) > sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi (nt. diagramm, foto, joonis). Sümbol (kreeka k. symbolon 'märk, tunnus') > märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid. Strukturalism ja kirjandusteadus Kirjandus on keelel põhinev kunstivorm, strukturalism kirjanduse uurimises oluline. Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel Strukturalism ei keskendu üksikute kirjandustekstide tähendusele ja väärtusele (see on pindstruktuur e Saussure lingvistikas kõne vaste), uurib struktuure (langue), kirjanduse ‘grammatikat kuidas kirjandus toimib kui süsteem, keskendub süsteemi põhielementidele ja nende kombineerimisvõimalustele.
teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
andumust, mille kõrval kahvatusid brahmanismi ortotokssed tõekspidamised, rituaalid ja askeetlus. Bhakti ideed kadusid kõikjale üle maa, leides toetust nii hindude kui ka moslemite hulgas. Kuulsamad poeedid, kes reisid mööda maad ning levitasid bhakti tõekspidamisi luule kaudu Kabir (1440-1518) ja Nanak (1469-1539). Nanak rajas bhaktist islamist mõjutatuna uue usundi sikhismi. 13.-15. Sajandil arenes hoogsalt kirjandusteadus. Paljud õpetlased uurisid ning kommenteerisid India varasemat kirjavara, sealhulgas nii vanaindia usufilosoofilisi töid kui ka 4.-5. sajandi kirjaniku Kalidasa loomingut, mis kuulub india klassikalisse kirjandusse. India kunst oli seotud tihedalt religiooniga. Arhitektuuris andsid tooni ühele või teisele jumalusele püstitatud templid, eriti aga Vishnu ning Shiva kultushooned. Oli templeid, mis olid raiutud kaljusse või ehitatud püramiidikujulisena
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
viisidest Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus. Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. 8 Struktualistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Struktuuri elemendid
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
kangelane, uued vormielemendid. Sotsialistlik realism tekkis 20. sajandi alguse Nõukogude Venemaal, eesti kirjanduses pääses see suuremal määral mõjule 1940.1950. aastatel. Tuntumad esindajad venelased Vladimir Majakovski (18931930), Maksim Gorki (18681936); sakslane Bertolt Brecht (18981956); prantslane Louis Aragon (18971982); tsiili kirjanik Pablo Neruda (19041973); eestlased Hans Leberecht (19101960), Juhan Smuul (19221971). sotsioloogiline kirjandusteadus kirjandusteaduse suund, mis lähtub tõdemusest, et kirjandus peegeldab alati sotsiaalpoliitilist ja ajaloolist tegelikkust. Seega saab kirjandusnähtusi seletada ühiskonnateooriate kaudu. Näiteks: Endel Nirk (1925) "Eesti kirjandus. Arengulooline ülevaade" (1983). sound poetry häälutus, elavas esituses või heliplaatidele, kassettidele salvestatud foneetiline luule, kus tekst ja keelemuusika (keelevälised häälitsused) esinevad vaheldumisi ning loovad ühtse terviku,
ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. Postkolonialistlik teooria: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism. Mis on tõlgendamine
Usundiuuringud/-teadused · Usundiuuringute ajalugu Euhemeros (3,saj e.m.a ) jumalad on jumalikustatud kuningad, * euhemeristlikud religiooniteooriad Ed.B. Tylor- animism , Sigmund Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad. "Iidsed tulnukad" Usunditeaduste sünd 19.saj. · Kristlus kui norm · Kristluse kategooriad · Soov mõista teisi · Max Müller (1823-1900) müüdiuuringud moot kui allikas. Võrdlev kirjandusteadus, võrdlev usundilugu · 19.sajandi protestantlik teoloogia: ajalookriitiline meetod piibliteadustest * Adolf von Harnack (1851-1930) religiooni on võimalik uurida teaduslikult- ajalooline jeesus , kes ta oli? · Demütologiseerimine (Rudolf Bultmann 1884-1976) · 1960-1970. Usundiuuringud · Nn klassikalised religiooniteadused Üldine religiooni ajalugu- üldine usundilugu Religioonipsühholoogia Religioonisotsialoogia
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
· Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d · Historiograafia. Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika. Arhiiviotsingu meetodid. Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika. 3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst
Professionaalse teatrikriitika väljakujunemine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj algul (Vilde, Bornhöhe). Noor-Eesti ,,Teatri-raamat" ilmus 1913, kuhu kirjutasid literaadid, milline võiks teater ideaalis olla. Pärast II MS keskenduti teatriajaloole Nõukogude tsensuuri mõjud. Teatriteaduse eriharu TÜs kujunes välja 1992, pärast mida hakkas teatriteadus ka eraldi arenema. TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad a) kirjandusteadus teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend.
Gümnaasium õppemaksuga (poeglaste ja tütarlaste) Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum) Tartu Ülikool 1919 1. dets eestikeelne autonoomia õppemaks e, vene, saksa, soome professorid) Kuulsaimad teadlased: I rektor J.Kõpp L.Puusepp neurokirurgia T.Lippmaa taimkatte klassifitseerimine J.V. Veske keeleuuendus G. Suits kirjandusteadus Teised kõrgkoolid 1930.a Tallinna tehnikainstituut (insenerid) Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst Tallinna Konservatoorium Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" - graafika, maal, skulptuur) K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt Kutseliste teatrite areng "Estonia" algupärane ballett E.Kapp "Vanemuine" sõna- ja tantsulavastused Estonia tetrimaja valmis 1913
ja Scottiga sest ta tahtis kirjutada teaduslikku teost. Sel ajal saigi see valdavaks. Balzac tahtis esmalt olla nagu loodusteadlane. Balzac räägib kui palju inimtüüpe üldse on ja kuidas nad jagunevad. Balzaci jaoks oli teadus see mis ta tegi. Tol ajal ei olnud teadused välja kujunenud nagu nad on nüüd. Sellisel kujul nagu nad tänapäeval tekkisid selle aja künnisel nagu ka ajalugu, keeleteadus ja kirjandusteadus. 19.sajandil oli kirjandus ,,maailm ja kõik mis seal sees". Balzaci jaoks realism oli olmekujutlus. Tol ajal ei olnud maailm kaduv. Balzac toob need asjad kaasaega. Ta ka pöördub lugeja poole, tuletades meelde tuttavaid asju. Balzaci jaoks võis see olla rohkem nagu koolikirjandi kirjutamine. Kui vaadata Balzaci ja romantilist romaani siis romantismi tunnuseid sel määral enam ei leia. Suur vahe on siin ka keskkonnas. Ei taheta kujutada kaugeid sündmusi vaid oma kaasaega
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
väljaspool tema enda kunsti võivad kriitiku hinnangud olla ebausaldatavad. Kriitikast kõneldes peab Eliot eeskätt luulekriitikat silmas aga ka seetõttu, et viimane on kirjandusest üldistusi tehes olnud pikka aega primaarne. Illusioon, et luules läheneme puhtalt esteetilisele elamusele, teeb luulest kõige mugavama kirjandusliigi, millele kriitika üle arutledes mõelda. Suurt osa kriitikast, mis sünnib punktis, kus kriitika sulab kirjandusteadusesse ja kirjandusteadus kriitikasse, võib iseloomustada kui allikate abil seletavat kriitikat. Selle mõtte selgitamisel nimetab Eliot J. L. Lowesi, kes nuhkis välja kõik raamatud, mida Coleridge oli lugenud ning kust laenanud oma poeemidesse kujundeid ja fraase. Lowes ei kavatsenud poeeme l u u l e t e o s t e n a arusaadavamaks teha (teda huvitas protsessi uurimine). Ometi haarasid paljud kirjandusteadlased sellest meetodist kinni, otsekui pakuks see võtme iga luuletuse mõistmiseks – kui autor
Vale lähenemine. interpretatsioon, immanentne, "ideoloogiline" (marksistlik, feministlik, eksistents., fenomenoloogiline jmt). Selline lähenemine tunneb naudingut teksti küllasusest. 1966 "Kriitika ja tõde". Barthes'i arvates pole "tõde" mitte välistes tingimustes, mis viisid teksti loomisele, vaid "tõde" tuleb otsida tekstist endast, tema tähendusest. Kirjandusteost võib vaadelda kui funktsioneerivat mehhanismi ja sel juhul uurib teda kirjandusteadus, kirjandusvormi "universaalne grammatika", või kui mõttelist moodustist, millel on sümboolne iseloom. Seda uurib "kriitika", mis on hermeneutiline, interpreteeriv. Empaatiline lugemine, mis "astub teosele vastu", st. püüab teost jäljendada, ise selleks muutuda. Kirjandus on Barthes'il justkui aktiivne alge, mis on võimeline edasi kandma ajalugu. Hiljem kasutas ta termini "teos" asemel terminit "tekst". Siin muutub mingil määral ka mõistete semantiline
See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt. Ei tahtnud inimesi sellega mõjutada, tema kunstiteooria kunstikeskne. Kunsti ei tehta tema arvates ühiskondlikku huvi pärast.
suhtes ning üks ei saa olemas olla ilma teiseta: matemaatiline loogika on alati ka filosoofiline loogika, ning nö mittemaatiline filosoofiline loogika on samas oluline matemaatilise loogika jaoks. Tuleme tagasi loogika aine juurde. Lühidalt ja robustselt öeldes uurib loogika mõtlemise kõige fundamentaalsemaid aspekte. Mis asi mõtlemine õieti on, ja mis on tema fundamentaalsed aspektid? Mõtlemist uurivad paljud distsipliinid, näiteks psühholoogia, ning miks mitte ka ajalugu ja kirjandusteadus. Loogika eripäraks on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mõelda ei saa - võiksime öelda, et loogika uurib puhast ehk täielikult abstraheeritud mõtlemist. Loogika, mõtlemise ja maailma suhete skaalal on mitu vastaspoolust: ühel pool seisab loogika kui jumaliku, paratamatu ning maailmast sõltumatu tõe uurimine, teiselt poolt aga ei pääse loogika asjaolust, et loogikud on konkreetsed inimesed
kultuuriuurimisega (cultural studies kinnistub siin alles 1990ndate lõpus). Kulturwissenschaft kui ,,Geisteswissenschaft heute" (Geisteswissenchaft Naturwissenschaft) Erinevus selles, et ei püüta mitte ühe inimvaimu tuvastamise poole, vaid väärtustatakse kultuuri mitmekesist komplekssust. Antropoloogiale lähedane avar kultuuridefinitsioon. Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne). Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt. Kulturwissenshafti õpikuid, mida nad hõlmavad. 11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften: Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar: Verlag J.B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
